Alused ja vundamendid (0)

Vundamendi vajumine
Vajumisvuuk nähakse ette
1. Kui voolne koormus muutub järsult.
2. Kui vundamendi alune pinnas on ebaühtlane.

• Vundamendi rajamissügavus sõltub.
  
• Pinnase külmumise sõgavusest ja pinnase külmakerkeohtlikusest.
  
• Pinnase geoloogilistest ja hüdroloogilistest omadustest.
  
• Hoone koormusest.
  
• Vundamendi liigist ( painduv või jäik).
  
• Ehitise kapitaalsusest.
  
• Keldrikorruse olemasolust.
  
• Maastiku reljeefist (olemasoleva ja planeeritav )
  
• Olemasolevate ja perspektiivsete naaberhoonete vundamentide sügavus.
  

Pinnase külmumissügavust mõjutavad:

• Väliskliima: talvine temperatuur ja talve kestus;
  
• Pinnase omadused, eelkõige tema soojajuhtivus,
  
• Hoone omadused: soojareziim, põranda konstruktsioon
  
• Ja soojaisolatsioon;
  
• Maapinna omadused: lumikatte paksus, taimestik maapinnal.
  

Vundamendi rajamisel tuleb looduslikult tihenenud pinnast tuleb välja kaevata vaid nii palju kui hädavajalikud, mitte liigse varuga.
Liiva-ja kruusapinnastel rajada süvis vundamenditaldmiku alla.
Vett mittejuhtivate pinnaste korral tuleb vundamendis alla rajada 20-25cm paksune killustikalus.
Vundamendi alused
Ühtlaseks nim. sellit alust, mis koosneb ühest pinnasekihist ja ebaühtlaseks kui alus koosneb mitmest erinevast kihist .
Kihti, millele toetub vundament , nim. tegevkihiks, allpool asuvaid kihte - aluskihtideks.
Pinnased jagunevad:
Looduslikud pinnased - looduslikes lasumistingimustes olevad pinnased.
Tehisalused - eelnevalt tihendatud või erimeetoditega tugevdatud pinnased.
Ehitusaluseks kasutatavad pinnased
Kaljupinnas - mineraalosakesed on omavahel liitunud tugevateks massiivideks või pankadeks (graniidid, kvartsiidid, pae- ja liivakivid). Parimad ehitusalusedkoormuse alla praktiliselt ei deformeeru.
Jämepurdpinnased - kivimite murenemiste saadused, milles üle 2 mm läbimõõduga osakesi on kaaluliselt üle poole (pearähk, kruus).
Hea ehitusalus, pinnase vähe kokkusurutav ja pinnasevete suhtes uhutmiskindlad.
Liivpinnased - kivimite murenemise saadused, kus alla 2 mm läbimõõduga osakesi on kaaluliselt üle poole.
Liivpinnased jaotuvad:
1. Kruus-2. Jäme-3. Kesk-4. Peen-5. Tolmliiv
Jämeliiv on tugev ehitusalus.
Savipinnased
Savipinnase skelett koosneb lapergustest saviosakestest läbimõõduga alla 0,005 mm ja paksusega 0,001 mm. Osakeste vahelised poorid on tavaliselt veega täitunud.
Liigitakse
1) savideks 2)liivsavideks 3)saviliivadeks
Kuivad ja väheniisked savipinnad on head eh. alused, plastse ja voolava on hoonete vundeerimine raskendatud.
Ehitusaluseks kasutatavad pinnased
Turvas on taimejäänuste mittetäielkult lagunemisel liigniiskuse ja hapnikuvaeguse tingimustes tekkinud orgaaniline sete . Turba orgaanilise aine sisaldus on üle 60%.
Ehitise aluspinnas, millele toetub vundament peab olema:
Piisavalt jäik, et hoone vajumine oleks ühtlane ja väike
Vajaliku tugevusega, et võtta vastu ehitistelt tulevaid koormuseid;
Vastupidavad pinnasevee toimele ja külmakerkeohutu;
Püsiv.
Tehisalused
Kui looduslik ehitusalus osutub nõrgaks, tuleb seda tugevdada. Selliseid pinnaseid nim. tehisalusteks.
Aluse tugevdamiseks kasutatakse pinnase tihendamist, asendamist, tsementimist, silikaatimist ja termilist töötlemist.
Nõrga pinnase tihendamine
Pinnase vibrotihendamine
Pinnase tsementimine
Silikaatimine - pinnasesse süstitakse keemilis silikaadilahuseid, mis seovad skeleti tervikuks. Saame tugeva veekindla pinnase. Liivadesse - vesiklaasi ja kaltsiumkloriidi segu; tolmliivadesse- vesiklaasi ja fosforhappe segu. Silikaatimist saab kasutada pinnasevee väikese liikumiskiiruse korral.
Pinnase sügavtihendamine liivvaiadega.
Termilisel töötlemisel surutakse pinnasesse 600C...800C kuuma õhku. Kuumutamine muudab mõned pinnad tugevamaks.
Vesi pinnases
Rohkem kui teiste ehitusmaterjalide puhul mõjutab pinnase omadusi ja käitumist pinnase poorides olev vesi.
Vesi mõjub:
Pinnase mahukaalu
Tugevust
Vundamendi vajumise ajalist kulgu .
Vundamendi rajamine allapoole pinnasevee taset suurendab kulutusi veetõrje tõttu
Vee kõlmumine põhjustab külmakerkeid.
Vesi võib pinnases liikuda ka kapilaarsel teel pindpinevuse mõjul;
Kapilaartõusu kõrgus sõltub eelkõige pinnas terastikulisest koostisest ja pooride suuruse jaotusest;
Vundamendi materjalid.
Looduskivi
Tehiskivi
Betoon
Raudbetoon
Kivikbetoon
Vundamentide jagunemine konstruktsiooni järgi.
Lintvundamendid.
Postvundamendid
Vaivundamendid
Plaatvundamendid
Lintvundamendid
Lintvundament ehitatakse kandvate seinte alla pideva lindina. Koormused kanduvad alusele üle ühtlaselt, mis on oluline kokkusurutavate ja nõrkade pinnaste puhul.
Lintvundamente võib valmistada:

