5) Talurahva reformid Eesti 19. Sajandil. Aasta Kubermang Reformi sisu 1802 Eestimaa Talupoegadel oli õigus omada vallasvara, talude pärandatav kasutamisõigus, ,,Igaküks" 1804 Liivimaa -//-, koormised normeeriti, piirati kodukariõigust 1816 Eestimaa Talupojad said isiklikult vabaks, maa jäi endiselt mõisniku omandiks, talupojad said endale perekonnanimed 1819 Liivimaa -//- 1849 Liivimaa Talude päriseks ostmine, teorent asendus raharendiga, toimus talude krunti ajamine 1856 Eestimaa -//- 6) Ärkamisaeg (eeldused, tegeleased, sündmused) Johann Voldemar Jannsen (saksameelne suund, koostöö sakslastega) I üldlaulupidu (1869), ,,Perno Postimees" Pärnus (1857), ,,Eesti Postimees" Tartus (1864), Vanemuine (1865)
Mida olen õppinud septembris ? Krista Tuuling 10A Mida olen mina septembris õppinud ? Esimese asjana meenuvad muidugi uued teadmised keemiast, matemaatikast, eesti keelest jne. Aga hoolega järele mõeldes meenuvad üha uuemad ning isegi tähtsamad asjad ja tegevused. Sellel aastal oli minu elus suur samm kodust väljakolimine ning ühiselamusse elama minek. See toob kaasa palju muudatusi, mõned on positiivsed ning samas leidub ka negatiivseid muudatusi. Hommikuti äratas mind alati ema, kes tegi kõik endast oleneva, et jõuaksin kooli õigeks ajaks. Nüüd pean ise iga hommik ülestõusma. Septembri alguses oli see väga raske ja vaevaline, aga kuu lõpuks olen sellega üsnagi ära harjunud. Vähemalt siia-maani ma ei ole esimesse tundi hilinenud. Ning arvan, et paari kuu pärast tõusen juba enne kellahelinat. Kõik on vaid harjuta...
. 1 Vt. https://en.wikipedia.org/wiki/Sylvia_von_Harden 2 Vt. http://www.theartstory.org/artist-dix-otto-artworks.htm ,,Neue frau" 20- . . ,, " , . , , . , , , . 3 , . , . , , , , , . 4 . . : ? ? ? ,,von".5 Von on enamasti saksakeelsetes maades perekonnanime ees kasutatav sõna, mis tavaliselt tähistab aadlipäritolu. Keskajal, kui perekonnanimed polnud veel kinnistunud, tähistas 'von' eelkõige päritolukohta (näiteks: von Plettenberg - Plettenbergist) ja ei pruukinud alati tähendada, et isik on aadlipäritolu. Kuid keskaja lõpuks muutus viimane valdavaks. Pärast Esimest maailmasõda, kui Saksamaal ja Austrias monarhiad kaotati, kadus ka seisusühiskond ning nõnda kaotasid ka aadlipartiklid oma tähenduse. Kuid Saksamaal on need siiski siiani jäänud nime osaks, samas kui Austrias on nende kasutamine keelatud. 6 3 Vt
kergem, nad pidid täitma kindlaks määratud koormisi. Eestimaal võeti vastu esimene talurahvaseadus: ´´Iggaüks´´. Sätestati: 1. Talupojad said õiguse vallasvarale 2. Talupojad said talukoha põlise kasutamisõiguse 3. Määrati kindlaks talupoegade koormised 4. Piirati mõisnike kodukariõigusi 5. Talupojad said isiklikult vabaks 6. Maa jäi mõisniku omaks 7. Talupojad pidid maad rentima 8. talupojad said endale perekonnanimed 9. Teotöö asemel raharent 10. Talupoeg sai osta talu endale päriseks. Talurahva omavalitsused- vallakogud ja vallakohus. 5)Vabameelsuse võidulepääs Aleksandes I ajal, valgustuslike ideede levik Euroopas ning Napoleoni sõdade-aedsed ümberkorraldused mõjutasid poliitilisi olusid Baltikumis. See kajastus ka kohaliku mõisnikkonna mõttemaailmas. Balti aadli majanduslik olukord halvenes, kuna pärisorjuslik mõisamajandus ei suutnud enam mõisnike vajadusi rahuldada. Paljud
motiivide vanust, kujundite arengujoont ja muidugi võib see viidata konkreetse teksti ülekirjutamise ajale. Kuid see aeg ei ulatu Eestis kaugemale 1660. aastaist- seega on meil konkreetsete tekstide vahendusel võimalus jälgida ainult kolme sajandi vältel regilauludes toimunud muutusi. Seda kolme sajandi pikkust(nagu ka hüpoteetilist) regilaulu ajalugu raamistavad üldajaloo sündmused, muu hulgas ka asustuslugu. Laulikud on peamiselt naised, laulude üleskirjutuste juures on nende perekonnanimed pärast abiellumist. Et teada saada lauliku enda sugupuud, selleks on vaja leida meetrikaist märge laulatuse kohta. Seda saab teha umbkaudselt:otsustuse aluseks on lauliku vanus, mille põhjal arvestatakse välja sünniaasta, millest omakorda tuletatakse eeldatav mehelemineku aeg. Sealt edasi saab otsida andmeid lauliku või tema mehe vanemate, vanavanemate jne. kohta. Teadmised minevikus toimunud sündmustest, esivanematest ja kodukülast ulatuvad 18.sajandi algusesse
Enamasti seal pannaksegi 3 eesnime. Maria, Sofia, Emilia, Aino, Olivia nii soomlaste kui ka soomerootslaste nimed Juhani, Matias, Mikael, Olavi samuti. Sõdurinimed lähevad tagasi keskaega. Olid ilusad ühesilbilised nimed Wiik, Swan, Birk. Kui vanim poeg läks pikakas ajaks sõtta, anti neile sõdurinimed. Enamik soome nimedest on kahesilbilised. Suomalaisuuden Liitto soovitas esiisade nimesid. Samuti soovitasid võõrkeelest omakeelde tõlkimist. 19. soomlaste perekonnanimed On isanimed ja perekonnanimed. Perekonnanimed moodustati alguses isanimedest. Kasutati erinevaid sufikseid, et isanimedest perekonnanimesid moodustada. Teine variant oli son. Võeti sugukonna pealiku nimi ja pandi son lõppu. De võis tähendada kohanime, kust pärit oldi. 13. sajandist on korralikud kirikuraamatud ja sealt saab juba lugeda soome perekonnanimedest. Ametinimed tulid 15.-16. sajandil kasutusele (kõige rohkem sepanimi)
§34 35 1. Seadustes määrati kindlaks talupoegade koormised. Lubati neil omada vallavara. Keelati talupoegade oma kohast väljatõstmine. Loodi talupoegade omavaheliste tüliküsimuste lahendamiseks vallakohtud. 2. Talupojad said isiklikult vabaks. Kogu maa tunnistati aga mõisniku omandiks. Maad pidid talupojad hakkama rentima, mis tähendas tegelikkuses teotöö jätkumist. Seoses vabastamisega said talupojad endale perekonnanimed e. 3. Kinnitati maa kuulumist mõisnikule, kuid talude all olevat maad ei võinud mõisnik enam mõisa alla võtta. Talumaad võis kasutada vaid talupoegadele väljarentimiseks või müükiks. 4. Pärisorjuse kaotamine 1816. ja 1819. aasta seadustega. Tööstuslik pööre, üleminek vabrikutööstusele. Rahvaharideuse tähtsustamine ha koolivõrgu teke, Tartu Ülikool. Õpetatud Eesti Seltsi asustamine, 1838. Eesti kirjakeele kujunemine. 5. 1866
aastal kuulutati Eesti ja 1819. aastal kuulutati Liivimaa talupojad isiklikult vabaks. Seaduste tingimused: 1. Talurahvas kuulutati isiklikult vabaks, teda ei tohtinud osta ega müüa 2. Talurahvas vabastati ilma maata ja nad pidid hakkama mõisnikelt talusid rentima 3. Rendivormiks jäi teorent 4. Talupoegadel polnud luba oma seisusest lahkuda 5. Talurahvas sai vabaks seisuseks 6. Talupojad pidid riigile makse maksma 7. Talupojad said perekonnanimed 8. Talupojad said liikumisvabaduse 9. Loodi talurahvakogukonnad ja valiti kogukonnavanemad 18. saj lõpus ja 19. sajandil loodi palju vallakohtuid, et aidata mõisnike õigusemõistmisel. Need tegelesid hooletute peremeestega, vaeslaste eeskostega ja sulaste ja teenijate palgaprobleemide lahendamisega, lahendasid talupoegade tsiviilasju ning reguleerida kogukonnaliikmete majandus-ja tüliküsimusi.
