Töökeskkonna spetsialist,töökeskkonna volinik, töökeskkonna nõukogu (0)

TALLINNA TEENINDUSKOOL
Fariza Imanova
MK13 -TE2
Töökeskkonna spetsialist,töökeskkonna volinik ,
töökeskkonna nõukogu
Referaat
Juhendaja : Heikki Eskusson
Tallinn 2014

Sisukord

SISSEJUHATUS 2
1.TÖÖKESKKONNASPETSIALIST 3
1.1TÖÖKESKKONNASPETSIALISTI KOOLITUSNÕUDED 4
2.TÖÖKESKKONNAVOLINIK 5
3.TÖÖKESKKONNANÕUKOGU 6
KOKKUVÕTE 8
KASUTATUD KIRJANDUS 9

SISSEJUHATUS

Antud referaadis üritan endale selgeks teha kes on töökeskkonna volinik,spetsialist ja töökeskkonna nõukogu, mis on nende igapäevased ülesanded. Mida peab tegema, et saada töökeskkonna volinikuks, spetsialistiks ja kuidas saada töökeskkonna nõukogusse.

TÖÖKESKKONNASPETSIALIST

Töökeskkonnaspetsialist on töökeskkonna alal pädev insener või muu töökeskkonnaõpetust saanud spetsialist ettevõttes, keda tööandja on volitanud täitma töötervishoiu ja tööohutuse alaseid ülesandeid. Töökeskkonnaspetsialisti ülesandeid täitev isik peab olema igas ettevõttes.
Töökeskkonnaspetsialist peab tundma töötervishoidu ja tööohutust reguleerivaid õigusakte ja ettevõtte töötingimusi, neid jälgima ja kontrollima ning võtma tarvitusele abinõud töökeskkonna ohutegurite mõju vähendamiseks.
Töökeskkonnaspetsialist on kohustatud peatama ajutiselt töö ohtlikus töölõigus või keelama ohtliku töövahendi kasutamise, kui on tekkinud otsene oht töötaja elule või tervisele ja kui ohtu ei ole võimalik muul viisil kõrvaldada.
Ohutu töökeskkonna loomiseks ning töötajate töövõime säilitamiseks teeb töökeskkonnaspetsialist koostööd töötajatega ning töökeskkonnavoliniku, töökeskkonnanõukogu, töötajate usaldusisiku ja töötervishoiuteenuse osutajaga.
Töökeskkonnaspetsialisti ametisse määramine või tööle võtmine ei vabasta tööandjat vastutusest töötervishoiu ja tööohutuse valdkonnas.
Tööandja teavitab määratud töökeskkonnaspetsialistist Tööinspektsiooni kohalikku asutust kirjalikult kümne päeva jooksul, esitades tema ees- ja perekonnanime , ametikoha ning kontaktandmed .

TÖÖKESKKONNASPETSIALISTI KOOLITUSNÕUDED

Töökeskkonnaspetsialist peab olema töökeskkonna alal pädev – olles läbinud vastava koolituse ning tundes töökeskkonda reguleerivaid õigusakte. Töökeskkonnaspetsialistidele pakuvad erikoolitust kursustena näiteks Tööinspektsioon ning Tallinna Tehnikaülikool.
Vähemalt iga viie aasta järel peab töökeskkonnaspetsialist läbima täiendkoolituse. Sageli käsitletakse täiendkoolitustel näiteks muudatusi olulistes õigusaktides, kuid koolituse sisu ja kestuse valib töökeskkonnaspetsialist koostöös tööandjaga ise, lähtudest oma tööalastest vajadustest

TÖÖKESKKONNAVOLINIK

Töökeskkonnavolinik on ettevõttes töötajate poolt valitud isik, kes esindab töötajate arvamust töötervishoiu ja tööohutuse alastel läbirääkimistel tööandjaga. Töökeskkonnavolinik valitakse ettevõttes, kus töötab 10 või enam töötajat.
Töökeskkonnavoliniku kohustused on:
1) jälgida, et töökohas oleksid rakendatud töötervishoiu ja tööohutuse abinõud ning et töötajad oleksid varustatud töökorras isikukaitsevahenditega;
2) osaleda oma töölõigus toimunud tööõnnetuse ja kutsehaigestumise uurimisel ;
3) teatada ohuolukorrast või töökeskkonnas avastatud puudusest viivitamata töötajatele ja tööandjale või tema esindajale ning nõuda tööandjalt puuduse kõrvaldamist võimalikult lühikese aja jooksul;
4) tunda töötajatele kohustuslikke juhendeid ja õigusakte;
5) jälgida, et töötajad saaksid töötervishoiu ja tööohutuse valdkonnas vajalikud teadmised, juhendamise ja väljaõppe.
Töökeskkonnavoliniku koolitus toimub tööajal ja tööandja kulul. Koolitusi reguleerib töötervishoiu ja tööohutusalase väljaõppe ja täiendõppe kord. Töökeskkonnavolinike ja töökeskkonnanõukogu liikmete väljaõpet ning töökeskkonnaalast täiendõpet võivad läbi viia ainult Sotsiaalministeeriumis registreeritud koolitusasutused.
Töökeskkonnavolinikul on õigus:
1) nõuda tööandjalt ettenähtud töötervishoiu ja tööohutuse abinõude rakendamist, töötajate varustamist töökorras isikukaitsevahenditega ning teha ettepanekuid ohuallika kõrvaldamiseks ja töökeskkonna parandamiseks;
2) pääseda ettevõttes kõigisse tema ülesannete täitmiseks vajalikesse töökohtadesse, saada tööandjalt oma kohustuste täitmiseks vajalikku teavet käesoleva seaduse § 13 lõike 1 punktides 3 ja 4 ning § 24 lõikes 3 nimetatud andmete ja dokumentide kohta ning teavet tööinspektori ettekirjutusest tööandjale;
3) pöörduda asukohajärgse tööinspektori poole või esitada oma märkused tööinspektorile tema kontrollkäikude ajal;
4) peatada ajutiselt töö ohtlikus töölõigus või keelata ohtliku töövahendi kasutamine, kui töötaja elu või tervis on otseselt ohus ja kui ohtu ei ole võimalik muul viisil kõrvaldada. Ohust tuleb viivitamata teatada tööandjale või tema esindajale. Tööd ei tohi jätkata enne, kui oht on kõrvaldatud.
Töökeskkonnavolinik ei tohi oma ülesannete täitmise tõttu sattuda ebasoodsasse olukorda, kui ilmneb tema ja tööandja huvide konflikt.