• Monteeritava (taldmikuplokid ja betoonist keldriseinaplokid)
  
• Kohalvalmistatavatena (monoliitne raudbetoon, väike plokid , tellised)
  

Rajamissügavuse järgi jaotatakse vundamendid:

• Süvavundamendid
  
• Madalvundamendid
  

Madalvundament - Rajamissügavus ülevalpool külmumispiiri (1,2m)
Pinnase külmakerke isolatsioon
Kõetav hoone: laius 1-1,5m
Ja paksus 50...150 mm
Välisnurkades +40%
Mittekõetav hoone, rajatis :
Üldjuhul: laius 1,5...3m
Paksus 100...200mm
Sügavvundamendi rajamissügavus on allpool külmumispiiri.
Soojustamine on kohustuslik!
Vundamendi materjalid

• Looduskividest (paekivi, raudkivi )
  
• monteeritavatest betoonplokkidest,
  
• betoonist või keramsiitbetoonist väikeplokkidest,
  
• soojustatud mitmekihilistest raudbetoonpaneelidest.
  

Suurte koormuste või nõrkade pinnaste puhul tuleb vundamendi taldmik teha laiema kui alusmüür.
Monteeritavad lintvundamendid
Koosneb:

• Taldmikuplokkidest (r/b)
  
• Vundamendiplookidest (betoon)
  
• Monteeritakse tavaliselt kraanade abil.
  

Monteeritavad lintvundamendid

• Taldmikuplokid paigaldatakse vahetult liiv- või killustikalusele.
  
• Ruumiline jäikuse tagamiseks tuleb vundament laduda seotisest (tsementmördil)
  

• Kui alus hoone ulatuses on ebaühtlane ja on karta ebaühtlast vajumist, tuleb ette näha pidevad 30-50 mm paksused sarrustatud rõhtvuugid või 100-150 mm kõrgused sarrutatud betoonvööd ümber kogu hoome.
  

Postvundamendid

• Karkasshoonete postid ja sambad toetatakse sammastele.
  
• Kergete ja keldrita hoonete puhul on vahel mõistlik kasutada postvundamenti, sest üksik postid annavad piisava tetuspinna.
  
• Monteeritavate r/b sammaste puhul kasutatakse r/b kannvundamente.
  
• Laotavate või valatavate r/b sammaste postvundamendid valmistatakse r/b-st monteeritavatena või monoliitsena.
  

Kivi,-puit- ja terasposte võib toetada nii monteeritavatele, kui ka monoliitsetele vundamentidele. Postide ankurdamiseks kasutatakse viimasel ajal enamasti poltühendusi.
Postvundamendi ehitamine eramule on väikese töömahuga.
Vaivundamendid
Vaivundamente kasutatakse kehva kandevõimega pinnaste puhul.
Valdavalt kasutatakse kahte vatatüüpi:

• Postvaiad - Kandevõime saavutatakse toetamisega tugevale pinnasekihile
  
• Hõõrdevaiad - kandevõime saavutatakse hõõrdejõuga pinnase ja vaia vahel.
  