võtta keelatud. Õigus vallasvarale, võis maad osta jne. Koormised 1804 talupoegade müük/kinkimine/pantimine maast lahus kirjas vakuraamatutes. keelatud. 1819 kaotati pärisorjus 1816 kaotati pärisorjus, orjusest vabastati maata ja said 1849 - mõisnik ei tohtinud talumaad enda omaks muuta, võis endale perekonnanimed talumaad rentida/müüa. Maad fikseeriti, üleminek 1856 mõisnik ei tohtinud talumaad enda omaks muuta, võis raharendile. talumaad rentida/müüa. Maad fikseeriti, üleminek raharendile. 4) Talurahva omavalitsuse kujunemine *19. saj tekkis mõisa kõrvale talurahva omavalitsus vallakogukond. 1. keskne institutsioon vallakohus (3 liiget, kes lahendasid talupoegade tülisid) 2
jõed, mered, ookeanid the Pärnu river the Baltic Sea 2. mäeahelikud the Alps 3. ajalehed the Postimees the Ekspress 4. teatrid ja kinod the Plaza 5. hotellid the Metropol the Domina 6. laevad the Victoria the Regina Baltica 7. riikide nimed, mis koosnevad üldnimedest the United States of America, the USA the Republic of Estonia 8 .mitmuses olevad perekonnanimed the Blacks 5. Artikli puudumine · Ilma artiklita on: 1. aastaajad, kuud, nädalapäevad, pühad I love spring. Ma armastan kevadet. Come to see me on Friday. Tule mind vaatama reedel. 2. söögiaegade nimetused We have dinner at 7 o`clock. Me sööme õhtust kell seitse. 3. sõnad school, college, hospital, bed, church, prison üldises tähenduses I am going to bed. Ma lähen voodisse. Mary goes to school
(5p) Mõisnike suuri kulutusi ei suutnud ajast ja arust mõisamajandus enam katta Uuendusmeelsete mõisnike katsed muuta olemasolevat mõisamajandust Talurahva õigusetu olukord Baltikumis kiskus alla Vene mainet Euroopas Haritlaste väljaastumised pärisorjuse kaotamise suhtes Talupoeg sai isiklikult vabaks, kuigi maa jäi mõisnikele Talupoegade omavalitsuste(vallad) moodustamine Talupojad said perekonnanimed Haridus muutus talupoegadele kättesaadavaks 1816- Eestimaa talurahvas vabastati pärisorjusest 8. Põhjenda vennastekoguduste liikumise tähtsust eesti talurahvale. (4p) Algselt tegutses pietistidest kirikuõpetajate toetusel, hiljem kaugenes neist. Propageeris usuvagadust, alandlikkust ja kõlblust. Pani rõhku võrdsusele ja vendlusele (nt lugejate valimine kogudusele, vara kollektiivne kasutamine).
Rahvusvahelised suhted 1930ndail: Hitleri sammud Suur-Saksamaa loomisel ja Austria sündmused – mis, miks ja millal toimus; Müncheni kokkulepe – millal, miks toimus, osalenud riigid, vastuvõetud otsus, selle otsuse tagajärg 1938. Aastal hakkas Hitler oma eesmärki ellu viima(Suur-Saksamaa loomist) ja esmaslt okupeeris Austria. Austerlased vastupanu ei osutanud ning Hitler kuulutas selle maa Saksa riigi osaks. Hiljem hakkas Saksamaa pilku köitma Tšehhoslovakkia ja Poola. ;; 1938. Aastal 29 septembril sõlmisid Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa ning Itaalia Müncheni kokkuleppe. Kokkuleppega loodeti vältida kogu Tšehhoslovakkia sattumist Hitleri võimu alla. Saksamaa sai loa okupeerida Sudeedimaa. 1938 aasta kevadel vallutasid sakslased kogu Tšehhoslovakkia. Prantsusmaa ega Suurbritannia ei astunud tšehhide ja slovakkide kaitseks välja, seega osutus kokkulepe sisuliselt Tšehhoslovakkia reetmiseks. Saksa-Poola suhted (millised olid, miks s...
