A.Tolstoi "Kuldvõtmeke" kokkuvõte (1)

Lastekirjandus ja lugemise juhtimine 2014
Kokkuvõte loetud raamatust
KOKKUVÕTE
Raamatu pealkiri: Kuldvõtmeke ehk Buratino seiklused
Raamatu autor: Aleksei Tolstoi
Kirjastus: Sinisukk, 2003
Illustratsioonid : A. Viidalepp
Raamatus on palju värvilisi pilte, aga mulle isiklikult meeldivad rohkem Aleksander Koškini illustratsioonid, sest nad on palju elavamad ning sisukamad.
Tegelased:
Tegelane
Kirjeldus
Buratino
Peategelane. Puuhalust meisterdatud nukk . Alguses oli ta väga vallatu ja sõnakuulmatu. Tema seiklused algasid sellest hetkest, kui ta vahetas oma aabitsa teatripileti vastu. Nukuteatris ta tutvus teiste puuinimestega. Ta jäi uskuma Basilio ja Alice jutte imedepõllust ja nii jäi oma rahast ilma. Ta sattus vaenujalale nukuteatri direktoriga. Oma seiklustes saab Buratino teiste nukkudega väga lähedaseks, nad võidavad Carabas Barabasi, avavad kuldvõtmekesega salaukse ja saavad endale oma teatri. Buratinost sai tark, julge poiss, kes kaitses oma sõpru ega heitnud meelt . Ta oli leidlik ja lõbus poiss.
Giuseppe
Tisler, keda kutsuti veel Sinininaks. Papa Carlo sõber. Tema leidis puuhalu ja kinkis selle Papa Carlole.
Papa Carlo
Vana ja haige leierkastimees. Tema meisterdas puuhalust nuku ja pani talle nimeks Buratino. Carlo müüs maha oma kuue ja ostis poisile aabitsa ning saatis ta kooli.
Kõnelev Kilk
Vana tark putukas, mis elas Papa Carlo kambris . Ta andis Buratinole nõu ja ütles, et puupoiss peab jätma oma vallatused järele ja kooli minema. Kilk ennustas Buratino tulevikku.
Šušara
Vana tige rott. Ta tahtis vallatu poisi kõri läbi närida, aga Papa Carlo jõudis õigel ajal koju tagasi. See pani puupoisile mõistuse pähe ja ta otsustas hakata heaks poisiks.
Pierrot
Väga nukra näoga nukk nukuteatrist. Ta armastas helesiniste juustega tüdrukut Malvinat. Ta oli hea luuletaja. Kuigi alguses ta tundus puupoisile tüütusena, sai temast hiljem Buratino üks parimaid sõpru.
Arlekiin
Üleni ruudulistes riietes nukk, kes etenduse ajal narris ja peksis Pierrot’.
Carabas Barabas
Nukuteaduste doktor , hirmsa välimusega nukuteatri peremees . Ta kohtles kõiki oma nukke väga julmalt. Ta sai teada, et Tortila andis Buratinole kuldvõtmekese, mis avab salaukse Carlo kambris. Basilio, Alice, Duremari ja politseikoerte abiga ajas ta Buratinot taga, et temalt kuldvõtmeke ära võtta. Loo lõpus ta kaotab ja jääb pika ninaga.
Basilio ja Alice
Kerjused ja röövlid . Pime vöödiline kass ja kolmel jalal komberdav rebane. Nad viisid Buratino Lollidemaale ja tahtsid puupoisilt raha välja petta . Nad mängisid röövleid, kes Buratino tammeoksa külge pea alaspidi üles riputasid. Kui Buratino istus „Kolme Kiisa“ trahteris kannu sees, nemad reetsid Carabas Barabasile tema peidukoha ära.
Puudel Artemon
Üllas ja abivalmis puudel, Malvina ustav sõber. Ta järgneb Malvinale ja kaitseb teda. Ta võitleb vapralt hirmsas võitluses metsaserval Carabas Barabasi ja politseikoerte vastu ning saab haavata.
Malvina
Helesiniste juustega tüdruk. Ta oli Carabas Barabasi ilusaim nukk, kes oli teatrist ära jooksnud ja elas puudel Artemoniga väikeses majas sinihallil aasal. Ta üritas Buratinot kasvatada ja õpetada. Buratino arvas , et ta on viripill ja ninakas tüdruk, aga sündmused, mida nad koos läbi elasid näitasid kui heasüdamlik ja armas oli Malvina. Nendest saavad head sõbrad.
Kilpkonn Tortila
Suur, vana ja pooleldi pime kilpkonn, kes elab mudases tiigis Lollidelinna taga. Tortila teadis kulvõtmekese saladust. Ta kinkis kuldvõtmekese Buratinole, sest ainult poisi pärast palusid teda kõik tiigielanikud. Kahjuks, ta enam ei mäletanud, kus on uks, mida see võti avab.
