kohustusi ja omakapitali teatud kuupäeva seisuga. Bilanss on pilt ettevõtte seisundist teatud momendil ja tähendab tasakaalu varade ja nende allikate vahel. 10 Tehnikagümnaasium Raamatupidamisbilansi lihtsustatud skeem on järgmine: AKTIVA (vara) PASSIVA (kohustused ja omakapital) Käibevahendid: · Raha ja pangakontod Lühiajalised kohustused: · Aktsiad ja muud väärtpaberid · Nõuded ostjate vastu · Tasumata arved · Valmistoodang · Tekkepõhised kulud · Ettemakstud kulud · Lühiajalised võlad(võlakirjad) Käibevahendid kokku Lühiajalised kohustused kokku
kohustusi ja omakapitali teatud kuupäeva seisuga. Bilanss on pilt ettevõtte seisundist teatud momendil ja tähendab tasakaalu varade ja nende allikate vahel. 10 Tehnikagümnaasium Raamatupidamisbilansi lihtsustatud skeem on järgmine: AKTIVA (vara) PASSIVA (kohustused ja omakapital) Käibevahendid: · Raha ja pangakontod Lühiajalised kohustused: · Aktsiad ja muud väärtpaberid · Nõuded ostjate vastu · Tasumata arved · Valmistoodang · Tekkepõhised kulud · Ettemakstud kulud · Lühiajalised võlad(võlakirjad) Käibevahendid kokku Lühiajalised kohustused kokku
kohustusi ja omakapitali teatud kuupäeva seisuga. Bilanss on pilt ettevõtte seisundist teatud momendil ja tähendab tasakaalu varade ja nende allikate vahel. 10 Tehnikagümnaasium Raamatupidamisbilansi lihtsustatud skeem on järgmine: AKTIVA (vara) PASSIVA (kohustused ja omakapital) Käibevahendid: · Raha ja pangakontod Lühiajalised kohustused: · Aktsiad ja muud väärtpaberid · Nõuded ostjate vastu · Tasumata arved · Valmistoodang · Tekkepõhised kulud · Ettemakstud kulud · Lühiajalised võlad(võlakirjad) Käibevahendid kokku Lühiajalised kohustused kokku
33 langedes 2004. aastal 0,09%-ni ning tõustes 2005. aastal 2,68 %-ni. Üle kahe korra on vähenenud masinate ja seadmete osakaal, olles 2003. aastal 36,28% ja 2005. aastal 17,74% ning kümme korda on suurenenud maa ja ehitiste osakaal, viimase muutuse põhjustas ettevõtte kontorihoone ehitus 2004. aasta lõpus kajastati ehitus veel lõpetamata ehitusena, kuid juba 2005.aasta I kvartalis sai hoone valmis (Lisa 3). ASi Even bilansside passiva poole vertikaalanalüüs näitab, et aastatel 2003-2005 on suurenenud nii lühiajaliste kui pikaajaliste kohustuste osakaal ning samas vähenenud omakapitali osakaal passiva üldmahust (Joonis 5). Kohustused 120 100 80 29,3 29,1 suhe % 59,0 60 32,4 23,2
Võrumaa Kutsehariduskeskus Ärikoolituse õppetool Marju Oja ÄJ-08 BRASIILIA MAKSEBILANSS Referaat Juhendaja: Avar Daniel Väimela 2010 2 SISUKORD Sissejuhatus........................................................................................................... 4 Maksebilanss......................................................................................................... 5 Brasiilia Liitvabariik .............................................................................................6 Loodus...................................................................................................................8 Majandus............................................................................................................... 9 Väliskaubandus................................................................................................
TALLINNA MAJANDUSKOOL Ärijuhtimise osakond AS VILJANDI AKEN JA UKS Praktikaaruanne Juhendaja: Ene Vaksmaa Tallinn 2010 SISUKORD SISUKORD...........................................................................................................2 SISSEJUHATUS ..................................................................................................5 1. ORGANISATSIOONI ÜLDINE ISELOOMUSTUS.......................................6 2. RAAMATUPIDAMISE KORRALDUS.......................................................... 7 2.1 Teooria.......................................................................................................................... 7 2.2. AS Viljandi Aken ja Uks raamatupidamise sise-eeskiri................................................ 8 2.3. Alused.........................................................................................