Selleks, et maal elada, tuli seda rentida. Normeeritud koormised asendati ,,vabade'' rendilepingutega. 6. 1816/1819 talurahvaseaduste mõju/järeldus Talupoeg oli saanud nimeliselt küll vabaduse, selle kasutamise võimalusi aga praktiliselt ei olnud. Talupoeg pidi mõisniku renditingimused vastu võtma. Linna ei saanud elama minna, sai ainult ühe mõisniku juurest teise juurde. Pandi perekonnanimed. 7. Talurahva omavalitsus kes juhtis, ülesanne, mõju talupojale. Vallakogukond, talurahva seisuse omavalitsus XIX sajandil; Eestimaal juhtis seda talitaja abimeestega ja Liivimaal kaks vöörmündrit; Ülesanneteks oli vaestehoolekanne, magasivilja varumine ja kohtupidamine; Talupoja elu mõjutas see nii, et tõi juurde ühiskondlikke töid (teede ehitus, magasivili), samuti tõstis talupoja eneseteadvust, suurenes ühtekuuluvustunne. 8
valitsusametnik 15. kuberner - kõige olulisem võimuesindaja kubermangus, allus ametlikult senatile, kuid tegelikult tuli riigiasju ajada siseministriga, ei saanud mööda vaadata kindralkubernerist 16. kroonupalat - (juhtis viitsekuberner) majanduslike ja rahanduslike funktsioonidega asutus, mis allus rahandusministeeriumile 17. nekruti värbamine - talupoegade sõjaväeteenistusse värbamine 18. priinimi - pärisorjusest vabastamisega anti talupoegadele mõisnike poolt perekonnanimed 19. vallakohus - seal lahendati talupoegade omavahelisi tüliküsimusi, nõuti sisse võlguolevaid mõisakoormisi, karistati üleastunuid, valvati avaliku korra järele ja hallati vallalaekaid ning magasiaitu 20. vallakogukond - talurahva kui seisuse omavalitsus, kujunev kogukond väljendus esialdu peamiselt mitmesuste kohustuste kollektiivses kandmises 21. magasivili - viljavaru, millest talupojad said hädaaegadel laenu võtta 22
olukord oli mõnevõrra kergem,kuna neil tuli täita üksnes kindlaksmääratud riiklike koormisi. Talupojad said talukoha põlise kasutamisõiguse tingimusel,et kõik koormised ja maksud mõisa heaks on täidetud.1804.a. määrati kindlaks talupoegade koormised.Piirati mõisnike kodukari õigusi.1816a. Eestimaal said talupojad vabaks ,1817a. Kuramaal said talupojad vabaks ja 1819.a.said Liivimaal talupojad vabaks.Maa jäi mõisniku omaks,talupoeg pidi maad rentima, nad said endale perekonnanimed. 5.Vastavalt seadusele võeti vastu Eestimaal 1816.,Kuramaal1817.ja Liivimaal 1819.aastal.Talupojad ei olnud enam mõisniku omand, vaid moodustasid isiklikult vaba talurahvaseisuse.Talupoegade vabastamine toimus aga ilma maata.Maa jäi mõisnike ainuomandiks.Talupoeg pidi seda mõisnikult nn vaba kokkuleppe alusel rentima ja selle eest tasuma teotööga,mida hakati nimetama teorendiks.Talupoegade liikumisvabadus jäi endiselt piiratuks.Vabastatud talupoegadele anti perekonnanimed
Kordamisküsimused §19-24 1. Viini kongress: millal oli, miks tuli kokku, mida otsustati? Millal:1814 Miks: kutsuti kokku, et panna paika euroopa valitsemise põhimõtted Mida otustati: · Legetiimsuse põhimõte ehk restauratsioon võimule ennistati revolutsiooni- ja Napoleoni-eelsed dünastiad. · Tasakaalupõhimõte et ükski riik ei muutuks teistest tugevamaks (territoriaalsed ümberkorraldused) · Julgeolekupõhimõte Prantsusmaa ümbritseti puhverriikidega 2. Inglismaa 19. sajandi I poolel: kas Inglismaa oli 19. sajandi alguses riik, millest teised riigid oleksid võinud eeskuju võtta? Põhjendage konkreetsete argumentidega oma arvamus (riigivalitsemine, välispoliitika, majandus, koloniaalpoliitika). Leian, et Inglismaad ei saanud pidada eeskujuks. Parlament ei arvestanud tegeliku rahva ja maksumaksjaga ja proovis iga hinna eest...
ILUTAIMED ILUPÕÕSAD Lodjap-põisenelas (Physocarpus) Kuni 3m kõrgune ümar põõsas. Juunis roosakasvalged õisikud. Dekoratiivsed punased marjad. Vanemad oksad hallikaspruunid tugevasti kestendava koorega. Erinõuded: vähenõudlikud, taluvad pügamist. Kaselehine enelas (Spiraea) Kuni 1m kõrgune Kausi- või kerakujuline põõsas. Õied valged, juulis augustis Sarikjad õisikud lamedad või poolkerajad. Jaapani enelas (Spiraea) Kõrgus: Umbes 1 meetri kõrgune püstine põõsas Kasvukoht: Valguslembesed põõsad. Taluvad suitsu, külmakindlad. Muld: Pole nõudlikud Tuhkur enelas(Spiraea) 1,2m kõrgune põõsas, mille eelmise aasta varred on mais poole ulatuses kaetud tihedalt valgete väikeste õitega Kaarjate okstega Kasvukoht päikeseline kuni poolvarjuline. valgusnõudlikud, vajavad lõikamist Võnk-pärgenelas (Stephanandra) Kuni 1,5 m kõrgune, õrnade, maani kaarduvate punakaspruunide võrsetega laiuv põõsas sügisvärvus pun...
Ajaleht kaldkirjas, kuupäev (V a l l i k , Aidi 2006. Keelamine pole lahendus. Õpetajate Leht, 8.09) · Artikkel Internetis P e r e k o n n a n i m i , Eesnimi Aasta. Artikli pealkiri. Lehekülje omanik, alalehekülje pealkiri ja allika muud täpsemad andmed (kui on) (S t i p a, Tapani 2002. Süvaveekerke füüsika. - Läänemereportaal: http://www.fimr.fi/et/itamerikanta/bsds/2019.html (20.02.2008)) · Kogumik P e a l k i r i . Aasta. Koost./Toim. Eesnimed Perekonnanimed. Linn: kirjastuse nimi (Vanasõnaraamat. 1984. Koost. A. Hussar, A. Krikmann, I. Sarv. Tallinn: Eesti Raamat) · Artikkel kogumikus P e r e k o n n a n i m i , Eesnimi Aasta. Artikli pealkiri. Kogumiku pealkiri kaldkirjas. Koost./Toim. Eesnimi Perekonnanimi, Linn: kirjastuse nimi, lk ...-... (V e e r e, Kairi 2001. Eestlaste ja soomlaste stereotüüpide muutused 1990. aastatel. - Eesti ja eestlased võrdlevas perspektiivis. Kultuuridevahelisi uurimusi 20. sajandi lõpust. Koost. A. Valk
