Esitlus "Peaaegu inimene" (0)

 Lauri  Kasak  11b
 VKG

Autor; Mare  Sabolotny

Ilmumisaasta: 2011

Kirjastus:  Tänapäev

Lehekülgi: 423

Tegu on autori teise 
noorsooromaaniga.  Raamatu 
pealkiri on tulnud autori 2007.aastal 
antud intervjuust- “Mare Sabolotny-
peaaegu inimene”, kus ta räägib oma 
esiknoorsooromaanist.

Põhiline tegevus toimub Tallinnas, vahel ka Pärnus.

Gretten  Jalowiec-  Teose põhitegelane, teose algul 15a, kuid teose lõpuks sai 16. Oli hea õppija 
ja  tubli   tantsija .

Mari-  tema  kolleeg  Kassi baarist, hiljem sai temast Gretteni parim sõbranna. Hukkus traagilises 
liiklusõnnetuses teel Pärnusse.

Helen  Jalowiec- Gretteni ema´, töötu, napsulembeline naisterahvas. Hukkus rängas 
liiklusõnnetuses  Haapsalu  maanteel .

Tanel   Jalakas -  Gretteni ema uue mehe poeg, kes algul vihkas Grettenit, kuid siis  armus  temasse.

Kaido Jalakas- Gretteni ema uus mees, kes oli äärmiselt  hooliv  tema ema vastu.

Mart- Grettenile meeldis ta, Mart oli talle nagu suur vend, kes hoidis teda  reaalsuses . Hukkus 
traagilises liiklusõnnetuses teel Pärnusse.

Peeter- Gretteni lihane isa, elas Meiväljal oma  majas  koos uue  perega . Otsustas hakata Grettenit 
sagedamini  toetama .  Hoolis  oma tütrest väga, kuid Grettenil olid sügavad hingehaavad, et ta oli 
oma pärisperekonna hüljanud.

Piret- Gretteni tädi, oli väga hea küpsetaja, rääkis välja tegeliku tõe tema isa kohta.  Põdes vähki ja 
õige pea ka suri.
  
