Kurjus - kokkuvõte (22)

" Kurjus " autor Jan Gillou Raamat on � leni must ja esikaanel, pealkirja ja autori vahel, on v�ikselt �he mehe kurjad silmad. T�htsamad tegelased (pole mingis kindlas j� rjekorras ): Erik, Pierre , paps, Lewenheusen, Tosse Berg, Silverhielm, Dahlen, Kull , Bernhard, Kurg , Marja; N� ukogu liikmed ja Laeka (laegas) liikmed. Muideks, tegevus toimub Rootsis, nii et siis nimed, kohad jms on rootsilik. S�naseletused: reaalkool - peaks olema klassid kuni �heksanda klassini neljandikud - /pole kindel.\ g�mnaasiumil oli neli klassi ja neljandikud olid g�mnaasiumi k� rgeim klass n�ukad - N�ukogu liikmed laup�ev-p�hap�ev - pidi istuma laup�eva ja p�hap�eva arestis v�i siis tegema mingit kohustuslikku t��d vms. Erik oli neljateist aastane, neliteist ja pool tegelikult. Tal oli ema, v�ikevend ja isa, keda ta h��dis papsiks. Paps andis Erikule pidevalt peksa. Ta peksis teda s�na otseses m�ttes koerarihma v�i kaseviha vmt'ga. S��gilauas sai Erik peaaegu iga kord k�rvakiile ja muid l��ke papsilt halbade lauakommete vms eest. Koolis oli Erik poistekamba liider. Nad varastasid poistega poodidest plaate ja m��sid neid koolis kallimalt maha. �hel korral j�id nad vahele, sest �hed olid k�inud mitu korda samas poes varastamas. S�� aeti Eriku kaela ja Erik vahetas kooli. Seega pidi ta eemale kolima oma kodust ja papsist. Erik asus �ppima koolis nimega Stj�rnsberg. Selles koolis �ppisid ainult poisid. Kui Erik Stj�rnsbergi esimest korda l�ks, tutvustas kooli prefekt Bernhard talle kooli. Kool oli tegelikult ilus, seal oli bassein uhke spordiv�ljak jne. Erik asus elama Kassiopeias, kus olid ainult reaalkooli �pilased. Tema toakaaslaseks sai Pierre. Pierre oli veidike t�sedam ja oli kohe n�ha, et ta polnud sportlane nagu seda oli Erik ise. Pierre oli klassi parim �ppija. Erikule tundus see kool liiga hea, et olla t�si, sest paistis t� esti , et see kool on parim. Kuid tegelikult ta eksis. Seal oli k�ik samamoodi v�givaldne nagu vanas kooliski. Tegelikult oli Erik endale lubanud, et uues koolis ei hakka ta enam peksmisega tegelema, ent ta ikkagi pidi. Sellest hoolimata sai Erik kooli ujumismeeskonda ja v�is �ksk�ik mis ajal treenimas k�ia. Koolis olid v�istlused ja Erik j�i oma spordiv�imekusega silma v�imlemis�petajale Tosse Bergile. Erik oli v�istluste t�ttu g�mnasistidele ja n�ukatele j��nud silma kui "uue ja ninakana". S��gilauas anti reaalkoolikatele naksakuid ja �hepistel��ke. Naksakud t�hendasid seda, et l��di lauanoaga vastu pealage. �hepistel��gid oli need, et l��di ��dikakorgiga, mis oli otsast terav , vastu pealage nii, et tekkis auk. Selle pidi �de �he pistega kokku �mbelma. N�ukad ja neljandikud kiusasid reaalkoolikaid, lastes neil kioskist midagi osta v�i siis puhastada nende saapaid vms. Erik keeldus k�igist nendest k�sklustest. Erik pidi minema N�ukogu ette selle eest, et ta ei tahtnud �he neljandiku saapaid puhastada. Ta hakkas ka veel seal vastu ja talle m��rati p�ris palju laup�ev-p�hap�evasid. Siis sattusid nad ka Pierre'iga koos N�ukogu ette, sest olid vahele j��nud salasuitsetamisega. Eriku arvates oli N�ukogu eriti naeruv ��rne ja nende "istumised" veel naeruv��rsemad. Siis kutsuti Erik ruutu . Ruut oli plats s��kla taga, kus sai arveid klaarida. Sinna kutsuti alati �ks reaalkoolipoiss. Tavaliselt peksti teda ruudus nii kaua, kuni ta lihtsalt v�lja roomas. Aga Erikuga oli teine lugu. Ta oskas kakelda ja teadis, mida see t�hendab. Erik andis kahele g�mnasistile peksa nii, et nad olid p��ris hullus seisundis. Ta oli esimene reaalkoolipoiss, kes tegi kahele g�mnasistile ruudus �ra, st. rotiks teda nimetama ei hakatud. Stj�rnsbergi koolil olid omad reeglid. Huvitav oli asjaolu, et �petajad asjasse ei sekkunud, �pilastel olid nagu omad reeglid. Direktor sekkus asjasse vaid siis, kui olukord l�ks p�ris hulluks, nt. v�ljaviskamiseks. Reaalkoolikad ei tohtinud n�ukaid ega neljandikke peksta, siis j�rgnes kohe v�ljaviskamine. Erik ei tohtinud lasta ennast v�lja visata , sest muidu