Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Jüri Tuulik „VARES“ (8)

4 HEA
Punktid
Jüri TuulikVARES
Abrukal on vähe mände. Just ühe nende mändide latva ehitas üks varesepaar pesa, kuhu emalind munes neli muna. Emalind haudus mune ja isalind valvas pesa. Äkki tuli puu alla poiss, kes hakkas puud oksaga taguma. Lõpuks ta tüdines ja lahkus. Emalind sai tasapisi rahu tagasi. Varsti kuulis emalind taas toksimist enda all. Munadest koorusid pojad. Nüüd polnud isalinnul enam mahti. Oli vaja minna poegadele sööki otsima . Harakapojad said nimedeks hõbetiib, Siil , Viltulõug ja pääsuke. Äkki ilus pereelu katkes, kui poiss tagasi tuli ja pesa lõhkus. Linnupojad kukkusid alla. Poiss jooksis koju. Aga üks linnupoeg elas veel. Nii leidis Mardu õhtuhämaruses Hõbetiiva.
Mardu oli 9 aastane poiss. Tegelik nimi oli Martin Piit. Poisil oli üks silm pruun ja teine sinist värvi. Ta käis mandril koolis. Koolis kutsuti teda Abruka meheks. Mardu viis linnu koju ja pani talle nimeks Mihkel. Nii jäi Mihkel neile elama. Vares suhtus inimestesse erinevalt.Ühele tantsis, teisele näitas sabasulgi. Vanaema oli linnu jaoks A ja O. Ta oli esimene , kes linnule tere ütles ja õhtul viimane. Mardu pani Mihkli vanasse küülikupuuri elama.
Leemet oli ema uus peigmees ja linnuga kohtus ta järgmisel õhtul. Ta arvas , et Mardu lõhkus linnupesa ära ja riidles temaga. Vanaema rääkis, kuidas lind neile oli sattunud.
Mihkli vabadusele tegi alguse Leemet. Nii tatsas vares õuepeal ringi. Ta püüdis ka lennata , aga see ebaõnnestus. Äkki oli varese peakohal kajakakisa. Mardu päästis juba teist korda Mihkli. Kuid ka edaspidi käis Mihkel ainult vanaema järel.
Aeg oli kaalikaid istutada. Vanaema pani taime auku ja Mardu kastis. Kui nad peenra lõppu jõudsid, oli vares kõik kaalikad peenrast välja sikutanud. Mihkel oli solvunud, kui ta peenramaalt ära viidi. Ka edaspidi oli nii, mis ripakil see oli Mihkli noka vahel.
Ühel päeval tuli Leemet koos Kaarliga ja kaasas oli neil tort. Sellist ilusat torti polnud sealperes veel nähtud. Leemet tuli emale kosja . Kuna Mardu keeldus Leemeti toodud torti söömast, lubas Leemet Mardu osa anda linnule. Leemetil polnud kahju ja ta andis ka varesele õlut. Mihkel jäi õllest purju . Äkki nähti lindu jalgutpidi tordis sonkimas. Leemet sai maruvihaseks, haaras linnust ja tahtis tal kaela murda. Viimasel minutil peatas teada ema hüüd, kes just koju jõudis. Lepituseka linnuga andis Leemet varesele veel õlut. Mardu sai pahaseks, kui Leemet koos linnuga tuppa jalutas. Ikkagi ju tema lind. Mardu jooksis kodust ära mere äärde. Meri oli see, mis teda rahustas. Ta loendas just purjekaid, kui Leemet tuli teda peole kutsuma. Kuid Mardu ei läinud. Alles siis, kui vanaema õhtul teda hüüdis, läks Mardu koju.
Öösel kuulis poiss voodis olles, kuidas Leemet rääkis emale oma vareseloo. Leemet oli rüüstanud nooruses varesepesasid, ja sealt mune varastanud. Iga muna eest sai ta 1 rubla . Saapad , mille ta munade eest ostis maksid aga 121 rubla. Võib teha omad järeldused.
Hommikul oli lind kadunud. Mummi arvas, et ju ta koos Leemetiga hommikul merele läks. Poiss rääkis mummile mis ta öösel oli kuulnud .
Õhtul kui Leemet koju tuli, kahmas Mardu linnu ja pani ta puuri. Puurile pani ette aga tabaluku. Leemet tahtis poisiga paremini läbi saada ja kutsus ta järgmiseks päevaks merele. Poiss keeldus, kuigi ta väga tahtis merele minna.
Järgmisel päeval viis Mardu Mihkli Abrukat vaatama. Mardu viis Mihkli ka pulle vaatama. Vares ei kartnud neid, vaid lendas ühele pullile selga . Pulle ehmatas ja jooksi koos teiste pullidega metsa. Karjatüdruk tuli pulle hüüdma. Pullid tulidki, aga Miljon oli Mihkliga kadunud. Otsiti, otsiti. Lõpuks leidsid nad Miljoni üles, aga keda ei olnud oli Mihkel. Mardu otsis Mihklit niikaua , kui ta enam käia ei jõudnud. Nii läks Mardu koju. Õhtul tuli Leemet koju koos Mihkliga, kellel olid jälle õlle lõhnad juures. Õllega oli Leemet Mihklit paadisillal enda juurde meelitanud.