     See on lugu  15-aastasest Grettenist, kelle vanemad on üksteisest lahus ja kes tunneb end sellepärast väga 
õnnetuna. Gretten peab oma töötu ema ja iseenda ülalpidamiseks   tööl käima Kassi  baaris  ettekandjana. 
Täiskohaga töötamine ja pikad tööpäevad hakavad kooliskäimist  segama  , nii et  õige pea saab tublist õpilasest 
Grettenist tüdruk, kes end üha sagedamini direktori ukse tagant leiab. Tööle  asudes  kohtab Gretten paljusid 
huvitavaid inimesi, ta sõbruneb kiiresti samas baaris töötava  ettekandja  Mariga. Õige pea mõistab, et selle 
palgaga , mis ta teenib, ei suuda ta end  ja  oma ema ära elatada ja lahkub töölt. Ta asub tööle müüjana 
riidepoes. Ühel päeval kohtab  ta seal oma lihast isa Peeterit, kes tunneb tüdruku vastu huvi ja tahab teda aidata. 
 Gretten tunneb endiselt tema vastu huvi ja väldib temaga tegemist tegemast. Ühel päeval tabab teda ränk uudis, 
ta saab teada, et tema tädi Piret on  vähki surnud , ta ei suuda seda siiani  uskuda , ta ju alles eile rääkis temaga.  
Mõned kuud hiljem  hukkub ka ta ema traagilises liiklusõnnetuses Haapsalu teel. Gretten on äärmiselt rusutud 
ja teda valdab meeleheide. Pärast mastuseid palub isa, et ta nende juurde koliks ja loobuks oma tööst, millega 
Gretten algul nõus pole, kuid hiljem kolib ikkagi Meriväljale. Isa rääkis koolidirektorile kõik ära , mida tütar oli 
pidanud läbi elama ja õige pea parandas ta oma negatiivsed hinded. Ta  sooritas  eksamid neljadele ja viitele. 
Kevadel otsustab ta koos oma sõbranna Mariga ja sõbra  Mardiga  Pärnusse suveks elama  kolida , kuid antud reis 
jääb kahele neist  viimaseks . Gretten ärkab üles vastiku lõhna peale haiglavoodis ja tunneb huvi oma sõprade 
pärast.  Selgub  karm tõsiasi, et Grettenit ja  Marti  enam pole, nad on  igaveseks  siit läinud- nad põlesid asutosse 
sisse. Gretten ei suuda seda uskuda, kuid õde selgitas, et teda päästis üksnes see, et ta  lendas  läbi esiklaasi 
autost  välja ja sai ainult mõned lõikehaavad ja põrutada.  Haigla  personal peab Grettenit  Mari Kadastikuks, sest 
nad väidavad, et Gretten Jelowice on surnud ja tema juurest leiti Gretteni  dokumendid , mis said tema kätte, kui 
noored tanklas suitsu ostsid.. Gretten ei suuda kuidagi tõestada, et ta on Gretten ja ta kirjutatakse haiglast välja . 
 Gretten otsustabkülastada surnuaeda ,et Marile haua peale küünal viia.Ta leiab oma  nimega haua GRETTEN  
JALOWIEC  6.03.1992-8.06.2008, seda nähes ei suuda  ta muud teha, kui  nutta.  Mardile-  poisile , keda ta 
tõsiselt armastas ,tüdruk aga küünalt ei vii, sest tema oli  tapnud  Mari ja üritanud tappa ka teda.Teos lõppeb 
sellega ,kui teel koju Gretten leiab  tänavalt hulkuva näljase kassi, keda ta  toidab  ja kellesse ta nii kiindub, et ta 
laseb  ta loomakliinikus terveks ravida.  Kui ta kassile järele tulles pabereid täitma hakkab kirjutab ta raskustega 
oma nimeks Mari  Kadastik  ja kassile sai nimeks Gretten.
* Kunagi oli tal piisavalt raha, siis sai ta kõigiga läbi, siis oli tal 
palju sõpru, kuid viimasel ajal on sõbrad kaugenenud ja teda aina 
vähem  sallima  hakanud.
* Miks mulle meeldib Eestis elada? Eestlased ei tunne oma naabreid 
ega vaata kellelegi silma.
* Kogu maailm on nii tark! Nii tark, et ajab üle. Kõik on nagu 
mingid backseat driver´id. Muudkui ei-ei, keera paremale ja teine 
kisab, et keera vasakule ja kolmas, et tagurda ja kõigil on muidugi 
õigus. Aga minge perse! Mina olen juht! Mina vaatan ise, kuidas 
rooli keeran. Tegelege oma probleemidega.” 
Minu  lemmiktegelane  on Gretten  Jalowiec- sest kui ma seda 
raamatut  lugesin , siis ma mõtlesin palju  kordi  sellele, mida 
mina teeksin, kui minul tuleks elus ette sarnane olukord. Ta 
suutis igas olukorras toime tulla ja näitas välja, et kõik on 
hästi, kuid sisemiselt tegelikult ta  nuttis.
Kuna tegu oli peategelasega, siis põhilised sündmused 
tiirlesidki tema ümber. Peategelane ise tekitaski sündmusi. 
Näiteks, kui ta asus Kassi  baari  tööle, siis ta tutvus Mariga, 
kellega koos hakkasidki erinevad sündmused juhtuma. 
Kuid need lõppesid õige pea ühel kevadpäeval , mil juhtus 
traagiline liiklusõnnetus Gretteni, Mardi ja Mariga, kust 
ainult Gretten eluga pääses.
Kõige rohkem konflikte põhjustas  Helen ehk Gretteni ema, 
sest ta saatis oma 15-aastase tütre tööle, kuid selle asmel 
oleks võinud ta ise tööle minna. Ta oli väga kahepalgeline 
naisterhavas, ei  julgenud  tunnistada, et Gretteni lihane isa 
oli neid tegelikult pidevalt toetanud.
Sõnastus oli väga lihtne ja noortepärane, tavaline igapäevane kõnepruuk, kuidas noored 
omavahel räägivad. Kuigi raamatus oli palju ropendamist,ei häirinud see mind üldse, sest 
täitsa igav oleks lugeda raamatut, kus midagi ei juhtu või kus kirjeldatakse elu kui  lille .
Eriti meeldis see, kuidas  autor osanud  lauseid  sõnastada ja see jättis mulje nagu see oleks tõsi:
Ühel äikeselilsel märtsihommikul 15 aastat tagasi Tallinna Kesklinna Sünnitusmajas tuli ilmale 
imik . Väljas ei olnud arvatavasti soe. Titt oli tõenäoliselt  kole . 
15 aastat tagasi ilmusin siia ilma Tallinna Kesklinna mingis sünnitusmajas , mille nime ma ei 
tea, sest ma olin türastunud vastsündinu ja ei osanud lugeda.

+ 

Teose lõpp on tüüpilistest noortekatest erinev, sest pole etteaimatav vaid  ootamatu

Romaani keel on noortele omane

Teose kompositsioon ja struktuur on läbimõeldud

Motiivid on mõistetavad, neil on oma käitumismuster

Keskendutakse ühele teemale, ei ole kõrvalliine

Aasta parim noortekas


Urge küla muusumihoidja on öelnud:”  Jestas , noor naine ja sellised roppused”

Toimetaja võiks kontrollida enne sõnad üle, kui raamtusse lähevad: (“ripsmedušš, ja muud teised 
käänamise vead)

Autoõnnetus tundus olevat kunstlik

Puudu jäi värskusest ja uudsusest

Teose maht on liigne 423 lehekülge????

Puudub tüüpilise eesti autori noorteka muster

Teost lugedaon tüütu ja väsitav
Ma kindlasti soovitan seda raamatut 
oma eakaaslastel lugeda, sest see 
raamat paneb  väga palju elu üle 
järele mõtlema ja on piisavalt 
kurb vahelduseks mingile igavale 
ajalooraamatule. See raamat on 
vaieldamatult parim raamat, mida 
ma olen elus lugenud, sest seda 
oli mõnus lugeda, tekst oli  sorav  , 
algul tundub küll, et kes see 
viitsiks üle 400 -leheküljelist 
raamatut läbi lugeda- kuid lugege, 
te ei kahetse mitte üks põrm.

Document Outline

• „Peaaegu inimene“
• Raamatust
• Peategelased ja sündmuskohad
• Kokkuvõte
• Huvitav/naljakas/õudne mõtlemapanev näide tekstist.
• Lemmiktegelane
• Kuidas mõjutas lemmiktegelane teose sündmustikku?
• Tegelaste vahelised konfliktid.
• Kuidas hindan sõnavara ja sõnastust?
• Teiste lugejate arvamusi
• Kokkuvõtteks