Kuluarvestus logistikas – 1 kontrolltöö 1. Mikroökonoomiline taust (loeng 1) a. Turg, vaba- ehk atomaarturg, turutõrked, tasakaaluhind ja –kogus Turg - Majandussuhete süsteem, mille kaudu ostjad ja müüjad suhtlevad omavahel, määrates kauba hinnad ja nende hindadega ostetavad-müüdavad kogused. Vaba- ehk atomaarturg – Praktikas: Turg, mis toimib nimetamisväärsete riigipoolsete kitsendusteta. Teoorias: – vabaturu abstraktsioon, mis ei ole mitte kunagi ega mitte kusagil eksisteerinud Turutõrked: Tasakaaluhind (p*) – hind, mille korral ostjate ja müüjate soovid langevad kokku Tasakaalukogus (q*) – kogus, mille korral antud hüvise nõutav ja pakutav kogus on võrdsed b. Hinnakujunduse parim lahendus (piirkulu alusel) Parim lahendus (first best solution)– Ressursside kasutus on sotsiaal-majanduslikult efektiivne ehk Pareto-optimaalne (-efektiivne), kui lisanduva toote või teenuse väärtus ühiskonnale on sama suur...
Trendi parabooli valem on , kus Seega kordajad on järgmised: Parabooli võrrand on seega . Prognoosi abiajad: Aast Abiaeg T a 2006 -2 2007 -1 2008 0 2009 1 2010 2 2011 3 (iga eelmise ja järgneva aasta abiaja vahe on 1, seega 2011 abiaeg on 3 ja saab leida prognoosi) Prognoos 2011. aastaks on 6. Prognoosi kohaselt on värskeima (ehk 2011) aasta tulu 97098 ning vanima aasta (ehk 2006) tulu 75285. Nende suhe on seega . 7. Väljavõte viimase aasta passiva võõrkapitali ja omakapitali kohta Võõrkapital Lühiajalised Pikaajalised kohustused kohustused Võlakohustused Võlakohustused Tuletisinstrumendid Sihtfinantseerimine Eraldised Muud võlad Sihtfinantseerimine Võlad tarnijatele ja muud võlad Kokku Kokku Kokku võõrkapital Omakapital Aktsiakapital nimiväärtuses
Kokku kohustused 0 0 0 0 0 Omakapital Aksiakapital või osakapital 2556 2556 2556 2556 2556 Ülekurss 0 0 0 0 0 Aruandeaasta kasum ### -33 455 ### 136 962 ### Kokku omakapital -88589 -30898,9 124011 139517,5 348865 Kokku passiva -88589 -30898,9 124011 139517,5 348865 Mõõdikud tabel 9 Mõõdikud (Eur) 2013 2014 2015 2016 2017 Müügtulu 74 028 ### ### ### ### tooraine -4 811 -5 811 ### ### ###
Akumuleeritud kulum (miinusmärgiga) -826 -1,652 -2,478 -3,304 Põhivara kokku 0 2,605 1,779 953 127 AKTIVA KOKKU 0 6,454 8,376 13,018 21,958 PASSIVA (KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL) Lühiajalised võlakohustused (laenud, kapitalirent) 0 0 0 0 0 Pikaajaliste laenude, kapitalirendi lühiajaline osa 0 0 0 0 Ostjate ettemaksed toodete ja kaupade eest Võlad tarnijatele Mitmesugused võlad Maksuvõlad 108 64 104 169