Nüüd oli Mardu mihkliga jälle omaette . „Mis ma sinuga küll teen,“küsis poiss omaette. Mardu kuulis lindu vastamas:“Lase mind lahti.“ Nii lasigi poiss linnu laht, kes heinamaale lendas.
Palgapäeval ostis Leemet poisile ratta. Sellist ilusat ratast saarel teistel polnud. Mardu keeldus sellega sõitmast, sest selle oli ostnud Leemet. Vanaema ei lasknud sellel juhtuda, et ratas jääks värava taha seisma ja ostis selle Leemeti käest ära. Ta palus , et Mardu prooviks, kas see on ka hea ratas. Mardu tegi seda vastumeelt. Ratas oli tõeliselt hea. See lausa lendas. Vanaema lubas suveks oma ratta Mardule laenata. Märkamatult oli Mardu jõudnud sõites küla lõppu.Ta otsustas minna rääkima kui hea ratas tal on pimeda Liisale. Ukse taga kuulis Mardu jutustamist . Leemet rääkis, kui õnneli ta on Luigiga. Leemet rääkis ka kuidas ta oli poissi tüssanud. Nagu oleks vanaema ratta temalt ära ostnud.Päriselt andis Leemet raha vanaemale tagasi. Poiss otsustas, et ei sõida selle rattaga enam kunagi. Märkamatult oli Mardu jõudnud sadamasse. Järsku nägi ta varest laevas tühjasi pudeleid sikutamas. Vares oli purjus . Loomulikult süüdistas ta selles Leemetit. Mardu viis Mihkli koju.“Mis sinust niimoodi saab?“küsis poiss vareselt.
Järgmisel päeval oli aga vares taas kadunud. Mardu leidis ta taas sadamast. Lind ei teinud temast välja. Jälle oli ta pudelite kallal. Üks pudel oli vigastanud lindu. Mardu haaras varese sülle. Taas oleks ta nagu kuulnud lindu palumas end vabadusse lasta. „Mine lenda!“ Nii lasigi Mardu linnu vabadusse. Vares aga hüppas taas pudelite juurde.“Sa pole vares, sa oled joodik ,“kisendas Mardu. Mardu püüdis jälle linnu kinni. „lähme paren koerapoegi vaatama või vaatame kuidas majale uut katust pannakse.“ Lind ei vastanud. “Lähme kaspari juurde. Ta kallab jaanitule õlut vaatidesse,“ ütles poiss. Jõnks käis varese kehast läbi ja läinud ta oligi. Vares oli tark ja sai jutust aru. Ta tahtis õlut juua nagu kõik külamehed. Kui Mardu Kaspari juurde jõudis oli vares juba õlut proovinud. Mardu kutsus Mihklit koju, kuid vares ainult naeris talle vastu. Vares lendas ära.
Lennates jõudis vares „Konna“ kõrtsi, kus mehed talle heameelega õlut valasid. Kõik olid sõbrad. Kui aga sulgemise aeg kätte jõudis, ei kutsunud teda keegi kaasa. Vares oli aga kodust kaugel-saaremaal-Kuressaares. Lõpuks võttis Mihkel suuna Abruka poole. Abrukal oli ta kodu ja on Mardu, väike poiss, kes on ta sõber.
Poiss ärkas kella nelja paiku ja talle meenus, et on jaanipäev. Ta läks läks tuleplatsile ja nägi, et miski põleb. Keegi oli pikali ja ika moment oleks tuli võinud ta süüdata. See kes oli Leemet . Poiss tõmbas Leemeti tule juurest ära .
Järgmisel hommikul nägi Mardu Mihklit kaevul nägu pesemas ja vett rüüpamas. Ta oli lõkke juurde magama jäänud ja keegi oli ta sealt põõsaalla tirinud. Sabasuled olid ta pruuniks tõmbunud. Mihkel lubas rohkem mitte juua. “Too mulle süüa, kõht on nii tühi,“ütles vares. Kui vares kõhu täis oli söönud, lendas ta külasse. „Sa lubasid ju mitte rohkem juua!“ütles poiss. Kuid vares vaid naeris .
Jüri Tuulik-VARES #1 Jüri Tuulik-VARES #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-02-25 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 337 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 8 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor naerulind Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Mees-kes teadis ussisõnu
56
docx

