Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Mis teha ann? (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Mis teha, Ann? Sisukokkuv�te Ann on enda �he parima s�branna Reenaga t�lis. Ta kirjutab sellest oma teisele parimale s�brannale K�tlinile, kes kolis emaga P�rnusse, sest ema leidis endale seal mehe. Ann kirjutab K�tlinile ka seda, miks ta on Reenaga t�lis. �he poisi Gregori p�rast. Reenale meeldib see poiss hirmsalt, aga sellele poisile paistab hoopis Ann meeldivat. Ta kirjutab sellest ka, kui meeletut elu nad elavad, et �ks tema klassivend Marten ostis baaris �ra k�ik joogid! Kust ta k�ll selleks raha saab? Esmasp�eva hommikul on peololijad t�helepanu keskpunktis - Ann, Reena , Marten, Sander ja Tiit. Tunni ajal saabub Annile Martenilt kiri. Ta kirjutab, et Gregor olevat k�sinud talt Anni telefoninumbrit ja too oligi andnud. Gregor helistabki talle. Ann r��gib Silvale - oma heale s�brannale, kuidas nad Gregoriga P�rnus k�isid. Nad k�isid seal autoga ja Gregor ostis Annile Port Arturist kalli kaelakee. Kui nad Silvaga l�hevad S��stumarketi poole, helistab Gregor, kes soovib Anni koju viia. Viibki. Isa n�eb neid ja hakkab Annilt poisi kohta p�rima, aga tegelikult polegi Annil midagi Gregori kohta �elda. Ann on Gregoriga Kunstig�mnaasiumi peol. Ann kuuleb , et keegi m��b narkootikumi peol. V�ivad need olla Gregor ja Marten? Ann ei usu seda eriti. Ann l�heb Gregoriga kinno �Potterit� vaatama. Kui Ann on du�i all, tuleb Gregor. Isa hakkab talt p�rima, et kus koolis k�ib ja nii edasi. Gregor �tleb, et Inglise kolled�is. Ann on Gregori juures ja istub diivanil. K�ik �mberringi on piinlikult korras, ainult Gregori enda tuba on normaalne-see t�hendab, et see tuba on natukenegi sassis. Gregor elab tegelikult kasuvanemate juures. Peale s��ki Gregori juures hakkab poiss Annile nii ligi ajama , et see ei meeldi talle. Kuna poiss ei l�petanud, jooksis Ann tema juurest �ra koju. J�rgmine p�ev on p�hap�ev. Kui Ann vaatab oma posti, n�eb ta, et K�tlinilt on kiri. Paistab, et K�tlin on endale p�ris suure supi kokku keetnud. Ta oli teinud enda ema mehe Jaanuse koera kaelarihma katki ja koer oli �ra jooksnud. Jaanus sai sellest aru ja hakkas K�tliniga �iendama. Ema ruttas muidugi enda t�tart kaitsma. Siis l�ksid nad Jaanusega nii t�lli, et mees l�i K�tlini ema ja ema jooksis minema. Hiljem helistas Gregor Annile. Nad l�hevad linna s�itma. Gregor tahab k�ia �he s�bra juures �ra ja j�tab Anni niikauaks autosse. Sel ajal helistab Marten ja palub Annil Gregorile edasi �elda, et ta ei saa raha. Ann helistab Reenale ja tahab temaga �ra leppida, kuid Reena ei taha seda. Vahepeal k�ib Ann ka peol. Hiljem kirjutab Ann K�tlinile kirja. Ta pakub, et K�tlin v�iks vaheajal m�neks p�evaks tema juurde