Bioloogia kontrolltöö (0)

Bio KT
JUURED
Sammasjuurestik- Juurestik , millel on peajuur (sammasjuur) ja küljejuur.
-külgjuured on sama ehitusega kui peajuur, aga väiksemad.
-rohttaimedel,põõsastel, puudel
Narmasjuurestik - Juurestik, millel on kõik juured enam-vähem ühesugused.
-idujuur haruneb nõrgalt.
-kõrrelistel
Juurtega saavad taimed vajaliku vee ja lahustunud mineraalaineid.
Juurekübar- juure tippus, katab ja kaitseb kasvukuhikut.
Kasvuvööde- juure osa, kus kasvavad noored juurerakud suuremaks.
Imevvööde- 2-8 mm pikkune osa, mille moodustavad juurekarvad .
Juurekarvad- hangivad mullast vet ja toitaineid. Kujunevad juure pindmiste rakkude väljasopistumise tulemusena. Juure pikenemisega tekkivad uued ja vanad kärbuvad.
-juurekarva eluiga 2-10 päeva.
Külgjuurte vööde- Osa kus moodustuvad külgjuured, mis omakorda harunevad.
- samasugune ehitus nagu peajuurel.
Juurte harunemine on tähtis, kuna mida suurem on juurestik, seda rohkem saab taim eluksvajalikku vett ja lahutsunud aineid.
Osmoos-kui vesi liigub läbi poolläbipaistva kile kangema lahuse poole.
Poolläbipaistev kile- juurekarva rakumembraan koos selle vastu liibunud tsütoplasmaga.

• Vesi liigub mööda juurerakke edasi ja jõuab juurekeskosas paiknevatesse puidusoontesse.
  

Juurerõhk- Kui juurtekarvade poolt imetud vett tuleb puidusoontesse pidevalt juurde ja see surutakse jõuga ülespoole.

• Vesi tõuseb mööda puidusooni varde ja sealt lehtedesse, kus taim seda kasutab.
  

Mida kuivem on pinnas, seda sügavamale lähevad juured.
Mida niiskem on pinnas seda maalähedasem on juurestik, et saada hapniku.
Säilitusjuured-Juured, mis on enamasti kahe- ja mitmeaastastel taimedel. Seal täituvad sügiseks pea-külgjuured säilitusainetega.
-Peajuur muutub lihakaks. (peet, kaalikas , porgand ).
- Külgjuured paksenevad.(daalial,kanakoomel).
- varuainetega külgjuured-juuremugulad
- varuainete arvel kasvab järgmisel aastal taime maapealne osa. Sellel arenevad õied ja valmivad viljad .
Tõmbjuured- Juured, mis on mitmeaastastel rohttaimedel(krookusel,liiliatel,nurmenukul,jänesekapsal).
-Vananedes lühenevad.
-Tõmbavad talvitudes talvituva osa( sibula , risoomi) sügavamale mulda
*kaitseb taime pungi sellega.
Õhujuured-Juured, mis õhus,puutüvedel.( orhidee , monsteral)

• vajaliku vee saavad õhus olevast veeaurust.
  
• Troopikametsades.
  

Ronijuured- Juured taimedel millel on pikk ja nõrk vars .
-aitab hoida vart ja lehti maapinnast kõrgemal.
-eritavad kleepainet kinnitumiseks.
-mööda puutüvesid, müüre,majaseinu
Juuri kasutatakse:toiduks(porgand, peet, kaalikas), toitude maitsestamiseks(mädarõigas,petersell, ingver ), ravimite valmistamiseks(palderjan,takjas, lagrits ), Kariloomade söötmiseks(söödapeet, kaalikas)
VÕSU
Võsu- Taime maapealne osa, mis areneb idupungast ja mille tipus asub kasvukuhik.
Pungad
-katavad tihedalt üksteise vastu liibunud pungasoomused.
*kaitseb algmeid kuivamise ja külmumise eest.
Lehepung - algeline vars lehealgmetega.
Õiepung-algeline vars õiealgmetega.
Asukoht varrel.
-Külgpungad-kujunevad lehtede kaenlas, sealt arenevad lehed ja varreharud
-Ladvapungad-Sealt kasvab võsu pikemaks, tipust.
Pungade kasvamine.
-Pungasoomused lüüakse lahti
-Pungasoomused langevad maha
-Taimed lehtivad ja õitsevad
*Uinupungad- pungad mis jäävad püsima, aga ei arene
-nad hakkavad arenema, kui osa võsust hävineb.
Risoom -võsu, mis meenutab juurt, siseehituselt varre moodi. Tal on taandarenenud soomusekujulised lehed ja pungad
Mugul -maa-aluse võstu timpine, tugevasti paisunud varuainetega osa. Mugulal on pungad, silmad.
Sibul- muundunud võsu, millel on vars lühenenud ja muundunud sibulakannaks. Sellele kinnituvad lehed, sibulasoomused. Seal talletuvad varuained .

• kevadel kasvab maapealne võsu
  
• sibulakannast kasvavad juured
  
• külgpungadest arenevad uued sibulad
  

VARS- keskne taimeorgan, mis seob ühtseks tervikuks kõik taimeosad.
-ül ainete edasijuhtimine
- sirgub valguse poole( soodustab fotosünteesi)
rohtsed varred- pehmed ,värvuselt rohelised, kuna kloroplasti rakud seal.

• fotosüntees
  
•