Mees-kes teadis ussisõnu

Mees, kes teadis ussisõnu – märkmed *minategelane = mt. = Leemet 1. - mets on vaikseks jäänud, vaevu kohtab kedagi, kui minna allikale vett tooma - minategelane oskab ussisõnu ehk loomadekeelt, uued loomad on kartlikud ja pelgavad teda tema oskuse pärast, eelistaksid põgeneda, kuid ussisõnad ei luba - mt. sisistas neid nimme korduvalt, et loomi enda juurde kutsuda ja nendega vanadele kommetele vastavalt rääkida, ussisõnu aga uued loomad ei teadnud ning see vihastas mt.-d nii, et ta sõnu veelgi tugevamini sisistas ja loomad pingest lõhki läksid, ta polnud oma teo üle uhke - ühel korral oli aga teisiti, kui allikalt tulles mt. põtra nägi ja teda ussisõnadega kutsus, reageeriski loom sellele ja tuli aupaklikult mt. juurde nagu vanadel headel aegadel, mil niiviisi perele toitu hangiti – kutsudes sõnadega looma alistunult enda juurde ja lõigates tal kõri läbi - mt.-le tundus naeruväärne, kuidas külainimesed jahti pidasid, vahel koguni päevi, kui oleks

Kirjandus
Mees kes teadis ussisõnu
9
odt

Mees kes teadis ussisõnu

1. Leemet oskas ussisõnu. Ta oli üks viimastest meestest nende soos. Leemet elas metsas. Tal oli viis aastat vanem õde Salme. Kuueaastaselt oli Leemet olnud Manivaldi matustel. Manivald oli olnud niivõrd vana ja tark, et ta oli isegi Põhja Konna näinud. Põhja Konn oli suur madu, kes oskas lennata ja inimesi vaenlaste eest kaitses. Nüüd aga Põhja Konn magas ja tema äratamiseks oli vaja mitmekümne tuhande inimese suust lausutud ussisõnu. Kuid neid, kes ussisõnu oskasid, oli vähe. Manivald põletati. Leemet jooksis mere äärde, sest ta ei olnud kunagi seal käinud. Ta kohtas lesivat Meemet, kes näris kärbseseent. Meeme andis Leemetile kotikese, milles oli sõrmus. Leemet läks onu Vootelega koju. 2. Leemet oli külas sündinud. Isa oli ema Lindale peale käinud, et nad külla koliksid. Isale meeldisid raudmeeste kombed. Nad hakkasid körti ja leiba sööma. Linda oli aga selle vastu. Ta tahtis elada metsas, süüa liha. Linda käis metsas jalutamas ja kohtas ühte karu

