Bio KT JUURED Sammasjuurestik- Juurestik, millel on peajuur(sammasjuur) ja küljejuur. -külgjuured on sama ehitusega kui peajuur, aga väiksemad. -rohttaimedel,põõsastel, puudel Narmasjuurestik- Juurestik, millel on kõik juured enam-vähem ühesugused. -idujuur haruneb nõrgalt. -kõrrelistel Juurtega saavad taimed vajaliku vee ja lahustunud mineraalaineid. Juurekübar- juure tippus, katab ja kaitseb kasvukuhikut. Kasvuvööde- juure osa, kus kasvavad noored juurerakud suuremaks. Imevvööde- 2-8 mm pikkune osa, mille moodustavad juurekarvad. Juurekarvad- hangivad mullast vet ja toitaineid.
USA lääneosas Kalifornia ja Nevada osariikide piiril olevas mäestikus. Meie tavalisteks metsapuudeks on okaspuud mänd ja kuusk. Suurema osa (ligikaudu 40%) Eesti metsadest moodustavad männikud. Mänd Mänd on mulla suhtes vähenõudlik. Mänd on valgusnõudlik, ta ei talu teiste puude varju. Mullaviljakuse ja niiskuse suhtes on aga mänd leplik. Ta kasvab nii soodel kui ka kuivadel liivadel ja loopealsetel. Toitainetevaestes liivmuldades tungib männi peajuur sügavale. Viljakates muldades haruneb peajuur ülemistes mullakihtides ning saab vett ja mineraalaineid. Soostunud muldades, kus põhjavesi on kõrgel, areneb männi pindmine juurestik ja ta kasv on kidur. Isaskäbi emaskäbid
peajuur. Peajuurest kasvavad külgjuured, mis võivad omakorda haruneda. Paljudel mitmeaastastel taimedel leidub ka lisajuuri. Lisajuured sarnanevad oma ülesannetelt ja ehituselt teiste juurtega, kuid erinevad tekkekoha poolest need kasvavad vartest või lehtedest. Täida tabel juuremuudendite kohta! juuremuudend iseloomustus näited säilitusjuured varuainete säilitamiseks, lihakas peajuur kaal, peet porgand, daalia ronijuured pika ja nõrga varrega taimedel luuderohi kinnitumiseks ja ronimiseks tõmbejuured talvituva osa mulda tõmbamiseks, et krookus, liilia, nurmenukk, kaitsta pungi külma eest jänesekapsas õhujuured õhust veeauru imamiseks orhideed, monstera Kuidas saavad hakkama juurteta taimed?
peajuur. Peajuurest kasvavad külgjuured, mis võivad omakorda haruneda. Paljudel mitmeaastastel taimedel leidub ka lisajuuri. Lisajuured sarnanevad oma ülesannetelt ja ehituselt teiste juurtega, kuid erinevad tekkekoha poolest need kasvavad vartest või lehtedest. Täida tabel juuremuudendite kohta! juuremuudend iseloomustus näited säilitusjuured varuainete säilitamiseks, lihakas peajuur kaal, peet porgand, daalia ronijuured pika ja nõrga varrega taimedel luuderohi kinnitumiseks ja ronimiseks tõmbejuured talvituva osa mulda tõmbamiseks, et krookus, liilia, nurmenukk, kaitsta pungi külma eest jänesekapsas õhujuured õhust veeauru imamiseks orhideed, monstera Kuidas saavad hakkama juurteta taimed?
Kordamisküsimused Juur 1. Kumb on taime kasvuks soodsam, kas juur või juurestik? Miks? Juur,sest see ulatub sügavamale mulda ja saab seega rohkem toitaineid ja vett. 2. Võrdle sammas- ja narmasjuurestiku ehitust ja teket. Sammasjuurestik on siis kui idujuurest areneb üks peajuur ja sellest saavad alguse külgjuured, mis omakorda harunevad.Külgjuured on samasuguse ehitusega nagu peajuur aga peenemad.Narmasjuurestikul on palju enamvähem ühesuguseid juuri ja ta kujuneb teisiti kui sammasjuurestik.Seemne idanemisel areneb ja haruneb idujuur nõrgalt, kuid peagi kasvab varre alumisest osast hulgaliselt lisajuuri. 3. Iseloomusta juurevöötme ehitust ja teket. Külgjuurte vöötmes moodustuvad külgjuured,mis võivad omakorda haruneda. Imevvöötmes esinevad juurekarvad. Vee omastamine mullast toimub OSMOOSI teel.
Kuusk Männijuured kasvavad sügavale maasisse Vee amuutamiseks samuti abiks seeneniidistik (kuuseriisikas) Okas on V tähe kujuline ja kasvab paaris Käbi küpsemise aeg on 2 aastat Vajab vähe valgust Vajab viljakat mulda Kuusel puudub peajuur ja team juured on ühtlaselt laiali mõõda madalat maakihti. Vee ammutamiseks on abiks seeneniidistik (männiriisikas) Okas kasvab kuusel üksikult Käbi saab valmis vähem kui aastaga Mänd Vajab palju valgust Vähenõudlik mulla suhtes
1 ja 2 idulehelised Isel. õis ja vili Paljunemine sugulisel ja mittesugulisel teel Liigirikkaim taimerühm, 240 000 liiki Vesiroos Klass Kaheidulehelised Õistaimede suurim klass 180000 liiki, Eestis 1000 71 seltsi, 333 sugukonda 2 idulehte, 1 peajuur ja ringina asetsevad juhtkimbud Päevalill Selts Roosilaadsed Sugukond Roosõielised 30004000 liiki, 100 120 perekonda Perekond Toomingas Kasvab Euraasia metsavööndis ning Põhja ja Lõuna Ameerikas. Viljad valmivad suve lõpuks. Toomingas varakevadel
9. Mis ülesannet täidavad juurikad, kuidas and kujunevad ja millistel taimedel nad esinevad? Juurikad moodustuvad peajuurest, eristatakse pead, kaela ja pärisjuurt. Tekivad tänu tänu niineparenhüümi vohamisele varuainete kogunemise tõttu. Ülesanne varuainete kogumine ja säilitamine. N: juurviljad: porgand, peet. 10.Millistest taimeosadest võivad välja kasvada juured ning mis tüüpi juurtega on sel juhul tegemist? 1) Idujuurest areneb peajuur 2) Varrest, lehest või nende muudenditest saavad alguse lisajuured 11.Juuremügarad: a) millistel taimedel nad esinevad b) mis nende moodustamist põhjustab c) milles seisneb nende tähtsus a) Esinevad peamiselt liblikõielistel, kuid ka lepal ja veel u. 200 liigil teistest perekondadest b) Taimede juurtes elavad bakterid, mis suudavad omastada õhulämmastikku ja seetõttu tekivad kasvajataolised moodustised
Kõige tavalisem metsapuu Second level Third level Leplik kasvutingimuste suhtes Fourth level Okkad vitamiin C rikkad Fifth level Okkad on kahekaupa, vahakihiga kaetud, 4-7cm, püsivad 3 aastat Seemned- munajad, levik tuule abil Looduses paljuneb seemnetega Juurestik- sügavale ulatuv peajuur ja horisontaalsed külgjuured, (soodes on juurestik pinnalähedasem) Emaskäbi- 3-7 cm, värvuselt pruunid või hallikad. Isaskäbi- 0,5-0,6 cm, kollased ning hävivad kohe pärast tolmlemist Kuusk 50 liiki Click to edit Master text styles Vajab head pinnast, varjutaluv Second level Okkad- 2,5cm, 5-7a, kinnituvad ühekaupa, Third level neljakandilised või lamendunud. Fourth level
