Vana-Egiptus (Giza püramiidid, sfinks) (1)

Giza püramiidid ja Sfinks
Vana- Egiptus
Referaat
Tallinn 2009
Umbes 3000 aastat enne Kristust tekkis Niiluse orus ühtne riik – Vana- Egiptus. Sel ajal valitsesid Egiptust vaaraod. Vana- Egituse kultuuri, ka kunsti, mõjutas uskumus, et inimese elu võib jätkuda pärast surma. Seega tekkis vajadus keha säilitamise järele. Et keha säilitada õpiti neid palsameerima. Palsameeritud keha, ehk siis muumia , asetati kindlasse kohta. Seega saigi püramiidide ehitamine alguse soovist kaitsta vaaraode mumifitseeritud kehasid ja väärtuslikke hauapanuseid hävimise ning rüüstamise eest. Püramiide võib lugeda lihtsalt iidseteks hauakambriteks. Tänu sellele võib Egiptuse ehituskunsti märkimisväärseteimaks mälestusmärkideks pidada püramiide. Tuntuimad püramiidid olid Giza püramiidid.
Giza püramiidid on püramiidide grupp Egiptuses Kairo linna lähedal. Tuntumad Giza püramiididest on Cheopsi , Chephreni ja Mykerinose püramiidid.
Giza püramiide loetakse üheks seitsmest maailma imedest. Imeks nimetatakse neid püramiide sellepärast, et need on valmistatud ligi 3 tonnistest kiviplokkidest ning nende valmistamisel polnud vahendeid, mida on praegu võimalik kasutada. Püramiidide ehitamiseks kasutati kange ning rulle. Materjaalidest kasutati kohaliku kivimurru halli lubjakivi.
Esialgu katsid egiptlased haua kiviplaatidega, või müürisid selle kinni. Edaspidi ehitati hauakivi kohale maapealsed ruumid - kujunes mastaba . Nii hakkasid maapealset osa nimetama väljakaevamistel osalenud fellahhid, kuna see meenutas neile koduukse kõrval seisnud istepinki ( araabia keeles mastaba). Selle nimetuse all ongi need haudehitised teaduses tuntud.
Püramiidide ja templite seinad kaeti maalingutega. Maalidel oli kujutatud jumalaid mõtlemas, kas surnu elu on ära teeninud õiguse igavesele elule. Kunstnikud kaunistasid kuninglikud hauakambrid jumalaid ja hauatagust maailma kujutavate piltidega. Samuti kujutati stseene igapäevaelust – jahiretki, lõbustusi, tantsijaid, lauljaid, orjatare. Egiptuse maalikunstnikud kujutasid inimesi kindla kaanoni alusel. Inimese jalad olid külgvaates, alates nabast pöördus ülakeha otsevaatesse ning pea oli taas külgvaates. Silm oli otsevaates ning silmi kujutleti ülidselt suurtena.
Püramiidides asetsevatesse hauakambritesse paigutati koos muumiaga erinevad portreeskulptuurid, ehted ja muu tema vara. Muumia hauakamber ehiti erinevate rikkustega, et ta hauatagune elu tuleks igati rikkalik.
Giza püramiidid sümboliseerivad hinge surematust ja hauatagusesse ellu uskumist. Püramiidide hiiglaslikud mõõtmed ühenduses lihtsa, kuid täiuslikult korrapärase vormiga jätavad vapustava elamuse. Püramiidides võib näha inimvaiu võitu aine üle.
Giza püramiididest on kõige suurem ja kuulsam Cheopsi püramiid. Selle lasi ehitada XXVII sajandil eKr. elanud vaarao Hufu (kreeka keeles Cheops ). Praegu on Cheopsi püramiidi küljepikkus umbes 230 meetrit ja kõrgus 137,3 meetrit, esialgu oli see 146,6 meetrit.
Vastavalt ehituse kolmele staadiumile sisaldab püramiid kolm hauakambrit, kuna vaarao tahtis, et üks oleks teda alati ootamas. Esimene hauakamber raiuti kaljusse umbes 30 meetrit allpool maapinda ja mitte täiesti täpselt püramiidi aluse keskpunktis . Sarnaselt esimesele kambrile on ka teine kamber lõpetamata. Kolmas hauakamber on lõpetatud ja sellest leiti hiigelsuur sakrofaag. Suurest pruunikashallist graniidipangast tehtud sakrofaag on laiem, kui sissepääs hauakambrisse, seepärast tuli lõplik viimistlus teha ehitustööde käigus kohapeal. Hauakamber asub 42,3 meetri kõrgusel maapinnast ja püramiidi teljest veidi lõuna pool. Kamber on vooderdatud laitmatult lihvitud ja hoolikalt ühendatud graniitplokkidega. Igal kambril on eesruum ja need on kõik omavahel ühendatud koridoride ja shahtidega.
Cheopsi püramiidil on aga veel mitmesuguseid huvitavaid omadusi: keeruline koridoride süsteem, mis kujutab endast ehtsat labürinti. Sellised koridorid olid kõigis püramiidides ning neid ehitati osalt tehniliseks otstarbeks, osalt pääsuks hauakambrisse, aga samuti ka ohutuse mõttes, et varas või hauakambri juhuslik rüvetaja eksiks ja hukkuks. Paljud koridorid lõpevad umbteega, paljud ristuvad üksteisega ning ilma juhatavate noolteta seintel ja kompassita võib seal ringi ekselda tundide kaupa, ilma et hauakambrile sammugi lähenetaks. Mõned koridorid on nii madalad, et neist pääseb läbi ainult roomates, teised on küllaltki kõrged, kuid ka neis on raske hingata , sest aastatuhandete jooksul püramiidi soojendanud päike on selle sisetemperatuuri tõstnud üle kolmekümne kraadi. On järsu kallakuga koridore, mõned aga lõpevad äkki nagu põhjatu kuristikuga.
