Ajalugu KT 19. saj I pool (0)

Inimesed:
Victoria -( 1837 - 1901) Ta oli tasakaalukas ja arukas valitseja. Ta ei sekkunud sisepoliitilistesse pisitülidesse ega sidunud end kummagi parteiga, tõstes sel viisil monarhia autoriteeti rahva hulgas.
Nikolai I - Ei kavandanud ulatuslikke reforme ega ümberkorraldusi. Oma peamise eesmärgina nägi ta kehtiva poliitilise korra säilitamist ja kindlustamist pinnapealsete ümberkorraldustega.
Aleksander I - Värskelt troonile saanud valitseja oli noor, suhtlemisaldis, vabameelne, hea hariduse ja kasvatusega. Troonile asudes lubas Aleksander I valitseda riiki oma vanaema Katariina II seaduste ja südamesoovide järgi.
David - Kõige järjekindlamalt klassitsistliku maalikunsti pähimõtteid järgiv prantslane . Ta osales agaralt oma aja poliitilistes sündmustes. Ta oli ka Napoleoni õuekunstnik. David oli ka osav portreemaalis.
Delacroix - Üks nimekamaid romantismiaja maalikunikke . Prantslane, kelle tööd paistavad silma erksate, kontrastsete värvide poolest. Oma mahuka loomingu ainestiku on ta sageli laenanud ajaloost ja kirjandusest.
Faraday - Inglise teadlane kelle avastused panid 19. sajandi esimesel poolel aluse nüüdisaja elektrotehnikale.
Morse - Ameeriak teadlane , kes leiutas telegraafiaaparaadi ja varsti hakati teateid edastama morsetähestiku abil.
1)19. sajandil muutusid erinevad rahvakihid aktiivsemaks
Talupojad: Iirimaal võideldi inglaste ülemvõimu vastu, talupojad ei olnud rahul kõrgete rendihindadega, eriti aktiivsed asusid ümber Ameerikasse;
Eesti- ja Liivimaal, kus pärisorjus oli kaotatud , said talupojad võimlause moodustada vallakogukond ja selle kaudu oma kohaliku elu küsimustega- magasivilja kogumisega, kooli ehitamisega ja õpetaja palkamisega, vallavaeste abistamisega jne
Töölised: näiteks tšartistid Inglismaal nõudsid paremaid töötingimusi, lühemat tööpäeva ja suuremat palka; USA-s algas ametiühingute moodustamine, eesmärgiks tööliste õiguste kaitse; USA-s ja Inglismaal naisliikumine, mis nõudis naistele võrdset palka meestega ja naistele valimisõigust
Rahvuslik kodanlus, haritlased ja töölised- rahvuslik liikumine, rahvusriigi loomise nõue, seda eelkõige Itaalias ja Saksamaal; 1848. aasta revolutsioonide käigus nõuti kodanikuõiguste ja –vabaduste kehtestamist, põhiseaduste sisseseadmist
1825. a Venemaa aadlikud korraldasid ülestõusu, et kehtestada riigis kodanikuõigused ja – vabadused ning vabastada talupojad pärisorjusest
1832. a toimus Inglismaal parlamendireform , mida olid nõudnud just jõukad inimesed. Kaotati ära pehkinud kohad ja valima said minna uute linnade varakad inimesed,
2)Lõunas olid suured (puuvilja)istandused,lõunas oli orjapidamine, neegerorjad.Põhjas olid väikesed farmid,kus töötasid oma pere inimesed, vabad farmerid , tööstuslinnad. Põhjas polnud orjust.
3) Aleksander 1 korraldas põhjalikult ümber impeeriumi riigivalitsemise süsteemi. Sellega seoses asjakohastati Venemaa valimisaparaati. Need ümberkorraldused tõid endaga kaasa aga ametnikkonna kasvu, bürokraatliku asjaajamise vohamise ning võimu kuritarvitamise. Haridusreformid olid olulised, sest paljud aadlikud isegi ei osanud osanud kirjutada ja haritud inimesi vajati üha rohkem. Mindi üle ühtsele koolisüsteemile. Need jäid poolikuks,sest pärast napoleoni sõjakäiku hakati ulatuslikult rajama sõjaväe asundusi ja terved riigitalupoegade külad muudeti sõjaväeasundusteks.
4)Venemaal oli talupoeg ja mõisnik venelane , Eestis oli talupoeg eestlane või lätlane ja mõisnik sakslane . Venemaal olid talupojad pärisorised, oli ka riigitalupoegi, kelle olukord oli kergem, nad pidid täitma kindlaks määratud koormisi. Eestimaal võeti vastu esimene talurahvaseadus : ´´Iggaüks´´. Sätestati: 1. Talupojad said õiguse vallasvarale 2. Talupojad said talukoha põlise kasutamisõiguse 3. Määrati kindlaks talupoegade koormised 4. Piirati mõisnike kodukariõigusi 5. Talupojad said isiklikult vabaks 6. Maa jäi mõisniku omaks 7. Talupojad pidid maad rentima 8. talupojad said endale perekonnanimed 9. Teotöö asemel raharent 10. Talupoeg sai osta talu endale päriseks. Talurahva omavalitsused - vallakogud ja vallakohus.
5)Vabameelsuse võidulepääs Aleksandes I ajal, valgustuslike ideede levik Euroopas ning Napoleoni sõdade-aedsed ümberkorraldused mõjutasid poliitilisi olusid Baltikumis. See kajastus ka kohaliku mõisnikkonna mõttemaailmas. Balti aadli majanduslik olukord halvenes, kuna pärisorjuslik mõisamajandus ei suutnud enam mõisnike vajadusi rahuldada. Paljud mõisnikud said aru, et neilegi tuleks kasuks, kui talupoeg on oma töötulemustest huvitatud ja tahab paremini töötada. Selle saavutamiseks tuli aga esmalt talupoegade olukorda kergendada ja nad pärisorjusest vabastada. 19.saj esimesel poolel see järk-järgult toimuski: kehtestati uued talurahvaseadused .
6) Aurumasin - aurulaev , auruvedur- pööre transpordi arengus, raudtee - töökohti tuli juurde, tootmises kasutati aurumasinaid . Elekter- nüüdisaja elektrotehnika . Fotograafia - selle vallas tehti olulised avastused. Telegraafiaaparaad- morsetähestik- info levis kiiremini.
7) Kunst muutus vabamaks , hakkas valitsema lihtsus, selgus ja reeglipärasust rõhutav klassitsism , selged vormid, rõhutatud piirjoontega skulptuur , värvid tuhmiid, varjunditeta. Vastukaaluks liigsele mõistuspärasusele hakkasid loovisikud peagi enam hindama tundeid, vabadust ja isikupära. Tekkis uus, neid väärtusi rõhutav kunstistiil- romantism . Maaliti inimeste portreesid ja sündmuseid, moodi tuli inimese paljas keha. Stiilid arenesid välja antiikajast ja Vana- Kreekast .