Vahetuslaps Referaat (19)

Pärnu XXXX XXXX Kool
Sinu Nimi
7B
Vahetuslaps
Referaat
2009-09-13
Sisukord
Sisukord............................................................................................................................Lk2
Sissejuhatus......................................................................................................................Lk3
Ülevaade raamatust.........................................................................................................Lk4
Lemmikkoht......................................................................................................................Lk5
Tegelased..........................................................................................................................Lk7
Kokkuvõte.........................................................................................................................Lk8
Autorist..............................................................................................................................Lk9
Sissejuhatus
See raamat räägib poisist nimega Ewald Leonhard Stefan Isidorist ( ELSI ), tema suvevaheajast, tema sõbrast ja tema inglise keele hindest. Ta on loo alguses kolmteist aastat ja üks nädal vana. Loo lõpuks saab ta kolmteist ja seitse nädalat vanaks .
Ülevaade raamatust

See raamat räägib poisist nimega Ewald. Ta on tavaline poiss kellel läheb inglise keeles normaalselt, aga mitte tema ema arvates. Tema ema tahab, et tal oleks tunnistusel ainult ühed (Austria koolis on parimaks hindeks „1” ja halvimaks „5”). Et tema hindeid parandada, tahab ta ema teda suveks Inglismaale Oxdordi kolledžisse saata, aga sellest ei tule midagi väja. Hoopis tuleb Inglismaalt üks poiss neile elama. Alguses pidi tulema üks nohkar nimega Tom, aga tuli hoopis tema probleemidega vend Jasper . Alguses on Jasperiga suured probleemid: ta ei pea hügeeni nõuetest kinni, ei kuula kedagi, sööb millal tahab jne. Pärast hakkab Ewaldi õde temaga suhtlema . Hiljem hakkab ta ka Ewaldiga suhtlema. Lõpuks selgub ka tema probleemide põhjus, tema kasuema Mary . Asi oli nii, et kunagi ammu olid tema ema ja isa lahutanud ja tema hooldusõigus jäi isale , kuna ema ei tahtnud teda. Ta isa abiellus uuest Maryga. Ka nemad lahutasid. Jasper tahtis jääda Mary juurde, aga ta ema tahtis teda enda juurde. Ta ema sai hooldusõiguse endale, kuna ta on poisi beoloogiline ema. Jasper põgenes mitu korda kodust Mary juurde, aga Mary tõi ta igakord tagasi, kuna muidu oleks ta lapseröövliks jäänud. Jasper pandi sellepärast internaatkooli, aga ta põgenes sealt ka ära Mary juurde. Asi lõppes sellega, et Mary kolis oma uue mehega Ameerikasse. Kui nad Euroopa tuuriga lõpetamas olid tahtis Jasper Mary juurde minna, kes oli hetkel Roomas, aga Mary ei tahtnud teda enda juurde kuna ta oleks niikuinii koju viidud ja see oleks ainult vanu haavu lahti rebinud. Selle peale tahtis Jasper end rongi ette hüpates ära tappa, aga õnneks saadi ta rongijaamas kätte. Jasper rahunes lõpuks maha ja otsustas naasta ema juurde. Eelviimasel päeval rääkis Jasper Ewaldi emale, et ta tahab Ewaldi õega kihluda. Ewaldi õde ei arva sellest eriti midagi, aga nõustub Jasperi rõõmustamiseks.

