James Clerk Maxwell (0)

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

5

doc

James Clerk Maxwell (referaat)

Jakob Westholmi Gümnaasium JAMES CLERK MAXWELL Loodusõpetuse referaat Kaspar Kütt 7.a klass Tallinn 2010  Elulugu Soti füüsik James Clerk Maxwell sündis 13. juunil aastal 1831 aadressil 14 India Street Edinburghis. Tema isa John Clerk Maxwell oli advokaat ja ema nimi oli Frances Maxwell. Ta isa oli jõukas mees. James'il oli üks õde, Elizabeth, kes suri lapsena. James oli väga huvitatud sellest, kuidas asjad liiguvad või kuidas nad häält teevad juba kolme-aastaselt. James'i ema võttis vastutuse noore poisi varase hariduse eest, aga diagnoositi kõhuvähiga ja suri 48 aastaselt. James'i isa jälgis peale ema surma poja õppimist. James'i formaalne haridus algas ebaõnnestunult, kui ta isa palkas noore 16-aastase õpetaja, kes ei suutnud oma tööd õigesti teha ja õpetaja vallandati. Pärast hoolikat

Loodusõpetus

7

doc

Kuulsaimad füüsikud

1632. aastal avaldas ta teose "Dialoog kahe peamise maailmasüsteemi kohta" 1638. Aastal ilmus Hollandis Galilei teos "Arutlused ja matemaatilised tõestused kahe uue teadusharu kohta..." Tema avastused olid pöördelised ja lõhkusid seni kehtinud Aristotelese maailmapildi. Legendi kohaselt olevat Galilei inkvisitsioonikohtus, kus teda sunniti oma teooriatest avalikult lahti ütlema, pärast lahtiütlemist hüüdnud: " Aga ta pöörleb siiski!" James Clerk Maxwell 1831 ­ 1879 Kõigi elektromagnetnähtusi kirjeldava ühtse teooria looja James Clerk Maxwell sündis 13. juunil 1831. aastal Sotimaal Edinburghis. Teatavasti avastas Faraday vaid mõni kuu hiljem elektromagnetilise induktsiooni. Hoolimata omavahelisest suurest vanusevahest, suhtusid elektromagnetismi kaks peamist tegijat ­ Faraday ja Maxwell teineteisesse suure lugupidamisega ning olid pikaajalises sisukas kirjavahetuses. Oma põhiteost, Traktaati

Füüsika

11

doc

Teadlased, kes muutsid maailma

.................................................................2 .............................................................................................................................................3 Marie Curie.............................................................................................................................3 Galerii .....................................................................................................................................5 James Clerk Maxwell..............................................................................................................6 Isaac Newton...........................................................................................................................8 Galilei Galileo......................................................................................................................... 9 Kasutatud allikad........................................................................................

Keemia

9

doc

Newtoni eelne füüsika areng

aasta pärast avastatigi õhus väärisgaas argoon 1771 tegi Cavendish katseliselt kindlaks keskkonna mõju kondensaatori mahtuvusele. Samal aastal ennustas ta rea ainete dielektrilisi konstante. Ta sai ka süsihapet ja lämmastiku oksiide, töötas soojusmahtuvuse alal. 1776 võtis kasutusele elektrilise pinge mõiste, uurides elektrinähtusi ja elektrilaengute jagunemist elektrijuhtidel. Ta vältis sageli oma tööde avaldamist ega teatanud oma avastustest vahel isegi kaasteadlastele. Alles James Maxwell vaatas läbi Cavendishist järele jäänud paberid perekonnarhiivis ja leidis, et too oli teinud hoopis rohkem avastusi kui seni arvatud, ent nende avastuste au oli läinud juba teistele. Näiteks oli Cavendish avastanud Richteri seaduse, Ohmi seaduse, Henry-Daltoni seaduse, Charles'i seaduse ja elektrilise konduktiivsuse põhimõtted. Kakssada aastat enne Albert Einsteini mõõtis Cavendish täpselt tähekiirte kõrvalekaldumist Päikese massi mõjul