1804 anti uus senisest tagasihoidlikum seadus välja Eestimaal. Talurahvas hakkas mässama. Pärisorjuse kaotamine Pärisorjus kaotati Eestimaal 1816 ja Liivimaal 1819. Talupojad vabastati ilma maata ning nad olid sunnitud sõlmima rendilepingu. Talurahvas sai omavalitsuse valla tasandile. Liikumisvabadus oli piiratud linna või teise kubermangu minek keelatud. Vallakogukonna hooleks jäid kool, vallalaegas, magasiait, vallavaesed, teetööd ja nekrutiandmine. Eestlased said perekonnanimed. 5.5 Piiruse esimesed aastakümned Talurahva käärimine Lõuna-Eestis Mõisnikud vabanesid vastutusest talupoegade eest. Mõisnikud võisid rendilepingud igal ajal muuta või lõpetada. Rahvaarv kasvas ja kõigile ei jätkunud maad. Tekkisid vabadikud ehk popsid, kes elatusid juhu- ja hooajatöödest. Levisid alkoholism ja kuritegevus. Rahulolematus süvenes 1840aastatel, kui olid ikaldused, nälg, taudid ja rahutused. Tekkis väljarändamissoov. Levisid
erinevaid perekonnanimesid umbes 41 000 oma äranägemise järgi sai nime valida ei tohtinud valida tuntud saksa nime ega roppu nime mängus tugev mõisniku kontroll või mõju nii mitmeski kohas talupoegadele pandud üpris rumalaid või tobedaid nimesid, sest mõisnik talupojale, kellega ta rahul ei ole, lasknud panda üpris jama nime Laisk, joodik, eitea, pudrunachk, soppaauk, kakason, karuauk, madrats jne hilisemal ajal need perekonnanimed ära muudetud kui mõisnik oli sulle veidra nime pannud, siis seda nime oli raske muuta, sest tuli kirjutada palvekiri keisrile, aga neid laekus talle meeletult palju ja see ei pruukinud temani jõuda eesti vabariigis avastati, et eestlased oleks nime põhjal 60%, enamusel saksapärased nimed saksapäraste nimede eestistamine oli märk vabanemisest mõisnike karistusõigusele anti kindlad piirid tohtis luku taha panna 2ks päevaks 15 lööki kepiga
4. Vallakogukond omavalitsus, mille ülesandeks oli teede korrashoid, magasiaida ja kooli ehitamine, valla piirkonnas tegemist vajavad tööd, teetegemine, nekrutite toetamine. 5. Vallakohus kohtusi ja kaebusi arutati talupoegade osavõtul 6. Magasiait koguti ikalduste ja näljahädade tarbeks viljavarusid, mida jaotati talupoegadele. 7. Priinimed Talupojad said perekonnanimed IV 1. Talude päriseksostmine ja teoorjuse kadumine 1849. a. vastuvõetud talurahva seadus nägi ette üleminekut raharendile ja andis talupoegadele õiguse talu päriseks osta. 2. Väljarändamisliikumine ja usuvahetusliikumine on tingitud tõsiasjast, et valitses maapuudus ja tekkisid kuulujutud, et kes lähevad üle keisri usku saavad endale maad. 1863. aastal kinnitatud seadusega said talupojad liikumisvabaduse
Ajalugu 1. Ims lõpetamiseks kogunesid 26 riigi juhid Pariisi. 1919-1920 aastal toimus Pariisi rahukonverents. Peaotsustajateks olid seal USA - Wilson, Suurbritannia Lloyd George ja Prantsusmaa Clemenceau. Otsus oli, et kaotajad on sõja puhkemises süüdi. 28. juuni 1919 sõlmiti Versailles´ rahuleping. See sõlmiti Saksamaa ja Antaanti vahel. Kaotajate kohustused: 1) peavad loovutama territooriume 2)peavad maksama reparatsioone 3) piirangud sõjaväele Rahulepingu tingimused: 1) Saksamaa kaotas oma kolooniaid, ligi 1/8 oma territooriumist. Prantsusmaa sai tagasi Elsass- Lotringi, Belgia, Taani ja Tsehhoslovakia said väiksemad alad, suured alad läksid Poolale. Poolale läinud ala nimetati Poola koridoriks ja see eraldas Saksamaa Ida-Preisimaast. Poolale lubati iseseisvust ja väljapääsu Läänemerele. 2) Saksamaa sõjateh...
töötajate esindajad ning selles lahendatakse töötervishoiu ja tööohutusega seotud küsimusi. Töökeskkonnanõukogu valib oma liikmete hulgast esimehe ja tema asetäitja. Nõukogu võtab otsused vastu konsensuspõhimõttel. Tööandja teavitab töökeskkonnanõukogu moodustamisest kirjalikult hiljemalt kümne päeva jooksul Tööinspektsiooni kohalikku asutust, esitades järgmised andmed: 1) nõukogu esimehe ees- ja perekonnanime, ameti ja kontaktandmed; 2) nõukogu liikmete ees- ja perekonnanimed, ametid; 3) nõukogu liikmete volituste kehtivuse aja. Töökeskkonnanõukogu: 1) analüüsib korrapäraselt ettevõtte töötingimusi, registreerib tekkivad probleemid ja teeb tööandjale ettepanekuid nende lahendamiseks ning jälgib vastuvõetud otsuste täitmist; 2) osaleb ettevõtte töötervishoiu ja tööohutuse arenduskava ning ettevõtte rekonstrueerimise, remondi, tehnoloogiliste uuenduste ja muude plaanide koostamisel;
Maa jäi aga endiselt mõisnike omandiks ja selle kasutamise eest tuli mõisale tööd teha. Elu oli raske, kuid inimesed võisid ise otsustada kus tahavad elada või millega tegeleda. Kuni pärisorjusest vabastamiseni ei olnud eestlastel perekonnanimesid. Inimesi kutsuti talu nime järgi. Kuid nüüd vabad talupojad vajasid perekonnanimesid. Nimed vormistati mõisas. Kes ise nime ei öelnud, sellele pani mõisnik nime. Sellest tuli osale eestlastele saksapärased nimed. Perekonnanimed lisasid eestlastele eneseväärikust. Aja möödudes suutsid osa talupoegi talud ära osta ja seega oli suur samm edasi astutud oma elu korraldamises. Kuid kõigele vaatamata ei tundnud eestlased ennast veel rahvusena, vaid nimetasid end maarahvaks. Talurahva eneseteadvust tõstsid ka sajandi algul sisse seatud vallakohtud, kus kohtunikeks olid talupojad ise. Lahendati talupoegade omavahelisi tülisid ja karistati väiksemate üleastumiste eest
Vene aeg Balti erikord- Eesti ja Liivimaa kubermangu erilised õigused Vene riigi koosseisus pärast Põhjasõda.- 1918.aastani/Balti-Saksa aadli omavalitsussüsteem Eesti alal. | Iseloomustus: *aadlimatrikklid *linnad ja omavalitus *rüütelkonnad(3 tk) *luterlus *maapäev *tollipiir jäi kehtima *igapäevast elu juhtisid maanõunikud *Saksa keel säilis *Seadused & maksukorraldus jäid samaks | Head küljed: Eesti jäi Lääne-Euroopa kultuuriruumi | Halvad küljed eestlastele: Balti aadli ülemvõim säilis & kadus lootus pärisorjusest vabaneda Roseni deklaratsioon(1739-kinnitus pärisorjusele) Liivimaa maanõuniku Roseni vastus Vene tsaarivalitsusele talupoegade olukorrast 18.saj alguse Eesti-ja Liivimaal. Katariina II asehalduskord *pearahamaks meeshingedele(70 kopikat)->hingeloendused *nekrutikohustus *luuakse Võru-ja Viljandi maakonnad, ajutiselt Paldiski mk; linnad: Kuressaare, Võru, Paldiski. *reformiti kohtusüsteem Eesti linnad *Saksa keel, Saksa m...