paljasseemnetaimedeks.Okaspuud kasvavad enamasti ppoolkeral,jahekliima.Miks okaspuudel väiksed lehed?Et piirata aurumist.peale kahanenudLehepinna vähendab vee aurumist oksatest ka neid katev vahakihtJa selle all olev kattekute, see kaitseb ka temp kõikumise eest.Eestis 4 okaspuud:mänd kuusk kadakas jugapuu.lehis on ainukeMis langetab talveks lehed, ta suvihaljas. Harilik mänd, meie metsasLevinuim puuliik (1mänd 2kask 3kuusk), vastupidav vähenõudlik puu,Tal on tugev peajuur,mis kehvematel muldadel tungib sügavamale jaSaab sealt toitu. Harilik kuusk palju nõudlikum männist, pole sügavaleTung. Juurt, enamus juured paiknevad pinnalähedases kihis, ta eelistabToitaineterikkaid paiku.kuused taluvad häste varju.Harilik jugapuuTumeroheliste pehmete okastega puu. Nagu kadakad pole tal emasKäbisid. Valminud seemet kandev soomus on punane ja lihakas(Näeb välja nagu mari).jugapuu on mürgine puu.okaspuude tähtsusRikastavad õhku hapnikuga, mõjutavad mulla omadusi,
Juure vöötmed: juurekübar, pikenemisvööde, imamisvööde, külgjuurte vööde. Juurestik. Juurestiku läbimõõt on tavaliselt mitu korda suurem, kui võra läbimõõt. Juurestiku poolt hõivatud pinnase ruumala on aga siiski ligikaudu võrdne võra ruumalaga, sest juurestiku sügavus on tavaliselt palju väiksem, kui võra kõrgus. Juurestiku sügavuses on ka olulised liigilised erinevused. Näiteks kuusele ja kasele on iseloomulik pindmine juurestik – peajuur puudub ja juurestik paikneb maapinna lähedal ka pinnastes, mis on juurtele läbitavad ka palju sügavamal. Näiteks männile ja tammele on aga iseloomulik võimalikult sügavale tungiv juurestik. Ülesande põhjal liigitatakse juuri skelettjuurteks ja imijuurteks. Skelettjuurte (peajuur jt suuremad juured) põhiülesandeks on taime kinnitamine mulda, juurestikule mehaanilise tugevuse andmine ja ainete edasijuhtimine taimes. Imijuurteks on juurte peened, juurekarvadega varustatud tipulähedased
3.1. Puittaimede ehitus (morfoloogia) 3.1.1.Puittaimede juurestik Juur on üldjuhul maasisene taimeorgan, mille ülesandeks on taime kinnitamine substraati, vee ja selles lahustunud ainete hankimine mullast ning selle toimetamine taime maapealsetesse osadesse. Juured võivad erijuhtudel spetsialiseeruda ka muudeks ülesanneteks (tugi-, roni- ja õhujuured), nad võivad isegi fotosünteesida ja hapnikku omastada. Juured jaotatakse pea-, külg- ja lisajuurteks. Peajuur tekib seemne idanedes idujuurest ja kasvab otsesuunas maasse. Peajuurest tekivad harud e külgjuured. Külgjuured kasvavad peajuurest välja igas suunas ja harunevad omakorda korduvalt. Kui istutate lehtpuutaime mulda liiga sügavale, võivad juurekaelast kõrgemalt areneda taimel veel lisajuured. Lisajuured ei arene peajuurest, vaid harilikult varrest ja nad aitavad taimel ebasoodsate oludega kohaneda ning ellu jääda. Palju lisajuuri tekib paju-, kontpuu- ja
ka üle 1000 aasta. Vanuserekordiks on registreeritud veidi üle 1400 aasta. Tüve läbimõõt on tavaliselt kuni 3 (4,5) m. Korp on punakaspruun kuni hallikaspruun või isegi mustjas, paks, vanematel puudel plaatjas ja sügavrõmeline. Juurestik plastiline ja võib areneda võrdlemisi sügavale, kuid selle morfoloogilised parameetrid sõltuvad eelkõige kasvupinnase sügavusest ja pinnasevee tasemest. Seemikute esimestel eluaastatel areneb peajuur üsna kiiresti. Sügavamates muldades (69135 cm) saavutab peajuur 50% oma lõplikust pikkusest kolme kuni viie, 90% aga kuue kuni kaheksa aasta jooksul. Võra on kitsaskoonusja või kitsasmunaja kuni silinderja kujuga. Noored võrsed on tuhmilt kollakasrohelised kuni punakaspurpurjad, nõrgalt karvased, vananedes muutuvad halliks ja siledaks. Pungad on 610 mm pikkused, läikivalt punakaspruunid, vaiguta. Okkad on tömpjad kuni teravad, 23 (4) cm pikkused, kollakas- kuni
Porgandit süüakse toorelt, keedetult ja hautatult. Hinnatud komponent on porgand mitmesugustes toorsalatites, samuti suppides ja ühepajatoitudes. Ta on suurepärane dieettoiduaine, mida soovitatakse eelkõige südame- veresoonkonna, maksa- ja neeruhaigetele. Väga tervislik on rauaühendite poolest rikas porgandimahl, mis eriti kasulik kehvveresuse korral. Asendamatu on porgand ja porgandimahl väikelaste menüüs. Lisaks kasutatakse porgandit ka ravikosmeetikas. Mõnikord võib porgandi peajuur olla ebatavalise kujuga.(see sõltub sellest kui on ebaühtlaselt sademeid.) Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase laade Muutke teksti Teine tase se Kolmas ta Neljas tas e Viies tase
Valitsevad keskmised niiskustingimused. Lubjavaene Huumusrikas Kõduhorisont on õhuke, huumushorisont karbonaatsel lähtekivimul tuse. Aineringe on kiire. Puurinne Puurinne sisaldab kõige enam harilikku kuuske, kuid kasvab ka harilikku mändi, arukaske, harilikku haaba, harilikku tamme. Arukask Arukask Harilik tamm Harilik haab Kuusk Vajab viljakat mulda, kuid vähe valgust. Eestis levikult kolmandal kohal (I mänd, II kask). Puudub jäme sügavale tungiv peajuur. Võra tihe, okkad ja oksad paiknevad tihedalt Õitseb suve alguses. Esmaskäbid on nagu punased küünlad kuusepuul. Käbid valmivad ühe aastaga. Mis kuuske kahjustab? Juurepess see on seen, mille niidistik saab alguse kuuse vigastatud tüvel. Levib tüvest edasi juurtesse ning tekitab puidus mädaniku. Sellest kahjustatud kuusk ei pea tormituultele vastu ja murdub kergelt. Kuuse-kooreürask mardikas, kelle vastsed uuristavad kuuse koore all ja põhjustavad puu hukkumise.
