Samuti ei tohi aluspõrandas olla pragusid. Lahtine tolm ning plekid, mis võivad vähendada liimi naket, tuleb põrandalt eemaldada. Kui olemasolev betoonpind on konarlik , tuleb see tasanada, et vältida katte ebaühtllat kulumist. Tasandust tehakse selleks ettenähtud segudega vastavalt tootja ettekirjutustele. Kohtadesse, kus on kõrgendatud nõudmised niiskuskindusele, tuleb niiskustõke paigaldada vastavalt kehtivale ehiturnormidele (näit. otse pinnasele ehitatud betoonist aluspõrandad). Kui kate paigaldatakse betoonist aluspõrandale ilma spetsiaalse niiskustõketa, tuleb kindlasti kontrollida aluspõranda niiskusesialdust. Betoonpinna suhteline niiskusesialdus ei tohi ületada 80%. Puidust aluspõrandada Esmalt tuleb kontrollida, et kõik lauad oleks hoolikalt laagidele naelutatud. Kõik ebakindlad põrandalauad tuleb parandada või asendada ning laudadevahelised ebatasasused siledaks lihvida
(http://en.wikipedia.org/wiki/Flashing_(weatherproofing)) PINNASE NIISKUS Pinnaseniiskus on pinnases esinev, kapilaarselt seotud vesi. Pinnaseniiskusest saab ainult sel juhul rääkida, kui hoone alune, ning ümberringi on vett mittesiduvate materjalidega ( liiv, kruus) täidetud. Eelduseks on, et vett mittesiduva materjali täidetud pinnas laseb vett kiiresti läbi kuni põhjaveeni. Mitte surveline vesi. Mittesurveline vesi on vedelal kujul olev vesi, mis ei tekita pinnasele hüdrostaatilist rõhku. Reeglina on vettsiduva pinnase puhul alati tegemist mittesurvelise veega. Mittesurvelise vee eelduseks on ka toimiv drenaaz. Kui ümber hoone aga puudub drenaaz, siis tänu pinnase veesiduvusele tekib vundamendi allossa vee hüdrostaatiline surve, ning siis on tegemist juba survelise veega. Surveline vesi Survelise veega on tegemist siis, kui vesi jääb osaliselt või ajutiselt vundamedi küljele seisma või asub hoone alaosa põhjavees
Nende üheks meelispaigaks on aga sood ja rabad, mille põhjuseks võib olla ka see, et parmud vajavad vastsetena kui ka valmikutena elutegevuseks vett. (Luig 2006) Putukamaailmas loetakse parmusid pikaealisteks, nende elutsükkel kestab sõltuvalt liigist, kes elavad Eestis, üks kuni kaks aastat ning võivad elada maksimaalselt kolme aastaseks. Parmud munevad oma munad taimelehtedele või ka kividele iseloomulike kogumikena, kust hakkavad kooruma vastsed kes langevad vette või niiskele pinnasele. Valmikud haaravad kaasa veetilga laskudes aeg-ajalt vette, mida imetakse imikärsa abil. Niiske elukeskkond või lausa veekogu on äärmiselt oluline vastsetele. (Luig 2006) Parmude ohtlikkus Väga paljude parmuliikide emased on väga agressiivsed vereimejad ning nende pisted on väga valusad. Parmud võivad rünnata kõikvõimalikke loomi, nii roomajaid, imetajaid kui teisi. Inimesi ründavad parmud samuti väga sageli, kuid näitkes veiseparm ja teised kõige suuremad
mis samaaegselt tõkestab ka vee tungimist konstruktsiooni. Mineraalsed isolatsioonivõõbad- õhukesekihilised mineraalsed isolatsioonivõõbad on tuntud üle 40 aasta. 25 aastat on kogemusi elastse mineraalse isolatsioonivõõbaga Põhilised vead on: mördi ebaõige koostis, puudulik aluspinna töötlus. Mõisted Geokilp vett läbilaskev geosteetiline materjal, asetatud pinnasele ühendamiaks raskusi, mis asetatake geosünteedile, Valdin erosiooni Geokomposiit Materjal, milles vähemalt üks kiht on geosünteesiline materjal, kasutatakse tsiviilehituses Geokärg kolmekomposiitne, vett läbilaskev, polümeerne meekärje või võrgukujuline. Kasutatakse kivide, oinnase või teiste materjalide varisemise vältimiseks Bituumenmaterjalid Bitumenmaterjalide liigitamine
kuid praegu on see langenud 136,5 meetrini. See püramiid tundub olevat Giza püramiididest kõige suurem, kuid ta pole seda. Selle mulje jätab see, et ta on ehitatud kõrgemale pinnasele ning selle seinad on ehitatud järsemalt. Chephreni püramiidi siseehitus on suhteliselt lihtne: viieteistkümne meetri kõrgusel püramiidi jalamist algab käik, mis suundub allapoole kuni maapinnani ja sealt edasi peaaegu püramiidi aluse keskel oleva hauakambrini. Teine, maapinnalt algav käik, viib esialgu kümne meetri sügavusse, kust lühike kõrvalharu siseneb ühte väljaehitamata kambrisse. Käik ise tõuseb maapinnani, kus ühineb esimese käiguga
kasutada veel ka elastset hüdroisolatsiooni. IV.Kanda peale saneerimiskrohv. Saneerimiskrohv on eelkõige kaitse vees lahustuvate soolade eest. Saneerimiskrohv on väga kõrge auruläbilaskvusega, see seob soolasid endasse. Saneerimiskrohvi ei kasutata koos tihenduskrohviga, sest nad on mõjult vastandlikud. Tihenduskrohv on kõrge aurutihedusega, aga saneerimiskrohv just vastupidise toimega. Vundamendi ja pinnasele toetuva põranda hüdroisolatsioon Horisontaalne hüdroisolatsioon. Horisontaalse hüdroisolatsiooni eesmärk on katkestada kapillaarimavus ehk siis katkestada niiskuse tungimine alt ülespoole. Võimalusi on kahesuguseid: mehhaaniliste abinõudega katkestatakse kapillaarid, keemiliste abinõudega täidetakse ja kitsendatakse kapillaare. Vertikaalne hüdroisolatsioon Vertikaalse hüdroisolatsiooni eesmärgiks on põhja-, pinnavee ja pinnaseniiskuse vastu vundamendi kaitsmine
