hakanud tegema Ewaldi emale karuteenet ja pani ikkagi rahuldava. Kodus rääkides teatas ema Waldile, et ta tahab saata ta inglismaale kolledzisse ja isa oli ka sellega nõus, sest ema meelest on Waldi th-de sisistamine ja üleüldse hääldus kohutav ning see mõjuks talle hästi.Waldile tundus see katastroofiline ning ta õde keerutas ta sealt välja kuid ühel päeval sai Waldi teada oma klassiõe Lene käest, et neile tuleb Inglismaalt vahetuslaps Tom. Waldile see just väga ei meeldinud sest tal oli plaanis veeta suvi vanaema pool.Kui nad läksid Tomile lennujaama vastu siis võtsid nad kaasa Peteri, kes on juba Tomiga tuttav, et Tom tunneks end kodusemalt, kuid Peter ei märganud lennujaamast tulevat Tomi vaid nägi enda surmavaenlast Tomi venda Jasperit. Ta oli suur tüse, punaste juustega tugev poiss, kellel oli kaasas pamp koos tema kivikollektsiooniga. Kui isa tahtis tema
VAHETUSLAPS Raamat räägib 13-aastase Austria poisi Ewald Mittermeieri ühest suvest,kus nende perre tuli vahetuslaps Inglismaalt. Koolis hüütakse Ewaldit Elsiks(eesnimede esitähtede järgi,ta täielik nimi on Ewald Leonhard Stefan Isidor Mittermeier).Ewaldile ei meeldi see üldse.Ta on hea õpilane ja tunnistusel on tal tavaliselt ühed-kahed(Austrias on ``1`` väga hea ja ``5`` on puudulik).Ainult inglise keelega on poisil probleeme.Ewaldi ema käis koolis õpetajaga sel teemal rääkimas,aga õpetaja polnud nõus niisama hinnet paremaks panema.Ta soovitas saata poiss Oxfordi laagrisse,et Ewald
palka. Iga aasta läks ta allika juude ja viskas kopika vette ise öeldes:“kui olen see aasta hästi tööd teinud tulgu mõlemad rahad tagasi, kui halvasti, 5 mingu seegi põhja“. Esimesel kahel aastal läksid kopikad põhja, aga kolmandal aastal tõusid kõik kolm raha pinnale.Selle rahaga läks sulane rändama... 4.Kust sai rebane Reinuvaderi nime- Saunamehe naisele sündis laps ja talle hakati nime andma. Selleks aga oli vaja vadereid. Läks siis küsima peremehe käest,kas too ei ole nõus ta lapsele vaderiks hakkama. Peremees vastu. Ka sulane ei julgenud vaderik hakata kartes peremehe pahameelt.Kõmpis taat kurval meelel kodu poole tagasi-ilma vaderiteta jääb ju laps nimeta. Järsku aga näeb, et rebane kõnnib mööda teed. Viimases hädas palub rebast vaderiks. Rebane oli nõus. Laps sai nimeks Rein ja rebane tõi talle esimeseks sünnipäevaks setse kuldraha
Kuni 18. saj leidis kajastamis kahte tüüpi kirjandust: usulist ja ilmalikku. Usulisse kategooriasse kuuluvad : piibli ja lauluraamatud, katekismus, palveraamatud ja jutluste töötlused lastele. Ilmaliku Lk hulka kuuluvad: mõtteterade kogumikud, kombeõpikud, “testamendid”, “majapidamisraamatud” jne. Need olid adresseeritud kõrgemast soost lastele. elumudeleid pakkusid ka müütilised ja ajaloolised elulood. Valgustusajastu tõi kaasa tähtsaid muudatusi. Tekkis uus suhtumine, et laps on tühi tahvel, mis tuleb täita elutarkuste ja vajalike oskustega.Nii tekkisid uue žanrid: moraliseeriv argipäevakirjeldus kõrvuti samaväärse didaktiliste seiklusjuttudega.19 sai I poolel on tähtsaks algmaterjaliks lastwekirjandusele vendade Grimmide “Kinder- und Hausmärchen”. Sellel ajal on vanad žanrid au sees, kuid realistlikud lapsepõlvekirjeldused muutuvad idüllilisemaks ja moraal jääb tahaplaanile.Poisteraamatus tohib