poleks ta Stockholmi g�mnaasiumisse sisse saanud. Poiss pidi Stj�rnsbergi koolis k�ima kaks aastat. Vahepeal korraldati ka haaranguid, st. seda, et g�mnasistid tulid niisama tubadesse sisse, p��rasid need pahupidi ja l� ksid siis minema. Erik osales ujumisv�istlustel, kus ta v� itis p�ris mitmetel aladel nagu ta oli lubanud Tosse Bergile. Vahepeal hakkasid Pierre ja m�ned teised reaalkoolipoisid naksakutele vastu. Erik tahtis kokku koguda v�imalikult palju poisse , et hakata vastu naksakutele. �ks poiss - Johan S - � tles , et seda tuleb kindlasti teha Laeka kaudu, ent see ei �nnestunud. Johan S ise kutsuti j�rgmisel p�eval Silverhielmi ja Dahleni poolt ruutu ning ta klobiti l�bi. Siis lubas Johan S ei ei keelud edaspidi naksakutest. N�ukogusse valiti uued liikmed ja n��d valiti sinna ka Silverhielm ja Dahlen. Seej �rel j�rgnes Kloostri��. See oli alati j�rgmine �� peale valimistulemuste selgumist. Siis korraldati midagi eriti hullu just nimelt "uutele ja ninakatele". See oli teada, et Erik saab kaela k�ige hullema, sest tema pidavat olema "k�ige ninakam". N�ukad, eesotsas Silverhielmiga, viskasid Eriku ja Pierre'i tuppa s�na otseses m�ttes sitta . Terve nende tuba oli sellega koos ja poole ��ni nad lihtsalt koristasid seda. Nad korjasid selle kokku �mbrisse ja Erik hiilis Silverhielmi tuppa ja viskas kogu sita talle n�kku (osa l�ks ka suhu ). Silverhielm oli vihane ja ta teadis, et see oli Erik, kes seda teinud oli, aga Erik ei tunnistanud oma s��d. Erik pani Silverhielmile h��dnimeks Skitenhielm (sitakiiver) ja viskas talle nina peale, et ta haiseb. Muidu suutis Silverhielm rahulikuks j��da, aga �he korra l�ks ta v�ga n�rvi ja peksis Eriku t� iesti l�bi. Erik ei saanud seda vastu peksta, kuna ta oli n�ukas ja kui ta oleks n�ukat peksnud, oleks Erik v�lja visatud ja seda ei saanud lubada. Niisiis peksis Silverhielm Eriku l�bi, ta viidi haiglasse, aga armid j�id talle � pris pikaks ajaks. Naksakutest keeldumise eest kutsusid Silverhielm ja Dahlen Pierre'i l�puks ruutu. Nad peksid ta l�bi ja Pierre oli sunnitud v�lja roomama. /muide, kui toimusid ruudus peksmised, olid akendel soomlannad. kui pierre peksa sai, karjus �ks neist midagi.\ Silverhielm ja tema "semud" v� tsid �hel korral Eriku kinni ja sidusid ta ( talvisel ajal) raudtorude vmt asjade k�lge, mis Erik ise oli maasse l��nud. Siis valasid Kull jms talle auravat (kuuma) vett peale. L�puks j�eti Erik sinna piinlema ja �ks �de leidis ta. Peale seda j�i Erik veidiks ajaks haigeks . Heade v�istlustulemuste eest anti Erikule kogu kooli ees karikas . Direktor pidas ka v� ikse k�ne vms. Erikul sai �ks semester l�bi. Suvi oli tema jaoks v�rratu. Teisel aastal naases ta kooli. Pierre ei suutnud seal koolis enam olla ja ta lahkus ilma, et oleks Erikulegi head aega �elnud. Ta j�ttis poisile vaid kirja, mille peale Erik nutma hakkas. N��d pidi Erik ise hakkama saama. �hel � htul /��sel l�ks Erik v�lja. Ta tegi oma m�tsi silmade koha peale augud, et keegi teda �ra ei tunneks. Siis ta l�ks ja peksis �he n�uka l�bi. Nii tegi ta ka veel, pekstes l�bi Dahleni, ainult et ta pidi omale uue m�tsi muretsema. Erik hakkas suhtlema �he t�druku Marjaga. Ta oli ka �ks soomlannadest akendel. Nad hakkasid k�ima, kuni �hel korral pidi Marja lahkuma . Kirjas kirjutas ta, et oleks tahtnud Erikuga last saada jne. Kiri sattus direktori k�tte ja Erik arvas , et n��d on l�pp ja et ta visatakse v�lja, aga �ks mees - Henning S. Ekengren - suutis teda kaitsta. ( vist oli nii) Erik oli j�lginud Silverhielmi ja nad said kokku, k�ll mitte tahtlikult. Erik r��kis Silverhielmile igasugu asju nii, et poiss muutus n�rgaks ja laskus p�lvini. Siis r��kis Erik talle sellest, kuidas sitt Silverhielmi suhu voolas ja poiss kukkus oksendama. Erik lahkus. Erik l�ks koju. L�puks. Paps oli tal ikka samasugune ja tahtis talle peksa anda, aga n��d hakkas Erik vastu. Erik andis ise isale peksa (nagu mina sellest aru sain). Viimane lause: Ta astus esimese pikaldase sammu kivistunud mehe poole.