Kirjandus
Mees-kes teadis ussisõnu
8
doc

Mees, kes teadis ussisõnu

,,Mees, kes teadis ussisõnu" Andrus Kivirähk November 2009 1. Leemet oskas ussisõnu. Ta oli üks viimastest meestest nende soos. Leemet elas metsas. Tal oli viis aastat vanem õde Salme. Kuueaastaselt oli Leemet olnud Manivaldi matustel. Manivald oli olnud niivõrd vana ja tark, et ta oli isegi Põhja Konna näinud. Põhja Konn oli suur madu, kes oskas lennata ja inimesi vaenlaste eest kaitses. Nüüd aga Põhja Konn magas ja tema äratamiseks oli vaja mitmekümne tuhande inimese suust lausutud ussisõnu. Kuid neid, kes ussisõnu oskasid, oli vähe. Manivald põletati. Leemet jooksis mere äärde, sest ta ei olnud kunagi seal käinud. Ta kohtas lesivat Meemet, kes näris kärbseseent. Meeme andis Leemetile kotikese, milles oli sõrmus. Leemet läks onu Vootelega koju. 2. Leemet oli külas sündinud. Isa oli ema Lindale peale käinud

Kirjandus
Mees kes teadis ussisõnu
2
doc

Mees kes teadis ussisõnu

Mees, kes teadis ussisõnu Mees kes teadis ussisõnu on raamat mis räägi vanast ajast. Raamatu peategelaseks on Leemet kellel on viis aastat vanem õde Salme, onu Vootele ning ema Linda.Leemet sündis külas sest tema isale meeldisid raudmeeste kombed kui Leemeti emale ei meeldinud külas elada ning ka hakkas läbi käima karuga. Ema jäi isale karuga olles vahele ning isale läksid ussisõnade lausumine sassi ning karu hammustas isal pea otsast ära. Peale isa surma läks ema metsa elama ning selleks ajaks oli saanud Leemet aastaseks. Metsas hakkas ema kasvatama hunte kes neile piima andsid. Onu vootele õpetas Leemetile ussisõnu. Ussisõnadega sai ............Veel elas metsas poiss nimega Pärtel. Poisid huvitas väga kuidas külas elatakse ning ühel päeval käisid nad seda ka vaatamas. Külas söödi leiba ning neid üllatas veel see te külas tehti heina ja kooti. Veel elas metsa rästik Ints nende tutvus algas siis kui Leemte päästis Indsu

Eesti keel
Mees-kes teadis ussisõnu
6
doc

Mees, kes teadis ussisõnu

Mees, kes teadis ussisõnu Peategelane Leemet. Tema isa ja ema elasid metsas. Kõik hakkasid küladesse kolima ja seal moodsa ja euroopalikku elu elama. Leemeti isa tahtis ka väga külasse minna, kuid ema ei tahtnud, teda ei meelitanud sinna medagi. Isa tahtis väga, ja lõpuks nad ikka läksid. Isa hakkas põllul tööd tegema, sirbiga vilju lõikama. Kuid ema igatses oma vanu sõpru, kes metsas elasid. Kui isa põllul käis, käis ema metsas oma sõprade külas. Kui asi juhtus nii, et ema kohtas metsas üht karu ja armus. Kui i sa oli tööl. Käis karu neil kodus ja kord kohtas isa seda karu oma sängis. Ta unustas ussisõnu, mis võiksid peletada karu, ja rääkis midagi saksa keeles, karu aga hammustas tal pea otsast ära. Isa suri. Teda põletati. Karu kinnitas emale, et na ei kohtu enam. Ema tegelikult enam ei armastanud karu. Ema võttis siis Leemetit ja ta õe ja läks tagasi metrsa elama. Seal oli ema vend Vootele, kes oli Leemetile onuks. Ta a

