Mis teha, Ann? Sisukokkuvõte Ann on enda ühe parima sõbranna Reenaga tülis. Ta kirjutab sellest oma teisele parimale sõbrannale Kätlinile, kes kolis emaga Pärnusse, sest ema leidis endale seal mehe. Ann kirjutab Kätlinile ka seda, miks ta on Reenaga tülis. Ühe poisi Gregori pärast. Reenale meeldib see poiss hirmsalt, aga sellele poisile paistab hoopis Ann meeldivat. Ta kirjutab sellest ka, kui meeletut elu nad elavad, et üks tema klassivend Marten ostis baaris ära kõik joogid! Kust ta küll selleks raha saab? Esmaspäeva hommikul on peololijad tähelepanu keskpunktis - Ann, Reena, Marten, Sander ja Tiit. Tunni ajal saabub Annile Martenilt kiri. Ta kirjutab, et Gregor olevat küsinud talt Anni telefoninumbrit ja too oligi andnud. Gregor helistabki talle. Ann räägib Silvale - oma heale sõbrannale, kuidas nad Gregoriga Pärnus käisid. Nad
K�simused: 1. Miks olid Ann ja Reena t�lis? 2. Kes oli Gregor? 3. Kuidas sai Reena Gregoriga tuttavaks? 4. Kus elas K�tlin? 5. Mida sai Ann teada Gregorist ja tema vanematest? 6. Miks l�ks Ann Gregoriga t�lli, kui t�druk oli poisi juures? 7. Mida arvas Anni isa Gregori tegevuse kohta? 8. Kes saabub ootamatult �hel �htul Anni poole? 9. Kuhu saab Ann kutse ja miks? 10.Kuidas saab K�tlin taas Tallinnasse elama tulla? Vastused: 1. Ann ja Reena olid t�lis �he poisi Gregori p�rast. Reenale meeldis see poiss, aga Gregorile meeldib hoopis Ann. 2. Gregor oli �ks Marteni s�ber. 3. Reena said Gregoriga tuttavaks Marteni s�nnip�eval, kuhu ei saanud Ann haiguse t�ttu tulla. 4. K�tlin elas n��d P�rnus. 5. Ann sai teada, et Gregorit kasvatavad kasuvanemad 6. Gregor j�i v�ga palju ja tahtis teha seda, mida Ann ei tahtnud teha. 7. Anni isa arvas, et Gregor tegeleb millegi ebaseaduslikuga 8
�hel p�eval, kui Ann ema k�sul pudeleid keldrisse viis, m�rkas ta �he kasti peal kaustikut, kuhu peale oli kirjutatud K�RTSU OMA. V��RAS, �RA PUUTU! K�rtsuks h��avad Anni ema tema noorep�lve s�brad. Ann v�ttis kaustiku ja l�ks tagasi �les oma tuppa. Ta hakkas lugema. T�druk ei uskunud lihtsalt, et tema ema on selliseid asju kirjutanud. J�rgmise p�eva �htul sai Ann oma parimate s�pradega K�tlini ja Reenaga kokku. Ta r��kis neile kogu loo �ra ja teised arvasid lihtsalt, et Ann v�iks ema k�est k�sida, miks ta t�trele ei ole sellest midagi r��kinud. L�puks nii sama naljatades �tles Reena, et kui Ann tahab, v�ib ta vanaisa majja minna elama, vanaisa on surnud ja maja seisab niisama seal t�hjana, keegi ei k�i ka seal. Ann otsustas selle �le j�rele m�elda.