Arvesse tuleb võtta ka kõndija füüsilist vormi, liigeste, kõõluste ja lihaste liikuvust, jäsemete ning selja ja jalgade omavahelist proportsioone, kõnnitempot ja maastikku, millel põhiliselt liigutakse. Arvestama peab ka sellega, kuidas kepikõndija kõnnitehnikat valdab ja milline on keppide pikemaajaline kasutusotstarve. Ideaalne käimiskepp on: · kerge · käija suhtes õige pikkusega · pinnasele kohase otsikuga · mugava käepideme ja rihmaga Kepikõnni õige tehnika ja tõhus treening õnnestuvad kõige paremini, kui kasutad spetsiaalselt kepikõnni jaoks väljatöötatud vahendeid. Kepikõnni käepide peab olema vormitud käe ergonoomikat arvestades, see tähendab, et spetsiaalne kergesti reguleeritav rihm toetab kätt, võimaldab sellise haarde, kus käepidet pole tarvis kõnni ajal suruda. 5.Kõndimistehnika. Korraliku kepikõnnitehnika tunnusjooned:
suhtes. Uus-Guinea asub: 5 lõunalaiust ja 141 idapikkust (Matti Palosaari, Pirkko Kenno, Jukka Vahtola, lk 75). Uus-Guinea kuulub Austraalia ja Okeaania maailmajakku, paikneb Vaikses ookeanis. Uus-Guineast lõunas asub Austraalia ja neid eraldab teineteisest Torrese väin. Läänes asub Indoneesia saarestik. Põhjas asub Ida-India saarestik. 2. Leia ala keskmine aastane ja min ning max pinnasele langev Päikese kiirgusvoog (W/m2) ja kirjelda selle sesoonset kõikumist. Keskmine kirguse tase on umbes 200-220 W/m2. (Alan H. Strahler, Arthur N. Strahler, lk 48). 3. Kirjelda valitud piirkonna valdavad õhumassid ja nende liikumisteed. Kogu aasta valitsevad ekvatoriaalsed õhumassid, mis on kuum ja niiske. Peamiselt puhuvad passaadid, mis on ekvatoriaalsele vööndile omane. (Eva Jeleisky, lk 2). 4
veekogude põhjamudas. Igal pool Eestis ei pruugi neid kohata. Soomussääskede vastsed veepinnale ei tule, vaid puurivad oma hingamistorud taimevartes leiduvatesse õhusoontesse. Vastsed talvituvad ka vee all. Nad ründavad kõige rohkem järvede ääres, kus kasvab palju taimi. Metsasääsed Metsasääski on meil kõige rohkem. Liike on 16. Metsasääsed on ainsad sääsed, kes munevad oma munad sügisel niiskele pinnasele või rohule, kus need talvituvad. Kõik ülejäänud sääsed munevad otse vette või ka veepinnale. Metsasääsed ei mune munasid lihtsalt suvalisse paika, vaid madalamatesse kohtadesse, mis kevadise lumesulamisveega või ka vihmadega üle ujutatakse ning kuhu tekivad väiksed ajutised veekogud. Mõned liigid suudavad areneda ka soolases vees mererannal leiduvates loikudes ja happelistes rabajärvedes. Metsasääskede vereimemine toimub õhtutundidel ja varastel hommikutundidel
all asuvaid niite. Vastavalt kõrgusele merepinnast ja sellest tulenevalt merevee mõju tugevusele jagatakse rannik subsaliinseks, saliinseks ja suprasaliinseks vööndiks. Nagu enamusele niitudele on ka rannikuniitudele iseloomulik avatus. 6.2 Inimmõju Kõik meie rannikukooslused on primaarsed, s.t. et nad on tekkinud maatõusul merest kerkinud vabale, eelnevalt taimestumata pinnasele, mida inimene on kasutanud loomade karjatamiseks ja heinamaana. Viimastel aastakümnetel on traditsiooniline rannaalade majandamine jäänud soiku ning tulemuseks on nende kinnikasvamine. Eriti kiiresti tungib rannaniitudele karjatamise lõppemisel peale pilliroog. Rannaniitude kinnikasvamise tulemuseks on nii meie halofiilse floora kui ka rannikukoosluste mitmekesisuse kiire vähenemine. 6.3 Kaitse
siis ta maapealseid kuhilaid ei tee. Sellisel juhul võivad käigud st. muti tunnelid olla väga pikkad, kohe mitme kilomeetri pikkused. Avamaal, kus pinnas tihtipeale ka sügavuti kuivab, on muti käigud sügavamal, umbes 10-50 cm maapinnast. Nii sügavalt mutt oma kuhilaid eemale loopida ei jõua ja seetõttu peabki loom üleliigse mulla, mis käikude kaevamisel tekkib pinnasele kergitama, sedasi tekivadki mutimulla hunnikud. Selliseid sügavaid käike teeb mutt ka kõnniteede alla ja jalgradade alla, seda eriti siis, kui teel on tugipostid või sillake. Pesakond elutseb tavaliselt kusagil puujuurte läheduses, maa-aluse vundamendi lähedal või kusagil varjulisemas kohas. Pesa on kaetud tavaliselt puulehtede, rohu, pehmete juurte vms. ja on kaevatud looma poolt tavaliselt umbes 30-60 cm sügavusest kuni isegi vahel 1,5-2 m. sügaviseni
7. Mis on kandekonstruktsioonid? on ehituskonstruktsioon, mis moodustab ehitise kandva toese (karkass, seinad) 8. Mis on piirdekonstruktsioonid? tarind, mis kaitseb hoone sisemust välismõjude eest v jaotab hoone osadeks 9. Mida tähendabkülmakerge? Tahvel külmaga hakkab mõnevõrra pinnas kerkima. 10. Kuidas saab nõrka pinnast tugevdada? Nõrk pinnas kaevatakse hoone alt välja ja asendatakse kergkruusaga 11. Kuidas saab nõrgale pinnasele ehitada ilma pinnast tugevdamata? Vundamendi talmiku pindala tuleb teha nii suur, at võrduks hoone pindalaga. Seljuhul ehitatakse hoone alla plaatvundament, mis on ühtlasi ka põranda kandekonstruktsiooniks 12. Sokli min kõrgus maapinnast? 30 cm___ Muru ja mulla puhul 50 cm 13. Mis koormused mõjuvad vundamendile? kõrgemal asetsevate konstruktsioonide koormused(hoone seinad, pinnasesurve, pinnasevesi, sulamine) 14. Mis otstarvet täidab sokkel?