Tallinnasse tulla. Ja et Gregor lubas auto endale osta. Terve punt peab pidu hotelli saunatoas. Ka K�tlin on seal. Ja nad l�hevad sel peol Reenaga veel rohkem t�lli, sest Ann poetab �he v�ikese kommentaari, mis iseenesest pole midagi erilist. Aga siis hakkab Reena Anni niimoodi s�imama, et k�igil vajub suu lahti. Selle peale tahab Ann �ra minna. Kodus tahab ema teada, et mis juhtunud on. Ann juba nii vara kodus ja pisarad silmis . Ann seletab talle, mida k�ike oli Reena talle �elnud� Tegelikult on neil veel probleemiks see, et nad j�id ja �ks klassivend Sander juhtus seda filmima. N��d kardavad k�ik, et tehakse mingeid trahve v�i midagi taolist. Ja nad arvavad , et politsei kutsus Reena, sest teised s�brad ei tahtnud, et Ann l�heks, vaid Reena. Ann ei saa ikka aru, mis Gregoril ja Martenil teoksil on. Ta teab, et neil on mingi �ri teoksil ja mis paistab olevat mingis m�ttes ebaseaduslik. Isa ja Ann arutavad, et mis see v�iks olla. K�tlin aga kirjutab Annile oma muredest , kuidas ema ja tema mees vaese t�druku kallal �iendavad. J�rgmistel p�evadel on Gregori telefon v�lja l� litatud . Ja �hel �htul saabub keegi Anni ukse taha, keegi, keda ta �ldse ei oodanudki. See on K�tlin. Tal pole �htegi asja kaasas ja ta n�gu on nutmisest punane. Ta on emaga ja tolle mehega nii t�lis, et jooksis kodust �ra. Kuid siis tulevad Ann ja tema ema selle peale, et K�tlin v�iks elada Tallinnas oma t�di juures. M�lemale helistatakse ja lepitakse �lej�rgmisel p�eval kohtumine kokku. J�rgmisel p�eval polnud ka Gregorist midagi kuulda. Ja kui Ann tuli koju, teatas ema, et talle tuli politseist kutse tunnistust andma minna�ikka see Gregori asi. Ta otsustab minna Gregori juurde. L�hebki. Kuid vastu ei tule Gregor, vaid ilmselt tema kasuema . Ta saab teada, et Gregor pole kolm p�eva kodus olnud. Tema ema mainib, et varem k�is seal �ks tumeda peaga t�druk, kelle nimi oli Riina v�i Raina v�i midagi seesugust. Ann s�tib ennast minekuks politseisse. Politseis hakatakse igasuguseid k�simusi k�sima. Tuli v�lja, et Gregor oli Martenilt raha v�lja pressinud. Ja mitte v�he��le kahesaja tuhande! J�rgmisel p�eval �ritab Ann Reenaga �ra leppida ja nad lepivadki. �htupoole tuleb Gregor tema juurde. N��d l�ksid nad p�ris raksu�Gregor v�idab, et ta pole Martenilt nii palju v�lja pressinud, et Marten kulutas tegelikult oma ema raha ja n��d, kus sellest teada saadi, on vaja raha tagasi saada. Ja kui raha hakkas Martenil kahanema, hakkas ta narkootikume m��ma..
Mis teha ann #1 Mis teha ann #2
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-12-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 31 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Musymeez Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Mis teha-Ann
2
docx

