Paljasseemnetaimed (0)

Paljasseemnetaimed
Paljasseemnetaimedel on käbid.
Paljasseemnetaimedel pole õisi ega vilju . Nende seemned arenevad käbides paljalt käbisoomuste vahel. Sellest tulenebki nende taimede nimetus. Paljasseemnetaimed on võrreldes õistaimedega liht-
sama ehitusega ja ürgsemad. Nad kasvasid Maal juba siis, kui õistaimi polnud veel olemaski.
Enamik tänapäeva paljasseemnetaimedest on okaspuud . Eluvormilt on nad puud, harva põõsad.
Rohttaimi paljasseemnetaimede hulgas ei ole. Suurem osa okaspuid on igihaljad. Okkad vahetuvad
neil järkjärgult, nii et oksad pole kunagi paljad.
Kõige pikema elueaga taimed kuuluvad okaspuude hulka. Nendeks on ohtjasoomulised männid vanusega üle 4300-4680 aasta. Nad kasvavad jändrike puudena rohkem kui 3000 meetri kõrgusel
USA lääneosas Kalifornia ja Nevada osariikide piiril olevas mäestikus.
Meie tavalisteks metsapuudeks on okaspuud mänd ja kuusk.
Suurema osa (ligikaudu 40%) Eesti metsadest moodustavad männikud.
Mänd
Mänd on mulla suhtes vähenõudlik. Mänd on valgusnõudlik, ta ei talu teiste puude varju. Mullaviljakuse ja niiskuse suhtes on aga mänd leplik . Ta kasvab nii soodel kui ka kuivadel liivadel ja loopealsetel. Toitainetevaestes liivmuldades tungib männi peajuur sügavale. Viljakates muldades
haruneb peajuur ülemistes mullakihtides ning saab vett ja mineraalaineid. Soostunud muldades, kus põhjavesi on kõrgel, areneb männi pindmine juurestik ja ta kasv on kidur.
Isaskäbi emaskäbid