Pinnaseniiskus on pinnases esinev, kapilaarselt seotud vesi. Pinnaseniiskusest saab ainult sel juhul rääkida, kui hoone alune, ning ümberringi on vett mittesiduvate materjalidega ( liiv, kruus) täidetud. Eelduseks on, et vett mittesiduva materjali täidetud pinnas laseb vett kiiresti läbi kuni põhjaveeni. Joonis 1 5 Joonis 1. Pinnaseniiskusega veekormus. Mittesurveline vesi on tilk- või vedelal kujul olev vesi, mis ei tekita pinnasele hüdrostaatilist rõhku. Reeglina on vettsiduva pinnase puhul alati tegemist mittesurvelise veega. Mittesurvelise vee eelduseks on ka toimiv drenaaz. Kui ümber hoone aga puudub drenaaz, siis tänu pinnase veesiduvusele tekib vundamendi allossa vee hüdrostaatiline surve, ning siis on tegemist juba survelise veega. Joonis 2. Joonis 2. Mittesurveline vesi drenaaziga.
löögikindlus. Konstruktsiooni valamise kulutused on täpselt etteplaneeritavad. Näiteks TAB-SLABTM ja ARMIXTM Extra betooni ei ole vaja vibreerida. Kasutamine Põrandad Kõige laialdasemalt leiab kiudbetoon kasutust põrandates. Tänapäeval valatakse Eestis umbes 90% põrandatest kiududega. Enamjaolt kasutatakse põrandaplaatides teraskiudusid, vajadusel kapolüpropüleenist, plastikust ning klaasist kiudusid. Betoonpõrandad jagunevad alusele toetumise järgi: · Pinnasele toetuvad põrandad · Vaiadele toetuvad betoonpõrandad · Tasanduskihid Seinad Kiudbetooni, mida kasutatakse seinte valamisel nimetatakse TAB-WallTM betooniks. Selle betooni puhul kehtivad samad eelised, mis tavalise kiudbetooni puhul. Kuna puudub vajadus armeerimida seinu, on ehitajal võimalik oluliselt kiirendada ehitusprotsessi. Kiudbetooniga on otstarbekam valada seinu, milles ei ole suuri avasid. TAB-WallTM süsteemi
Väga peeneteraline. Terad õhukesed plaadikujulised. Mõrg savi väga plastne ja veetihe. Kasutatakse peamiselt keraamiliste materjalide toorainena ja tsemendi tootmisel. MURTUD KIVIMATERJALID Saadakse karjäärist kaevandatud toorme purustamisel kivipurustis või kiiludega murdmisel väiksemateks tükkideks. Killustik · Tehakse Eestis peamiselt lubjakivist, dolomiidist või graniidist. · Kasutatakse betooni täitematerjalina, teedeehituses, pinnasele toetuvate prandate aluseks jne · Mehaaniliste omaduste poolest parim graniitkillustik Tehisliiv · Tehakse peamiselt graniidist · Kasutatakse terrasiit-krohvides, betoonis, asfaltbetoonis jne Müürikivid · Tehakse Eestis peamiselt lubjakivist või dolomiidist · Saadakse 20-50 kg kivitükke KORRAPÄRASED KIVIMATERJALID Vähemalt üks külg on korrapärane Soklikivid · Mõeldud soklite ja seinte katteks.
kirburohi); vee all või kaldataimena (väike konnarohi). Teatav amfiibsus on omane enamikule veetaimedele. Hüdrofüütide kõrval on teiseks suureks taimerühmaks need, kes kasvavad veepiirilähedal, alumise osaga vee sees, olles võimelised ka ajutiselt veest välja jääma või üleni vee all olema - KALDAVEETAIMED. Kolmandaks rühmaks on veepiirist kõrgemal kasvavad, liigniiskele pinnasele kohastunud HÜGROFÜÜDID e. niiskuselembesed taimed. Kaldaveetaimede ja niiskuslembeste taimede vahele on raske kindlat piiri tõmmata. Üldiselt lähtume tüüpilisest, keskmise veetasemega südasuvisest olukorrast. 3. Millisteks eluvormideks jagunevad veesisesed taimed? Põhjataimed; Elodeiidid - põhja kinnitunud, veesisesed taimed, õisik veepinna kohal; Tseratofülliidid - nõrgalt kinnitunud veesisesed taimed, võivad kerkida pinnakihti. 4
kõrge pinnaveega aladele (vundament täidab üheaegselt põranda ja vundamendi fruktsiooni). Soklid Vundamendiosa, mis ulatub üle maapinna nimetatakse sokliks. Küsimused: 1. mis on vundament? · Vundament on ehitise osa, mis kannab ehitise omakaalust ja ehitisele mõjuvatest jõududest (tuul, kasuskoormus, lumi jne) põhjustatud koormuse üle pinnasele ehk ehitise alusele. 2. Milliseid tegurid mõjutavad hoone vundamente? · Vundamendi rajamissügavus sõltub. · Pinnase külmumise sõgavusest ja pinnase külmakerkeohtlikusest. · Pinnase geoloogilistest ja hüdroloogilistest omadustest. · Hoone koormusest. · Vundamendi liigist (painduv või jäik). · Ehitise kapitaalsusest. · Keldrikorruse olemasolust. · Maastiku reljeefist (olemasoleva ja planeeritav)
7. Mis on kandekonstruktsioonid? on ehituskonstruktsioon, mis moodustab ehitise kandva toese (karkass, seinad) 8. Mis on piirdekonstruktsioonid? tarind, mis kaitseb hoone sisemust välismõjude eest v jaotab hoone osadeks 9. Mida tähendabkülmakerge? Tahvel külmaga hakkab mõnevõrra pinnas kerkima. 10. Kuidas saab nõrka pinnast tugevdada? Nõrk pinnas kaevatakse hoone alt välja ja asendatakse kergkruusaga 11. Kuidas saab nõrgale pinnasele ehitada ilma pinnast tugevdamata? Vundamendi talmiku pindala tuleb teha nii suur, at võrduks hoone pindalaga. Seljuhul ehitatakse hoone alla plaatvundament, mis on ühtlasi ka põranda kandekonstruktsiooniks 12. Sokli min kõrgus maapinnast? 30 cm___ Muru ja mulla puhul 50 cm 13. Mis koormused mõjuvad vundamendile? kõrgemal asetsevate konstruktsioonide koormused(hoone seinad, pinnasesurve, pinnasevesi, sulamine) 14. Mis otstarvet täidab sokkel?