Mis teha, Ann?

Mis teha, Ann? Sisukokkuvõte Ann on enda ühe parima sõbranna Reenaga tülis. Ta kirjutab sellest oma teisele parimale sõbrannale Kätlinile, kes kolis emaga Pärnusse, sest ema leidis endale seal mehe. Ann kirjutab Kätlinile ka seda, miks ta on Reenaga tülis. Ühe poisi Gregori pärast. Reenale meeldib see poiss hirmsalt, aga sellele poisile paistab hoopis Ann meeldivat. Ta kirjutab sellest ka, kui meeletut elu nad elavad, et üks tema klassivend Marten ostis baaris ära kõik joogid! Kust ta küll selleks raha saab? Esmaspäeva hommikul on peololijad tähelepanu keskpunktis - Ann, Reena, Marten, Sander ja Tiit. Tunni ajal saabub Annile Martenilt kiri. Ta kirjutab, et Gregor olevat küsinud talt Anni telefoninumbrit ja too oligi andnud. Gregor helistabki talle. Ann räägib Silvale - oma heale sõbrannale, kuidas nad Gregoriga Pärnus käisid. Nad

Kirjandus
Mis teha ann- lugemiskontroll
2
txt

Mis teha ann? (lugemiskontroll)

K�simused: 1. Miks olid Ann ja Reena t�lis? 2. Kes oli Gregor? 3. Kuidas sai Reena Gregoriga tuttavaks? 4. Kus elas K�tlin? 5. Mida sai Ann teada Gregorist ja tema vanematest? 6. Miks l�ks Ann Gregoriga t�lli, kui t�druk oli poisi juures? 7. Mida arvas Anni isa Gregori tegevuse kohta? 8. Kes saabub ootamatult �hel �htul Anni poole? 9. Kuhu saab Ann kutse ja miks? 10.Kuidas saab K�tlin taas Tallinnasse elama tulla? Vastused: 1. Ann ja Reena olid t�lis �he poisi Gregori p�rast. Reenale meeldis see poiss, aga Gregorile meeldib hoopis Ann. 2. Gregor oli �ks Marteni s�ber. 3. Reena said Gregoriga tuttavaks Marteni s�nnip�eval, kuhu ei saanud Ann haiguse t�ttu tulla. 4. K�tlin elas n��d P�rnus. 5. Ann sai teada, et Gregorit kasvatavad kasuvanemad 6. Gregor j�i v�ga palju ja tahtis teha seda, mida Ann ei tahtnud teha. 7. Anni isa arvas, et Gregor tegeleb millegi ebaseaduslikuga 8

Kirjandus
Kuidas elad-Ann
2
txt

Kuidas elad, Ann

�hel p�eval, kui Ann ema k�sul pudeleid keldrisse viis, m�rkas ta �he kasti peal kaustikut, kuhu peale oli kirjutatud K�RTSU OMA. V��RAS, �RA PUUTU! K�rtsuks h��avad Anni ema tema noorep�lve s�brad. Ann v�ttis kaustiku ja l�ks tagasi �les oma tuppa. Ta hakkas lugema. T�druk ei uskunud lihtsalt, et tema ema on selliseid asju kirjutanud. J�rgmise p�eva �htul sai Ann oma parimate s�pradega K�tlini ja Reenaga kokku. Ta r��kis neile kogu loo �ra ja teised arvasid lihtsalt, et Ann v�iks ema k�est k�sida, miks ta t�trele ei ole sellest midagi r��kinud. L�puks nii sama naljatades �tles Reena, et kui Ann tahab, v�ib ta vanaisa majja minna elama, vanaisa on surnud ja maja seisab niisama seal t�hjana, keegi ei k�i ka seal. Ann otsustas selle �le j�rele m�elda.

Kirjandus
Mis teha-Ann
2
txt

Mis teha, Ann?

See on siis sisukokkuvte Aidi Valliku raamatu ''Ann'' teisest sarjast. Ktlin kolis Prnusse,sest ta ema leidis uue mehe. Peale seda Vsu vrki saab Ann emaga hsti lbi ja on temaga aus,kuid endiselt on tal mingid kella ajad,mil ta peab kodus olema. Reenale hakkab meeldima k poiss nimega Gregor.Ta tutvustas teda ka Annile. Toimub klassihtu,millele jrgneb pidu kuskil majaaluses pubis.Kogu htu tantsib Ann Gregoriga.Reena oli Anni peale vga vihane,sest ta rkis koguaeg Annile,et neil on Gregoriga liin(mida Gregor ei tunnistanud) ja trjus teda kogu jrgneva aja.kspev lhevad Ann,Gregor,Sander ja Marts(Gregori sbrad)Prnusse Ktlinile klla.Nad lhevad sinna valge rendi BMW'ga.Tee peal vttis politsei nad rajalt maha,kuid poisid andsid neile altke maksu ja sitsid edasi.Prnus tegi Gregor krtsis kigile vlja,ostis palju jooke ja kinkis Annile kuldketi sdamega,mille keskel oli valge kivi.Kogu selle aja

Kirjandus
Kuristik rukkis
2
txt

Kuristik rukkis

Raamatus r��gib mina-vormis 16-aastane poiss Holden Caulfield oma tegemistest, alates sellest �htust, kus ta Pencey koolist v�lja visatakse. Ta r��gib, et tema toakaaslane l�heb kohtama �he t�druku, Jane'ga, kellega Holden on kunagi hea s�ber olnud, ning see toakaaslane palub Holdenil kirjutada tema eest kirjeldav kirjand valmis. Holden kirjutab oma surnud venna pesapallikindast, mis oli luuletusi t�is kirjutatud, kuid toakaaslane ei ole rahul ning nad l�hevad kaklema. P�rast seda pakib Holden oma koti kokku ja suundub rongiga New Yorki. Holden v�tab New Yorgis hotellis toa ning ei suuda magama j��da, m�eldes, kellele v�iks helistada. Liftimees teeb temaga kaupa, saates Holdenile l�but�druku, kuid Holden tegelikult teda ei taha, seega maksab talle ja saadab t�druku minema. Liftimees tuleb m�ne aja p�rast tagasi, n�udes rohkem raha t�drukule, kuid Holden keeldub, aga liftimees l��b teda k�htu ja v�tab raha. Holden j��b sinna