See on siis sisukokkuvte Aidi Valliku raamatu ''Ann'' teisest sarjast. Ktlin kolis Prnusse,sest ta ema leidis uue mehe. Peale seda Vsu vrki saab Ann emaga hsti lbi ja on temaga aus,kuid endiselt on tal mingid kella ajad,mil ta peab kodus olema. Reenale hakkab meeldima k poiss nimega Gregor.Ta tutvustas teda ka Annile. Toimub klassihtu,millele jrgneb pidu kuskil majaaluses pubis.Kogu htu tantsib Ann Gregoriga.Reena oli Anni peale vga vihane,sest ta rkis koguaeg Annile,et neil on Gregoriga liin(mida Gregor ei tunnistanud) ja trjus teda kogu jrgneva aja.kspev lhevad Ann,Gregor,Sander ja Marts(Gregori sbrad)Prnusse Ktlinile klla.Nad lhevad sinna valge rendi BMW'ga.Tee peal vttis politsei nad rajalt maha,kuid poisid andsid neile altke maksu ja sitsid edasi.Prnus tegi Gregor krtsis kigile vlja,ostis palju jooke ja kinkis Annile kuldketi sdamega,mille keskel oli valge kivi.Kogu selle aja
Raamatus r��gib mina-vormis 16-aastane poiss Holden Caulfield oma tegemistest, alates sellest �htust, kus ta Pencey koolist v�lja visatakse. Ta r��gib, et tema toakaaslane l�heb kohtama �he t�druku, Jane'ga, kellega Holden on kunagi hea s�ber olnud, ning see toakaaslane palub Holdenil kirjutada tema eest kirjeldav kirjand valmis. Holden kirjutab oma surnud venna pesapallikindast, mis oli luuletusi t�is kirjutatud, kuid toakaaslane ei ole rahul ning nad l�hevad kaklema. P�rast seda pakib Holden oma koti kokku ja suundub rongiga New Yorki. Holden v�tab New Yorgis hotellis toa ning ei suuda magama j��da, m�eldes, kellele v�iks helistada. Liftimees teeb temaga kaupa, saates Holdenile l�but�druku, kuid Holden tegelikult teda ei taha, seega maksab talle ja saadab t�druku minema. Liftimees tuleb m�ne aja p�rast tagasi, n�udes rohkem raha t�drukule, kuid Holden keeldub, aga liftimees l��b teda k�htu ja v�tab raha. Holden j��b sinna
poole, kust aga omanikud olid ammu jalga lasknud, teades et vabadusekuulutajad tulevad. �ksk�ik kuhu nad ka ei l�inud, ikka olid ees ainult lapsed ja naised, kellelt midagi n�uda ei saanud. Selle peale s��tasid nad j�rjest maju ja hooneid. Inimesed haarasid p�levatest majadest kaasa k�ike, mis pihku j�i. Nad muudkui l�ksid aga edasi ja r��stasid uusi maju ning m�isaid. �ks vanah�rra lubas suisa lahkelt oma m�isa t�hjaks teha. Vanah�rra v�eti aga p�rast pantvangiks ning selle peale Indrek vihastas ja j�i teistest maha. 27. peat�kk Indrek istus ning avastas, et k�ik oli l�inud tema plaanide vastaselt. Tema arvates ei pidanud vabadus tulema selliste r��stamiste ja p�letamistega. Samal ajal vaatas ta p�levat m�isahoonet ning ei saanud enam aru, mis m�te sel k�igel on. Ta hakkas astuma, j�udes puruv�sinuna raudteejaama. Ta j�udis t�pselt rongile, mis tuli linna poolt. 28
piirkonnas k�ige suuremad. Ning ta k�sis ka oma ema k�est, kes on j�rve ��res k�inud ning sai teada, et t�epoolest on Anna Nelip�hade ajal K�rbojal, ja just see aeg siis oligi. Loomulik, et p�hade ajal peeti j�rve ��res pidusid, nii ka seekord. Villu oli p�hade ajal omakeskis, ta ei m�elnudki peole minemisest,mis sellest, et peol oli ka Anna. Ta tahtis ainult palju t��d teha: parandada, s�ttida. K�ige rohkem �ritad ta Kivim�est head p�llumaad saada ning selleks pidi ta seal olevaid kive l�hkuma ja tassima. Selleks kulus tal enamasti terve p�ev. Nelip�hade viimsel p�eval, kui Villu l�puks ema saatmise peale peole l�ks, polnud enam j�rve ��res kedagi, isegi Anna s�itis rongiga linna. Jaanip�eva eel ootas K�rboja Rein Annat koju, m�eldes paljudele asjadele
maastikumaalija van der Neeri stiilist, kes on kuulus oma tundlike h�mar�htuste teostega, kus valgust loob v�ike l�kketuluke v�i kuu. Van Borssom l�petas ja signeeris rea siinolevale sarnase kompositsiooniga teosed, millest k�ige m�rkimisv��rsem asub Amsterdamis Rijksmuseum�is. Kuna kunstniku t��dest on dateeritud vaid viis teost, on teadlastel raske tema maalijak�ekirja t�psemat arengut j�lgida ja �ldistusi teha. Siiski loetakse Borssomi van der Neeri stiilis valminud kuuvalgusega maastikke tema k�ige edukamateks t��deks. Need maalid kannavad endas ideaali looduse ajatust ilust ja tollase inimese hingestatud seosest sellega. Sulnis �htuvalgus, uinunud majad vee ��res, vaikselt loksuvad paadid suve�� kuupaistes, �limalt peen ja tundeline koloriit, millest �hkub p�hjamaist hillitsetud vaimsust. Maalida hetke, mis on seisatunud �le aastasadade, kandes
Kõik kommentaarid