......... 55 Koostas: Meeli Kams 3 Hoone osad EPMÜ SISSEJUHATUS Hoone põhikonstruktsioonid võib jaotada kanda- ja piirdekonstruktsioonideks. Hoone osi, mis võtavad vastu koormusi(tuul, lumi, omakaal, kasulik koormus jne.) ja kannavad need üle kas pinnasele või alusele, nimetatakse hoone kandekonstruktsioonideks. Kandekonstruktsioonid on kas vertikaalsed (seinad, sambad, postid, vundamendid) või horisontaalsed (paneelid, talad, fermid, laudised jne.). Hooneosi, mis moodustavad ruume, nimetatakse piirdekonstruktsioonideks. Siia kuuluvad kõik sinad koos uste ja akendega, vahelaed, laed, katused jne. Mõned hooneosad, näiteks seinad, võivad olla üheaegselt nii kande- kui ka piirdekonstruktsiooniks
TIGUÜLEKANNE Kasutatakse ristuvate võllide korral. Suht suure ülekandearvuga, kuid madala kasuteguriga, kuumenevad pideval tööl, nõuavad spets materjale. Kasutatakse tõstemasinates. EELISEKS : sujuvus, suur ülekandearv, müratu, kompaktsus. HÜDROSIDUR Transmissiooni kompaksed koositisosad. Koosneb PUMBARATTAST, mis on sisestatud primaarse jõuallika võlliga, ja TURBIINIRATAS, mis on sisestatud väljuva võlliga. MASINATE KÄIGUOSAD, OMADUSED. Masina raskusjõudu kannab pinnasele üle käiguseade(veermik). Veermik koosneb käiturist, tarindist(ühendab käiturit raamiga). Roomikud, metallratas, pneumoratas, sammuv, rööbastel liikuv, õhkpadjal. Roomik-tugirull, vedav tähtratas, kanderullik,juhtratas, roomikvanker,roomikkett. Levinud masinatel, mis liiguvad teedeta maastikul. OMADUSED: väike erisurvee pinnasele ja selle ühtlane jaotus, puudub vajadus eriliste tugede järgi, väike pöörlemisraadius, sõidab suurtel kalletel, hea siduvus pinnasega, hea läbivus.
· Ribosoomid · Gaasivakuoolid vees elavatel bakteritel (pole joonisel) · Nukeloid piirkond rakus, kus paikneb bakteri dna · Rakumembraan koosneb valkudest, lipiidiest, kuid puudub kolesterool · Rakukest koosneb polüsahhariididest, valkudest, liitlipiididest. Ül on kaitsta rakku. · Limakapsel osadel bakteritel kaitseks kuivamise eest. · Piilid aka fimbria aitavad kinnituda pinnasele. · Vibur osadel bakteritel, liikumiseks. · Rakkudel puuduvad membraaniga ümbritsetud organellid: tsütoplasmavõrgustik, mitokonder jt. Paljunemine sõltubs · Toitainetest · Konkurents · Poolduvad keskmiselt 1 kord päevas Bakterid moodustavad ebasoodsate tingimuste üleelamiseks. Bakterite tähtsus · Lagundajad ehk destruendid mullas ühes grammis on miljon erinevat liiki garanteerivad ainete ringlemise ökosüsteemis.
1. Seletuskiri. 1.1. Sissejuhatus. Kursuseprojekti ülesandeks oli projekteerida kahe korruseline viilkatusega väikeelamu. Hoone krunt paikneb Harjumaal, Rae vallas, 500 m Kurna külast edelas. Krunt asub eramute ühistus mistõttu kolmest küljest piiravad krunti naaberkrundid, kuhu on juba majad peale ehitatud, juurdesõidutee asub krundist idas. Kõrghaljastust krundil pole. Krundile on tehtud geoloogilised uuringud. Mullakiht puudub. Vundament rajatakse saviliivmoreen ja keskliiv pinnasele, mis on vundamendi rajamiseks sobiv. Mõõtmistel vett puuraukudesse ei ilmunud. Kõrgvee perioodil süvendi seismisel kogunes sinna vesi. Vundamendikaeviku sügavus on 1,4 m. 4 1.2. Arhitektuur-ehituslik osa. 1.2.1. Hoone üldiseloomustus. Hoone on projekteeritud pikikandeseintega katusekorrusega ühe korruseline kergplokkidest väikeelamu. Katuse kalle on 45°. Keldrit hoonel ei ole.
on märgatav. Rootsi põhjaosas on tihti pikk ja külm talv. Mägedes sajab palju ja lume paksus on suur. See aga meelitab sportlike turiste Roosti mägedesse suusareisidele. Läänemeri jäätub talviti sageli. Taimed ja loomad Taimestik on piirkonniti erinev. Põhjaosa iseloomustab puudevaene tundra; keskosa ilmestab okasmetsade, eriti männikute ja kuusikute rohkus; lõunaosas aga kasvavad heitlehised metsad, eelkõige tammikud ja pöögimetsad. Tänu lubjarikkale pinnasele ja pehmele kliimale võib Gotlandilt ja Ölandilt leida eksootilisemaid taimi, sealhulgas orhideesid. Umeå ülikooli teadlaste väitel kasvab Rootsis Dalarna maakonnas maailma vanima (ligikaudu 9550 aastat) juurestikuga puu harilik kuusk. Rootsi metsades elab palju loomaliike, kes mujal Euroopas on haruldaseks jäänud. Hundid olid veel hiljuti väljasuremisohus, kuid nüüd nende populatsioon kasvab. Suureneb ka karude ja ilveste arvukus. Kalavarud on viimastel aastatel vähenenud
saj eKr arhidektid Peonitos ja Demetrios. Seda ehitati 120 aastat ja lõpetati umbes 550. a eKr. Aastal 356 eKr põletas selle maha hullumeelne Herostratos, et ajalukku pääseda ja kuulsaks saada, mis tal ka õnnestus. Tempel taastati 323 eKr, kuid hävitati 262. a eKr sissetunginud gootide poolt. Tempel ehitati veelkord üles, kuid 401 aastal hävitati see lõplikult, ning ehitusmaterjali kasutati teiste ehitiste ehitamiseks. Kuna tempel ehitati sagedaste maavärinate vastu kaitseks soisele pinnasele, siis ajapikku vajusid varemed pinnasesse ja kadusid vaateväljalt. Sajandeid ei teadnud keegi, kus tempel asus. Lõpuks aastal 1863 avastas inglise insener Wood templi täpse asukoha. Zeusi kuju 433. a. eKr valmistas kreeka skulptor Pheidias Olümpias kreeka jumalate kuninga Zeusi suurejoonelise kuju. Kuju paiknes selleks spetsiaalselt ehitatud templis. Muistsetele
Katus-välissein = 0,2 / (2*(4 *9) = 16 , ! !() U = = 0,066 W/(m2 *K) U= U + Uc = 0,066 + 0,17 = 0,236 24 W/(m2 *K) Ülesanne nr 3. (10 punkti) Sama hoone põrand on ehitatud liiv/killustik pinnasele, mille konstruktsioon on järgmine: Paksus Materjal (mm) W/(m*K) Sisepind - - Laminaatparkett 22 0,12 Betoonplaat 200 2 Vahtpolüstüreen 200 0,04 Välispind - - Leia põranda soojusjuhtivus U= W/(m2*K). Lahendus: 1
T.Michelson 12.03.2012 1.3.Kasutamine 1.3.1. Põrandad Kõige laialdasemalt leiab kiudbetoon kasutust põrandates. Tänapäeval valatakse Eestis umbes 90% põrandatest kiududega. Enamjaolt kasutatakse põrandaplaatides teraskiudusid, vajadusel ka polüpropüleenist, plastikust ning klaasist kiudusid. Betoonpõrandad jagunevad alusele toetumise järgi: · pinnasele toetuvad põrandad; · vaiadele toetuvad betoonpõrandad; · tasanduskihid. 1.3.2. Seinad Kiudbetooni, mida kasutatakse seinte valamisel nimetatakse TAB-WallTM betooniks. Selle betooni puhul kehtivad samad eelised, mis tavalise kiudbetooni puhul. Kuna puudub vajadus armeerimida seinu, on ehitajal võimalik oluliselt kiirendada ehitusprotsessi. Kiudbetooniga on võimalik valada: · kandvaid sise- ja välisseinu, · ennastkandvaid seinu, · tugiseinu.