reservide moodustamise ja kulutamisega. Rahavoo kood on nõutav finantsinvesteeringute ja võlakohustuste kontodel investeerimis- ja finantseerimistegevuse rahavoo aruande koostamiseks. Kontode koodid on järgmised : 1- konto liik; 2 – kontoklass; 3 – kontorühm; 4 – kontogrupp; 5- kontogrupi alamgrupp; 6- konto Asutuses on kontod liigendatud 6-ks rühmaks, mille toon välja alljärgnevalt: Aktika kontod algusnumbriga 1; Passiva kontod algusnumbriga 2; Tulude kontod algusnumbriga 3; Kulude kontod algusnumbritega 4,5,6; Netofinantseerimine eelarvest 7; Bilansivälised kontod algusnumbriga 9. 9 Aktiva ja passiva kontode põhjal koostatakse bilanss. Tulu ja kulu kontode põhjal koostatakse tulemiaruanne. Asutuses on lubatud kasutada täiendavaid koode (näiteks allkontod, projektide koodid,
seeläbi vähemalt poole osakapitalist ja vähemalt osakapitali minimaalse nõutud suuruse 11) muude abinõude tarvitusele võtmise, mille tulemusena osaühingu netovara suurus moodustaks vähemalt poole osakapitalist ja vähemalt osakapitali minimaalse nõutud suuruse 2) osaühingu lõpetamise, ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise või 3) pankrotiavalduse esitamise. Raamatupidamise põhivõrrand Varad = Kohustused + Omakapital, seega Aktiva = Passiva Bilansi aktivas kajastatakse ettevõtte varad liigendatuna käibevaraks ja põhivaraks. Käibevara on lühikese kasutusajaga vara ( üks aasta või ettevõtte normaalne talitustsükkel ). Põhivara on vara mida kasutatakse pikema ajavahemiku kestel ( üle ühe aasta ). Olulisuse printsiibist lähtudes kehtestab iga ettevõte piiri, millest kõrgema maksumusega varaobjektid kajastatakse põhivaradena, madalama maksumusega varaobjektid kantakse nende kasutuselevõtmisel kuluks.
x Gümnaasium 12. b klass x OÜ VAARIKU TURISMITALU Äriplaan Juhendaja: x x 2008 2 SISUKORD Sisukord....................................................................................................................................................3 1. Kokkuvõte.............................................................................................................................................5 1.1. Ettevõtte põhiandmed.....................................................................................................................5 1.2. Ettevõtte taustaandmed..................................................................................................................5 1.3. Äriidee............................................................................................................................................5 2. T...
nad pole tõsimeelsed investorid. Bilanss Bilanss võtab kokku ettevõte vara (tema omandi) ja ta kohustused (tema võlad) ning omakapitali (nende kahe eelneva vahelise vahe) mingil aja hetkel. Bilanss peegeldab ettevõtte hetke rahalist seisu palju on vara, kohustusi ja omakapitali. Bilanss koosneb kahest poolest, millest vasakpoolne on AKTIVA ja parempoolne on PASSIVA. Aktiva ja Passiva peavad olema võrdsed. Aktiva Aktiva = varad (sularaha, pangakontod, hooned, seadmed, kaubavarud, toormevarud, teiste laekumata arved) Passiva Passiva = kohustused (laenud, oma maksmata arved) + omakapital (aktsiad või osakud (algkapital) ja jaotamata kasum) Kasumiaruanne Kasumiaruanne kajastab tulude ja kulude vahekorda.