Aga üks ühine omadus on neil küll -- murtud varred ajavad välja valget piimamahla, mis pärjapunuja käed üsna ruttu pruunilaiguliseks muudab ning mida ükski seep kuidagi ei taha maha võtta. Seda kibedat piimmahla leidub ka võilille lehtedes. Millegipärast ei tee loomad mõrust maitsest üldse välja ja krõmpsutavad nii võilillelehti kui -õisi mõnuga! Maa-alune osa Suhteliselt jäme vertikaalselt sügavale mulda tungiv peajuur väheste külgjuurtega. Juurekael on enamasti karvane. Juur võib olla kuni pool meetrit pikk. Paljunemine Paljuneb eelkõige seemnetega, kuid ka juurtel olevatest kasvupungadest. Ühel taimel võib valmida kuni 7000 seemet. Mullas säilib nende idanemisvõime 2¼-3 aastat, kuivas ruumis kuni 12 aastat. Levik ja ohtrus Võilill on levinud laialdaselt kõikidel mandritel peale Antarktika, suhteliselt vähe leidub teda ka Aafrikas. Põhja- ja Lõuna-Ameerikas on tulnukana
juurekübaraga kaetud tipust pidevalt pikkusesse ja ei moodusta kunagi lehti. 5. Mis on juure ülesanded? 1) imab mullast vett ja mineraalaineid 2) kinnitab taime substraati 3) teostab sidet mulla mikroorgamismidega 4) varuainete ladestumiskoht 5) vegetatiivse paljunemise elund 6) sünteesib mõningaid orgaanilisi aineid 6. Kuidas erinevaid juuretüüpe päritolu järgi liigitatakse ja millest nad arenevad? 1) Peajuur - areneb ainult idujuurest 2) Lisajuur- saab alguse varrest, lehest või nende 3) Külgjuured - harunevad peajuurest ja lisajuurtest. 7. Millises juure vöötmes toimub kudede eristumine? Eristumis e. imavvöötmes 8. Mis vahe on ühe- ja kaheiduleheliste taimede idanemisel? Kaheidulehelistel toob võsu idulehed maapinnale, üheidulehelistel jääb ainus iduleht seemnesse. 9. Mis ülesannet täidavad juuremugulad, kuidas nad kujunevad ja millistel taimedel nad esinevad?
(eritavad vett lehe välispinnale). Vee-erituskude e epiteem. Vee eritamine e gutatsioon. JUUR - Tipmise kasvukuhikuga radiaalsümmeetriline maasisene organ, millel pole kunagi lehti. ·Ülesanded Taime kinnitamine pinnasesse Vee ja mineraalainete vastuvõtt ja transport Mõnede orgaaniliste ainete süntees Säilitusorgan, paljunemisvahend, hingamisvahend, ronimisvahend ·Liigitamine (pea-, külg-, lisa-, idujuur) Peajuur: areneb seemne idujuurest. Taimel saab olla vaid üks peajuur. Külgjuur: kasvab välja peajuurest või mõnest teisest juurest (külgjuurest, lisajuurest). Lisajuur: areneb mõndadel taimeliikidel varrest või lehtedest (sattudes niiskesse keskkonda). Idujuur: peajuure alge seemnes. ·Juure vööndid Kasvukuhik: varre ja juure tipus paiknev kooniline moodustis, milles asuvad apikaalsed e tipmised algkoed. Kasvukuhikut katab juurekübar.
