Newton ja tema 3 seadust (0)

ÄÄSMÄE PÕHIKOOL
Isaac Newton ja tema 3 seadust
Referaat
Simone Sui
8.klass
05.02.13
ÄÄSMÄE 2013
Sissejuhatus
Selles referaadis räägin ma Isaac Newtoni kolmest seadusest, tema elust, perekonnast, kooliaastatest, tööst ning tema viimastest eluaastatest ja surmast.
Isaac Newton
Kes oli Isaac Newton?
Isaac Newtoni oli inglise füüsik, matemaatik , astronoom, teoloog ja alkeemik.
Sir Isaac Newton sündis 4. jaanuaril 1643 . aastal Woolstrophe’is, Lincolnshire’i krahvkonnas.Woolsthrope´i härrastemaja, kus Newton sündis on hästi säilinud ja püsib tugevana praegugi.
Kui Isaac Newton sündis oli ta erakordselt väike ja nõrga tervisega poiss. Tema sünd oli enneaegne ta oleks pidanud sündima jaanuari keskpaigas 1643a. Arvati, et ta ei jää elama. Inimesed olid väga imestunud, kui nad nägid, et väike poisslaps oli ellu jäänud. Isaac Newtoni ema oli rääkinud, et ta oli nii pisike, et teda oleks saanud õlle kannus pesta. Hoolimata tema nõrgast tervisest sündides oli Newtonil hiljem laitmatu tervis. Ta elas 84. aastaseks ja kaotas elujooksul vaid ühe jäävhamba. Ta suri 31. mätrsil 1727 Kensingtonis.
Newtoni perekonnastNewtoni vanemate kohta pole väga palju andmeid. Isa suri paar kuud enne tema sündi ning kogu kasvatamine jäi ema hoolde, aga seda mitte kauaks , kuna ema abiellus preestri North Witham´i juurde elama. Newtonit jäi kasvatama vanaema, kes kasvatas Newtoni väga hästi.

Võõris Smith suri, kui Isaac oli 14-aastane. Peale seda sus ema teda taas kasvatama ja teisest abielust oli Newtoni ema saanud kolm last.