Lemmikkoht
    Pühapäev, 19. juuli.
Isa ja ema tahtsid Jasperi pakid autosse kanda, aga Jasper hakkas urisema. Ta urises tõepoolest. Nii nagu suur koer, kelle käest tahetakse konti ära võtta. Ehmunult loobusid isa ja ema oma abivalmidusest. Jasper haaras pambu, koti ja kohvri. Kirjapoogna mäetipuristi-fotoga oli ta enne seda lihtsalt maha pillanud, ja ema oli lahkelt naeratades selle üles tõstnud ja isale öelnud: “Ta on ju veel täitsa segaduses. Pole ka ime!”
Auto juurde jõudnud, avas isa pagasiruumi kaane ning Jasper viskas reisikoti ja kohvri sinna. Isa tahis ka ruudulise pambu sinna visata , aga pamp oli viskamiseks liiga raske.
“Uhh,” oigas isa. “Mis tal võib küll seal sees olla?” Ähkides vinnas isa ruudulise rätikusse seotud pambu pagasiruumi. “Vähemalt kakskümmend kilo!”
“See on kindla peale tema jõekivide kogu,” ütles Peter. “Seda tassib ta ühtelugu endaga kaasa!”
“Huvitav, väike kollektsionäär,” ütles isa, naeratas Jasperile ja osutas ruudulisele pambule pagasiruumis. “ Stones ?”(„ Kivid ?”) küsis ta.
Jasper ei vastanud.
 “In Austria we have many stones, “ jätkas isa  vapralt. “If you are interested in stones, you will make eyes by us!”( Austrias meil on palju kivisid. Kui sa oled huvitatud kividest, sa saad tegema silmi meiega!”)
Jasper ei vastanud jällegi. Ta ignoreeris isa täiesti. Isa ohkas ja istus autosse. Ka meie istusime. Jasper ette, isa kõrvale. Ema taha, Peteri ja minu vahele. Ma kujutlesin, kuidas see peaks inglasele mõjuma, kui ta kuuleb : “You will make eyes by us!”( ”Sa saad tegema silmi meiega!”) Hakkasin itsitama. Peter ütles mulle: “Küll sa veel itsitamise unustad, ausalt!”
Isa püüdis Jasperile sõidu ajal pisut ümbrust seletada. “This is the big Oil-Raffinerie!”( See on suur õlipuhastusvabrik!”) ja “This is a little town named Schwechat”( ”See on väikelinn nimega Schwechat.”) ja “This is Zentralfriehof. All dead people of Vienna are living here !”( ”See on kesksurnuaed. Kõik Viini surnud inimesed elavad siin!”) Jasper ei võtnud vaevaks kõikide seal kalmistul elavate Viini surnute poole vaadatagi. Ka isa kena teadaanne : ”Now we drive the belt along !”( ”Nüüd me sõidame mööda vööd” (Gürtel – vöö. Sks. k.) (millega ta tahtis ütelda: “Me sõidame piki Gürtelit – see on ühe meie tänava nimi) ei avaldanud poisile mingit muljet. Jasper õngitses püksitaskust maapähkli-kotikese. Maapähklid koos koorega . Ta urgitses pähklituumad koorest välja ja mugis neid. Koored , suured kui ka väikesed tükid langesid tema paksudele reitele. Sealt toimetas Jasper need meie auto mustaplüüšilisele põrandale. Ma piilusin vargsi, aga väga uudishimulikult ema poole. Meie autot seestpoolt absoluutses puhtuses hoida on üks meie perekonna ülimatest seadustest . Igasugune patustamine selle vastu, kas minu või mu õe poolt, kutsus seni ikka ema lõpmatult pikka ja ägedat riidlemist esile. Aga nüüd naeratas ema ikka veel. Ainult pisut tardununa tundus see naeratus.
Tegelased
Ewald Leonhard Stefan Isidor
Ewaldi õde Sybille
Ewaldi ema
Ewaldi isa
Tom
Jasper
Mary
Peter
Märra Goldener
Proua Pickpeer
Kokkuvõte
Alguses oli see väga väga igav raamat, aga pärast poole loo arenedes läks raamat paremaks. Kokkuvõttes mulle isegi natuke meeldis see raamat.
Autorist
Christine Nöstlinger (sünd. 1935 Viinis) on tuntud, armastatud ja paljuloetud laste- ja noorsookirjanik, kes läheneb uudselt pedagoogilistele ja sotsiaalsetele probleemidele. Teosed on fantaasia - ja huumoriküllased. Ta on pälvinud kõrgeid rahvusvahelisi auhindu: Hans Christian Anderseni preemia, Saksamaa noorsookirjanduse auhinna , Austria laste- ja noorsooraamatu auhinna jmt.
Tarbegraafikat õppinud Chr. Nöstlinger kirjutas usinalt ka päevalehtedele ja ajakirjadele ning tegutses tükk aega raadiotoimetajana.
 “Mida kõikidest minu raamatutest kindlalt võib leida, see on lapsele elu kannatlik selgeks rääkimine ja inimarmastuse ülistamine,” on Chr. Nöstlinger ühel avameelsushetkel tunnistanud.
Tema sotsiaalne sõnum on väga selge: mitte kellegi (olgu ta siis lapsevanem , kooliõpetaja või riigiametnik ) pole õigust allutada teisi, eriti lapsi, enda tahtmistele, sest keegi ei pea selle pärast kannatama , et ta on teistest erinev. Ja selles jääb Chr. Nöstlinger alati kindlalt väiksema ja väetima poolele. Last lohutades ja julgustades ei pelga ta sealjuures näidata elu, eriti pereelu pahupoolt, mille on sünnitanud kaasaegne meeletu elurütm. Siin kerkib põhiliselt päevakorrale usalduse puudumine vanemate ja laste vahel, nende võõrandumine teineteisest. See tekitab terve konfliktsituatsioonide ahela, mille lahendused nii elus kui kirjanduses ei pruugi alati õnnelikud olla.