Teine kuulus püramiid Giza püramiididest on Chephreni püramiid. Chephreni püramiidi valmistas Cheopsi poeg Chepren. Chephreni hauamonumendi esialgne kõrgus oli 143,3 meetrit, kuid praegu on see langenud 136,5 meetrini. See püramiid tundub olevat Giza püramiididest kõige suurem, kuid ta pole seda. Selle mulje jätab see, et ta on ehitatud kõrgemale pinnasele ning selle seinad on ehitatud järsemalt. Chephreni püramiidi siseehitus on suhteliselt lihtne: viieteistkümne meetri kõrgusel püramiidi jalamist algab käik, mis suundub allapoole kuni maapinnani ja sealt edasi peaaegu püramiidi aluse keskel oleva hauakambrini. Teine, maapinnalt algav käik, viib esialgu kümne meetri sügavusse, kust lühike kõrvalharu siseneb ühte väljaehitamata kambrisse . Käik ise tõuseb maapinnani, kus ühineb esimese käiguga. Vaarao hauakambri kõrgus on 6,8 meetrit ning külgede pikkused 14,2 ja 5 meetrit. 1818. aastal leidis itaallane Belzoni sealt purunenud kaanega tühja graniitsakrofaagi. Rohkem kambreid ega käike püramiidis ei leidu. Püramiid ise on aga maailma komplekseim ehitis. 1 629 200 kuupmeetri kiviplokkide kohta on vaba ruumi vähem kui 0,01%.
Kolmas Giza püramiid on ehitatud Cheopsi teise poja Mykerinose poolt. See on juba tunduvalt väiksem kui teised kaks. Esialgu oli ta 66,5 meetri kõrgune, praegu umbes neli meetrit madalam. Ligikaudu kahekümne meetri kõrguseni on püramiid kaetud assuani punasest graniidist plaatidega, ülaltpoolt aga turi valgest lubjakivist plaatidega. Graniitkate püsis meie aja XVI sajandini, mil mamelukid selle röövisid. Mykerinosele polnud isa tehtu meele järgi. Ta avas templid ja vabastas ärapiinanud rahva rõhumisest. Ta oli õiglane kohtunik ja rahva hulgas kõigist vaaraodest kõige lugupeetavam. Mykerinost tabasid aga saatuselöögid. Esimeseks õnnetuseks oli ainsa tütre surm. Mykerinos ilmselt ei valitsenud kaua ja aimas ette oma varast surma. Ta kiirustas püramiidi ehitamisega ja kasutas isegi suuremaid kiviplokke kui Cheops ja Chephren. Arvatavasti suri ta ajal, mil graniitkate oli kerkinud paarikümne meetri kõrguseni. Ehitust jätkas Mykerinose poeg, kuid nähtavasti ei jätkunud tal pieteeditunnet, aga võib-olla ka raha, ning ta lõpetas isa püramiidi katmise lubjakiviplaatidega.
Kolme püramiidi juurde kuuluvad veel templid, väikesed püramiidid, kuhu on arvatavasti maetud vaaraode naised ja preestrite ning ametnike surnukehad. Giza surnud linna valvab sfinks, kelle tähelepanelik pilk ulatub kaugele üle kõrbeliiva. Sfinks on kuju, mis sümboliseerib inimese, jumala ja lõvi jõudu ühendavat vaaraod. Samas peetakse sfinksi nekropoli valvajaks ja teda samastati jumal Horiga. Sfinks tähendab kreeka keeles kägistajat. Sfinks on välja tahutud kolme formatsiooni kivimitest koosnevast mäeastangust, millest üks (mergli paekivi ) on Giza platoo aluseks. Platood oli mõjutanud tuulte erosioon ja selle mõjul võttis paekivi tulevase skulptuuri ligikaudse kontuuri veel enne, kui inimene seda puudutas. Tuhat aastat pärast ehitamist (1550-1397 aastatel. e.Kr) oli sfinks mattunud kõrbeliiva. Tema edasine lugu on kirjutatud seinale sfinksi esikäppade vahel.
Tuntuim sfinksi kuju asub Egiptuses Giza platool vaarao Chephreni püramiidi kõrval. Samuti asub Egiptuses kuulus sfinkside allee , mis kulgeb Karnaki templist Luksori templini. Algselt koosnes see rohkem kui 900st sfinksist, tänaseks on säilinud 300. Karnaki templist Niiluse suunas kulgeb teine, oinapeadega sfinkside (criosfinkside) allee.
Kasutatud kirjandus:
http://www.htg.tartu.ee/~d5eveli/Kunst.html
http://www.tmk.edu.ee/~nuku/pyramiidid/stoori.ht m
http://miksike.com/en/glefos.html?spage=/
http://et.wikipedia.org/wiki/Cheopsi_p%C3%BCramiid/
http://www.egiptuse-reisid.net/index.php?m1=171&lang=17