Newtoni kooliaastad
Newton sai esimese hariduse õppides endal läheduses asuvatest algkoolidest. 9-aastaselt valmistas ta päiksekella, ta kraapis tasele kivile vastavad märgid sulenoaga. Ta kinnitas selle Woolsthrope´i elumaja lõunapoolsele seinale. Umbes 50 aastat hiljem võeti see kell sealt maha ja müüriti ära lähedalasuva Colsterworthi kiriku seina. Seda kella kasutati palju täpseks aja määrmiseks.
12-aastaselt jätkas ta oma haridusteid Granthami keskkoolis . Ta elas ligi 6 aastat apteeker Clarke’i perekonna juures ja ei lahkunud sealt terve oma ülikooli aja. Kui Isaac läks ülikooli oli ta pigem tembumees ja teda ei huvitanud väga see õppimine. Aga ühel päeval kui Isaac sai temast paremalt õpilaselt rusikaga kõhtu ja ka see kes teda lõi sai ka suure keretäie Isaacilt hakkas Isaac mõtlema, et kui ta suudb teda võita rusikavõitluses saab ta ka õppimses talle pähe teha. Ja ta suutiski. Ta muutus ajapikku kõige targemaks õpilaseks oma klassis ja ta oli tuntud veel oma tempude poolest. Kui Isaac sai 15-aastaseks võttis ema ta koolist ära, sest tal oli vaja abi majapidamises . Ema nägi, et tast ei saa mingit põllumeest ja pani ta kooli tagasi sealt kust tal pooleli jäi. 18-aastselt kolis ta ära ja asus elma Cambridge ’i.
5.juunil 1661.a. läks Isaac ülikooli Trinity College. See oli tema elus suur sündmus ja see oli kindlasti talle raske, kuna keskoolis ta õppis alati omaette ja tema teadmiste hulk oli väike. Kõige rohkem arenenud osukus oli Isaacil valmistada kõikvõimalikke mehhaanilisi konstruktsioone, mis vajas teadmisi paljude tööriistade käsitlemis oskusest ja harjumus tõsisele ja püsivale tööle. Aastal 1664 oli Isaac täieõiguslik õpilane, aastal 1665 lõpetas ta kursuse nimega baccalaureuse (Bachleor of Arts ) ja 1668.a. magistri (Master of Arts) astmega. 1666 .a. ostis Isaac endale klaasprisma valgusnähtuste uurimiseks, see oli suursündmus Newtoni elus, kuna selle hind oli väga kallis sel ajal.
NEWTONI TÖÖ ÜLIKOOLIS
1667. aastatel tuli Isaac tagasi Cambridge ülikooli, kuna matemaatikaprofessor dr.Barrow oli oma kohalt tagasi astunud ja soovitas koolile tema asemel Newtonit. Newton oli professoriks 30 aastat, ta tegi seal oma kõik leiutised ja töötas paljudel uurimisaladel. Tugev 30 aastate pikkune pingutus mõjus Newtoni tervisele. Kui Newton sai 50-aastaseks jäi ta raskelt haigeks . Ta muutus närviliseks ja oli rahutu , ta mälu halvenes. Kui ta sai terveks töötas ta veel natuke ülikoolis ja 1703.a. tuli ta sealt ära.
Newton ja tema seadused
Tema põhiseaduseid nimetatakse tänapäeva füüsika nurgakiviks.
Legendi räägib, et Newton oli istunud õunapuu all, kui talle äkki õun pähe kukkus. Ta hakkas mõtlema, et miks asjad kukuvad alati alla, mitte ülesse. Sellele küsimusele vastust otsides, jõudis ta järeldusele, et Maal on mingi külgetõmbejõud ja nimetas seda jõudu raskusjõuks.
NEWTONI 3 SEADUST
Newtoni 1.seadus-Iga keha seisab paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt seni, kuni temale rakendatud jõud seda olekut ei muuda. Ühtlaselt sirgjoonelist liikumist mõjutavad hõõrdumine ja gravitatsioonijõud.
Newtoni 2.seadus- Keha kiirendus on võrdeline kehale mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline keha massiga.
Newtoni 3.seadus- Kaks keha mõjuvad teineteistele võrdvastupidise jõuga. Kui kehale mõjub jõud, siis kuskil peab tingimata leiduma mingi teine keha, millele mõjub samasugune , kuid jõud.
OPTIKA PÕHISEDUSED
Newton uuris ka optikat. Ta avastas valguse dispersiooni, lahutades valge valguse prisma abil spektriks. Nii ta mõtles välja ka välja neli optika põhisedused.
1. Valgus levib sirgjooneliselt.
2. Valguskiired on sõltumatud: iga kiir levib ruumis nii, nagu poleks teisi olemas.
3. Valgus peegeldumisel tasaselt pinnalt on langev kiir, peegeldunud kiir ja langemispunkti tõmmatud pinnanormaal ühes tasandis . Langemisnurk võrdub peegeldumisnurgaga.
4. Valguse üleminekul ühest keskkonnast teise kiir murdub (muudab suunda), kusjuures langev kiir, murdunud kiir ja langemispunkti tõmmatud pinnanormaal on ühes tasandis. Langemisnurga ja murdumisnurga siinuste suhe on antud keskkondade paari jaoks konstantne suurus ega sõltu langemisnurgast .
Newtoni viimased eluaastad ja surm
Elu lõpuaastail tuli talhaigustega. Newton haigestus 1725.a. jaanuaris kopsupõletikku. Ta asus elama Londonisse, kus õhk oli tunduvalt parem. Ta tervis hakkaski pranema seal kiirelt ja märgatavalt. Ta ei tahtnud teha tööd ja ütles ära kõikidele töökohustusetele ning ta hakkas oma vanaduspäevi veetma . Hiljem ta hakkas tüdinema üksildusest ja ta soovis midagi teha. 28. veebruaril 1727 tundis, et ta on paranenud ja sõitis Londonisse juhatama Kuningliku Seltsi koosolekut. Ta tundis ainult paar päeva ennast väga hästi.
4. märtsil, kui ta Kensingtoni tagasi tuli , ütlesid arstid, et ta tervislik seisund on nii halb et paranemiseks pole lootust. Kuigi Newton hakkas ikka tasapisi paranema. 18. märtsi hommikul luges ta juba lehti ning vestles juttu, kuid samal õhtul kaotas Newton teadvuse ning ööl vastu 20. märtsi, kella 1 ja 2 vahel Newton kahjuks suri. Newtoni viidi Kensingtonist Londoni ja sängitati maamulda Westminster Abbey´s 28. märtsil 1727.
Wetsminster Abbey on koht, kus leiavad viimse puhkepaiga inglise rahva suurvaimud: teadusemehed , kunstnikud, kuningad, väepealikud, poliitikud jne. Saada maetud Westminster Abbey´sse, tähendab suurimat austust , mis võib inglasele osaks saada.
Kokkuvõtteks
Newton oli väga tark mees, ta tegi palju uurimusi ja leidis paljudele oma uurimustöödele vastuseid. Tema õppimise aluseks algkoolis oli teha poisile pähe kes lõi teda rusikaga kõhtu. Ta suustiski olla kõigis oma klassist parem. Newton lõpetas ilusti algkooli, keskooli ja ülikooli ning ostis endale klaasprisma, millega ta tegi katseid ja mille hind oli tol ajal kallis. Ta leiutas juba algkoolis päiksekella mis müüriti ära ja pandi kiriku senale. Newton oli oma eluga hästi hakkama saanud võrreldes sellega kui nõrk oli ta sündides. Ta lõi oma 3 põhisedust ja leidis ka teisi seadusi, mida tõestada ning leiutas palju asju. Kahjuks Newtoni viimased eluaastad mõõdusid haigustega, millese ta arvatavasti ka lõpuks suri. Ning ta maeti Wetsminster Abbey’sse, mis on suur au kui maetakse sinna kohta
KASUTATUD KIRJANDUS:
http://crjg.vil.ee/~marika/matemaatika/integraal/isaac_newton.html
http://www.hot.ee/mecamoka/viies.html