Tasumata arved 323 500 135 000 Võlakirjade võlad 400 000 0 Aktsiakapital E firma 1 000 000 T firma 500 000 500 000 Jaotamata kasum 309 100 220 000 375 078 49 500 -378 Vähemusosalus 01.01. 13 312 113 111 99 799 Vähemusosalus 31.12 99 421 Kokku passiva 2 032 600 855 000 1 601 722 1 601 722 Vähemusosalus kasumis = T-firma kasum-depr-kaup+võlakirjade kasum=(45000-6000-7778)*10%=3122 D.Kontroll T-konto Seadmete depretsatsioon 6 000 Kahe firma ühendkasum 131 222 Goodwill depretsatsioon 7 778 Vähemusosalus 10% -3122 =(45000-6000-7778)*10% Kokku 13 778 128 100
firmad liituvad. Nt: pangad. Pakuvad sama teenust , hoiavad kokku raha üüri ja tööliste pealt. · Vertikaalliitumine samas majandusharus kuid erinevas tootmisetapis firmad liituvad. Nt: ühed teevad, teised müüvad, kolmandad pakendavad - firmad liituvad ühisel eesmärgil säästa. 12. Ettevõtte bilansi koostamine, kasumiaruanne. Bilanss (tulud, kulud) · Passiva ettevõtte varade katteallikad: koosneb kohustustest ja oma kapitalist. · Aktiva firma vara peale võlgade maksmist. 13. Otsesed ja kaudsed maksud, erinevad maksusüsteemid: · Otsesed maksud - tulumaks, sotsiaalmaks. · Kaudsed maksud aktsiis, käibemaks 14. Lorenzi kõver näitab ebavõrdsust riigis nt: rahva seisused 15. Maslowi vajaduste hierarhia · oluline on esmavajadused nagu toit ja peavari · turvalisus
võrdub omakapitali tasuvus 5 aastat. Koguvara rentaablus e Return on total assets (ROA) PUHASKASUM näitab, mitu senti teenis KESKMINE VARA investeeritud . Peaks olema suurem, kui deposiidi intressimäär. Raamatupidamisaruandluse analüüs (30) Kapitali struktuuri suhtarvud Neid kasutatakse ettevõtte varade finantseerimise ja tema võlakoormuse analüüsimisel. Iseloomustavad ettevõtte võimet tasuda lühi- ja pikaajalisi kohustusi. Näitavad bilansi passiva struktuuri. Võlakordaja näitab võõrkapitali osatähtsust kogu kapitalist e kui palju varasid on finantseeritud võõrkapitaliga. Kohustused Kogupassiva Raamatupidamisaruandluse analüüs (31) Omakapitali võlasiduvus (debt to equity), vt eelmine näitaja Kohustused Omakapital Lüh.koh ei tohi ületada omakapitali üle 1,25x Omakapitali osatähtsus (equity ratio) Omakapital Kogupassiva
Raha 97500 Kred. lühivõlg 300000 Deebitorid, A 825000 Lühiaj. kohustu 610714 Varud,B 360000 Pikaajalised k., 369286 Mat. põhivara,C 117500 Aktsiakapital 300000 kontroll 1400000 Jaotamata, F 120000 Aktiva 1400000 Passiva 1400000 . 2.1 1) Lühivõlgade üldine kattekord . 0.7 2940000 2) Võlakordaja oli 0,7; 8 3) Varude käibesagedus (käibekordaja /
Akumuleeritud kulum (miinusmärgiga) 0 0 0 0 Põhivara kokku 0 2,055 1,541 1,028 514 AKTIVA KOKKU 0 #VALUE! #VALUE! #VALUE! #VALUE! PASSIVA (KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL) Lühiajalised võlakohustused (laenud, kapitalirent) 0 0 0 0 0 Pikaajaliste laenude, kapitalirendi lühiajaline osa 0 0 0 0 Ostjate ettemaksed toodete ja kaupade eest Võlad tarnijatele Mitmesugused võlad Maksuvõlad #VALUE! #VALUE! #VALUE
Bilansi võib koostada ükskõik millise ajahetke seisuga, eeldades, et kõik tehingud on eelnevalt arvesse võetud. Tavaliselt koostatakse bilanss aastalõpu ehk 31. detsembri seisuga ning võrdluseks jäetakse kõrvale eelmise majandusaasta lõpu seis. Bilanss iseloomustab ettevõtte varasid kahelt seisukohalt. Seetõttu kujutab bilanss endast kahe poolega tabelit, mille üht poolt nimetatakse bilansi aktivaks ja teist bilansi passivaks. Bilansi aktiva ning passiva kontod moodustavad bilansiskeemi, mille struktuur vastavalt kehtivale raamatupidamiseseadusele (2002) on muutuv ning toodud ära raamatupidamise seaduse lisades. Bilansi aktiva kirjete üldsumma peab võrduma bilansi passivakirjete üldsummaga, sest nii aktivas kui ka passivas iseloomustatakse samu varasid erinevates aspektides. Võrdsus tuleneb sellest, et bilansipooled kajastavad ühtesid ja samu tehinguid, ainult erinevalt seisukohalt.