Kultuur ja igapäevaelu 1920.-30. aastail: Millised teadus- ja tehnikasaavutused lihtsustasid igapäevaelu (sh transport) (lk 77); Ehitati üha uusi elektrijaamu, sest elekter muutus oluliseks uute tööstusharude tekkimisel. Igapäeva elus tekkis inimestel vöimalus osta elektrilisi tarbekaupu ( raadiod, külmkapid, pesumasinad jne). Tänu elektrile arenes jõudsalt ka sidetehnika, eriti raadio. Elektrienergia kõrval oli tehnika arengus oluline koht sisepõlemismootoril. Auruvedureid ja laevu hakkasid asendama mootorvedurid ja laevad. Põllumajanduses võeti kasutusele traktorid ja kombainid.Auto hakkas muutuma luksus esemest tavaliseks tarbekaubaks. Teadustest oli eestvedajaks füüsika. Füüsika harudest arenes eriti jõudsalt tuumafüüsika. Füüsikute ja matemaatikute avastusi kasutasid ära astronaudid, bioloogid, keemikud.Teadlaste avastused olid ka kasulikud meditsiinile. Esimest korda saadi vitamiine ja antibiootikume kuntslikul teel. Uuendused ...
olid hästi kergeusklikud siis nad tormasid kohe sinna. Hea elu, tasuta maa, pudrumäed, piimajõed. Usuvahetusliikumine: luteri->õigeusk. Kui võtad vastu õigeusu, saad tsaarilt maad. Talurahvas kergeusklik, majanduse kasv, vabamad käed, talud ostetakse päriseks, saadi raha kartulikasvatamisest, kartul lõpetab näljahäda 1840tel, linast kangad, 70date ärkamisaeg, massiline talude endale ostmine ja vahel ka laenuga(30a) + perekonnanimed! Suuremad ja uhkemad mõisad, viljatootamine, viin, hea elu, mõisnikud kulutasid rohkem raha. Kasumajandus kauplemine, paremad suhted, nihverdamine. Hakati korralikult riides käima, jaga kingad ja saapad, mitte enam pastlad. Vaimuelu Tartu ülikool esimest korda 1632 Rootsi ajal. Siis pandi piirid kinni ja sõdade tõttu ülikool suleti ning taasavati 1802. Tartut hakati taastama ja oli palju klassitsismi. Iga suur vallutaja (ka Napoleon) armastan klassitsismi
Tartu 2010 Carl von Clausewitz 1780-1831 Kristjan Muuli 12.c Hugo Treffneri gümnaasium Lühiülevaade eluloost Carl von Clausewitz sündis Magdeburgis Preisimaa Kuningriigis 1780. Ta sündis madalamasse keskklassi perre. Vanasti muutsid mõned kodanlased oma perekonnanimed ,,peenemaks" ja hakkasid omavoliliselt pruukima aadliseisusele viitavaid tunnuseid ,,de" või ,,von" - kes karjääri, kes edevuse pärast. Nii toimis näiteks Balzaci esiisa, nii tegid paljud Preisi poolakad ja Austria russiinid. Ka Carl von Clausewitzi isa, kes põlvnes üsnagi kroonukaugetest Sileesia esivanematest (nende hulgas domineerisid peamiselt kirikuõpetajad), muutis slaavipärase Clauswitzi von Clausewitziks. Ta orienteerus
1. Kõige olulisem: Eesti 19. sajandi I poolel. Talurahvaseadused: sisu, vastuvõtmise ajad, kubermangud. Hariduselu. Talurahvaseadused: 1802 Eestimaa * vallasvara 1804 Liivimaa & Eestimaa * talukoha põline kasutusõigus * kodukariõigus * vallakohtud * magasiaidad 1816 Eestimaa * pärisorjus kaotati 1817 Kuramaa * perekonnanimed 1819 Liivimaa * maa mõisnikule * keelati elukutse vahetamine * piirati lahkumist * teorent 1849 Liivimaa * teorendi asemel raharent 1856 Eestimaa * talud müüdi päriseks talupojale Hariduselu : 1802 Taasavati Tartu ülikool. Sajandi algul asutati kubermangulinnadesse
EV Eesti moodustas ajaloos esmakordselt ühtse tervikliku territooriumiga haldusüksuse 30.03.1917, kui venemaa Ajutine valitsus võttis vastu otsuse Eestimaa ajutise autonoomia kohta. EV I perioodil oli algsel 11 maakonda. Piir venemaaga määrati Tartu rahuga. 1920. a Tartu rahulepingu alusel liideti Eesti vabariigiga Venemaa Pihkva kubermangu alasid, mis varem polnud administratiivselt Eesti aladega kokku kuulunud. Lisaks sellele moodustati Petseri maakond. Liidetud ala oli mahajäänud, talud olid kruntimata, kehtis külakogukondlik maakasutus ning puudusid perekonnanimed. Petserimaa elanikkonna kultuuriliseks, ühiskondlikuks ja poliitiliseks integreerimiseks loodi spetsiaaalsed programme. Tsässon on palvemaja. Olemas näiteks Rokinas ja Võõpsus – Setumaal. Vaidlused tekkisid ka Valgas. 1920.aasta 6.septembril jagati piir Valga vahel. Lisaks sellele toimus maakonna maa-ala kindlaks tegemine. OMAVALITSUSE ARENG 1920 aasta põhiseaduse koh...
Suurperedest tuumikperede teke Klassiühiskonna ilmingud – uued kihid, haritlased, külarätsepad, möldrid, eestlastest kirikuõpetajad jt. Moderniseerumine TALURAHVASEADUSED 1802 “Iggaüks” – õigus vallasvarale, põline kasutamisõigus talukohale 1804 Liivimaa talurahvaseadus talurahvakohtud; piiratakse mõisnike omavoli 1816 Eestimaa talurahvaseadus – talupoegadele isiklik vabadus 1819 Liivimaa talurahvaseadus (+ Saaremaal), perekonnanimed 1849 Liivimaa talurahvaseadus – maa endiselt mõisnike oma, kuid määratakse kindlaks kasutamise viis – rent 1856 Eestimaa talurahvaseadus – rendikorraldus 1863 passiseadus. 1865 keelatakse teorendi nõudmine. 1860 ndad aastad - maade päriseksostmise buum, väljarändamine. Kõrvuti talude päriseks ostmisega tekkis talupoegadel võimalus linnadesse töölisteks siirduda. Moderniseerumine HARIDUSREFORMID (1)
perekonnanime(de)le ja ilmumisaastale. Kui viidatakse raamatule, tuleb ilmumisaastale lisada ka leheküljenumber, kust viide pärineb. Sel juhul pannakse viite viimast lauset lõpetav punkt sulgudes oleva viite kirje järele. Näide: Allergia ehk ülitundlikkus on immuunsüsteemi liiga tugev reaktsioon pealtnäha ohututele ainetele (Viikmaa ja Tartes, 2008, lk 89). Kahe autoriga teosel pannakse viites sulgudesse mõlema perekonnanimed ning nende vahele sõna ja, nagu ülaltoodud näites. Juhul, kui refereeritava(te) autori(te) nimi on osa tekstist, lisatakse ilmumisaasta nime(de) järele sulgudesse. Näide: Eppleri ja Harju (1997) arvates keskenduvad edu saavutamisele suunatud inimesed peamiselt õppimise tulemusele. Kolme ja enama autoriga teosel pannakse sulgudesse esimese autori nimi ning lühend jt või et al. Näide: Demograafilised muutused ei sõltu ühiskonna muutustest (Jänes-Kapp jt, 2005).
