Lauri
Kasak 11b
VKG
Autor; Mare
Sabolotny
Ilmumisaasta: 2011
Kirjastus: Tänapäev
Lehekülgi: 423
Tegu on autori teise
noorsooromaaniga. Raamatu
pealkiri on tulnud autori 2007.aastal
antud intervjuust- “Mare Sabolotny-
peaaegu inimene”, kus ta räägib oma
esiknoorsooromaanist.
Põhiline tegevus toimub Tallinnas, vahel ka Pärnus.
Gretten Jalowiec- Teose põhitegelane, teose algul 15a, kuid teose lõpuks sai 16. Oli hea õppija
ja
tubli tantsija .
Mari- tema
kolleeg Kassi baarist, hiljem sai temast Gretteni parim sõbranna. Hukkus traagilises
liiklusõnnetuses teel Pärnusse.
Helen Jalowiec- Gretteni ema´, töötu, napsulembeline naisterahvas. Hukkus rängas
liiklusõnnetuses Haapsalu
maanteel .
Tanel Jalakas - Gretteni ema uue mehe poeg, kes algul vihkas Grettenit, kuid siis
armus temasse.
Kaido Jalakas- Gretteni ema uus mees, kes oli äärmiselt
hooliv tema ema vastu.
Mart- Grettenile meeldis ta, Mart oli talle nagu suur vend, kes hoidis teda
reaalsuses . Hukkus
traagilises liiklusõnnetuses teel Pärnusse.
Peeter- Gretteni lihane isa, elas Meiväljal oma
majas koos uue
perega . Otsustas hakata Grettenit
sagedamini
toetama .
Hoolis oma tütrest väga, kuid Grettenil olid sügavad hingehaavad, et ta oli
oma pärisperekonna hüljanud.
Piret- Gretteni tädi, oli väga hea küpsetaja, rääkis välja tegeliku tõe tema isa kohta. Põdes vähki ja
õige pea ka suri.
See on lugu 15-aastasest Grettenist, kelle vanemad on üksteisest lahus ja kes tunneb end sellepärast väga
õnnetuna. Gretten peab oma töötu ema ja iseenda ülalpidamiseks tööl käima Kassi
baaris ettekandjana.
Täiskohaga töötamine ja pikad tööpäevad hakavad kooliskäimist
segama , nii et õige pea saab tublist õpilasest
Grettenist tüdruk, kes end üha sagedamini direktori ukse tagant leiab. Tööle
asudes kohtab Gretten paljusid
huvitavaid inimesi, ta sõbruneb kiiresti samas baaris töötava
ettekandja Mariga. Õige pea mõistab, et selle
palgaga , mis ta teenib, ei suuda ta end ja oma ema ära elatada ja lahkub töölt. Ta asub tööle müüjana
riidepoes. Ühel päeval kohtab ta seal oma lihast isa Peeterit, kes tunneb tüdruku vastu huvi ja tahab teda aidata.
Gretten tunneb endiselt tema vastu huvi ja väldib temaga tegemist tegemast. Ühel päeval tabab teda ränk uudis,
ta saab teada, et tema tädi Piret on vähki surnud , ta ei suuda seda siiani
uskuda , ta ju alles eile rääkis temaga.
Mõned kuud hiljem hukkub ka ta ema traagilises liiklusõnnetuses Haapsalu teel. Gretten on äärmiselt rusutud
ja teda valdab meeleheide. Pärast mastuseid palub isa, et ta nende juurde koliks ja loobuks oma tööst, millega
Gretten algul nõus pole, kuid hiljem kolib ikkagi Meriväljale. Isa rääkis koolidirektorile kõik ära , mida tütar oli
pidanud läbi elama ja õige pea parandas ta oma negatiivsed hinded. Ta
sooritas eksamid neljadele ja viitele.
Kevadel otsustab ta koos oma sõbranna Mariga ja sõbra
Mardiga Pärnusse suveks elama
kolida , kuid antud reis
jääb kahele neist
viimaseks . Gretten ärkab üles vastiku lõhna peale haiglavoodis ja tunneb huvi oma sõprade
pärast.
Selgub karm tõsiasi, et Grettenit ja
Marti enam pole, nad on
igaveseks siit läinud- nad põlesid asutosse
sisse. Gretten ei suuda seda uskuda, kuid õde selgitas, et teda päästis üksnes see, et ta
lendas läbi esiklaasi
autost välja ja sai ainult mõned lõikehaavad ja põrutada.
Haigla personal peab Grettenit Mari Kadastikuks, sest
nad väidavad, et Gretten Jelowice on surnud ja tema juurest leiti Gretteni
dokumendid , mis said tema kätte, kui
noored tanklas suitsu ostsid.. Gretten ei suuda kuidagi tõestada, et ta on Gretten ja ta kirjutatakse haiglast välja .
Gretten otsustabkülastada surnuaeda ,et Marile haua peale küünal viia.Ta leiab oma nimega haua GRETTEN
JALOWIEC 6.03.1992-8.06.2008, seda nähes ei suuda ta muud teha, kui nutta. Mardile-
poisile , keda ta
tõsiselt armastas ,tüdruk aga küünalt ei vii, sest tema oli
tapnud Mari ja üritanud tappa ka teda.Teos lõppeb
sellega ,kui teel koju Gretten leiab tänavalt hulkuva näljase kassi, keda ta
toidab ja kellesse ta nii kiindub, et ta
laseb ta loomakliinikus terveks ravida. Kui ta kassile järele tulles pabereid täitma hakkab kirjutab ta raskustega
oma nimeks Mari
Kadastik ja kassile sai nimeks Gretten.
