Uues kuues vana muinasjutt (0)

Muinasjutt
Elas kord üks täiesti tavaline ema. Tal oli viis poega ja kaks tütart. Kuid üks poegatest polnud päris samasugune nagu teised inimesed. Ta oli kõrvaline ,kuna teda noriti tema välimuse ja hääle pärast. Kui ta üritas kellegagi kontakteeruda keerati talle selg või tehti midagi hullemat. Nagu ühel päeval kui too poiss läks kooli ja teepeal nägi rühm poisse ,midagi põnevat korda saatmas . Seal oli ise tehtud rakett ja nad valmistasid seda õhku laskma. Poiss ligines sinna rühma ja üritas asja lähemalt uurida kuid kui ta sinna liiga ligi tikkus nabisid teised ta hoopis kinni. Andsid raketi poisi kätte ja süütasid põlema. Teised jooksid aga tema oma uudishimust vaatas seda veel natuke aega ja siis viskas õhku. Pauk oli vägev kuid sädemed süütasid poisi juuksed. Ta jooksis kiiresti lähima veekoguni ja kastis juuksed märjaks. Kõik naersid nii nagu said ,sest vaatepilt oli võimas. Siis jooksid kõik nii kiiresti kui said kooli poole kuna tunnid hakkavad mõne minuti pärast. Poiss hilines kuid jõudis siiski kooli. Enne tundi sisenemist üritas ta veel oma juukseid sättida enam vähem korda. Päev lõppes üllatavalt hästi ja teda seepäepv rohkem ei kiusatud. Järgmisel päeval pidi luuletuse pähe õppima. Ta tegeles sellega väga kaua ja sai viimaks selgeks. Kuid ta teadis ,et teda naerdakse välja tema hääle pärast. Just tema hääl oli see mis ju algusest peale kõiki segas. Järgimsel päeval kui ta sinna tundi läks oli ta viimane kes pidi luuletust esitama. Õpetaja jättis ta meelega viimaseks kuna ta teadis juba reaktsiooni mis tuleb klassi poolt. Ta astus klassi ette. Süda pupperdas sees nagu auto mootor mis toodab elektrit. Ta alustas ja nagu ta oli esimesed read ära öelnud . Ei suutnud klassikaaslased enam vastu panna ja hakkasid naerma . Poisil tulid pisarad silma ja jooksis klassist välja. Võttis oma riided garderoobist ja läks koju. Ka tema vennad ja õed ei sallinud teda kuna ta viis pere mainet maha. Seega otsustas poiss võtta kõik oma asjad mis talle oli nende väheste aastate jooksul kogunenud ja pani kodust jooksu. Ta ei teadnud kuhu või mida ta tegema läheb aga pealmine oli see ,et ta lihtsalt läks. Peatus seal kus juhtus ja küsis vaikse häälega öömaja seal kus juhtus. Edasine elu oli tema jaoks raske. Ta käis igal õhtul uues kohas otsis kohta kuhu ta kuuluks. Kuid õhtuti ta unistas ta siiski sõpradest ja hoolivusest. Ta tegeles ka õpingutega. Kuna teadis ,et ta ei tohi loll olla. Ta arendas keeli ja kõike muud põnevat mida talle raamatud suutsid pakkuda. Kuna ta käis ukselt uksele ei leidnud keegi teda kuna enam ülesse. Ta oli muutunud vaimuks kes on kord siin ja kord seal. Söögiga tekkisid pidevad probleemid aga teda toetati kellegi poolt keda ta ei teadnud. Kuna tema banga kaardile ilmus aeg ajalt summasid mille eest ta endale süüa sai muretseda, Riided sai ta annetustest. Sedasi möödus terve aasta kuni lõpuks leidis ta oma esimese sõbra. Nad said väga hästi läbi ja kõik sujus kenasti. Ta sai ka töö ja jäi rohkem paiksemaks. Ta õppis laulma ja ta laulis kenasti. Ühel päeval küsis sõber mille pärast ta üldse sellisesse olukorda sattusid. Poiss rääkis kõik mis oli temaga juhtunud ja mida ta oli läbi elanud. Ühte ei suutnud sõber aga uskuda . Hääl mis oli posis juttu järgi nii jube ,et pidi kooli ja kõige muuga hüvasti jätma oli tema meelest nii kaunis ,et ta võis isegi esineda. Muidugi tänu oma tarkusele poiss ka esitas oma sõbrale igasugu huvitavaid asju. Seega mõtles sõber välja viisi kuidas seda tõestada. Ühel kaunil päeval läksid na linna kuna neil oli tarvis uusi asju. Poiss ja ta sõber mmuretsesid uued asjad ja lasi need ka kohe selga jätta. Poiss ei saanud midagi aru ,et sõbral oli midagi plaanis kuna nad olid seda kgu aeg teinud. Kuid järsku tuli poemüüa ja võtti nad kinni. Ja nad pandi ühte ruumi kinni. Sõber oli aga tegelikult kokku leppinud selle poemüüaga ,et ta paneb nad kinni. Poisil ja sõbral hakkas seal igav ja sõber ütles poisile ,et ta räägiks talle mõne põneva loo. Poiss alustasgi oma looga kuna tal oli igav ja see pakkus talle naudingut. Poiss rääkis ja rääkis ja tundus ,et juttu ei lõppegi. Samal ajal kogunes sinna palju inmesi teda kuulama kuna jutt oli tõesti põnev . Ja tema hääl oli nii ilus ,et lihtsalt pani neid kuulama. Poiss lõetas kui järsku pani tähele ,et inimesed sagivad kuidagi liiga veidralt. Poemüüa tegi ukse lahti ja lasi poisi ja ta sõbra välja. Kõik aploteerisid kuna korda oli saadetud midagi väga head. Poiss ei suutnud uskuda mida ta nägi. Temas sa natukese ajaga kogu küla parim jutu vestja. Veel aega edasi sai ta üle riigi kuulsaks . Kui ta oli oma julguse kokku võtnud läks ta lõpuks koju oma ema juurde. Külas võeti teda vastu nagu kuningat aga mitte nagu vanasti kui teda halvasti koheldi. Kõik olid suureks kasvanud kuid neil oli elu palju halvem kui sel poisil. Kõik kes teda kunagi solvasid ja olid talle halba teinud palusid andeks. Kuid poiss ei suutnud neile kunagi andestada . Ta kutsus oma ema enda juurde elama ja hiljem võttis naisegi. Ja ta elas õnnelikult oma elu lõppuni.