Vaiad jagunevad süvistamis viisi poolest:

• Rammvaiad
  
• Kruvivaiad
  
• Kohtvaiad
  

Samuti kasutatakse veel vaiade süvistamisel uhtumist ja vibrosüvistamist.
Vajadusel kasutatakse ka kombineeritud meetodeid .
Vaia materjaliks on enamasti raudbetoon, teras või puit. Enimlevinud on raudbetoon.
Puitvaiade puhul tuleb jälgida, et vaiapea oleks allpool pinnasevee taset.
Kohtvaia ehitamine:
Manteltoru süvistamine.
Armatuuri paigaldamine.
Manteltoru on süvistatud, armatuur on paugaldatud, toimub betooniga täitmine;
Manteltoru tõmmatakse maa seest välja.
Peale vaiagrupi valmistamist tehakse rostvärk, enamasti monoliitsest raudbetoonist.
Rostvärgi ülesanne on hoone koormuse kandmine vaiadele. Rostvärgid võivad olla:

• Monoliitsed
  
• Monteeritavad
  

Plaatvundament
Plaatvundamente kasutatakse kehva kandevõimega pinnatse puhul. Plaatvundamendid tehakse raudbetoonist.
Samuti on plaatvundament mõistlik lahendus keldriga hoonetele, mis rajatakse kõrge pinnaveega aladele (vundament täidab üheaegselt põranda ja vundamendi fruktsiooni).
Soklid
Vundamendiosa, mis ulatub üle maapinna nimetatakse sokliks.
Küsimused:
1. mis on vundament?

• Vundament on ehitise osa, mis kannab ehitise omakaalust ja ehitisele mõjuvatest jõududest (tuul, kasuskoormus, lumi jne) põhjustatud koormuse üle pinnasele ehk ehitise alusele.
  

2. Milliseid tegurid mõjutavad hoone vundamente ?

• Vundamendi rajamissügavus sõltub.
  
• Pinnase külmumise sõgavusest ja pinnase külmakerkeohtlikusest.
  
• Pinnase geoloogilistest ja hüdroloogilistest omadustest.
  
• Hoone koormusest.
  
• Vundamendi liigist (painduv või jäik).
  
• Ehitise kapitaalsusest.
  
• Keldrikorruse olemasolust.
  
• Maastiku reljeefist (olemasoleva ja planeeritav)
  
• Olemasolevate ja perspektiivsete naaberhoonete vundamentide sügavus.
  

3. Vundamendi tüübid konstruktsiooni järgi?
4. Millest sõltuvad vundamendi talla mõõdud?
5. Millal nähakse ette deformatsioonivigu?
Vajumisvuuk nähakse ette
1. Kui voolne koormus muutub järsult.
2. Kui vundamendi alune pinnas on ebaühtlane.
6. Mis vahe on monteeritavatel ja monoliit vundamentidel?

• Monteeritava (taldmikuplokid ja betoonist keldriseinaplokid)
  
• Kohalvalmistatavatena (monoliitne raudbetoon, väike plokid, tellised)
  

7. Millist betooni nim. sääst- ehk kivibetooniks?
9. Mis on lintvundament?
Lintvundament ehitatakse kandvate seinte alla pideva lindina. Koormused kanduvad alusele üle ühtlaselt, mis on oluline kokkusurutavate ja nõrkade pinnaste puhul.
10. Mis puhul kasutatakse postvundamente?

• Karkasshoonete postid ja sambad toetatakse sammastele.
  
• Kergete ja keldrita hoonete puhul on vahel mõistlik kasutada postvundamenti, sest üksik postid annavad piisava tetuspinna.
  
• Monteeritavate r/b sammaste puhul kasutatakse r/b kannvundamente.
  
• Laotavate või valatavate r/b sammaste postvundamendid valmistatakse r/b-st monteeritavatena või monoliitsena.
  

11. Mis on kannvundament ja kus seda kasutatakse?
12. Mis puhul kasutatakse vai vundamente?
Vaivundamente kasutatakse kehva kandevõimega pinnaste puhul.
13. Postavia tööpõhimõte.

• Postvaiad - Kandevõime saavutatakse toetamisega tugevale pinnasekihile
  

14. Hõõrdvaia tööpõhimõte.

• Hõõrdevaiad - kandevõime saavutatakse hõõrdejõuga pinnase ja vaia vahel.
  

15. Kuidas jagunevad vaiad süvistamisviisi poolest?

• Rammvaiad
  
• Kruvivaiad
  
• Kohtvaiad
  

16. Mis on vaia materjalideks?
Vaia materjaliks on enamasti raudbetoon, teras või puit. Enimlevinud on raudbetoon.
17. Kuidas tehakse kohtvaiu ?
Kohtvaia ehitamine:
Manteltoru süvistamine.
Armatuuri paigaldamine.
Manteltoru on süvistatud, armatuur on paugaldatud, toimub betooniga täitmine;
Manteltoru tõmmatakse maa seest välja.
18. Mis puhul kasutatakse plaatvundamente?
Plaatvundamente kasutatakse kehva kandevõimega pinnatse puhul. Plaatvundamendid tehakse raudbetoonist.
19. Mida nimetatakse sokliks?
Vundamendiosa, mis ulatub üle maapinna nimetatakse sokliks.
21. Kuidas jagatakse vundamendi rajamissügavuse järgi?
Süvavundament
Madalvundament
22. Süvavundamendi joonis.
23. Madalvundamendi joonis.