nimetamisväärseid veekahjustusi. Varem liigniiskel metsamaal on kaevandusliku kuivendamisega paiguti loodud ka metsale endisest märksa soodsamad kasvuolud. Igatahes pole üldjuhul alust rääkida kaevanduste tõttu pöördumatult rikutud maast.Sisuline tugi puudub ka väitel, et suletud kaevandused põhjustavad Jõhvis veeprobleeme. Soo tänava kandi mulluste uputuste tegelikud põhjused tulenevad sellest, et kõnesolev linnaosa on rajatud soisele pinnasele, seejuures kapitaalset kuivendussüsteemi rajamata. Sellega rikuti jämedalt linnaehitusnorme. Kaevandus nr. 2 ja Tammiku kaevandus nähtavasti täitsid mingil määral ka lähipiirkonna kuivendaja ülesannet, kuid nende sulgemise järel on see mõju vähenenud. Olukorda aitaks parandada nõuetekohane drenaazisüsteem, mille eesvoolu Pühajõe läbilaskevõimet tuleks suurendada, koristades sealt rohke metsa ja muu risu
V.Jaaniso Pinnasemehaanika 1. SISSEJUHATUS Kõik ehitised on ühel või teisel viisil seotud pinnasega. Need kas toetuvad pinnasele vundamendi kaudu, toetavad pinnast (tugiseinad), on rajatud pinnasesse (süvendid, tunnelid) või ehitatud pinnasest (tammid, paisud) (joonis 1.1). a) b) c) d) J o o n is 1 .1 P in n a s e g a s e o tu d e h i tis e d v õ i n e n d e o s a d .a ) p i n n a s e le t o e t u v a d ( m a d a l - j a
Vanad tavad pusisid visalt. Siiski toimus põlluharimises mitmeid olulisi muutusi, arenesid talupoegade oskused ja rakendati paremaid maaharimisviise. Algul oli valitsevaks kahevaljasüsteem. Ühele poolele põllumaast külvati vili, teine aga jäeti kesa alla. Järgmisel aastal pooled vahetati. Nii sai osa maast igal aastal puhkust ja poldu ei kurnatud üleliia. Levinud oli aletegemine. Mets raiuti maha ja süüdati põlema, puhastatud pinnasele külvati siis vili. Nii saadi juurde uudismaad. Ajapikku hakati kasutama kolmeväljasüsteemi: ühele osale põllust külvati suvivili, teisele talivili, kolmas jäeti aga kesa alla puhkama. Selline korraldus oli senisest soodsam, sest nüüd külvati igal aastal kahele kolmandikule põllust, mitte enam üksnes poolele. Põllumaad oli varakeskajal vahe. Kolm neljandikku Euroopast võtsid enda alla polislaaned ja sood. Et rajada uusi põlde, tuli teha uudismaad
puit ja hüdroenergia . Rootsi maastikul domineerib erinev taimestik ; okasmetsad , lõunaosas ka segametsad. Lõunaosas kasvanud lehtmetsad asendusid inimtegevuse tagajärjel põldudega , nüüdseks on osaliselt asemele istutatud okaspuid . Kaske , haaba , tamme, pärna , pööki , saart , vahtrat ja jalakat kasvab kõikjal Rootsi lõuna ja keskosas . Tänu lubjarikkale pinnasele ja pehmele kliimale võib Gotlandilt ja Ölandilt leida eksootilisemaid taimi,sealhulgas orhideesi . Rootsi metsades paiknevad paljud loomaliigid , kes mujal Euroopas on haruldaseks jäänud .Hundid olid veel hiljuti väljasuremisohus , kuid nüüd nende populatsioon kasvab . Suureneb ka karude ja ilveste arvukus . Kõikjal Rootsis leidub põtru , metskitsi , rebaseid ja jäneseid
Veini tootmine on riigi üks vanimatest tööstusharudest. Veinid võib jaotada sordi- ja kupaaziveinideks (mitme veini segu). Sordiveinidest võib nimetada järgmisi: Sophia Merlot, Sophia Cabernet Sauvignon, Sophia Muscat Melnik, Manastirsko Szuszukane (viinamarjadest Mavrud), Rosenthaler Kadarka (viinamarjadest Gamza). Viinamarju Cabernet Sauvignon, millest valmistatakse veini Cabernet Sauvignon, kasvatatakse Suhindoli regioonis. Tänu selle regiooni erilisele pinnasele ja kliimale avalduvad Cabernet Sauvignon'i viinamarjade parimad omadused. Cabernet Sauvignon'i veini valmistamiseks kasutatakse üksnes parimaid viinamarju. Veini laagerdatakse 30 kuud tammepuust vaatides. Lisaks veinidele võib Bulgaarias maitsta erinevaid kangeid jooke, nagu grappa, rakia, ouzo, nisust ja aniisiõlist valmistatav aniisiviin mastika. Egiptuse köök 7
kaitseministeeriumi spetsialistid, et algatada Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi projekt, mille kaasrahastajad need ministeeriumid oleks. Sakkooli sõnul pole Euroopa Liidus (EL) selliseid probleeme, kui meil Nõukogude Liidu pärandina on tekkinud. Lätis ja Leedus on tema sõnul olukord veelgi hullem. ELis toimub jääkreostuse likvideerimine peamiselt maa müügi ja uute ehitiste rajamise käigus. Saastunud maad ei osta keegi, korrastatud maa hind on aga tunduvalt kõrgem. Saastunud pinnasele ei tohi rajada uusi ehitisi, mis tähendab, et enne ehitustööde alustamist tuleb pinnas puhastada. Hioni meelest on Eesti keskkonnapoliitika orienteeritud olemasoleva reostusega toimetulekule. Seda, kuidas tekkivat reostust ja selle ohtlikkust vähendada, pole aga seadustes sätestatud. (Kaire Korpe, 2003) 8 Kokkuvõtteks Majanduse arendamisel tuleb jääkreostusega seotud riskidega paratamatult arvestada. Rikutud