Kirjandus
Andrus Kivirähk-Mees-kes teadis ussisõnu
10
doc

Andrus Kivirähk „Mees, kes teadis ussisõnu“

Andrus Kivirähk ,,Mees, kes teadis ussisõnu" Teos ilmus aastal 2007 ja sai kaks kirjandusauhinda. Tegevus toimub muistsel ajal, kui eestlased olid veel metsarahvas ja oskasid ussikeelt. See on peategelase Leemeti tagasivaade oma traagilisele, kannatusi täis elule. Siin põrkub 3 maailma: vanadele tavadele truuks jäänud metsarahvas; külla kolinud ja kõik uue omaks võtnud rasket tööd armastavad inimesed ja munkade ning raudmeeste maailm, keda külarahvas ülistab. Põhiprobleem on see, kuidas inimesed on võimelised uskuma ja omaks võtma kõike, mida neile ette söödetakse. Leemet jääb kahe leeri vahele ja teeb otsuse jääda metsa. Autor taunib kaasaegset mentaliteeti- uue jumaldamist ja vana põlgust. Teose meeleolu on pessimistlik, seda leevendab kivirähalik huumor. Autor küsib: ,,Kui kaugel on aeg, kus meie endi raamatud tunduvad meile ussikeelsed? Tegelased: Leemet- viimane mees, kes teadis ussisõnu, meenutab oma elu, mis on täis nukrust ja kannatusi. Salme- Le

Kirjandus
Mees-kes teadis ussisõnu - Andrus Kivirähk
10
docx

Mees, kes teadis ussisõnu - Andrus Kivirähk

1.Manivaldi matused -onu Vootele võttis kaasa. Hõbesõrmus punase kiviga- Meeme andis 2.Leemeti (heleda peaga, kõhn) ema ei söönud leiba ja odrakörti. Isa tahtis elada linnas ema aga metsas. Isa sai tänu emale surma, sest ema sahmerdas karuga. Salme-leemeti õde, viis aastat vanem 3.Öökullimunad olid Leemeti lemmikud. Pärtliga hiiliti linnale lähemale. Kohtuti omavanuse tüdruku(Magdalena) ja ta isaga(Johannes), kes oli külavanem. Onu Vootele ei olnud hämmastunud linnainimeste elust. Onu lubas õpetada ussisõnu. 4.Ussisõnade õppetunnid. Raudmehed tapsid vanaisa. Põhjakonnalt abi ei saadud. Leemetile räägiti võigas lugu oma mürgihammastega vanaisast, kes uputati. 5.Suur sõber Ints(rästik). Hiie isa Tambet ei sallinud Leemetit. Hundid olid inimese teenimiseks. Tambeti naine Mall. Hiie ei suutnud hundipiima juua. Kolati mööda mahajäetuid maju ringi. Põhjakonna kohta pärimine vanakestelt. Valvuritest ja võtmest tuli jutt, tänu millele leida põhjakonn. Võ

Kirjandus
Mees kes teadis ussisõnu analüüs
64
docx

Mees kes teadis ussisõnu analüüs

KIRJANDUSTEOSE ANALÜÜS TEOSE AUTOR: Andres Kivirähk TEOSE PEALKIRI: Mees, kes teadis ussisõnu TEOSE ŽANR: Sürrealistliku maiguga rahvuslik tragikomöödiline äärmuslik igapäavea realism. ILMUMISAASTA: 2007 1. Autorist kokkuvõte (pere, haridus, ametid, eraelu, tervislik seisund jt. võimalikud loomingule mõju avaldanud tegurid) Andrus Kivirähn sündinud. 1970 sai tuntuks teosega " Ivan Orava mälestused ehk Minevik kui helesinised mäed"(1995). Ja ta jutustab jutustab ajalugu niimodi nagu seda eesti ühiskonna populaarne arusaam kajastab, ehk joonistab iseseisvus ajast konkreetse õnneaja pildi. Kivirähk ei kirjuta mitte lihtsalt naljakat ajalugu, ta tekstid on kahekõnes meie ettekujutustega ajaloost. 1990. aastate populaarseim romaan tõenäoliselt on ka Kivirähki "Rehepapp ehk November"(2000), lugu leiab aset ajal, mil valitses veel mõisa käsk. Kuigi Kivirähni esitatud pilt maarahvast näib esmalt negatiivne ei ole asjad kehtivalt nii ja Kivirähi tegelased pole

Kirjandus




Kommentaarid (8)

Alex000 profiilipilt
Alex000: mille jaoks pead maksma annaabi lehel!
14:31 10-03-2025
Jobipoiss123 profiilipilt
Jobipoiss123: tra need kesselle sitei tegid on mingid retardid, sellepärast peabki
16:38 15-01-2026
pudelivesi profiilipilt
pudelivesi: Tõesti kasulik fail. Tänan autorit!
15:22 22-04-2014
403865 profiilipilt
403865: Mille jaoks need punktid on????
09:57 07-04-2021



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun