Rahvusvahelised suhted 1930ndail (1)

Rahvusvahelised suhted 1930ndail: Hitleri sammud Suur-Saksamaa loomisel ja Austria sündmused – mis, miks ja millal toimus;
Müncheni kokkulepe – millal, miks toimus, osalenud riigid, vastuvõetud otsus, selle otsuse tagajärg 1938. Aastal hakkas Hitler oma eesmärki ellu viima(Suur-Saksamaa loomist) ja esmaslt okupeeris Austria. Austerlased vastupanu ei osutanud ning Hitler kuulutas selle maa Saksa riigi osaks. Hiljem hakkas Saksamaa pilku köitma Tšehhoslovakkia ja Poola. ;; 1938. Aastal 29 septembril sõlmisid Suurbritannia , Prantsusmaa, Saksamaa ning Itaalia Müncheni kokkuleppe. Kokkuleppega loodeti vältida kogu Tšehhoslovakkia sattumist Hitleri võimu alla. Saksamaa sai loa okupeerida Sudeedimaa . 1938 aasta kevadel vallutasid sakslased kogu Tšehhoslovakkia. Prantsusmaa ega Suurbritannia ei astunud tšehhide ja slovakkide kaitseks välja, seega osutus kokkulepe sisuliselt Tšehhoslovakkia reetmiseks.
Saksa-Poola suhted (millised olid, miks sellised) (lk 94); Suurbritannia ja Prantsusmaa lubasid osutada Poolale igakülgset abi, juhul kui Saksamaa peaks teda kuidagiviisi ohustama. Sakslased üritasid suruda Poolale peale nõudmisi mitte ainult Gdanski, vaid ka teiste alade suhtes. Saksamaa tahtis näha Poolat oma ustavate vasallide hulgas. Poolakad ei tahtnud alluda ei Hitlerile ega ka Stalinile ning püüdsid säilitada kahe suurriigi vahelist iseseisvust.
MRP – mida see lühend tähendab, selle lepingu ametlik nimetus, miks ja millal (kuupäev) tekkis, osapooled (riigid), milles kokku lepiti (nii avalik kui salajane osa), mida see endaga kaasa tõi (lk 95). MRP- Molotovia-Ribbentropi pakt. See tekkis 23. August 1939. Sellega kohustusid riigid jääma erapooletuks, kui teine lepingu pool möne kolmanda riigiga sötta astuks. Nõukogude Liit ja Saksamaa on osapooled. Salajane protokoll milles toodi välja Nõukogude Liidu ja Saksamaa huvipiirkonnad Ida-ja Kagu-Euroopas. Hitler ja Stalin võisid vallutusi jätkata teineteist takistamata.
Teine maailmasõda : põhjused (poliitilised, majanduslikud, ideoloogilised ) ja toimumisaeg ( aastaarvud ) (lk 100); Sõda toimus 1939. – 1945a. Poliitilised: Pariisi rahukonverentsil loodud Versailles ’ süsteem osutus ebapüsivaks. Rahu tagamiseks Rahvasteliit ei tulnud oma ülesannetega toime. Peale 1939 aastat rahvusvaheline olukord teravnes. Eriti sõjakaks muutus Saksamaa. Majanduslikud: Selleks et Saksamaad majanduskriisist välja viia otsustas Hitler arendada sõjatööstust. Natsid võtsid suurpankuritelt laene, lubades vastutasuks nende käsutusse vallutatud maade tööstuse toorained ja odava tööjõu. Nõukogude Liidu majanduspoliitika pea eesmärk oli tugeva sõjaväe üles ehitamine. Ideoloogilised: Hitleri pöhiidee oli, et Saksa rahvas vajab eluruumi, seda tuli jõuga hankida naaberrahvastelt. Stalin aga unistas kommunismi möjuvõimu laiendamisest läände.
osapooled e. Saksamaa liitlased ja tema vastased (lk 100) Saksamaa liitlased olid Itaalia, Jaapan ja teised liitlased. Vastased olid Suurbritannia, NSV Liit, USA jt.