Jaapan (tõusva päikese maa) on Aasia mandrist itta jääv maa ja riik Kaug-Idas Vaikse ookeani läänekaldal Jaapani saarestikul. Tema lähimad naabrid on Lõuna-Korea, Hiina ja Venemaa. Jaapan koosneb umbes 3900 saarest, enamus neist on pisikesed. Suuri saari on 4: Honsh (231000 km²), Hokkaido (83500 km²), Kysh (42000 km²) ja Shikoku (19000 km²). Kõigi saarte maismaapindala koos Venemaa poolt okupeeritud Põhjaterritooriumiga (Lõuna-Kuriili saared) on kokku 377829 km², mis on suurem kui Itaalia, kuid väiksem, kui Rootsi. Jaapanis elab umbes 125 miljonit inimest. Peaaegu kõik jaapani keelt kõnelevad inimesed elavad Jaapanis. Väikesed kommuunid elavad Havaiil, Lõuna-ja Põhja Ameerikas, aga enamus neist ei oska enam jaapani keelt. Jaapani saared on asustatud inimeste poolt juba Paleoliitikumi ajast. Arheoloogid on leidnud Jaapanist maailma vanimad säilinud keraamikanõud. Jaapan maailmakaardil. ...
Saksamaa Uus ajastu preisimaal. Psüühiliselt haige kuningas Fiedrich Wilhelm IV valitses Saksamaad koos oma venna Wilhelmiga.Loodi Saksa Rahvusliit,mille eesmärgiks oli Saksamaa ühendamine(preisimaa juhtimisel,ilma austriata). 1861.aastal sai kuningaks Wilhelm I,sest ta vend suri,keda ühiskond usaldas.. Bismarci ''raua ja vere'' poliitika. Ühiskonna ja kuninga vahes usaldus murenes Preisi armee ümberkorraldamise kavaga.Selle alusel pidi armee kahekordistuma,tegevteenistus pikenema ja sõjaväe ülalpidamiseks raha täiendus.Maapäev jättis aga heaskiidu andmata,kuid kuningas seda ei arvestanud.Ta kutsus valitsusjuhiks Otto von Bismarcki.Bismarcki ja Wilhelmi vahel kujunes ka liit.Nad ei arvestanud sageli maapäeva arvamusega. Saksamaa Ühendamine. Bismarcki peamine eesmärk oli Saksamaa ühendamine.Kaotati Saksa Liit ja 1867.aastal moodustati selle asemel Põhja-Saksa Liit,mis koosnes 19 Saksa riigist.Põhja-Saksa Liidu kõrgeimaks võimuorganiks...
· keelati talupoegade müümine ja võõrandamine · mõisnike kodukari õigust piirati vallakohtud 1816, 1819: · aadelkond loobus kõigist senistest õigustest talupoegade üle · Eesti talupojad kuulutati pärisorjusest priiks · maa oli endiselt mõisniku oma--maad tuli rentida · rendilepingud-koormiste piirangud tühistati-> teorent · talupojad ei tohtinud linna elama minna--osaline liikumisvabadus · perekonnanimed · talupojad olid isikult vabad 1849.: L/m · teorendilt raharendile järk-järguline üleminek · renditalude kruntiajamine mõisnike poolt · mõisapõldudel töötasid mõisamoonakad · talude päriseksostmise võimalus 1856.: E/m · keelati mõisnike kodukariõigus · täielik raharent · talurahva omavalitsus vabanes mõisnike järelvalve alt · eestlaste oma tahte teostamine · · 1863.-passiseadus--liikumisvabadus
· teokoormiste normeerimine · keelati talupoegade müümine ja võõrandamine · mõisnike kodukari õigust piirati · vallakohtud 1816, 1819: · aadelkond loobus kõigist senistest õigustest talupoegade üle · Eesti talupojad kuulutati pärisorjusest priiks · maa oli endiselt mõisniku oma--maad tuli rentida · rendilepingud-koormiste piirangud tühistati-> teorent · talupojad ei tohtinud linna elama minna--osaline liikumisvabadus · perekonnanimed · talupojad olid isikult vabad 1849.: L/m · teorendilt raharendile järk-järguline üleminek · renditalude kruntiajamine mõisnike poolt · mõisapõldudel töötasid mõisamoonakad · talude päriseksostmise võimalus 1856.: E/m · keelati mõisnike kodukariõigus · täielik raharent · talurahva omavalitsus vabanes mõisnike järelvalve alt · eestlaste oma tahte teostamine · 1863.-passiseadus--liikumisvabadus · 1865
1)Pariisi rahukonverents ja 1. MS lõpetamine 18. jaanuaril Pariisis. Eesmärgiks Kokkuvõte 1. MS-st ja sõja järgne maailma korraldus kindlaks määrata. Suurim hääleõigus neljal suurriigil Suurbritannial, Prantsusmaal, Inglismaal ja Itaalial. Allkirjastati 28. Juunil 1919. Tingimused: 1) Saksamaa kaotas kõik meretagused valdused ning umbes 1/8 oma Euroopa aldest. 2) Saksa sõjaväge vähendati 1oo ooo meheni. Pidi kaotama sõjaväekohustuse. Laevastikus vähendati laevade arvu. Keelati ehitada ja omada allveelaevu. Reini vasakul kaldal olevas alas ei tohtinud olla saksa vägesid ja nad ei tohtinud ehitada kaitserajatisi või teisi sõjalisi objekte. 3)Saksamaa pidi maksma reparatsioone st korvama võitjate sõjakulutused 4. juunil 1920 arahulepingud Ungariga(Trianoni) ja 1o sept. Austriaga(Saint-Germani). 1)Doonau monarhia, kui suurriik likvideeriti, tekkisid 3 riiki: 1.Austria, 2. Ungari 3.Tsehhoslovakkia 2) Endised Austria-Ungari alad liideti Serbi...