Füüsika

61

pdf

Optilised omadused ja optilised materjalid

Rakendused. 9.1 Sissejuhatus. 9.2 Vedelkristall-kompensaator. 1 SiSSEJUHATUS Valguse ja aine vahelise vastastikmõju uurimisega on inimkond tegelenud juba üle kolme tuhande aasta. Nii vanaks hinnatakse Assüüriast leitud vanimat läätse. Hiljem on optika arengu mootoriks olnud astronoomia ja vajadus optiliste vaatlusseadmete järele. Vaatamata valguse uurimise pikale ajaloole, on tänapäevane teooria kujunenud viimase paarisaja aastaga. Suurima läbimurde tegi 19. sajandil James Clerk Maxwell, kes uurides elektri- ja magnetvälju avastas nendevahelised seosed, mida tänapäeval tuntakse kui Maxwelli võrrandeid. Analüüsides oma võrrandite lahendeid vaakumis, jõudis ta järeldusele, et valgus on elektromagnetlaine, mida saab kirjeldada lainevõrrandiga. Kui varasemalt kirjeldati valguse levikut keskkonnas, mis vaadeldavas spektri piirkonnas on läbipaistev, optilist tihedust väljendava murdumisnäitaja n kaudu, siis Maxwell näitas, et murdumisnäitaja =

Materjaliteaduse ülevaatekursus

105

doc

Füüsika konspekt

11.1.INERTSIAALNE TAUSTSÜSTEEM EINSTEIN JA MEIE Albert Einstein kui relatiivsusteooria rajaja MART KUURME Liikumise uurimine algab taustkeha valikust ­ leitakse mõni teine keha või koht, mille suhtes liikumist kirjeldada. Nii pole aga alati tehtud. Kaks ja pool tuhat aastat tagasi arvas eleaatidena tuntud kildkond mõtlejaid, et liikumist pole üldse olemas. Neid võib osaliselt mõistagi. Sest kas keegi meist tunnetab, et kihutame koos maakera ja kõige temale kuuluvaga igas sekundis umbes 30 kilomeetrit, et aastaga tiir Päikesele peale teha? Eleaatide järeldused olid muidugi rajatud hoopis teistele alustele. Nende neljast apooriast on köitvalt kirjutanud mullu meie hulgast lahkunud Harri Õiglane oma raamatus "Vestlus relatiivsusteooriast". Elease meeste arutlused on küll väga põnevad, kuid tõestavad ilmekalt, et palja mõtlemisega looduses toimuvat tõepäraselt kirjeldada ei õnnestu. Aeg on näidanud, et ka nn. terve mõistusega ei jõua tõe täide sügavusse. E

Füüsika

317

pdf

Surmalähedased kogemused

UNIVISIOON Surmalähedased kogemused Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn September 2022  Leonardo da Vinci joonistus Märkus: esikaanel olev foto on võetud järgmisest allikast: https://www.pixabay.com. Autor: Marek-Lars Kruusen, september 2022, Tallinn, Estonia. Kodulehekülg: https://www.maailmataju.info Kõik õigused on kaitstud. Antud ( kirjanduslik ) teos on kaitstud autoriõiguse- ja rahvusvaheliste seadustega. Mitte ühtegi selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Lubamatu paljundamine ja levitamine, või nende osad, võivad kaasa tuua range tsiviil- ja kriminaalkaristuse, mida rakendatakse maksimaalse seaduses ettenähtud karistusega. Autoriga on või

elektromagnetism

31

rtf

Põhivara aines Füüsikaline maailmapilt

Põhivara aines Füüsikaline maailmapilt Maailm on kõik see, mis on olemas ning ümbritseb konkreetset inimest (indiviidi). Indiviidi põhiproblee- miks on tunnetada oma suhet maailmaga ­ omada adekvaatset infot maailma kohta ehk maailma- pilti. Selle info mastaabihorisondi rõhutamisel kasutatakse maailmaga samatähenduslikku mõistet Universum. Maailma käsitleva info mitmekesisuse rõhutamisel kasutatakse maailma kohta mõistet loodus. Religioosses käsitluses kasutatakse samatähenduslikku mõistet ­ (Jumala poolt) loodu. Inimene koosneb ümbritseva reaalsuse (mateeria) objektidest (aine ja välja osakestest) ning infost nende objektide paigutuse ning vastastikmõju viiside kohta. Selle info põhiliike nimetatakse religioossetes tekstides hingeks ja vaimuks. Vaatleja on inimene, kes kogub ja töötleb infot maailma kohta. Vaatleja tunnusteks on tahe (valikuvabaduse olemasolu), aistingute saami

Füüsika

Meedia

Kommentaarid (0)