Tuntumad koktsiidiliste hulka kuuluvad haigustekitajad on toksoplasma ja malaaria plasmoodiumid. Toksoplasma levinud rakusisene parasiit, mis põhjustab haigust toksoplasmoos. Normaalseks arenguks vajalik lõpp- ja vaheperemehe olemasolu. Lõpp-peremehes (enamasti kodukass) toimub parasiidi suguline ja mittesuguline arengutsükkel. Kassid võivad nakatuda tsüstide kaudu, mida leidub toksoplasmoosi põdevate hiirte ja rottide kudedes, kui ka haigete kasside väljaheidetega pinnasele sattunud ootsüstide kaudu, mis sisaldavad nakatamisvõimelisi vorme. Vaheperemehes leiab aset mittesuguline tsükkel (mõni teine imetaja). Inimene võib nakatuda tsüstidega süües tooreid või halvastitöödeldud lihasaadusi. Samuti võib nakatuda ootsüstide kaudu mida võib leiduda kassi karvadel või mullas. Eriti on ohustatud liivakastis mängivad väikelapsed. Tugeva immuunsüsteemiga inimestel toksoplasmoos kulgeb
Nimeta lageraie eeliseid ja puuduseid. Lageraie eelised Lageraie puudused Lageraie puhul on lihtne kasutada suurt Suured masinad rikuvad aluspinda, tehnikat, tänu millele on võimalik odava alusmetsa, tapab taimede ja seente omahinnaga toota suur kogus puitu. juurestikku, noored kõrvalolevad taimed, Lisaks ei ole ohtu kahjustada kõrvalolevat sambla, lindude pesad. Tugevalt taimestiku, sest plats tehakse niikuinii kahjustatud pinnasele ei kasva enam nii puhtaks. kvaliteetset metsa. Hävitatakse loomade, lindude, taimede elupaigad. 15) Selgita mõistet puidu juurdekasv Puidu kogus, mis teatud piirkonnas mingi aja jooksul juurde kasvab. Mõõdetakse m3/ha kohta 16) Selgita mõistet arvestuslank võimalikult lihtsalt Arvestuslank on objekt, kus teostatakse aasta jooksul raie.
tuua. Vundament on vaja keldriga hoonel isoleerida ennekõike sellepärast, et muuta hoone soojapidavamaks ja kaitsta seda muutliku ilmastiku eest. Keldrita hoone vundamendile annab soojustamine kaitse külmakergete eest. Eesti kliima puhul on kõige ohtlikum vundamendile niiskus ja maapinna külmumine. Talvel võib jäätuda maapind kuni 1,2 m sügavuseni. Külmunud vesi paisub maapinnas ja hakkab lõhkuma maja konstruktsioone. Selleks, et külmakerked ei toimuks, peaks vundament toetuma pinnasele allpool maapinna külmumise piiri või siis vundament on ümbritsetud külmakerekaitsega. Vundamendi alla või ümber oleks soovitav panna drenaaz, mis siis hoiaks pinnasevee taset võimalikult kaugel vundamendist ja põrandast. Sest liigse niiskuse puhul väheneb vundamendi konstruktsioonide vastupidavus. Drenaazi kõrgeim kohta peaks alati olema madalam kui vundamendi põhi ja torustiku soojustus peaks tagama, et oleks külmumispiirist allpool. Jälgima peaks ka seda, et oleks õige kaldega.
1) Teekonstruktsiooni mõisted. Teekonstruktsioon – rajatis, mis koosneb muldkehast ja teekatendist koos kõigi lisakihtidega. Muldkeha – tee-ehituseks vajalik pinnasekonstruktsioon koos selle juurde kuuluvate veeviimaritega. Veeviimar – rajatis, mis kindlustab vee äravoolu teekonstruktsioonidest. Katend – mitmekihiline konstruktsioon, mis võtab vastu transpordivahendite koormuse ja jaotab selle pinnasele. See koosneb kattest, alusest, dreenkihist ja lisakihtidest. Kate – katendi ühe- või mitmekihiline ülaosa, mis paikneb alusel ja võtab vahetult vastu autodelt tuleva koormuse. (Elastne, jäik, pooljäik) Alus – katendi ühe- või mitmekihiline osa, mis asub katte all. (Killustik, stabi, immutatud kiht) Dreenkiht – aluse all asetsev filtreerivast materjalist või filtreerivast pinnasest kiht, mis juhib vee katendist välja. Toimib kevadel reservuaadina ning lõikab kapillaartõusu.
keskkonnale, sealhulgas keskkonna kaudu toimiv mõju inimese tervisele, heaolule või varale või kultuuripärandile. Keskkonnahäiring on ka selline ebasoodne mõju keskkonnale, mis ei ületa arvulist normi või mis on arvulise normiga reguleerimata. Ei pea kahju tekkima, neg mõjuga. Keskkonnakahju on konkreetne. Normi piirväärtus on ületatud. Keskkonnakahju on oluline ebasoodne mõju keskkonnale, sh elupaigale, liigile, kaitstavale alale, veele või pinnasele. Mida tähendavad mõisted saastus ja heide? Heide- õhku, vette või pinnasesse, kas otseselt või kaudselt kas aine, organism, energia, kiirgus, vibratsioon, soojus, valgus, lõhn või müra. Saastus on saastamisest põhjustatud oluline ebasoodne muutus õhu, vee või pinnase kvaliteedis. Mida tähendavad mõisted käitis ja käitaja? Käitaja- ettevõtja, kes teeb midagi, mis mõjutab keskkonda. Nt tööstustootmine. Varem kasutati ettevõtte asemel sõna käitis
Tellismüüritise seotise arvutus Rõhtjaotus: Tavaline seotis on poolekivi ülekate. Näiteks on kasutatud normaaltellist mille mõõtmed on 250*120*65 mm. Rõhttasandil kasutatakse sel juhul arvutus mõõtmena tellis + püstvuuk. 385 Nii arvutades saadakse: 1) Esimese tellisposti mõõtmeteks on 260+125-10 Lõplik tagatis jaotus õnnestumis kohta saadakse nn. Kuivladumisega. Vajadusel tuleb püstvuugi laiust muuta. Kui soovitakse ¼ K ülekatet siis müüritakse ¾ kivi igas teises kihis seina eri otstesse. Püstjaotus: Püstsuunas arvutatakse jaotus müürikihtidena Müürikihtide kõrgus on kasutatava tellise kõrgus + rõhtvuugi kõrgus. Kui kasutame normaaltellist ja 10 mm vuukituleb müürikiht 65+10 Aknaaluse kõrguseks on 200 mm (näide on tehtud moodultellis kohta mille paksus on 88 ja vuugipaksus 12 mm) Ava kõrguseks on 6*100+12 (1 vuuk) Tellistala kõrguseks 4*100-12 Müüriosa kõrguseks on 2*100 Kogu müüri k...