." 1804 - Liivimaa talurahvaseadus Talude pärandatav kasutusõigus; Normeeritud teokoormis; vaba omandiõigus nii vallas- kui kinnisvarale; talupoegi ei tohtinud müüa ja võõrandada; talurahva kohtusüsteeeeem!!! njetu kodukari - 1816/1819 seadused 23. mai 1816 Eestimaa kubermangus 26. märts 1819 Liivimaa kubermangus Pärisorjusest priiiii!!! Perekonnanimed Mõisnik pidi loomuma õigustest talupoja üle Talupoeg rentis maad rendilepingud koormiste asemel võis kubermangu piires mõisast mõisasse trippida teoorjuslik mõisamajandus OV sõltus mõisnikut - 1849/ 1856 seadused talupojad said maa päriseks osta teoorjus raharendiks mõisapõldudel palgatöölised - Talupoja kohustused
Seega pidi talupoeg ka edaspidi teokohustusi täitma. Normeeritud koormised asendati "vabade" rendilepingutega, mis andis mõisnikule võimaluse omi nõudmisi talupoegadele dikteerida. Talurahva liikumisvabadust piirati veel pikka aega. Linna asumiseks või oma kubermangu piirest lahkumiseks talupojal luba ei olnud. Pärisorjusest vabanemisega kaasnes perekonnanimede ehk priinimede panek. Nimed pandi enamjaolt mõisnike poolt ning seega leivisd eestlaste hulgas saksapärased perekonnanimed. Põllumajandus pärast pärisorjuse kaotamist. 19. saj esimesel poolel oli Eestis üle 1000 mõisa ning 60 000 talu. Mõis sai oma põhisissetuleku teraviljakasvatusest. Viljahindade langemine 1820.-1830. aastatel vähendas oluliselt mõisnike sissetulekuid. Püüti laiendada mõisapõlde. Uued põllud nõudsid rohkem töökäsi ning sundisid mõisnikke renti tõstma. See kurnas talumajandust viimse piirini. Mõisnikud hakkasid otsima uusi sissetulekuallikaid
9)Iseloomusta muutusi Eesti külaühiskonnas pärast pärisorjuse kaotamist (1819-1850) - Talurahvas ei pidanud nüüd mõisnikku küll teenima, kuid oma eluaseme pidid nad mõisnikult nüüd välja rentima. Algusaastatel ei toonud see talupoegade ellu suuri muutusi, sest ka edaspidi sõltuti mõisnikust. Seoses pärisorjuse kaotamisega, pandi Eestimaa talupoegadele nüüd lisanimi ehk priinimi. Enamasti panid selle mõisnikud ja hiljem kõik saksapärased perekonnanimed eestistati. 12)Laevaehitus ja meresõit, väljarändamine, tööstuse ja kaubanduse areng 19.saj. II poolel Eestimaal kujunesid välja 3 suurt laevaehitussadamat : Häädemeeste Pärnu lähedal, Käsmu Põhja-Eestis ja kogu Saaremaa rannik Sõrve poolsaarest Kihelkonnani. Peamiselt ehitati purjekaid Riiga ja Peterburgi kaubareiside tegemiseks. Paljusid laevu juhtisid metskaptenid ehk merekoolihariduseta kaptenid. Suureks sissetulekuallikaks sai salakaubandus
rahutused,kuid lõpuks õnnestus talupojad taas tööle sundida *Napoleoni sõjad&Eesti-Need otseselt ei puudutanud,kuid Briti sõjalaevad käisid Eesti ranniku aladel *Talurahva vabastamine pärisorjusest-Napoleon vabastas oma vallutatud maade rahvad pärisorjusest,Venemaa tahtis sama teha.Aleksander I kinnitas 1816 talurahvaseaduse,mis kergendas tööd.Talupojad kuulutati pärisorjusest priiks.Kuid see ei toonud suuri muutatusi,koormised asendati rendilepingutega.Saadi ka perekonnanimed *Põllumajandus pärast pärisorjuse kaotamist - mõisamajandus ei suutnud enam Euroopa turul konkureerida.Viljahinnad langesid,mõisnike tulu vähenes.Enamus tõstsid renti,mõned leidsid uue sissetulekuallika 5)Priiuse esimesed aastakümnendad *Talurahva omavalitsus-19saj.algul lähtus kõik mõisast,kuid hakkas kujunema talurahva omavalistus-vallakogud ning loodi vallakohtud.Nad lahendasid talupoegade probleeme.Tekkis ka magasivilja varud.Talupoeg sai sealt laenu võtta
6 TÖÖOHUTUS KETASSAAGPINGIL ENNE TÖÖD 1. Enne töötamise algust tuleb ketassaag hoolikalt üle vaadata ja teda üksikasjalikult kontrollida (saeketta kinnituse kindlus ja tugevus, hammaste teritus ja räsamine, hõõrduvate osade määrimine). 2. Kõiki pinke peavad käivitama ja teenindama ainult need isikud, kellele nad on kinnistatud. Pinkide juurde tuleb üles panna vastutavate isikute perekonnanimed. 3. Igasugusel, isegi lühiajalisel töövaheajal tuleb pink välja lülitada. 4. Pingi väljalülitamine on kohustuslik: töötlemisinstrumendi vahetamisel, kinnitamisel ja mahavõtmisel, pingi remontimisel, puhastamisel ja määrimisel, laastude ja puru koristamisel. Pinge väljalülitumisel elektrivõrgust tuleb pink otsekohe välja lülitada. 5. Tuleb kanda ettenähtud erirõivaid ja panna nööbid korralikult kinni. 6.Saetav puit tuleb üle vaadata, metallikillud ja naelad eemaldada.
Oleneb audiitorist, maksab selline hinnang 600-1000 kr. 3. 20 100 kr rahaliselt ja ülejäänud 19 900 kr mitterahaliselt. Sel juhul audiitorihinnangut ei nõuta. Sissemakse rahalist osa saab uuesti kasutada pärast osaühingu kandmist äriregistrisse, s.o umbes 1-1,5 nädala pärast. Osaühingu asutamiseks tuleb saata meile järgmised andmed: osaühingu nimi ja aadress; osaühingu põhitegevusala; asutajate ja juhatuse liikmete eesnimed, perekonnanimed, isikukoodid, elukoha aadressid ja dokumendi numbrid (millega notari juurde tulevad). kui suure osa omanikuks asutajad saavad.
töötajate esindajad ning selles lahendatakse töötervishoiu ja tööohutusega seotud küsimusi. Tööandja teavitab töökeskkonnanõukogu moodustamisest kirjalikult hiljemalt kümne päeva jooksul Tööinspektsiooni kohalikku asutust, esitades järgmised andmed: 1) nõukogu esimehe ees- ja perekonnanime, ameti ja kontaktandmed; 4 2) nõukogu liikmete ees- ja perekonnanimed, ametid; 3) nõukogu liikmete volituste kehtivuse aja. TÖÖVAHENDID JA TÖÖKOHT Töövahend on masin, seade, paigaldis, transpordivahend, tööriist või muu tööks kasutatav vahend. Töövahend peab olema tehniliselt heas seisukorras, korrapäraselt hooldatud ning töötajale sobiv. Töökoht on tööruumis paiknev töötamiskoht ja selle ümbrus või muu töötamiskoht, kuhu töötajal on juurdepääs või kus ta töötab tööandja loal või korraldusel.