Kirjandus
tode-ja-oigus-iii AnnaAbi 11111
8
txt

tode-ja-oigus-iii AnnaAbi 11111

poole, kust aga omanikud olid ammu jalga lasknud, teades et vabadusekuulutajad tulevad. �ksk�ik kuhu nad ka ei l�inud, ikka olid ees ainult lapsed ja naised, kellelt midagi n�uda ei saanud. Selle peale s��tasid nad j�rjest maju ja hooneid. Inimesed haarasid p�levatest majadest kaasa k�ike, mis pihku j�i. Nad muudkui l�ksid aga edasi ja r��stasid uusi maju ning m�isaid. �ks vanah�rra lubas suisa lahkelt oma m�isa t�hjaks teha. Vanah�rra v�eti aga p�rast pantvangiks ning selle peale Indrek vihastas ja j�i teistest maha. 27. peat�kk Indrek istus ning avastas, et k�ik oli l�inud tema plaanide vastaselt. Tema arvates ei pidanud vabadus tulema selliste r��stamiste ja p�letamistega. Samal ajal vaatas ta p�levat m�isahoonet ning ei saanud enam aru, mis m�te sel k�igel on. Ta hakkas astuma, j�udes puruv�sinuna raudteejaama. Ta j�udis t�pselt rongile, mis tuli linna poolt. 28

Alternatiivpedagoogika
Kõrboja peremees
3
txt

Kõrboja peremees

piirkonnas k�ige suuremad. Ning ta k�sis ka oma ema k�est, kes on j�rve ��res k�inud ning sai teada, et t�epoolest on Anna Nelip�hade ajal K�rbojal, ja just see aeg siis oligi. Loomulik, et p�hade ajal peeti j�rve ��res pidusid, nii ka seekord. Villu oli p�hade ajal omakeskis, ta ei m�elnudki peole minemisest,mis sellest, et peol oli ka Anna. Ta tahtis ainult palju t��d teha: parandada, s�ttida. K�ige rohkem �ritad ta Kivim�est head p�llumaad saada ning selleks pidi ta seal olevaid kive l�hkuma ja tassima. Selleks kulus tal enamasti terve p�ev. Nelip�hade viimsel p�eval, kui Villu l�puks ema saatmise peale peole l�ks, polnud enam j�rve ��res kedagi, isegi Anna s�itis rongiga linna. Jaanip�eva eel ootas K�rboja Rein Annat koju, m�eldes paljudele asjadele

Eesti keel
Kunst raekojas
62
txt

Kunst raekojas

maastikumaalija van der Neeri stiilist, kes on kuulus oma tundlike h�mar�htuste teostega, kus valgust loob v�ike l�kketuluke v�i kuu. Van Borssom l�petas ja signeeris rea siinolevale sarnase kompositsiooniga teosed, millest k�ige m�rkimisv��rsem asub Amsterdamis Rijksmuseum�is. Kuna kunstniku t��dest on dateeritud vaid viis teost, on teadlastel raske tema maalijak�ekirja t�psemat arengut j�lgida ja �ldistusi teha. Siiski loetakse Borssomi van der Neeri stiilis valminud kuuvalgusega maastikke tema k�ige edukamateks t��deks. Need maalid kannavad endas ideaali looduse ajatust ilust ja tollase inimese hingestatud seosest sellega. Sulnis �htuvalgus, uinunud majad vee ��res, vaikselt loksuvad paadid suve�� kuupaistes, �limalt peen ja tundeline koloriit, millest �hkub p�hjamaist hillitsetud vaimsust. Maalida hetke, mis on seisatunud �le aastasadade, kandes

Eesti kunstiajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun