James Clerk Maxwell (1831 1879) Lapsepõlv · James Clerk Maxwell sündis 13. juunil 1831. aastal Sotimaal Edinburghis. · James'i pere oli rikas, nad olid aadlikud. Perekond · James'i isa John Clerk oli advokaat. Ema nimi oli Frances Cay. · James oli peres ainuke laps. · James'i onu George Clerkil oli paruni tiitel. · James lisas oma nimele Maxwell peale seda kui ta oli päranduseks saanud oma sugulaste Maxwellide mõisa. Õpingud · Maxwell õppis aastail 1841-1847 Edinburghi gümnaasiumis. · Õpingud jätkusid aastail 1847-1850 Edinburghi ja 1850-1854 Cambridge'i ülikoolis. Professori amet · 24 aastaselt sai ta Aberdeeni ülikooli professoriks. · Aastal 1860 sai Maxwellist Londoni ülikooli professor. · 34-aastaselt sai temast Cambridge'i ülikooli esimene eksperimentaal füüsika professor. Avastused
Jakob Westholmi Gümnaasium JAMES CLERK MAXWELL Loodusõpetuse referaat Kaspar Kütt 7.a klass Tallinn 2010 Elulugu Soti füüsik James Clerk Maxwell sündis 13. juunil aastal 1831 aadressil 14 India Street Edinburghis. Tema isa John Clerk Maxwell oli advokaat ja ema nimi oli Frances Maxwell. Ta isa oli jõukas mees. James'il oli üks õde, Elizabeth, kes suri lapsena. James oli väga huvitatud sellest, kuidas asjad liiguvad või kuidas nad häält teevad juba kolme-aastaselt. James'i ema võttis vastutuse noore poisi varase hariduse eest, aga diagnoositi kõhuvähiga ja suri 48 aastaselt. James'i isa jälgis peale ema surma poja õppimist. James'i formaalne haridus algas ebaõnnestunult, kui ta isa palkas noore 16-aastase
1 3. Elektromagnetism 3.1. Elektriline vastastikmõju 3.1.1. Elektrilaeng. Elektrilaengu jäävus seadus. Iga keemilise aine aatom koosneb klassikalise - teooria kohaselt positiivselt laetud tuumast ja selle ümber tiirlevatest negatiivse laenguga elektronidest. Mitmesuguste ainete aatomite koosseisu kuuluvad elektronid on ühesugused, + kuid nende arv ja asend aatomis on erinevad. Mistahes keemilise elemendi aatom tervikuna on normaalolekus elektriliselt neutraalne. Sellest järeldub, et aatomituuma positiivne laeng on võrdne elektronide negatiivsete laengute summaga. Välismõjude toimel võivad aatomid kaotada osa elektronidest. Sel juhul osutuvad aatomid positiivselt laetuks ja neid nimetatakse positiivseteks ioonideks. On võimalik, et aatomitega ühineb täiendavalt elektrone. Sellisel juhul
Magnetite ja vooluga poolide erinimelised poolused tõmbuvad ja samaninelised tõukuvad. Video: http://www.fyysika.ee/opik/index.php?idex=472&idse=940&tase=asi Elektromagnetväli Elektromagnetväli on elektromagnetilist vastastikmõju vahendav ühtne väli, mille piirjuhtudeks on elektriväli ja magnetväli. Elektromagnetväli võib levida elektromagnetlainena, milles elektriväli ja magnetväli perioodiliselt muutuvad. Selle tõestas esimesena Faraday katse toel ära soti füüsik James Clerk Maxwell. Tänapäeval puutume me peaaegu kõik kokku elektromagnetväljadega, kuna need ümbritsevad igat elektrimasinat ja -kaablit. Elektromagnetväli on igalpool kus elektrit toodetakse ja kasutatakse. Inimesele ohtlike elektromagnetväljade tuvastamiseks kasutatakse gaussmeetreid. Elektromagnetväli: Maa magnetväli Maa magnetväli on planeet Maad ümbritsev ligikaudu magnetdipooli ülesehitusega magnetväli, mis tuleneb planeedi seesmistest füüsikalistest protsessidest.