kodukari piire ei täpsustatud 1804 seadused: Määrati kindlaks iga talu kohustused mõisa ees 4. Eesti talupoegade vabastamine pärisorjusest 1816 (Eestimaa) ja 1819 (Liivimaa). Aleksander I kinnitas talupoegade vabastamise põhimõtted, talupojad pidid saama vabaks järgmise 14 aasta jooksul. 5. Millised muutused kaasnesid pärisorjuse kaotamisega? Millised olid probleemid? Talupojad vabastati sunnismaisusest, nad said perekonnanimed ja passid. Tekkisid talurahva omavalitsused ja vallakohtud. Talupojad vabastati ilma maata, st. maa jäi mõisnikule ja maa kasutamiseks pidi seda rentima. Renti tasuti teotööga ehk tekkis teoorjus, mõisnike võim säilis. 6. Uued talurahvaseadused 1849 ja 1856 miks oli vaja uusi talurahvaseadusi? Mis oli nende seaduste sisu? Kuna kohati talupoegade olukord Eestis isegi halvenes. Eraldati talumaa ja mõisamaa, teorent asendati raharendiga, anti võimalus maad osta. 7
Suurenes talupoegade eneseteadvus. 1816/1819 talurahvaseadused Põhjused Euroopas oli alanud talupoegade vabastamine pärisorjusest (Suur Prantsuse revolutsioon, Napoleoni sõjad, reformid Preisimaal, Austrias jm) Pärisorjuse kriitika. Vene keskvõim survestas Baltikumi aadelkonda. Sisu Talurahvas kuulutati pärisorjusest priiks. Võimalik ümberasumine kubermangu piires. Pandi perekonnanimed. Keelati taluperemeeste ihunuhtlus. Maa jäi mõisniku ainuomandisse. ´”Vabad” rendilepingud. Renti tasuti teotöös ja natuuras Mõju Talupoeg sai vabaduse, aga selle kasutamine oli piiratud. Talupoeg oli sunnitud mõisniku renditingimused vastu võtma. 1840.aa Talurahva vastuhakud 1841. Pühajärve sõda/mõisas Vene õigeusku üleminek 19.sajandi keskpaiga talurahvaseadused
1802/1804 Talupoegadel õigus vallasvarale, pärimisõigus, seadus keelustas ka koormiste tõstmise (Eestimaa). Keelati talupoegade müük maast lahus, koormised viidi vastavusse maa suuruse ja väärtusega (nii Eestimaal kui ka Liivimaal) 1816/1819 Kaotati pärisorjus, talupojad võisid sõlmida lepinguid, omada lisaks vallasvarale nüüd ka kinnisvara va. maa, see oli ikka mõisniku oma, talupojad said piiratud liikumisvabaduse (ühest mõisast teise). Asutati vallakohtud, pandi perekonnanimed, algas teorendi aeg. (Eestimaa ja Liivimaa) 1849/1856 Eraldati talu ja mõisa maa, algas talude päriseks ostmine, toimus üleminek raharendile (Eestimaa ja Liivimaa) 1 1868 Kaotai teotöö (vaesemates taludes, kus raha nappis, võis teotöö edasi käia, see oli kokkuleppe asi. 2.Talurahva koormised Mõisale teorent, raha, naturaalmaksud (toiduaineid, vilja, mune, kangast jne
teokoormiseid. 2)vallakohuse sisse seadmine kohus koosnes mõisnikust, kahest abilisest. 1805. Kose-Uuemõisa vastuhakk. · 1816.a Eestimaa kubermang, 1819.a Liivimaa kubermang 1) Eesti- ja Liivimaa talupojad kuulutati isiklikult vabadeks, kaotati pärisorjus. 2) Maa jäi mõisnike omandiks, talupoeg võis seda rentida. 3) Talupoegade liikumisvabadust piirati, nad ei tohtinud minna linna ega teise kubermangu. · Talupojad said perekonnanimed e. priinimed · 1841.a toimusid rahutused, kuna talupojad tahtsid maad saada. · 1845 usuvahetusliikumine, paljud astusid Vene Õigeusku, lootes saada maad. · 1849.a Liivimaal, 1856. Eestimaal 1) Talu- ja mõisamaa vahele tõmmati kindel piir. 2)Mõisnikel soovitati hakata talupoegadele talusid päriseks müüma. 3)Soovitati teorent asendada raharendiga. Talurahva omavalitsuse kujunemine:
taluperemehed vabastati kodukarist, teistele ülempiir 15 hoopi loodi vallakohtud, mis olid mõisniku kontrolli all, kohtunikud olid talupojad (edasikaebused kihelkonnakohtule, kus kohtunikeks 1 mõisnik ja 2 talupoegade esindajat) hakkas kujunema talurahva omaette kohtusüsteem 23. mai 1816 Eestimaa kubermangus 26. märts 1819 Liivimaa kubermangus talurahvas sai pärisorjusest priiks ja pandi perekonnanimed (priinimed) mõisnik loobus kõigist õigustest talupoja isiku üle, kuid jäi maaomanikuks ja talupoeg pidi maad rentima normeeritud koormised asendati rendilepingutega tlp liikumisvabadus jäi piiratuks (keelatud asuda linna ja kubermangust välja, võis liikuda kubermangu piires mõisast mõisa) Reformid jäid poolikuks, sest talupoeg sai vabaduse ilma maaomandita valitsevaks teoorjuslik mõisamajandus omavalitsus sõltus mõisnikust
seega pidid talupojad edaspidigi teoorjusesse jääma. Pärisorjuse kaotamine Eestimaa kubermangus tegi möödapääsmatuks samasugused muudatused ka Liivimaa kubermangus. 26.märtsil 1819 allkirjastatud seadus Liivimaa talupoegade pärisorjusest vabastamise kohta kuulutati avalikult välja järgmise aasta alguses Riias, 12.märtsil 1820 tehti sama Saaremaa kihelkonnakirikutes. Ühtlasi said eestlased aastatel 1826-1835 toimunud nimereformi käigus kohustuslikus korras perekonnanimed. Osalt peetakse pärisorjuse kaotamist suhteliselt tähtsusetuks sündmuseks, sest maa jäi endiselt mõisniku omandisse ja pärisorjus asendus teoorjusega. Teisalt aga nähakse selles pöördepunkti Eesti ajaloos. 1809. aasta talurahvaseaduste täiendusega võisid talupojad ka maad osta, müüa ja pärida. Talupojad said küll isiklikult vabaks, kuid et sisuliselt kogu maa kuulus mõisnikele, pidid nad tolle heaks jätkuvalt tööd tegema ja teokoormised isegi suurenesid. Eestimaal kaotati 1816
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
