Silepõrandakatted ja nende paigaldamine (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

84

pdf

TTK Eksamiküsimused Hoone osad

Selleks viiakse läbi ehitusgeoloogilised uuringud, mille käigus määratakse kindlaks aluse mehaanilised omadused, pinnasevee tase, kihtide asetus ja paksus. Lisaks geoloogilisele uuringule ehituskrundil viiakse seal läbi ka ​geodeetiline mõõdistamine​, mille põhjal koostatakse krundi geodeetiline skeem kõrgusliku sidumisega, aga samuti näidatakse ära kõik olulised objektid (hooned, muud rajatised, suured puud jne ning puuraukude asukohad, kust võeti pinnase proovid) krundil ning nende horisontaalne omavaheline sidumine. 8. Vundamentidele esitatavad nõuded, vundamentide klassifikatsioon. Vundamendid peavad olema: tugevad, püsivad ja vastupidavad Vundamendid kavandatakse: monteeritavatena või kohapeal valmistatavatena (monoliitsetena) Konstruktsiooni järgi liigitatakse vundamendid: 1) lintvundamendid, 2) postvundamendid, 3) plaatvundamendid, 4) vaivundamendid 9. Monteeritavad lintvundamendid. Monteeritav lintvundament koosneb:

Hoone osad

118

pdf

Hoone osade Eksam

......................................................................................................... 20 14. VUNDAMENDI HÜDROISOLATSIOON. ................................................................................ 21 15. VUNDAMENTIDE TÖÖJOONISED........................................................................................ 23 16. SEINTELE ESITATAVAD NÕUDED JA KLASSIFIKATSIOON. ................................................. 24 17. MASSIIVTELLISSEINAD - NENDE EELISED JA PUUDUSED; SEINTE LADUMISEL, KASUTATVAD ERINEVAD SEOTISED ........................................................................................ 25 18. MITMEKIHILISED TELLISTEST VÄLISSEINAD ..................................................................... 26 19. MONTEERITAVAD RAUDBETOONSILLUSED....................................................................... 27 20. KAAR-, KIIL- JA KIHTSILLUSED. ...........................................................................

Eelarvestamine

48

pdf

Ehituse organiseerimine ja tehnoloogia

...................................... 18 3.2.2 Raketis ................................................................................................................................... 18 4. Elementide paigaldus ......................................................................................................................... 19 4.1 Tööde teostamisprojekt ................................................................................................................ 19 4.2 Paigaldamine ................................................................................................................................ 19 4.3 Vuukimine .................................................................................................................................... 19 4.4 Välisvuukide tihendamine ............................................................................................................ 20 4.5 Välisseinapaneelid ...........................................

Ehitus

82

odt

Ehitusviimistleja eksamipiletite küsimused ja vastused.

Pigmentide tähtsamad omadused: värvivus, valguskindlus, ilmastikukindlus, katvus, leelisekindlus, happekindlus, veekindlus, õlikindlus, korrosioonikindlus, tulekindlus, mürgisus. Pigmendi ülesanne värvis: tagada soovitud värvus, kattevõime, värvikile tugevus, kaitsta UV- kiirte vastu, korrosioonikindlus. Eksamipilet Nr.6 1. Puitpindade värvimine sise- ja välistingimustes 2. Viimistluses kasutatavad rullmaterjalid ja nende omadused Katusekatte-, põrandakattematerjalid, tapeedid Eksamipilet Nr.7 1. Puitpindade lakkimine Puitpindade lakkimisel on oluline jälgida, et puit oleks kuiv ja puhas ning vaba seenhaigustest või kahjuritest. Lakkimiseks tuleb valida hoolikalt sobilik ilm. Jälgige et ilm oleks kuiv, kergelt pilves - vältimaks liigset päikesepaistet otse puidule. Lakkimisele ja laki