Lehtede Leht alumine pind on valkjas, tihedalt karvane kuni viltjas. Kõik lehed on juurmise kodarikuna. Lehe pikkus on taime õitsemise ajal 6...18 (22) cm, laius 1,8...5 cm. Pärast õitsemist lehed suurenevad Vars Maapinnal on taimel üks kuni mitu püstist lehtedeta õisikuvarba. Risoom on viltune, arvukate nöörjate lisajuurtega. Lisajuurte eluiga Maa-alune osa on 4 a, peajuur sureb varakult. Paljuneb nii seemnetega kui ka vegetatiivselt emataimest Paljunemine risoomiharude eraldumise teel. Levinud laialdaselt peamiselt Euroopas, puudub põhjapoolsetes Levik ja ohtrus piirkondades. Eestis tavaline, sagedam Põhja- ja Lääne-Eestis. Kasvab kuivadel päris- ja looniitudel, samuti metsaservadel, Kasvukoht põõsastikes, teeäärtel. Lubjalembene
Klass: Kaheidulehelised Selts: Seebipuulaadsed Sugukond: Seebipuulised Perekond: Vaher Liik:Harilik vaher VÄLIMUS vaher on ühekojaline lehtpuu tüve läbimõõt kuni 1 meeter eluiga 150200 aastat, harva kuni 300 võrsed ja noor tüvi on siledad, isegi kergelt läikivad ja punakaspruunid vanemas eas kattub tüvi tumehalli peenerõmelise korbaga võra on suur ja laiuv, tõusvate harudega vahtral on hästi arenenud sammasjuurestik, peajuur ei tungi sügavale, külgjuured on tugevad ja hästi harunenud vahtrat on võrreldud tammega nii juurestiku kui puidu tugevuse tõttu VÄLIMUS vahtra lehed on 57 teravatipulise hõlmaga, hõlmad on üksikute suurte teravate hammastega toorelt sisaldavad lehed valget piimmahla lehed kinnituvad oksale vastakuti lehed on suured: 515, isegi kuni 25 cm pikad ja niisama laiad ning pika peenikese rootsuga
Noored võrsed on rohekad, hiljem pruunid, karvadeta. Okkad on peensaagja servaga, sise- ja välisküljel asuvate õhulõheribadega, kahekaupa kimbus. Nende pikkus on 3...7 cm, olles jõulistel noorpuudel isegi kuni 10 cm. Okkad püsivad võrsetel tavaliselt 3 aastat, soojemas merelises kliimas 2 ning kontinentaalse kliimaga aladel 46 (harva kuni 9) aastat. Männi juurestik on väga plastiline. Sügavamas ja värskes liivmullas moodustuvad võimas peajuur ja rohkesti vertikaalseid külgjuuri. Juured võivad liivmullas ulatuda kuni 2,7 m sügavusele. Horisontaalsed juured on enamasti kuni 25 cm paksuses ülemises mullahorisondis. Väga väheviljakatel liivmuldadel moodustub männil lühike peajuur ja üsna pikad maapinnalähedased külgjuured. Rasketel savimuldadel ei ulatu horisontaalsuunas arenevad külgjuured tavaliselt puu võrast kaugemale. Veega küllastunud muldade tõttu on soodes ja rabades puudel kesiselt arenenud
Isaskäbid on 0,5¼0,6 cm pikad ja kollased ning hävivad kohe pärast tolmlemist. Paljunemisviis: seemnetega Tunnus: Okaspuu, okkad on kahekaupa kinnitunud, käbid, puul allpool puuduvad oksad. Nimetus: Harilik võilill Kuulub sugukonda korvõielised, klassi kaheidulehelised ja hõimkonda õistaimed. Juur: sügavale mulda tungiv peajuur väheste külgjuurtega. Vars: pikk õõnes õisikuvarb, mis on korvõisiku all tihedalt kaetud võrkjate villkarvadega. Leht: aarjalt sulglõhised, sulghõlmised kuni -jagused lihtlehed, hõredalt karvased kuni paljad, värvuselt rohirohelised. http://tere.kevad.ed Õis: esinevad ainult keelõied, mis on koondunud tihedasse paljuõielisse u.ee/2003/taimed/vo
kuid samas kultiveeritakse neid ka parkides ja haljasaladel. (Rohtla, 2001) Meetaimede morfoloogia Meetaime üheks väga oluliseks osaks on tema juur. Eestis kasvavatel meetaimedel on enamasti sammas- ja narmasjuured. Sammasjuur on juure jämedam osa, mis tungib sügavale mulda ja mille küljest hargnevad külgjuured. Sammasjuurtega meetaimed on meil Eestis näiteks põlduba, roosa ristik, aasristik, lutsern jt. Narmasjuurtega taimedel puudub teistest jämedam peajuur. (Rohtla, 2001) Teine väga oluline taimeosa meetaimel on vars. Viimased võivad taimedel olla väga mitmesuguse ehitusega. Peamiselt kohtab meetaimedel püstiseid, tõusvaid või lamavaid varsi. (Rohtla, 2001) Kolmas väga oluline tunnus eristamisel on ka taime lehe ehitus. Meetaimede lehed võivad olla lineaalsed, süstjad, elliptilised, munajad, talbjad, südajad jne. Lisaks lehe kujule on taimeliigi määramisel väga olulise tähtsusega lehe tipp, alus jne. (Rohtla, 2001)
Kadrina Keskkool HÕIMKOND: ÕISTAIMED (Anthophyta) Referaat Koostaja: Homosapiens Kadrina 2001 SISUKORD ÕISTAIMEDE ÜLDISELOOMUSTUS Millised on õistaimed? Õis- ehk katteseemnetaimede kõige iseloomulikumateks tunnusteks on õis ja sellest arenev vili. Need on organid, mis teiste taimerühmade esindajatel puuduvad. Õistaimedel on kujunenud vedelike transportimiseks erilised sooned trahheed. Õistaimede lehtedel on laba ja selles harunenud rood. Enamik liike on heitlehised või suvehaljad nende lehed varisevad igal aastal. Õistaimede hulka kuulub nii puid, põõsaid kui ka rohttaimi. Kõik õistaimed jaotatakse kahte klassi: ühe- ja kaheidulehelised. Klassi nimetus on tuletatud seemnes asuvate idulehtede arvu järgi. Ka mõlemasse klassi kuuluvate taimeliikide siseehitus on erinev. Kus kasvavad õistaimed? Õ...
Juur Õistaimedeks nimetatakse taimi kellel on õied, seemned ja viljad. Juurestikuks nimetatakse taime juurte kogumit. Juurestik jaguneb kaheks: 1. sammasjuurestik, mis koosneb peajuurest ja väikestest lisajuurtest. 2. narmasjuurestik, mis koosneb paljudest ühesuguse ehitusega juurtest. Juur on taime organ, mille ülesandeks on taime kinnitamine mulda ja vee ning selles lahustunud toitainete võtmine mullast. Taime peajuur areneb seemnest väljuvast idujuurest. Narmasjuurestik saab alguse iduvarrest. Juure põhiülesanded: 1. vee ja mineraalainete võtmine mullast. 2. taime kinnitamine mulda. Juure lisaülesanded ja vastava ehitusega juured: 1. toiduvarude säilitamine säilitusjuured (porgand, suhkrupeet) 2. taimede püstihoidmine tugijuured (mais) 3. pungade kaitsmine külma eest tõmbejuured (krookus, gladiool) 4. õhu ja vee vastuvõtmine õhust õhujuured (monstera) 5
Nad esinevad küll sageli, kuid enamasti üksikute eksemplaridena ja laiguti. Mitmeaastastest liblikõielistest heintaimedest kasvatatakse meil punast, roosat ja valget ristikut, hübriid ja sirplutserni ning viimasel ajal ka ida-kitsehernest ja harilikku nõiahammast, ülejäänud liigid on levinud rohkem looduslikel rohumaadel nagu harilik- ja aedhiirehernes, humal lutsern, aasseahernes. Liblikõielistel heintaimedel on enamasti arenenud sammasjas peajuur, millest lähtuvad tugevad juureharud, mis omakorda harunevad niitjateks juurteks. Liblikõieliste juured tungivad üldiselt sügavamale mulda kui kõrreliste heintaimede juured, kuid liikide vahel esineb selles osas suuri erinevusi. Punane ristik Punane ristik (Trifolium pratense) on püstiste või tõusvate 20-70 cm pikkuste vartega puhmikuline niidutüübiline liblikõieline heintaim. Sammasjuur hargneb mullapinna lähedal ja juureharud
maapealsetesse osadesse *Juur talitab ka orgaaniliste ainete sünteeesi organina *Juur võib ka muutuda varuainete säilituspaigaks *Juurte abil võib toimuda ka taimede paljunemine *Mõnede taimede juured on muutunud maapealseteks organiteks mis võtavad osa ka fotosünteesist või aitavad omastada hapnikku(hingamisjuured) *Ronitaimedel on maapealsed juured abiks tugedele või teistele taimedele kinnitumisel Juurte liigitus: Seemne idanemisel areneb esmalt idujuur, millest hiljem kujuneb peajuur. Peajuurest kasvavad külgjuured, mis võivad omakorda haruneda. Külgjuured tekivad endogeenselt (organismis endas tekkiv v. tekkinud, seestpoolt pärinev, sisemistest põhjustest tingitud). Paljudel mitmeaastastel taimedel leidub ka lisajuuri e adventiivjuuri. Lisajuured sarnanevad oma ülesannetelt ja ehituselt teiste juurtega, kuid erinevad tekkekoha poolest need kasvavad vartest või lehtedest. Lisajuured arenevad samuti peritsüklist või vanematel taimedel teisniinest.