· Kala jääke saab eraldada veest mehaaniliste filtritega või settekaevudega. · Seda eraldatakse et vastata tingimustele,mis on ettenähtud heitveele. · Samuti eraldatakse seda ringlevast veest ,et säilitada kalade kasvuks tervislikke tingimusi . · Kalajäägid võivad sisaldada kahjulikke aineid ,lisaks kalajäägid ,mis on tulnud soolase veega kalade farmist, võivad sisaldada suures koguses naatriumit, mis mõjub ebasoodsalt pinnasele. 2. Füüsilised ja keemilised kalajäätmete omadused Kalajäätmete keemilised omadused on erinevad ja sõltuvad töötlemisest , liigist, kalasuurusest,toidust , keskkonnast jne. On teada, et vikerforelli jäänustes on toitainete sisaldus sama kui erinevate loomade sõnnikus .Sellest saab järeldada, et magevee kalajäänuseid saab utiliseerida sarnaselt kariloomade sõnnikule. Raskemetallide sisaldus kalajäänustes võib tekitada probleeme.
Arvesse tuleb võtta ka kõndija füüsilist vormi, liigeste, kõõluste ja lihaste liikuvust, jäsemete ning selja ja jalgade omavahelist proportsioone, kõnnitempot ja maastikku, millel põhiliselt liigutakse. Arvestama peab ka sellega, kuidas kepikõndija kõnnitehnikat valdab ja milline on keppide pikemaajaline kasutusotstarve. Ideaalne käimiskepp on: · kerge · käija suhtes õige pikkusega · pinnasele kohase otsikuga · mugava käepideme ja rihmaga Kepikõnni õige tehnika ja tõhus treening õnnestuvad kõige paremini, kui kasutad spetsiaalselt kepikõnni jaoks väljatöötatud vahendeid. Kepikõnni käepide peab olema vormitud käe ergonoomikat arvestades, see tähendab, et spetsiaalne kergesti reguleeritav rihm toetab kätt, võimaldab sellise haarde, kus käepidet pole tarvis kõnni ajal suruda. Treeningkoormus peab olema optimaalne
Mida suurem on rulli joonkoormus, seda suurem on ka rulli tihendamisvõime. 50. Pneumorullide ehitus, tihendamisvõime reguleerimisvõimalused. Kujutab endast kahe telje vahele asetatud nn. konteinerit või platvormi. Tagateljel on tavaliselt 3-5 ratast, esiteljel vastavalt 2-4 ratast. Rattad on nihutatud nii, et esiratta jälg satuks tagarataste vahele. Tihendavat effekti saab tõsta rehvi rõhu tõstmisega- mida suurem rehvirõhk, seda suurem on kontaktsurve pinnasele ja seda suurem tihendamisvõime. 51. Tapp- rullide ehitus, töötsükli iseloomustus. 1 tappidega valts ees, kummiratastega baasmasin, elektrisüsteem, niisutussüsteem, mootor koos toitesüsteemiga, kabiin, juhtimissüsteem. Tapprull tihendab pinnasekihti allosast ülespoole. Max tihendatav kihi paksus tihedas olekus on 15 cm. Peale seda kui tapprull on oma tihendamisvõime ammendanud ei tungi rulli tapid enam
alla miljardi aasta vanused moodustised valitsevad. "Vega 1" ja "Vega 2" maandusid Aphrodite maa põhjaosas, Russalka tasandikul. Gamma- spektromeetriga tehti kindlaks kaaliumi, uraani ja tooriumi kontsentratsioon, mis vastas basaldile. "Vega 2" maandumiskohas puuriti ja saadud proovist tehti röntgenfluorestsentsmeetodil analüüs. See näitas, et pinnas on normaalse aluselisusega ning on elementide sisalduse poolest sarnane maisele, magmast tekkinud umbes ühe protsendi vett sisaldavale pinnasele. Tekkis lootus vee olemasolule Veenuse tuumas. Palju oli proovis ka väävlit ning ilmselt on selles süüdi atmosfäär. Automaatjaamade "Venera 9" ja "Venera 10" pildid näitasid jämedateralisel pinnasel lebavaid lamedaid kive ja vulkaanilise päritoluga pinnast, mis on erineval määral erosioonist rikutud. Kuna kivid on teravate nurkadega, on nad kas hiljuti murdunud või on erosioon pinnal aeglane.