kes olid sõja ajal tähtsamate sõdivate riikide juhid (perekonnanimed) (lk 100, 102, 105); Saksamaa- Adolf Hitler, Itaalia- Mussolini ,Suurbritannia- Winston Churchill , NSV Liit- J.Stalin, USA- F.D Roosevelt
sõja peamised sõdimispiirkonnad:
idarinne Eestist Bulgaariani, peamine sõjategevus toimus NSVL Venemaa territooriumil) läänerinne peamiselt Prantsusmaal, Põhja-Aafrika, Põhja-Atlandi ja Vaikse ookeani piirkond
Teherani, Jalta, Potsdami konverentsid – miks toimusid, kes osalesid, mida otsustasid.(111,113) TEHERANI: 1943. Aasta lõpus toimus konverents , kus kohtusid Stalin, Roosevelt, Churchill. Otsustati, et USA ja Suurbritannia avavad Prantsusmaal teise rinde ja alustavad pealetungi sakslaste vastu Normandias. Nõukogude Liit toetab üldpealetungiga idast. Peale Saksamaa purustamist kuulutab NSV Liit Jaapanile sõja. JALTA: 1945.aasta veebruaris toimus Jaltas konverents, millest vötsid osa samad inimesed. Seal kooskõlastati kuidas lõplikult purustada Saksamaa ja milline on sõjajärgne maailmakorraldus. Määrati kindlaks ka ÜRO asutamis konverentsi aeg ja koht. POTSDAMI: 1945.aasta juulis-augustis toimunud konverentsil arutasid samad juhid Saksamaa sõjajärgse haldamise küsimusi . Tähtis oli kokkulepe anda sõjaroimarid rahvusvahelise sõjakohtu alla.
mõisted: Pearl Harbor , Auschwitz, Atlandi harta, Ühinenud Rahvaste deklaratsioon (lk 104-105); Pearl Harbor-Ameerika Ühendriikide rajatud sadam Hawaii saarestikus, Jaapan ründas USA-d 1941a . Auschwitz- suurim Saksa Teise maailmasõja aegne koonduslaager. Atlnadi harta-Rooseveldi ja Churchilli kokkulepe, milles sõnastati sõja eesmärgid ja sõjajärgse maailmakorralduse põhimõtted. Ühinenud Rahvaste deklaratsioon-
mida kujutasid endast totaalne sõda ja Holokaust , milline oli Saksamaa poliitika vallutatud aladel, mida kujutas endast vastupanuliikumine (lk 116-118);
Totaalne ehk kõikehaarav . Sõda haaras kogu maailma. Natsid käitusid juutidega julmalt.Neid hävitati mitmel viisil,esialgu eraldati neid getodesse, kus elu sarnanes vangilaagri omaga . Algul hukati neid koha peal, hiljem saadeti surmalaagritesse. Eesmärgiks oli hävitada Euroopas kõik juudid . Vallutatud aladel toimus vägivallatsemine. Vastupanuliikumine häiris natside sõjatehaste tööd ja rindel olevate vägede varustamist. Tapsid tähtsaid tegelasi, kutsusid elanikkonda üles keelduma koostööst.
sõja tulemused: kes sõja võitsid (lk 100),  mis sai Saksamaast vahetult pärast sõda (lk 113),  kuidas toimus Jaapani alistamine (lk 114) Saksamaa, Itaalia, Jaapan said lüüa. Saksamaa jagati Suurbritannia, USA, Prantsusmaa ja NSVL vahel 4 okupatsioonitsooniks ja pealinn Berliin 4 sektoriks.Pärast Saksamaa purustamist muutus Jaapani olukord lootusetuks, kuid alla ei tahetud anda. Seepeale otsustas USA kasutada tuumapomme. Nõukkogude väed purustasid Jaapani miljonilise armee . Pärast Jaapani juhid nõususid alla andma 2sept. 1945a.