Vee-erituskude e epiteem. Vee eritamine e gutatsioon. JUUR · Ülesanded o Taime kinnitamine pinnasesse o Vee ja mineraalainete vastuvõtt ja transport o Mõnede orgaaniliste ainete süntees o Säilitusorgan, paljunemisvahend, hingamisvahend, ronimisvahend · Tunnused Tipmise kasvukuhikuga radiaalsümmeetriline maasisene organ, millel pole kunagi lehti. · Liigitamine (pea-, külg-, lisa-, idujuur) Peajuur: areneb seemne idujuurest. Taimel saab olla vaid üks peajuur. Külgjuur: kasvab välja peajuurest või mõnest teisest juurest (külgjuurest, lisajuurest). Lisajuur: areneb mõndadel taimeliikidel varrest või lehtedest (sattudes niiskesse keskkonda). Idujuur: peajuure alge seemnes. · Juure vööndid Kasvukuhik: varre ja juure tipus paiknev kooniline moodustis, milles asuvad apikaalsed e tipmised algkoed. Kasvukuhikut katab juurekübar.
Vee-erituskude e epiteem. Vee eritamine e gutatsioon. JUUR Ülesanded o Taime kinnitamine pinnasesse o Vee ja mineraalainete vastuvõtt ja transport o Mõnede orgaaniliste ainete süntees o Säilitusorgan, paljunemisvahend, hingamisvahend, ronimisvahend Tunnused Tipmise kasvukuhikuga radiaalsümmeetriline maasisene organ, millel pole kunagi lehti. Liigitamine (pea-, külg-, lisa-, idujuur) Peajuur: areneb seemne idujuurest. Taimel saab olla vaid üks peajuur. Külgjuur: kasvab välja peajuurest või mõnest teisest juurest (külgjuurest, lisajuurest). Lisajuur: areneb mõndadel taimeliikidel varrest või lehtedest (sattudes niiskesse keskkonda). Idujuur: peajuure alge seemnes. Juure vööndid Kasvukuhik: varre ja juure tipus paiknev kooniline moodustis, milles asuvad apikaalsed e tipmised algkoed. Kasvukuhikut katab juurekübar.
augustil 2007 tehtud mõõtmise järgi 44,1 meetrit. Eestis kasvavad kuused tavaliselt kuni 30 m, soodsates tingimustes isegi kuni 50 m kõrguseks. Jämedaimaks kuuseks Eestis loetakse Tsuura kuuske Otepää lähistel. Kuuse eluiga on harilikult kuni 250 a., maksimaalselt aga kuni 500 a. Tema nõudlused kasvutingimuste osas on männiga võrreldes üsna vastandlikud. Mullaviljakuse suhtes on ta nõudlik, kuid valgust vajab vähe. Erinevalt männist puudub kuusel jäme allapoole tungiv peajuur. Kuusk ei suuda kasvada seal, kus vesi on sügaval maa sees. Tema juurestik sirutub ühtlaselt laiali pealmistes mullakihtides. Kuusk on varjutaluv puu ja endale soodsa pinnasega kasvukohtades tõrjub välja teisi puuliike nagu mändi, kaske ja teisi puid. Kuusest veel varjutaluvam puuliik Eestis on jugapuu. Talvede suhtes on kuusk vägagi külmakindel. Tema võra on tihe, okkad okstel ja oksad tüvel paiknevad lähestikku. Isegi vanadel puudel katavad oksad tüve kogu ulatuses.
Tallinna Pääsküla Gümnaasium 11b klass KAKTUSELISED Uurimistöö Tallinn 2009 SISUKORD Sissejuhatus.........................................................................................lk 3 1. Kaktuseliste päritolu ja paiknemine..........................................................lk 4 2. Kaktuseliste iseloomustus.....................................................................lk 5 3. Kaktuseliste hooldamine......................................................................lk 6 3.1. Valgus......................................................................................lk 7 3.2. Temperatuur...............................................................................lk 8 3.3. Kastmine...................................................................................lk 9 3.4. Mulla koostis ja väetamine...............................................................lk1...