Tulepüsivusaste dikteerib hoone pindala ja ruumala. Hoone suurema pindala korral ehitatakse neisse spetsiaalsed tuldtõkestavad piirded tulemüürid ( tulekindlast materjalist avadeta sein keldrikorruselt kuni katuse alla). 8.Hoone põhiosad Hoonete konstruktsioonid jagunevad kande- ja piirdekonstruktsioonideks. Osa konstruktsioone võivad üheaegselt ka mõlemaid funktsioone täita. Hooneosi, mis võtavad vastu koormusi (tuul, lumi, omakaal, kasulik koormus jne) ja kannavad need üle kas pinnasele või spetsiaalsele alusele, nimetatakse hoone kandekonstruktsioonideks. Kandekonstruktsioonid on kas vertikaalsed (seinad, sambad, postid, vundamendid) või horisontaalsed (paneelid, talad, fermid, laudised). Hooneosi, mis moodustavad ruume, nimetatakse piirdekonstruktsioonideks. Siia kuuluvad kõik seinad koos uste ja akendega, vahelaed, laed, katused. Mõned hooneosad, näiteks seinad, võivad olla üheaegselt nii kande- kui ka piirdekonstruktsiooniks. Seinad, millele ei toetu katus ega
Euroopas on rannaniidud algselt olnud levinud kõikjal kus olid nende tekkeks ja säilimiseks (karjatamine, niitmine) vajalikud tingimused. Kaasajal on rannaniitude pindala maailmas tugevalt vähenenud kas randade kasutusviisi muutumise või harvematel juhtudel rannaniidul majandamise lõppemise tõttu. (PKÜ, rannaniidud). Kõik meie rannikukooslused on primaarsed, s.t. et nad on tekkinud maatõusul merest kerkinud vabale, eelnevalt taimestumata pinnasele, mida inimene on kasutanud loomade karjatamiseks ja heinamaana (sageli niideti lisaks heinale ka noort roogu loomatoiduks). Viimastel aastakümnetel on traditsiooniline ranna-alade majandamine jäänud soiku ning tulemuseks on nende kinnikasvamine. Eriti kiiresti tungib rannaniitudele karjatamise lõppemisel peale pilliroog. Rannaniitude kinnikasvamise tulemuseks on nii meie halofiilse floora kui ka rannikukoosluste mitmekesisuse kiire vähenemine
Tüvi väikese koondega Kasulikud puud: Aitavad kaasa parimate puude laasumisele, kasvule ja majanduslikult väärtuslikeks puudeks kujunemisele Annavad olulise osa puistu tagavara juurdekasvust Väljaraiutavad puud: Takistavad parimate ja kasulike puude kasvu (nn "hundid") Surevad või surnud puud Halbade tüve või võraomadustega puud Liigiliselt sobimatud puud Asendilt sobimatud puud "Hundid" välja! Säilita parimad puud! Säilita antud pinnasele sobivaimad liigid! Harvenda selliselt, et puudele jääks võimalikult võrdselt valgust ja toitaineid. Kumba harvendad varem? Noorem puistu Vanem puistu Segapuistu Puhtpuistu Lehtpuistu Okaspuistu Kiirekasvuliste liikidega Aeglasekasvuliste liikidega puistu puistu Valguselembeliste liikidega Varjutaluvate liikidega puistu puistu
Kiirem hinnakasv viitab Eesti ekspordi struktuuris toimunud nihkele kõrgema lisandväärtusega toodete suunas, positiivsetele muutustele allhanke väärtusahela positsioonis ja nisitoodete või -turgude olemasolule. Seetõttu on meie võimalused luua midagi innovaatilist antud hetkel soodsad. Kuid loomulikult arvestame me sellega, et majanduskasv on aastast 2011 aeglustunud * ning osame selles osas kindlaid väljavaateid. Tänu suurenenud teadlikkusele tunneme, et oleme astumas kindlale pinnasele. * www.eestipank.ee · Sotsiaalsed tegurid Sotsiaalsed muutused avalduvad paljudes erinevates demgraafilistes näitajates nagu sündivus, elanikkonna vanuseline struktuur, rahvuslik ja religioosne koosseis, piirkondlik paiknemine. Tallinnase on 2013. aastal registreeritud 424 445 inimest. Tallinnas oli aastal 2011 arvel ligi 160 000 autot ning aasta-aastalt on autode arv ülespoole liikunud (1). Arvestades parklate
EHITUS KONTUKTSIOONID VUNDAMENT Vundament on ehitise osa, mis kannab ehitise omakaalust ja ehitisele mõjuvataset jõududest (tuul, kasuskoorus, lumi jne) põhjustatud koormuse üle pinnasele e. ehitise alusele. Vundamendile mõjutavad: - Hoone konstruktsioonidelt tulevad vertikaal koormused - Horisontaalne pinnasesurve - Pinnasega edasiantav vibratsioon - Pinnase perioodiline külmumine ja sulamine - Pinnasevee keemiline agressiivsus Vundamendi tähtsus Vundamendi käitumine mõjutab ehitist tervikuna, arvestama peab vundamendi aluse pinnase kokkusurutavusega. Vundamendi ebaühtlane ajumine põhjustab - Ehitise pragunemist
Intensiivne infiltratsioon põhjavette toimub kevadel, sügisvihmade ja talviste sulade ajal, enim kui külmunud pinnas sulab ning lumesulavesi imbub läbi pinnakatte ning jõuab maapinnalähedase põhjaveeni. Hiliskevadelsuvel ning talvel võib 4 hoolimata sademetest põhjavee toitumine olla väike (joonis 4), enamik sademeveest suveperioodil aurub, talvel aga jääb lumena külmunud pinnasele. Põhjavee keemiline koostis Sademete osa põhjavee koostise kujunemisel. Vihm ja lumi sisaldavad samu ioone, mis esinevad pinna ja põhjavees: kaltsium-, magneesium-, vesinikkarbonaat-, naatrium-, kaalium-, kloriid-, sulfaat-, nitraatiooni jt. Naatrium-, kaalium- ja kloriidioon, osaliselt ka sulfaatioon satuvad atmosfääri merelt õhku paisatavate veepiiskadega. Kaltsium-, magneesium- ja karbonaatioon satuvad atmosfääri koos tolmuga
Nende koosmõjul kujunevad karrid, karstilohud ja lehtrid, avalõhed. Karstivormide liitudes tekivad järsuveeruslised karstinõod. Maa-alused karstivormid on koopad, kanalid. Karstialadel esineb pinnavee neeldumist, ajutisi järvi ja maa-aluseid nn salajõgesid. Eestis peamiselt põhjaosas. 4. Pinnaste liigitus insener(ehitus)geoloogias? Kaljupinnas: sellele on iseloomulik tugev osakeste vaheline side, mis annab pinnasele monoliitsuse, jäikuse ja kandevõime. Jäme purdpinnas: on nõrkade osakeste vaheliste seostega ja sisaldavad üle 50% jämepurdu. Liivpinnas: osakeste vaheliste sidemete olemasolu, jämepuru sisaldus alla 50%, pude pinnas. Liigitataxe: kruusliiv, jämeliiv, keskliiv, peenliiv, tolmliiv. Savipinnas: isel. Osakeste vaheliste sidemete olemasolu, jämepurru sisaldus. Alla 50%, plastsed omadused: saviliiv, liivsavi, savi. Eripinnas:
Nende koosmõjul kujunevad karrid, karstilohud ja lehtrid, avalõhed Karstivormide liitudes tekivad järsuveeruslised karstinõod. Maa-alused karstivormid on koopad, kanalid. Karstialadel esineb pinnavee neeldumist, ajutisi järvi ja maa-aluseid nn salajõgesid. Eestis peamiselt põhjaosas. *(10) Pinnaste liigitus insener(ehitus)geoloogias? Kaljupinnas: sellele on iseloomulik tugev osakeste vaheline side , mis annab pinnasele monoliitsuse, jäikuse ja kandevõime. Jäme purdpinnas: on nõrkade osakeste vaheliste seostega ja sisaldavad üle 50% jämepurdu. Liivpinnas: osakeste vaheliste sidemete olemasolu, jämepuru sisaldus alla 50%, pude pinnas. Liigitataxe: kruusliiv, jämeliiv, keskliiv, peenliiv,tolmliiv. Savipinnas: isel. Osakeste vaheliste sidemete olemasolu, jämepurru sisald. Alla 50%, plastsed omadused. Saviliiv, liivsavi, savi. Eripinnas: eelmistesse rühmadesse mittekuuluvad
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
