Laanemetsad (3)

LAANEMETS
Olemus
Eestis jagatakse laanemetsad 2-ks ­ liigivaeseteks männi- ja
kuusemetsadeks ning liigirikkaiks kuusemetsadeks.
Levinud enamasti Lõuna-Eestis.
Laanemetsad moodustavad 23% Eesti metsadest.
Laanemetsad kasvavad laugete nõlvade jalameil, jääjärve
tasandikel, moreentasandikel, moreenkattega mõhnastikel.
Puistud kõrge tootlikkusega.
Liigivaesed laanemetsad
Jäänukid varasematest taigametsadest
Kasvavad iseloomulikud taigametsade liigid:harilik mustikas,
pohl, leseleht, laanelill, harakkuljus, kattekold ja ohtne sõnajalg.
Ohtne s
Ohtne sõnajalg Kattekold
Liigirikkad kuuse- ja
kuusesegametsad
Kujunenud kunagistest tamme-segametsadest
Salumetsadele iseloomulikud vähenõudlikud liigid: ussilakk,
võsaülane, jänesesalat, sõrmtarn.
Ussilakk Jänesesalat
Keskkonnatingimused
Pinnas on viljakas ja niiske.
Taimestik on lopsakas.
Levinum puuliik on kuusk.
Alustaimestu on vaheldusrikas.
Puud paiknevad tihedalt, seega on temperatuuri
erinevused päeval ja öösel väikesed.
Moodustavad niiskus- ja toitetingimustelt keskse
rühma.
Muld laanemetsas
Iseloomulikud on keskmise sügavusega ja sügavad
leetunud mullad, sageli ka gleistunud.
Viljakas muld on kujunenud savikatel moreenidel,
liivsavimoreenidel.
Valitsevad keskmised niiskustingimused.
Lubjavaene
Huumusrikas
Kõduhorisont on õhuke, huumushorisont karbonaatsel
lähtekivimul tuse.
Aineringe on kiire.
Puurinne
Puurinne sisaldab kõige enam harilikku kuuske, kuid kasvab ka
harilikku mändi, arukaske, harilikku haaba, harilikku tamme.
Arukask
Arukask Harilik tamm Harilik haab
Kuusk
Vajab viljakat mulda, kuid vähe valgust.
Eestis levikult kolmandal kohal (I mänd, II kask).
Puudub jäme sügavale tungiv peajuur.
Võra tihe, okkad ja oksad paiknevad tihedalt
Õitseb suve alguses. Esmaskäbid
on nagu punased küünlad
kuusepuul. Käbid valmivad ühe
aastaga.
Mis kuuske kahjustab?
Juurepess ­ see on seen, mille niidistik saab alguse
kuuse vigastatud tüvel. Levib tüvest edasi juurtesse
ning tekitab puidus mädaniku. Sellest kahjustatud
kuusk ei pea tormituultele vastu ja murdub kergelt.
Kuuse-kooreürask ­ mardikas, kelle vastsed uuristavad
kuuse koore all ja põhjustavad puu hukkumise.
Põõsarinne
Põõsarinne on hõre ja koosneb harilikust sarapuust,
harilikust pihlakast, pajudest.
Harilik pihlakas Harilik sarapuu
Puhmarinne
Puhmarinne on lausaline. Peamised liigid on pohl, harilik
mustikas, lillakas, kanarbik, kattekold.
Lillakas Kanarbik
Rohurinne
Rohurinne on liigirikas. Seal kasvavad ussilakk, võsaülane,
jänesesalat, sõrmtarn, ohtne sõnajalg, leseleht, laanelill,
harilik jänesekapsas, sinilill, harilik nurmenukk, metsülane,
harilik mailane, mets-kurereha, nääred, palu-härghein,
lakkleht, metskastik, madarad.
Leseleht Harilik jänesekapsas
Samblarinne
Samblarindes leidub harilikku palusammalt, harilikku
laanikut, harilikku kaksikhammast, harilikku
karusammalt.
Harilik karusammal Harilik laanik
Laanekuklased
Kuklased on sipelgaliik, kes ehitavad kuhilpesi, millest
pool paikneb maa sees. Kuklaste toiduks on taimede
seemned, lehetäide neste, metsaputukate vastsed ja
valmikud. Kuklased kaitsevad puid kahjurputukate
hävitamisega. Nende vaenlased on roherähn, metssiga,
inimene. Laanekuklased on looduskaitse all.
Linnud laanemetsas
Must kärbsenäpp on laululind. Pesitseb puuõõnsuses
või pesakastis. Toitub metsa kahjurputukatest. Must
kärbsenäpp on rändlind.
Linnud laanemetsas
Käbilind on varajane pesitseja ­ pesitseb hilistalvel
või varakevadel kui käbid on küpsed, kuid seemned ei
ole veel käbist välja pudenenud. Pesa punub kuuse
okste vahele.
Loomad laanemetsas
Karu on segatoiduline loom. Sööb rohttaimi, marju,
tammetõrusid, pähkleid. Liha sööb peamiselt kevadel
ja sügisel. Karu ei ole enam Eestis looduskaitse all.
Loomad laanemetsas
Valgejänes on metsa asukas.
Suvel on valgejänes ja halljänes
ühte värvi, valgejänesel on vaid
sabaots valge. Poegib mitu kor-
da aastas. Pesa ei ole. Pojad saa-
vad kiiresti iseseisvaks. Suvel
sööb rohttaimi, talvel haava,
paju, pihlaka, ja teiste puude
koort. Lume alt kraabib toiduks pohlalehti ja teisi
metsataimi.
TÄNAN KUULAMAST!