Ta nagu teab, kui kaua ta mind piinata võib, enne kui mul kops üle maksa läheb, ja ta teab ka, et kui ta mu käest hetkeks pääseb või mind naerma suudab ajada, siis on kõik jälle hea ja ma ei tee talle 10 midagi. Ma ei täida oma kohust selle poisi vastu, jumalatõsi, taevas teab seda. Hoia vitsa ja riku last, nagu tarkuseraamat ütleb. Teen pattu ja kogun kannatusi meile mõlemale, tean seda. Poiss on riukaid täis, aga, armas taevas, ta on ju mu oma õndsa õe laps, vaene poisu, ja mul ei ole kuidagi südant teda lüüa. Iga kord, kui ta karistamata jätan, vaevab mind südametunnistus; ja iga kord, kui teda löön, on mu vana süda peaaegu lõhkemas. Olgu pealegi, naisest sündinud inimese elu on lühike ja täis muret, nagu pühakiri ütleb, ja ma usun, et see nii on. Ta teeb täna pärast lõunat poppi, ja karistuseks selle eest olen ma lihtsalt kohustatud teda homme tööle sundima. On küll väga karm teda laupäeval, kus
See e-raamat on skaneeritud ja koostatud Tartu Linnaraamatukogus Tartu, 2011 I See oli läinud aastasaja kolmanda veerandi lõpul. Päike lähenes silmapiirile, seistes sedavõrd madalas, et enam ei ulatunud valgustama ei mäkke ronivat hobust, kes puutelgedega vankrit vedas, ei vankril istuvat noort naist ega ka ligi kolmekümnelist meest, kes kõndis vankri kõrval. Varsti jõudsid teelised mäerinnakul nii kõrgele, et päikeses helendama lõid mehe nägu – laiavõitu, tugevate lõuapäradega, terassilmadega, lühikese, kuid tiheda musta habemega –, naise nukrad silmad, look ja hobuse kikkis kõrvadega pea. «Seal ta ongi, see Vargamäe,» lausus mees ja näitas käega üle soo järgmise väljamäe poole, kus lömitas rühm madalaid hooneid. «Meie hooned paistavad, teiste omad seisavad mäe taga orus, sellest siis rahva suus Mäe ja Oru, mõisakirjas aga Eespere ja Tagapere. Paremat kätt s
Türgi rahvaste kultuur: eksamiküsimused Aserbaidzaani kirjandus Mehdi Hüsseini romaan ,,Apseron" (ilmumise aasta, peategelane, tema tegutsemise eesmärk, süzee lühikokkuvõte peategelase seisukohast). Iljas Äfandijevi romaan ,,Pajuarõkk" (ilmumise aasta, peategelane, tema tegutsemise eesmärk, süzee lühikokkuvõte peategelase seisukohast). Anar Rzajevi romaan ,,Viiekorruselise maja kuues korrus" (ilmumise aasta, peategelane, tema tegutsemise eesmärk, süzee lühikokkuvõte peategelase seisukohast), lühiromaan ,,Dante juubel" (ilmumise aasta, peategelane, tema tegutsemise eesmärk, süzee lühikokkuvõte peategelase seisukohast). Maksud Ibrahimbekovi lühiromaan ,,Õnneliku lõpuga lugu" (ilmumise aasta, peategelane, tema tegutsemise eesmärk, süzee lühikokkuvõte peategelase seisukohast). Räsul Rza luuletuste eestikeelne tõlkevalimik. Sellest ,,Värvide tsükkel" (Valida üks värv, kirjeldada, mis kirjaniku
Vene keisrile on ta truu, sest see on meie keiser. Nõnda ütleks Jakobson veel praegu, kui ta elaks, aga tema on surnud. Aga nüüd ütlen mina seda, ja mis ütleb härra Maurus, seda võite uskuda, sest tema teab. Kui saaks kõik inemised maale viia, siis..." Ta jättis ütlemata, mis siis. Selle asemel võttis ta Indreku sõrmede vahelt rublase paberi, pani selle kokku ja pistis ta kotti, mida poiss ikka veel käes hoidis. ,,See on selle eest, et olete aus, et olete ausa isa, ema laps. Härra Maurus armastab ausaid inemisi, kes räägivad tõtt, ei valeta. Ah jaa! Kui palju teil siis kastis pidi olema? Kaks rubla kopikatega? Aga miks just kastis? Miks mitte mõnes taskus, kas või nartsu sees, sest nõnda paber ei krabise, keegi ei tea, et on raha." ,,Mul on kastis teised riided, sinna tasku unustasin," seletas Indrek. ,,Noh, see on siis teine asi, kui teised riided ja unustasite," oli direktor nüüd nõus ja jäi pisut mõttesse, mõõtes Indrekut silmiga
Kõik kommentaarid