1-aastane rohttaim, mis võib kasvada kuni 1,5 m kõrguseks. Lina vars on peenike, ümmargune ja sile. Lina harenevus sõltub lina botaanilisest vormist. Mida pikem on varre hargnemata osa, seda pikema ja kvaliteetsema kiu saab. Õied asetsevad varrel ja selle kõrvalharude tippudel. Nad on korrapärased ja koosnevad 5. kroonilehest. Pärast viljastumist moodustub kupar-vilis. Lina juurestik koosneb peajuurest ja peenikestest külgjuurtest. Peajuur võib tungida kuni 1,5 m sügavusele. Lina juurestik avastab toitaineid ja vett halvasti. Lina kasvufaasid: 1-tõusuvete faas e. Tärkamine 2-kuusekese faas- taim 20-25 cm pikkusel algab intensiivne kasv 3-õiepungude moodustumine 4-õitsemise faas 5-valmimisfaas Peenesevahelise lina teisenditeriku tunnused Vahepealne
kesksilinder - välimine kiht - peritsükkel (perikambium) - koosneb enamasti ühest, harvem mitmest reast elusatest, meristemaatilistest rakkudest. Juure peritsükli üheks funktsiooniks on külgjuurte moodustamine; Juhtkimp - Peritsüklist seespool asub radiaalne juhtkimp, kus ksüleem ja floeem on asetunud vaheldumisi, ribadena. Juurestik - taime juurte kogum, Sõltuvalt põhiplaanist eristatakse sammas- ja narmasjuurestikku. Esimese puhul moodustub taimel idujuurest peajuur ja sellest harunevad külgjuured, narmasjuurestikul peajuur aga puudub või pole selgelt eristunud, ning juurestik moodustub peaosas külg- ja lisajuurest; Juure muudendid - säilitus-, roni-, tõmbe- ja õhujuured. säilitusjuured (varuainete säilitamiseks) Porgand, suhkrupeet -- juurekael ja terve peajuur; söödapeet - juurekael ja pool peajuurt; söögipeet, kaalikas, redis -- juurekael ja veidi peajjuur, alpikann juurekael; daalia ja käpalised -- lisa- ja külgjuured (juuremugulad e
tipmine algkude. Juure ülesanneteks on: taime kinnitamine mulda; vee ja lahustunud ainete transportimine teistesse taime organitesse; varuainete säilitamine; ta on vegetatiivse paljunemise organ; ta on mõningate erilaadsete ainete sünteesija. Juurte kasutamine: kasutatakse toiduainete tööstuses ja põllumajanduses toiduainetena; kasutatakse tööstuses osade ainete tootmiseks (õlide, suhkru, parkainete tootmisel jne.); kasutatakse meditsiinis. Juuri jagatakse: 1) peajuur 2) külgjuured 3) lisajuured. Leht. Lehe ülesanded on: 1) fotosüntees 2) hingamine 3) vee aurustumine, mida nimetatakse transpiratsiooniks 4) varuainete säilitamine 5) kaitse funktsioon 6) kinnitusfunktsioon 7) vegetatiivne paljunemine. Lehti kasutatakse: 1) toiduks 2) ravimitena 3) looma söödana 4) parfümeerias 5) kiudainete saamisel. Evolutsioonis arenesid lehed kahel viisil: 1) varre väljakasvuna tekkisid lehed sammaldel 2) varte
Puittaimed Õpetaja Andres Vaasa Õppetöö maht 30 tundi Puittaimede eluvormid: puud, põõsad, liaanid, kääbuspõõsad ja poolpõõsad. Igi- ja suvehaljad puittaimed ja nende perekonnad. Puittaimed Puittaimede kasvukohanõuded, külma- ja talvekindlus, elueapikkus, kasvukõrgus, haabitus, õitsemise ajad ja nende paljundamine. Hindamine Sügissemestril, kaalutudkeskmise hindena Põhjalik, ca 500 küsimusega kirjalik test Praktikumi käigus kogutud õpimapi koondhinne, milles järgmised arvestused: 1) Okaspuude oksad ja käbid 2) Lehtpuude üheaastased oksad 3) Lehtpuude herbaarium- 100 herbaarlehte 4) Võrakujude joonised Puittaimed Õpetus puudest ja põõsastest Kujunenud praktilisest vajadusest teada puu- või põõsaliigi tunnuseid: kasvukuju, kasvukiirus, nõudeid mullastiku ja kasvukoha suhtes Intensiivne sortide aretamine nõuab pidevalt uusi sordikirjeldusi ja uusi dendroloogiaraamatuid...
Lehed on vastakud sõrmjad lihtlehed, 3-5 hõlmaga, umbes 15 cm läbimõõdus, südaja alusega, jämesaagja servaga. Erkrohelised, alt heledamad. Hõlmad järsult teravneva tipuga, hõlmade vahelised väljalõiked laiad, ümarad. Leheroots 4-15 cm pikk, sisaldab valget piimjat mahla. Värvus suvel tuhmroheline või nõrgalt läikiv, sügisel väga mitmekesistes toonides kollane, oranž ja punane. Sammasjuurestik hästi arenenud. Peajuur ei tungi sügavale, kuid külgjuured on tugevad ja hästi harunenud. Paljunemine toimub peamiselt seemnetega, mis idanevad väga kergesti. Vegetatiivselt uueneb kännuvõsust ja maha painutatud ning mullaga kaetud okstest. Kuidas looduses vahtrapuud ära tunda? Kaugemalt vaadates on vanade puude äratundmisel abiks eelmise aasta viljadest järelejäänud rootsud. Koos niigi lühikeste ja mitmes suunas hargnevate tipmiste okstega annavad need rootsud võra välisringile huvitava ilme
idujuurega. Kaheidulehelised (Dicotyledoneae või Magnoliopsida[1]) on katteseemnetaimede ehk õistaimede suurim klass. 3/4 õistaimedest kuulub kaheiduleheliste hulka, mis on oma ehituselt, kujult ja eluvormilt mitmekesisemad kui üheidulehelised. Kaheiduleheliste liike on umbes 180 000, neist kasvab Eestis umbes 1000. Üheidulehelistest eristab neid see, et neil on kaks idulehte, erandlikult võib üks iduleht olla kängunud. Kaheidulehelistel on üks peajuur ja ühe ringina asetsevad juhtkimbud, mille kambium võimaldab varre teiskasvu. Lehed on enamasti sulg-, sõrm- või võrkroodsed, terveservalised või lõhestunud. Õied on põhiliselt viietised või neljatised. Kaheidulehelised erinevad üheidulehelistest ka tolmuterade ehituse ja keemiliste omaduste, kromosoomide tugevama keerdumise jm poolest. Kaheidulehelisi jaotatakse 71 seltsi, liigirohkemad nendest on astrilaadsed, oalaadsed, mailaselaadsed ja
· Põhiväetisteks on fosfor- ja kaaliumväetised · Kaunviljade vars on vajab tihti toestamist või tugikultuuri · Kaunviljade õitsemine pole üheaegne, seega nende valmimine on ebaühtlane Juurestik -Kaunviljadel on sügavale tungiv sammasjuurestik, kus peajuurelt väljuvad hargnevad külgjuured -Esineb kolm juurestikutüüpi 1. I järgu külgjuured on jämedad ja neid on vähe, II järgu külgjuured peaaegu puuduvad (lupiinid) 2. Arenenud on: a) peajuur ja tugevad külgjuured (põlduba, suvivikk, kikerhernes) b) suhteliselt nõrgad külgjuured (hernes, seahernes, lääts) 3. Peajuur ei tungi sügavale, külgjuured on tugevad ja võivad pikkuselt ületada peajuure (aeduba, sojauba) -juurtel on moodustuvad mügarad, kus arenevad mügarbakterid -Igale kaunviljaliigile on kohanenud mügarbakterite eri rassid, Seeme(vt pilte konspkt) ·Sigimikust moodustub vili kaun ·Seemnekest on tihe, vett raskesti läbilaskev
Basiilik- tarvitatakse nii värskelt kui kuivatatult lehti, paljundatakse seemnetega, külv märtsis külvikasti , juuni algul istutatakse avamaale Kala-, liha-, köögiviljatoidud, toorsalatid, marineerimine. Koriander- kasutatakse lehti värskelt ja seemneid kuivatatult, paljundatakse seemnetega, külvatakse mai algul otse avamaale Aedvilja-, kala- ja lihatoidud Köömen- seemnetega maitsestatakse, paljundatakse seemnetega, peajuur võib kasutada nagu peterselli, seemne idanemisvõime säilib 2-3 aastat. Liha ja köögiviljatoidud Meliss- kasutatakse värskeid lehti, sidrunimaitselised, paljundatakse puhmiku jagamise teel, on külmaõrn ja vajab talvekatet Jookide ja toitude maitsestamiseks Kaheaastased Piparmünt- nii värskelt kui ka kuivatatud lehti, paljundatakse juurevõsunditega, on veidi külmaõrn ja soovitav oleks katta.