Ehitus

18

doc

Aeroc ja Maxit Estonia

Põhimaterjalide ja vee segusse (,,tainas") lisatakse reaktsioonitekitajana alumiiniumpulbrit (,,pärmi"), mille tulemusel segu kerkimise ja tardumisega samaaegselt moodustub vesinikugaaside eraldumise käigus materjali suletud pooridega struktuur. Pärast tardumist (,,taigna kerkimist") lõigatakse umbes plastiliini tugevuse saavutanud segumassiiv lõikemasinal traatidega õigete mõõtudega toodeteks (,,leivapätsideks"). Lõpliku tugevuse saavutavad AEROC tooted autoklaavides (,,leivaahjus") nende termilisel töötlemisel auruga kõrge temperatuuri ja rõhu reziimil. Autoklaavimisprotsessi käigus tekib lähteainetest uus homogeenne mineraal - tobermoriit, mis koos poorse struktuuriga annabki materjalile üheaegselt tema tugevuse ning kerguse. Pärast autoklaavimist pakitakse AEROC tooted puitalustele ja kaetakse kilega. Soojuslikud omadused Poorbetooni soojaisolatsiooniomadused kuivana sõltuvad eelkõige materjali mahumassist (tihedusest) ning pooride struktuurist

Ehitusviimistlus

28

doc

Müürsepatöö ja betooni valmistamine

Tsemendi kogus ja tüüp tuuakse ära tabelites ja on kohustuslikud. Koguse andmed Koguseid puudutav teave: · Tsement kg · Vett liitrites (kraanivesi) · Täitematerjali kg kohta, kusjuures on viidatud millist (vt allpool) · Lisandid kg, kusjuures on viidatud, milliseid (nt räbukivi) 2.7.1 Täitematerjalid On looduslikud ja tehislikud täitematerjalid. Tehislikud täitematerjalid on peenräni, räbukivi jms. Looduslikud täitematerjalid on jaotatud nende osakeste suuruse järgi: 1. Liiv ja peenestatud liiv: teralisus: 0-4 mm 2. Kruus ja kivipuru: teralisus: 4-32 mm 3. Purustatud kruus ja kivid: teralisus 32-63 mm 2.7.2 Betoonisegamise eeskirjad ja reeglid Segamine Ehitusplatsil segatakse betoon · Segumasinas või betoonisegistis Segamise reeglid: · Täida segumasin komponentidega, mis on segu valmistamiseks ette nähtud Märkus: Kõigepealt vala segumasinasse vesi!

Kategoriseerimata

106

pdf

Katused

„ Kui sademevee äravoolutorustik lä läbib mittekö mitteköetavaid ruume või hoone osi, tuleb torustik soojustada või varustada küttega vävältimaks vee kü külmumist torustikus. „ Kondensvee tekkimise vä vältimiseks tuleb torustik soojustada ja katta aurutiheda kattega ka kö köetavaid ruume läbiv torustik. 11 Sisemine vee äravool „ Kogumislehtrite, nende arvu ja paigutuse kavandamisel peab jälgima: „ kogumislehtrile mää määratud ratud arvutuslikku veehulka; „ vähemalt üks kogumislehter igal veekogumisalal, valgala <200m2 ja lehtrite vahekaugus on <20m (tee (tee <15m); <15m); kui on oht, et lehtrid ummistuvad, siis <12m.; „ >200m2 katusel vä vähemalt kaks kogumislehtrit;

Ehitus

67

doc

Valguskaablid

1,1 Ajalooline areng 1.2 Optilise andmeside põhimõte 1.2.1Optilise andmeside omadused 1.3 Kaablikonstruktsioonide areng 2. Optilised kiud 2.1 Kiu toimis printsiip ehk tööpõhimõte 2.2 Kiudude põhitüübid 2.3 Materjalid ja mehhaanilised omadused 2.4 Optilised omadused 2.4.1 Sumbuvus 2.4.2 Ühe laine kiu dispersioonid 2.4.3 Ebalineaarsed nähtused 2.4.4 laine kiu pii-lainepikkus 2.4.5 Mitme laine kiu ribalaius 2.4.6 Numbriline auk 3. Valguskaablid 3.1 Kaablistruktuurid 3.1.1 Kiud ja nende kaitstavus 3.1.2 Kaabli tuumastruktuurid 3.1.3 Täiteained 3.1.4 Tõmbe- ja tugevduselemendid 3.1.5 Kest 3.2 Kaablite omadused 3.2.1 Mehhaanilised omadused ja temeratuuri piirkonnad 3.2.2 Sise-ja väliskaablite põhierinevused 3.2.3 Sisekaablite omadused 3.2.4 Sisekaablid ja tulekahju ohutus. 3.2.5 Väliskaablite omadused 3.3 Tüübitähistused ja identifitseerimise süsteemid 4. Valguskaablite montaaz 4.1 Valguskaablite käsitlemine 4.2 Sisekaablite paigaldus 4.3 Väliskaablite paigaldus 4.3

Telekommunikatsioon

Kommentaarid (0)