TÖÖKESKKONNANÕUKOGU

Töökeskkonnanõukogu tuleb moodustada ettevõtetes, kus on 50 või enam töötajat. Töökeskkonnanõukogu on ettevõttesisene institutsioon , milles on võrdselt nii tööandja kui töötajate esindajad ning selles lahendatakse töötervishoiu ja tööohutusega seotud küsimusi.
Töökeskkonnanõukogu valib oma liikmete hulgast esimehe ja tema asetäitja. Nõukogu võtab otsused vastu konsensuspõhimõttel.
Tööandja teavitab töökeskkonnanõukogu moodustamisest kirjalikult hiljemalt kümne päeva jooksul Tööinspektsiooni kohalikku asutust, esitades järgmised andmed:
1) nõukogu esimehe ees- ja perekonnanime, ameti ja kontaktandmed;
2) nõukogu liikmete ees- ja perekonnanimed , ametid;
3) nõukogu liikmete volituste kehtivuse aja.
Töökeskkonnanõukogu:
1) analüüsib korrapäraselt ettevõtte töötingimusi, registreerib tekkivad probleemid ja teeb tööandjale ettepanekuid nende lahendamiseks ning jälgib vastuvõetud otsuste täitmist;
2) osaleb ettevõtte töötervishoiu ja tööohutuse arenduskava ning ettevõtte rekonstrueerimise, remondi, tehnoloogiliste uuenduste ja muude plaanide koostamisel;
3) tutvub ettevõtte töökeskkonna sisekontrolli tulemustega ning vajaduse korral teeb ettepanekuid puuduste kõrvaldamiseks;
4) analüüsib tööõnnetusi ning kutsehaigestumisi ja muid tööga seotud haigestumisi ning jälgib, et tööandja rakendab abinõusid nende ennetamiseks;
5) aitab luua naistöötajatele ning alaealistele ja puudega töötajatele sobivad töötingimused ja töökorralduse.
Tööandja vabastab töökeskkonnanõukogu liikme põhitööst ajaks, millal ta täidab töökeskkonnanõukogu liikme kohustusi. Nõukogu liikmele säilitatakse selleks ajaks keskmine töötasu. Töötajaid esindaval töökeskkonnanõukogu liikmel on Eesti Vabariigi töölepingu seaduses või avaliku teenistuse seaduses ning kollektiiv- ja töölepingus ettenähtud tagatised. Põhitööst vabastamise tingimused nähakse ette kollektiivlepingus või muus tööandja ja töötajate kirjalikus lepingus. Põhitööst vabastamise aeg ei tohi olla lühem kui üks tund nädalas. Kui töökeskkonnanõukogu liige on ka töökeskkonnavolinik, siis kummakski tööks ettenähtud aeg liidetakse.
Töökeskkonnanõukogu liikmete väljaõppe ja täiendõppe korraldab tööandja oma kulul ja tööajal. Väljaõppe ja täiendõppe ajaks säilitatakse neile keskmine töötasu.
Töökeskkonnanõukogu teavitab kirjalikult hiljemalt iga aasta 1. detsembriks Tööinspektsiooni kohalikku asutust oma viimase 12 kuu tegevusest.

KOKKUVÕTE

Töö koostamise käigus suutsin endale selgeks teha mis vahe on töökeskkonnaspetsialisti ja -voliniku vahel. Millega nad tegelevad, mis on nende õigused ja kohustused. Samuti sain teada mis on töökeskkonnanõukogu eesmärk ja kuidas ta toimib.

KASUTATUD KIRJANDUS

http://www.tooelu.ee/et/teemad/tookeskkonna_korraldus/tookeskkonnaspetsialist/Tookeskkonnaspetsialisti-padevus-ja-koolitusnouded (25.01.2014)

http://www.ti.ee/index.php?page=942 & (27.01.2014)

http://www.ti.ee/index.php?page=943 & (26.01.2014)

http://www.ti.ee/index.php?page=944 & (25.01.2014)