aga mannale lähedast bulgurit. Nisuterad leotatakse, keedetakse, kuivatatakse, purustatakse. Bulguri toiteväärtus on lähedane täisterajahule, Bulgur pehmeneb kiiresti, mistõttu temast saab valmistada väga kiiresti putrusid. Bulgurit kasutatakse ka lihatoitude lisandina riisi asemel. 3 Talinisu botaaniline iseloomustus Juurestik. Teraviljadel on narmasjuurestik, peajuur puudub. Tera idanemisel arenevad kõigepealt esmased(primaarsed) idujuured. Idujuuri on talinisul 3. Hiljem arenevad maa- alustest võrsesõlmedest(sekundaarsed) lisajuured. Need on tihedalt kaetud juurekarvakestega,mille ülesandeks on mullast toitainete võtmine. Võrreldes teiste teraviljadega areneb talinisul nõrgem juurestik ning seepärast nõuab ta ka viljakamat mulda, kus toitained on kergemini kättesaadavad. Vars. Rohtne, ristlõikes ümmargune või veidi lapik
Aedmaasikas Maasikas on üks väärtuslikumaid ja hinnatumaid marjakultuure. Varajase saagikande alguse, suure ja püsiva saagikuse, viljade varavalmivuse, nende meeldiva välimuse, hõrgutava aroomi ja suurepäraste maitseomaduste tõttu on maasikast saanud paljude marjakasvatajate lemmik kultuur. Maasikat saab kiiresti ja kergesti paljundada. Ta annab suure saagi juba järgmisel aastal pärast istutamist. Maasika viljad valmivad Eestis kasvatatavatest marjakultuuridest kõige varem. Maasika marjad sisaldavad rohkesti inimorganismile vajalike ning kergesti omastavaid suhkruid, orgaanilisi happeid, mineraalaineid, vitamiine ja teisi toitaineid. Eriti hinnatav on maasikamarjade C-vitamiini sisaldus, mille poolest maasikas on musta sõstra järel teisel kohal. Kõige tervislikumad ja väärtulikumad on maasikaviljad värskelt süües. Lauamarjana ei suuda maasikat ületada ükski marjakultuur. Maasika edukaks viljelem...
46 (harva kuni 9) aastat. 2.5 Juurestik Männi juurestik on väga plastiline. Sügavamas ja värskes liivmullas moodustuvad võimas peajuur, mis rajab tee otse alla sügavale mulla sisse ja rohkesti vertikaalseid külgjuuri. Juured võivad liivmullas ulatuda kuni 2,7 m sügavusele. Horisontaalsed juured on enamasti kuni 25 cm paksuses ülemises mullahorisondis. Väga väheviljakatel liivmuldadel moodustub männil lühike peajuur ja üsna pikad maapinnalähedased külgjuured, mis võivad võrastikust tunduvalt kaugemale ulatuda. Rasketel savimuldadel ei ulatu horisontaalsuunas arenevad külgjuured tavaliselt puu võrast kaugemale. Veega küllastunud muldade tõttu on soodes ja rabades puudel 18 Anzelika Künnap kesiselt arenenud maapinnalähedased juured. Hästi arenenud juurestiku tõttu esineb
Juuremügarad, mükoriisa. Parasiidid, poolparasiidid. Juur on tipmise kasvukuhikuga radiaalsümmeetriline maasisene organ, millel pole kunagi lehti. taime kinnitamine pinnasesse. Ülesanded: # vee ja mineraalainete vastuvõtt ja transport, # mõnede orgaanilisete ainete süntees, # säilitusorgan, paljunemisvahend, hingamisvahend, ronimisvahend. Liigitatakse: pea, külg, lisa- ja idujuur. Idujuur idandil esinev esmane juur, tekib diferentseerumata idukoest. Peajuur juurestiku keskne, idujuurest tekkiv juur, tavaliselt kasvab vertikaalselt maasse. Külgjuur peajuurest lähtuvad harud, tekivad endogeenselt steeli välimisest rakukihist e. peritsüklist. Juurevööndid: Kasvukuhik seal paiknevad poolduvad initsiaalrakud; pealt katab juure kübar, Pikenemis- e. kasvuvööde pooldumised harvemad, toimub rakkude kiire kasv; 2- 5mm., .Eristumisvööde, Differentseerumis- e. imavvööde algab püsikudede kujunemine
ennakõidumine idanemise ajal; juuli-august) huumuse rikkal neutraalsel temperatuur on +10°C Kahjurite ja haiguste leviku Varred maha, tüükad 2cm Juurvili lapikümmargune, Valgusvajadus suur mullal Katta kattelooriga või kilega jälgimine Peajuur peab terveks jääma ümmargune, silindriline, Kergeid muldasid peab Peedi suurus oleneb kui Suve keskpaiku soovitatakse Säilitada temperatuuril +3 piklikümmargune väetama suurte vahedega kasvavad mullata luni +4°C
Juuremügarad, mükoriisa. Parasiidid, poolparasiidid. Juur on tipmise kasvukuhikuga radiaalsümmeetriline maasisene organ, millel pole kunagi lehti. taime kinnitamine pinnasesse. Ülesanded: # vee ja mineraalainete vastuvõtt ja transport, # mõnede orgaanilisete ainete süntees, # säilitusorgan, paljunemisvahend, hingamisvahend, ronimisvahend. Liigitatakse: pea, külg, lisa- ja idujuur. Idujuur idandil esinev esmane juur, tekib diferentseerumata idukoest. Peajuur juurestiku keskne, idujuurest tekkiv juur, tavaliselt kasvab vertikaalselt maasse. Külgjuur peajuurest lähtuvad harud, tekivad endogeenselt steeli välimisest rakukihist e. peritsüklist. Juurevööndid: Kasvukuhik seal paiknevad poolduvad initsiaalrakud; pealt katab juure kübar, Pikenemis- e. kasvuvööde pooldumised harvemad, toimub rakkude kiire kasv; 2-5mm., .Eristumisvööde, Differentseerumis- e. imavvööde algab püsikudede kujunemine ja tekivad juurekarvad