1632. aastal avaldas ta teose "Dialoog kahe peamise maailmasüsteemi kohta" 1638. Aastal ilmus Hollandis Galilei teos "Arutlused ja matemaatilised tõestused kahe uue teadusharu kohta..." Tema avastused olid pöördelised ja lõhkusid seni kehtinud Aristotelese maailmapildi. Legendi kohaselt olevat Galilei inkvisitsioonikohtus, kus teda sunniti oma teooriatest avalikult lahti ütlema, pärast lahtiütlemist hüüdnud: " Aga ta pöörleb siiski!" James Clerk Maxwell 1831 1879 Kõigi elektromagnetnähtusi kirjeldava ühtse teooria looja James Clerk Maxwell sündis 13. juunil 1831. aastal Sotimaal Edinburghis. Teatavasti avastas Faraday vaid mõni kuu hiljem elektromagnetilise induktsiooni. Hoolimata omavahelisest suurest vanusevahest, suhtusid elektromagnetismi kaks peamist tegijat Faraday ja Maxwell teineteisesse suure lugupidamisega ning olid pikaajalises sisukas kirjavahetuses. Oma põhiteost, Traktaati
muutus juhis indukts voolu tekkimisel, selles samas juhis endas eneseindukts. Kui vool juhis kasvab, siis eneseinduktsvool takistab selle kasvu. kui vool juhis kahaneb siis eneseinduktsvool püüab säilitada voolu juhis. Eneseindukts elektromotoorjõud on võrdeline voolutugevuse muutumise kiirusega Induktiivsus on juhti iseloom suurus mis sõltub juhi pikkusest ja kujust ja keskkonna magneetilistest omadustest. (valem 3). Voolumagvälja energiad leitakse valemist Vahelduvvool: voolu suund muutub 50 korda sek. Vahelduva voolu sagedus on 50 hertsi. iseloomustavad: pinge ja voolu efektiivväärtused ja maplituudi väärtused. Vahelduva voolu graafik (siinusgraafik). Voolu magnetvälja tekitamiseks tuleb kulutada elekrienergiat ja vastupidi: kadumisel indutseerib magnetväli elektromotoorjõu ja voolu, see tähendab, et magnetvälja energia muundub elektrienergiaks. Energia, mis salvestub magnetväljas voolu suurenemisel nullist I-ni, väljendub valemiga
Elektromagnetlained Elektromagnetväli Ühtse teooria lõi Faraday katsetulemuste põhjal soti füüsik James Clerk Maxwell. Elektrivälja muutumine ühes punktis põhjustab kõigepealt muutuva magnetvälja ja selle magnetvälja muutus kutsub elektromagnetilise induktsiooni teel esile elektrivälja muutumise naaberpunktis. Kuidas tekib? Kui mingis ruumipunktis tekib muutuv elektriväli (või ka magnetväli), siis põhjustab see muutuva magnetvälja (elektrivälja) tekkimise selle punkti vahetus ümbruses. See omakorda põhjustab oma naabruses muutuva elektrivälja (magnetvälja) tekkimise jne. Ruumis tekib teineteisega seotud ja üha suuremat ruumiosa haarav teineteisega seotud elektri- ja magnetväljade süsteem. Elektromagnetlaine on ristlaine.
11.1.INERTSIAALNE TAUSTSÜSTEEM EINSTEIN JA MEIE Albert Einstein kui relatiivsusteooria rajaja MART KUURME Liikumise uurimine algab taustkeha valikust leitakse mõni teine keha või koht, mille suhtes liikumist kirjeldada. Nii pole aga alati tehtud. Kaks ja pool tuhat aastat tagasi arvas eleaatidena tuntud kildkond mõtlejaid, et liikumist pole üldse olemas. Neid võib osaliselt mõistagi. Sest kas keegi meist tunnetab, et kihutame koos maakera ja kõige temale kuuluvaga igas sekundis umbes 30 kilomeetrit, et aastaga tiir Päikesele peale teha? Eleaatide järeldused
annaabi.ee 
10 punkti
~ 8 lehte
32 laadimist
0 arvamust 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid