„Isa Goriot'“ (0)

„Isa Goriot '“
1.Kirjelda Vauquer ' pansioni. Mida see sümboliseerib? Iseloomusta selle perenaist. Kasuta tekstinäiteid.
See asetseb Neuve- Sainte -Geneviève’i tänava lõpus, kohal, kus maapind laskub Arbalète’i tänava poole nii järsu ning kõrge kallakuga, et hobused siit harva üles või alla sõidavad. Tänavakivid on siin kuivad, rentsleis pole muda ega vett, rohi kasvab piki müüre. Muretuimgi inimene hakkab siin nukrutsema nagu kõik möödaminejadki; vankrimürin saab siin sündmuseks, majad on mornid, müürid lõhnavad vangla järgi. Äraeksinud pariisla- ne näeb siin ainult perekondlikke pansione ning koole , viletsust või igavust, surmasuus vaakuvat vanadust, rõõmsat noorust , kes on sunnitud töötama. Ükski kvartal Pariisis pole hirmsam ning, kinnitame seda, tundmatum. Pansioni fassaad on aiakese poole. Maja moodustab täisnurga Neuve-Sainte-Geneviève’i tänavaga, kust näete vaid tema otsmist seina. Piki seda fassaadi, maja ja aiakese vahel, on süllalaiune nõgus kivisillutis, mille ees asub liivane jalgtee , ääristatud geraaniumide, oleandrite ja granaatpuudega, mis on istutatud suurtesse sinivalgetesse vaasidesse. Sellele jalgteele pääseb väravast, kuhu kinnitatud silt, millelt võib lugeda:
„V a u q u e r ’ m a j a
P e r e k o n d l i k p a n s i o n
m õ l e m a s t s o o s t i s i k u i le j a
t e i s t e l e.
Öö tulekul asendatakse võreuks kinnisega. Aiake, mille laius võrdub maja esikülje pikkusega, surub end tänavapoolse müüri ning naabermaja piirimüüri vahele. Naabermajalt langeb mantlina alla luuderohi, mis varjab teda täielikult ning mille Pariisi kohta nii maaliline mõju köidab möödaminejate pilke. Mõlemad müürid peituvad viljapuude rea ning viinapuude taha, mille kidur ning tolmune vili moodustab proua Vauquer’ iga- aastaste kartuste objekti.Kolmekorruseline fassaad ühes mansardkorrusega on ehitatud liivakivist ning üle võõbatud selle kollase värviga, mis annab nii jõleda iseloomu peaaegu kõigile Pariisi majadele. Iga korruse viit väikeseruudulist akent ehivad varbakardinad, millest ükski ei ole tõmmatud üles ühtlaselt. Maja otsmises seinas on kaks akent, varustatud alumisel korrusel raudlattidest võrega.
Hoone taga on umbes kahekümne jala laiune õu, kus elavad põrsad, kanad ja kodujänesed. Alumine korrus koosneb esimesest ruumist, millest hoovab pansionihõngu. See lehkab umbuse, hallituse ja kopituse järgi. Söögituba mõjub selle kõrval elegantse ja lõhnavana. Seal valitseb kokkuhoidlik, kontsentreeritud, närune viletsus. Salong on sisustatud tugitoolide ja toolidega, mida katab vahelduvalt läikivate ning tuhmide triipudega jõhvriie. Pooleldi tuhmunud kuldäärtega kohviserviis, kaunis halbade põrandalaudadega ruumi
Proua Vaquer sündis de Conflans. Ta oli lesk ning omas pansionit. Tal olid väikesed lihavad käed, vanaldane rasvane nägu, nokataoline nina, klaasine silm ning süütu ilme. Ta arnaneb kõigi naistega , kel on elus olnud õnnetusi. Vaquer oli kohati isekas ning ebaviisakas. Südamepõhjas oli ta aga hea naine. Pansioni sai ta oma lahkunud mehelt. Pansionis elas isa Goriot, kellega proua abielluda soovis, kuna inimesed austasid Goriot'i ning peale selle nägi ta rikas välja. Hiljem Vaquer'i sümpaatia tema vastu kadus .
2.Kirjuta lähemalt Rastignaci eneseteostusest (päritolu, püüdlused, võimalused). Millised asjaolud ja tegelased teda kõige rohkem mõjustasid? Too näiteid tekstist.
Eugen de Rastignac oli väga omapärane isiksus. Ta oli muutliku iseloomuga, tema eesmärgid, arusaamad ning maailmavaated muutusid tihti. Olenemata segadusest, mis noormehes toimus, võib öelda, et ta oli kõigele vaatamata sümpaatne ja hea inimene, kuigi auahne. Tema eesmärgiks oli saada rikkaks ning kuuluda kõrgklassi seltskonda.
Ta oli pärit vaesunud aadliperest. Pere elas väikeses mõisas ning nad omasid viinamarjakasvatust. Ema ja õed armastasid ja hoidsid Rastignaci väga. Sel ajal kui ta perekond hoidis iga väiksema asja pealt kokku, suurenes Eugene ’i soov teha karjääri ning tal ärkas ka janu kuulsuse järgi. Eugene läks Pariisi, õppis ülikoolis juurat, kuid ei lõpetanud õpinguid. Ta otsustas, et ilmub loengutesse ainult algul, et ta nimi kirja saaks ning lahkus sealt peale oma nime väljahüüdmist. Bakalaureuse kraadi sooritas Eugene eneselegi märkamatult kiirelt. Õppimisega otsustas ta tegeleda enne eksameid nagu paljud teisedki üliõpilased. Ta mõistis, et tööga rikkaks ei saa ning tahtis hoopis kuuluda kõrgseltskonda. Kuna raha tal palju polnud, suunduski vaene tudeng proua Vaquer'i pansionisse. Eugene märkas, et seltskondliku edu eeldused on peaaegu sama tähtsad kui need, mis ta oli õppinud õigusteaduskonnas. Ta küsis raha oma niigi vaeselt perelt, et sellega soetada endale uued, elegantsed riided. Eugene ei teadnud paljusid kombeid ega etikette Pariisis. Ta ei teadnud, et ei tohi iialgi kellegi juurde minna, enne kui ollakse lastud majasõpradel jutustada külastavate inimeste kohta. Talle õpetati, et inimestega tuleb käituda külmavereliselt ning neid tuleb käsutada. Oma tunded tuleb kõrvale jätta ning välja ei tohi näidata emotsioone. Eriti hoolsalt peab ta varjama armumist, seda ei tohi kellelegi öelda ega välja näidata, sest seda võidakse kurjasti tema vastu ära kasutada. Beausant ütles: „Mida külmemalt te kalkuleerite, seda paremini jõuate edasi. Lööge pihta kaastundeta, siis kardetakse teid“.
Eugene'i mõjutasid isa Goriot ja proua de Beauseant :

• Beauseant õpetas talle kuidas käituda kõrgseltskonnas ning kuidas seal ellu jääda. Sega oli proua väga mõjukas isik Eugene elus.
  
• Isa Goriot'iga ei saanud Eugene alguses väga läbi. Hiljem nende suhted aina paranesid ning Goriot aitas Eugene'i rahaliselt ning isegi ostis talle korteri. Üks päev läks tütar isalt raha küsima, kuid tal ei olnud midagi anda, sest oli oma raha korteri peale kuluanud. Kui ta nägi oma tütre kurvastust, sai Goriot rabanduse. Tema haigus järjest süvenes ja ta oli suremas. Eugene ja ta arstitudengist sõber hakkasid Gorioti eest hoolitsema. Goriot suri ja tema matused maksid kinni Eugene ning ta sõber. Goriot oli raamatu lõpuks Eugene'i jaoks väga tähtis isik.
  

3.Pariisi mõjukad majad. Millised tõekspidamised valitsevad Beauseant'i, Restaud', Nucigeni majas ? Millised on inimestevahelised suhted? Too tekstist näiteid.

• Beauseant'i maja oli nagu näitamiseks. Kõige tähtsam oli teise inimeste arvamus ning sellest õhkas klassi. Seal pidi kõik välja nägema nagu uus. Alustades kõige pisemast asjast pidi kõik olema peen ja elegantne. Majas käis kõik Beauseant'i korralduste ja käe järgi. Inimesed seal olid külmad, ülbed ja üleolevad- just nagu kõrgklassile omane.
  
• Nucigeni maja tõekspidamised olid kõige ratsionaalsemad. Raha oli seal tähtsal kohal, kuid elati pigem vaesuses , ainult sellega mis oli hädavajalik. Raha raiskamine oli seal keelatud.
  

4.Millisena kujutati laste ja vanemate suhteid romaanis ''Isa Goriot''. (Ära piirdu ainult Gorioti ja tema tütardega) Kinnita oma väiteid näidetega tekstist.
Laste ning vanemate suhteid kujutati romaanis häbiväärselt põlglikuna. Raamatutegelastel ei olnud väga õnnelikku pereelu. Victorine Taillefer oli närbunud ja tröötsitu välimusega, kuna polnud oma elus näinud palju headust. Isa hülgas ta lapsepõlves eelistades tüdruku venda. Isa ei huvitunud oma lapsest, Hülgas tütarlapsega suhted ega toetanud rahaga. Victorine asus elama oma sugulase Proua Couturega, kes kasvatas temast jumalakartliku naise.
Enamasti räägiti raamatus isa Gorioti ning tema tütarde vahelistest suhetest. Nii, kuidas need tüdrukud oma isaga käitusid oli häbiväärne. Isast nad lugu ei pidanud, lootsid vaid tema rahale. Tüdrukud ise mitte midagi vastu ei pakkunud, ka armastust mitte Isegi kodus ei tulnud isa Goriot kõneaineks. Oma surivoodil nägi Goriot oma tütarde asemel Eugene'i ja tema sõpra. Matustele tüdrukud ka ei ilmunud, ainult saatsid sinna vappidega tõlla.
Oma perekonnaga seal raamatus oli vedanud vaid Rastignacil, kelle perekond oli väga hooliv ning armastas oma poega piiritult. Nende pere oli kõige kokkuhoidvam- muretsesid üksteise pärast ja kui vaja oli, oli Eugene'il abikäsi alati . Olgugi, et Eugene'i isa ei olnud teadlik tema ema rahast, mille ta poisile iga kuu saatis. Eugene pidas ka ise oma vanematest väga lugu ning ei soovinud olla neile koormaks, vaid soovis saada rikkaks ning ka vanemaid aidata. Kuigi väga palju noormehe rahast läks riietele ning muudele materiaalsetele asjadele, saatis ta ka oma perele raha kohe, kui sai.