* Kunagi oli tal piisavalt raha, siis sai ta kõigiga läbi, siis oli tal
palju sõpru, kuid viimasel ajal on sõbrad kaugenenud ja teda aina
vähem
sallima hakanud.
* Miks mulle meeldib Eestis elada? Eestlased ei tunne oma naabreid
ega vaata kellelegi silma.
* Kogu maailm on nii tark! Nii tark, et ajab üle. Kõik on nagu mingid backseat driver´id. Muudkui ei-ei, keera paremale ja teine
kisab, et keera vasakule ja kolmas, et tagurda ja kõigil on muidugi õigus. Aga minge perse! Mina olen juht! Mina vaatan ise, kuidas rooli keeran. Tegelege oma probleemidega.” Minu
lemmiktegelane on
Gretten Jalowiec- sest kui ma seda
raamatut
lugesin , siis ma mõtlesin palju
kordi sellele, mida
mina teeksin, kui minul tuleks elus ette sarnane olukord. Ta
suutis igas olukorras toime tulla ja näitas välja, et kõik on
hästi, kuid sisemiselt tegelikult ta nuttis.
Kuna tegu oli peategelasega, siis põhilised sündmused
tiirlesidki tema ümber. Peategelane ise tekitaski sündmusi.
Näiteks, kui ta asus Kassi
baari tööle, siis ta tutvus Mariga,
kellega koos hakkasidki erinevad sündmused juhtuma.
Kuid need lõppesid õige pea ühel kevadpäeval , mil juhtus
traagiline liiklusõnnetus Gretteni, Mardi ja Mariga, kust
ainult Gretten eluga pääses.
Kõige rohkem konflikte põhjustas
Helen ehk Gretteni ema,
sest ta saatis oma 15-aastase tütre tööle, kuid selle asmel
oleks võinud ta ise tööle minna. Ta oli väga kahepalgeline
naisterhavas, ei
julgenud tunnistada, et Gretteni lihane isa
oli neid tegelikult pidevalt toetanud.
Sõnastus oli väga lihtne ja noortepärane, tavaline igapäevane kõnepruuk, kuidas noored
omavahel räägivad. Kuigi raamatus oli palju ropendamist,ei häirinud see mind üldse, sest
täitsa igav oleks lugeda raamatut, kus midagi ei juhtu või kus kirjeldatakse elu kui
lille .
Eriti meeldis see, kuidas autor osanud
lauseid sõnastada ja see jättis mulje nagu see oleks tõsi:
Ühel äikeselilsel märtsihommikul 15 aastat tagasi Tallinna Kesklinna Sünnitusmajas tuli ilmale
imik . Väljas ei olnud arvatavasti soe. Titt oli tõenäoliselt
kole .
15 aastat tagasi ilmusin siia ilma Tallinna Kesklinna mingis sünnitusmajas , mille nime ma ei
tea, sest ma olin türastunud vastsündinu ja ei osanud lugeda.
+
Teose lõpp on tüüpilistest noortekatest erinev, sest pole etteaimatav vaid
ootamatu
Romaani keel on noortele omane
Teose kompositsioon ja struktuur on läbimõeldud
Motiivid on mõistetavad, neil on oma käitumismuster
Keskendutakse ühele teemale, ei ole kõrvalliine
Aasta parim noortekas
Urge küla muusumihoidja on öelnud:”
Jestas , noor naine ja sellised roppused”
Toimetaja võiks kontrollida enne sõnad üle, kui raamtusse lähevad: (“ripsmedušš, ja muud teised
käänamise vead)
Autoõnnetus tundus olevat kunstlik
Puudu jäi värskusest ja uudsusest
Teose maht on liigne 423 lehekülge????
Puudub tüüpilise eesti autori noorteka muster
Teost lugedaon tüütu ja väsitav
Ma kindlasti soovitan seda raamatut
oma eakaaslastel lugeda, sest see
raamat paneb väga palju elu üle
järele mõtlema ja on piisavalt
kurb vahelduseks mingile igavale
ajalooraamatule. See raamat on
vaieldamatult parim raamat, mida
ma olen elus lugenud, sest seda
oli mõnus lugeda, tekst oli
sorav ,
algul tundub küll, et kes see
viitsiks üle 400 -leheküljelist
raamatut läbi lugeda- kuid lugege,
te ei kahetse mitte üks põrm.
Document Outline
- „Peaaegu inimene“
- Raamatust
- Peategelased ja sündmuskohad
- Kokkuvõte
- Huvitav/naljakas/õudne mõtlemapanev näide tekstist.
- Lemmiktegelane
- Kuidas mõjutas lemmiktegelane teose sündmustikku?
- Tegelaste vahelised konfliktid.
- Kuidas hindan sõnavara ja sõnastust?
- Teiste lugejate arvamusi
- Kokkuvõtteks
Kõik kommentaarid