abil omastavad temalt toitaineid. Nende keskosas on pikad spiraalpaksenditega trahheiidid, mille abil vesi ja toitained juhitakse parasiidi ksüleemi. Tun-ginud peremehe juhtkimpu, limastuvad parasiidi hüüfitaoliste piklike rakkude tipud, mille tulemusena peremehe ja parasiidi tsütoplasmad puutuvad kokku. Morfoloogiliselt on haustor lisajuur. Mõnel parasiidil (võrm -- Cuscuta) areneb idanemisel kõigepealt lühike peajuur, mis aga õige pea sureb, teiste parasiittaimede (soomukas - Orobanche) seemned idanevad ainult pärast kokkupuudet peremeestaime juurega. Õhujuured kitsamas mõttes on õhust niiskust koguvad juured, laiemas käsitluses kuuluvad siia kõik õhkkeskkonnas paiknevad ja talitlevad juured, sealhulgas assimileerivad ning hingamisjuured. Veeauru imavad juured esinevad troopilistel epifüütidel sugukondadest käpalised (Orchidaceae), bromeelialised (Bromeliaceae) ja võhalised (Araceae)
(tänapäeval on raiumine keelatud ) Kõige väärtuslikum liik uute õunapuu sortide arendamisel. Puulehtedest saab head teed, mis aitab vältida veresoonte lupjumist. 15) Mänd (Pinus Sylvestris) Maailms üle 100 liigi, Eestis kasvab ainult looduslikult 1(Harilik mänd). Mänd moodustab Eesti pemtsadest ca 40%. Kõige vastupidavam puu, suudab ksvada ka äärmuslikemates tingimustes. Selle loob väga ulatuslik juurestik. Jäme peajuur tungib sügavale maa sisse ankruks. Külgjuured sirutuvad mullas laiemale kui külgoksad maa peal. Juured ise maa seest vett kätte ei saa. Siin aitab seeneniidistik, mis on moodustanud ümber juurte keerulise põimiku. Seen hangib puule mineraalaineid ja vett ning puu annab vastu orgaanilisi aineid. Mänd on väga päikesenõudlik. Männipalgid on paremad kui kuuse omad, kuna on vähem okslikud ja peavad mädanemisele paremini vastu. Punumismaterjalina hinnatakse kõrgelt männi juuri ja
ainetega tüvesse ja võrasse; • Täidab toitainete säilitus- funktsiooni; • Hoiab puu vertikaalasendis, mis on eriti oluline tugeva tuule korral Juurte jagunemine: • Peajuur kinnitab puu pinnasesse. Tugevalt arenenud peajuurega juurestiku nimetatakse sammasjuurestikuks • Sammasjuurestik (nt. mänd, tamm, nulg) • Kui peajuur ei arene ja põhimassi moodustavad külg või lisajuured, siis on tegu narmasjuurestikuga (nt. kuusk, pöök, pappel). • (Narmasjuured on tihti sümbioosis seeneniidistikega, mis aitavad puul efektiivsemalt omastada mineraalseid toiteaineid ja lämmastikku. Puu annab vastu orgaanilisi aineid
• isasgametofüüt koosneb vaid kolmest rakust tolmuteras, ühest tekib tolmutoru • emasgametofüüt 8-tuumaline lootekott seemnealgmes • kaheliviljastumine – tekib sügoot ja endosperm • floeem – sõeltorud ja saaterakud • ksüleem – trahheiidid ja trahheed (vahel puuduvad) 32. Üheidulehelised, kaheidulehelised, päriskaheidulehelised Üheidulehelisedveerand õistaimi, hästi eristunud monofüleetiline rühm, mida toetavad sünapomorfid on: - üksik iduleht - idujuur või peajuur hävib, selle asemele tekib hulgaliselt lisajuuri (moodustub narmasjuurestik) - juhtkimbud varre ristlõikel hajusalt - enamasti rohttaimed, teiskasvu praktiliselt ei toimu (kambium puudub), kui toimub, siis varre välimises parenhüümis - lehed piklikud, paralleelsete roodudega - õied kolmetised P 3+3 A 3+3 G (3) - nektaariumid septaalsed, st asuvad sigimiku vaheseintes liitunud viljalehtede vahel Kaheidulehelised ei moodusta monofüleetilist rühma. ¾ õistaimedest.
(hulkraksed vetikad, osad helviksamblad, ka samblikud). ÕISTAIMEDE generatiivsed organid on õis ja sellest arenev vili. 5. Juur. Tema siseehitus, ülesanded, muudendid. Mükoriisa ja juuremügarad; sümbioosi mõiste. Juurestiku tüübid, nende levik. JUUR on taime maasisene osa vee omastamiseks, taime kinnitamiseks ja püstihoidmiseks. Imijuured (narmasjuured), juhtjuured, tugijuured. Peajuur, sellelt arenevad ja lähtuvad külgjuured. Juurtel võivad vahel suvalises kohas areneda lisapungad, mis annavad juurvõsundeid. Juure SISEEHITUS. Juurt ümbritseb kattekude. Seda nimetatakse ka eksodermiks. Kattekude kaitseb teisi kudesid nii mehhaaniliste vigastuste kui ka haigustekitajate eest. Selle pinnal moodustuvad juurekarvad. Kattekoe all paikneb koore parenhüüm. See kaitseb juure sisemuses paiknevat kesksilindrit ehk steeli. Kesksilindris asuvad juhtkoed, milles toimub
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