Duremar
Ravikaanide müüja . Tortila rääkis talle oma saladusest tingimusel, et Duremal jätab tema tiigi rahule ja ei püüa rohkem kaane. Duremar aga rääkis Tortila saladuse Carabas Barabasile ära.
Lühike sisukirjeldus
Papa Carlo meisterdab puuhalust nuku, kelle nimeks saab Buratino. Vallatu poiss ei kuula sõna. Kõnelev Kilk üritab puupoisile aru pähe panna. Poiss otsustab hakata mõistlikuks ja läheb kooli. Tee peal kooli näeb ta nukuteatrit ja läheb teatrietendust vaadama. Seal ta saab tuttavaks teiste puunukkudega. Teatri direktor Carabas Barabas tahab Buratinot teatrietenduse rikkumise eest karistada , aga lõpuks kingib Buratinole viis kuldmünti kui saab teada, et Carlo kambris on lõuenditükile maalitud kolle . Kerjused Alice ja Basilio viivad Buratino Lollidemaale imedepõllule. Oma lihtsameelsuse tõttu jääb puupoiss oma müntidest ilma. Kilpkonn Tortila kingib talle lohutuseks kuldvõtmekese. Carabas Barabas saab teada, et võti on Buratino käes ja tahab iga hinnaga temalt selle ära võtta. Oma sõpradega Pierrot, Malvina ja Artemoniga nad saavad Carabas Barabasist jagu, leiavad salaukse ja avavad selle kuldvõtmekesega. Ukse taga nad leiavad teatri. Buratino, Carlo ja nukud avavad oma teatri „Välk“.
Minu arvamus raamatust
„Kuldvõtmeke“ jäi mulle lapsepõlvest meelde kui väga õpetlik muinasjutt . Ka praegu ma olen seda meelt, kuigi täiskasvanuna ma lugesin seda raamatut juba pisut kriitilise pilguga. Ma hea meelega loen Buratino seiklustest oma lastele. Muinasjutus räägitakse sellest, mis juhtub lastega, kes sõna ei kuula, mis juhtub kui laps võõrastega räägib, sellest et peab olema aus ja targem inimene võtab hea nõuande kuulda. Isegi rumal puupoiss saab aru, et ta peab kooli minema ja saama mõistlikuks poisiks. Autor toob välja ka selle, kui oluline on isiklik hügieen . Väga huvitav oli jälgida kuidas areneb väike puupoiss. Algul ta on uudishimulik , vallatu ja rumal, ei kuula sõna, käitub isekalt. Loo lõpus aga näeme tarka poissi, kes on truu sõber, kes ei karda sõbra kaitseks välja astuda ja ise haiget saada. Ta ei heida meelt kui lood on väga kurvad. Ta on väga taibukas ja leidlik ning leiab väljapääsu isegi kõige raskematest olukordadest. Ta on hooliv ja äärmiselt sümpaatne poiss. Kuigi osad tegelased on loomad on nad väga inimlikke omadustega. Raamat on täis põnevaid hetki , saladusi ja intriige. Seda raamatut on raske käest ära panna.
Täiskasvanuna ma märkan selles loos rohkem detaile ning näen asju veidi teise nurga alt. Siin on juttu taunitavatest tegudest nagu alkoholi tarbimine. Me näeme ka seda kuidas võim rikub inimesi ja kui madalale nad on valmis langema oma soovide täitumise nimel, kui eelarvamuslik on valitsus. Ka seda, et tegelikult ei pea Lollidemaad kaugelt otsima , see on meie ümber ja igaüks meist võib langeda valede ja petturite ohvriks.
Soovitus:
Ma soovitan seda raamatut ettelugemiseks juba 4-5 aastastele lastele. Laps peab varakult selgeks õppima, et hea võidab kurja. Selles vanuses ta juba oskab esitada küsimusi ja tema mõttemaailma on veel võimalik mõjutada. Laps on nagu plastiliin ja see sõltub meist vanematest , millise inimese me temast voolime, millise hoiakuga ja milliste arusaamadega. Tolstoi muinasjutt sobib siia väga hästi.
Iseseisvaks lugemiseks sobib see raamat 8- 9 aastastele. Selles vanuses nad loevad ise ja saavad juba paljudest naljadest paremini aru. Samas nad on veel selles eas, mil muinasjutud on neil üheks lemmikžanriks ja hakkab tekkima isu seikluste järele. Siin on mõlemat.
TLÜ Haapsalu Kolledž
Natalia Mertsalova
Klassiõpetaja II kursus