Varade käibekordaja saadakse, kui müüdud kaupade kulu jagada varudega. 4. Finantsplaan on tulevikus kavandatavate tegevuste kohta koostatav skeem, mille täitmise jälgimine annab võimaluse hinnata finantseesmägi saavutamist. Finantsplaan on tulevikus kavandatavate tegevuste kohta koostatav aruanne, mille täitmise jälgimine annab võimaluse hinnata finantseesmägi saavutamist. 5. Bilansis kajastatakse varad passiva poolel. Bilansis kajastatakse varad aktiva poolel. 6. Finantsplaan on minevikus kavandatud tegevuse aruanne, mille analüüsmine annab võimaluse hinnata ettevõtte tulevikku. Finantsplaan on tulevikus kavandavate tegevuste kohta koostav aruanne, mille täitmise jälgimine annab võimaluse hinnata finantseesmärgi saavutamist. 7. Regressioonanalüüsi kasutatakse lühiajalisteks ennustusteks. Regressioonanalüüsi kasutatakse pikemaajalisteks ennustusteks. 8
● Rahavoogude juhtimine ja optimeerimine. ● Valuutariskide mõjutamine, valuutavoogude juhtimine. ● Valuuta-, makse- ja laekumisriskide analüüs ja maandamine. ● Laenupoliitika väljatöötamine ja rakendamine. ● Laenuprojektide analüüs ja ettevalmistamine juhatusele esitamiseks. Finantsjuhtimine on rahavoogude juhtimine firmast sisse ja välja ning ka firmasiseste rahavoogude juhtimine. Finatsjuhi kohustusteks on finantside analüüs ka kavandamine ning bilansi passiva poole kujundamine, varade struktuuri juhtimine ja tulevaste projektide elluviimine, korraldab kreditoorset võlgnevust ehk kui bilansi maht suureneb siis suureneb proportsionaalselt ka kreditoorne võlgnevus. Väikestes ettevõtetes tegeleb finantsalase tööga raamatupidamisosakond, suurtes peadirektori asetäitja finantside alal. Ettevõte- viis kuidas organiseerida paljude üksikisikute majandustegevust. Eestis popimad ettevõtlusvormid AS, OÜ ja FIE, mujal maailmas levinud hoopis
MIDA FIRMA JUHT PEAKS JÄLGIMA Omakapitali seisu (tulusust) Varade tulusust Firma arengu kiirust-ära arene liiga kiirelt Rahavooge, maksevõimet (lühiajalist) Firma võlgnevust, et ennetada pankrotti Arengu tasakaalustatust Andres Laar 2008 2007 BILANSI (balance) PÕHIMÕTE VARAD SOETAMISE ALLIKAD AKTIVA PASSIVA KÄIBEVARA KOHUSTUSED Raha Tasumata arved Laekumata arved Lühiajalised laenud Varud Pikaajalised laenud Investeeringud Liisingud Kinnisvara Viitvõlad investeeringud PÕHIVARA OMAKAPITAL Hooned Aktsiakapital
Äriplaan Koostas: Taavi Müürsepp Juuli 2008 SISUKORD Äriidee kokkuvõte lk 1 2) Ettevõte lk 2 2.1) Ruumid lk 2 2.2) Sisseseade, masinad lk 2 2.3) Tarnijad lk 2 2.4) Personal lk 2 3) Turg lk 3 3.1) Kliendid lk 4 3.2) Konkurendid lk 4 4) Hinna määramine lk 5 5) Turustamine lk 5 6) Müügimeetod lk 5 7) Müügimaht poolaasta lõikes lk 6 8) Kauba sisseost lk 6 9) Eelarved lk 7 Algbilanss lk 7 10) Rahavoogude prognoos lk 8 ÄRI...
arvelduskontolt 2000000 krooni. AS Kilu jätkab tegevust iseseisva struktuuriüksusena. Ostutehinguga kaasnesid ka lepingute sõlmimisega seotud väljaminekud, kokku 50000 krooni, mis tasuti pangaülekandega ja lisanduvad ostuhinnale, moodustades soetusmaksumuse 21 AS Kilu bilanss reaalväärtuses on esitatud järgnevas tabelis: 22 Aktiva (kr) Passiva (kr) Nõuded 600000 Lühiajal 600000 ostjatele kohustused Kaubavaru 800000 Pikaajal 800000 d pangalaen Põhivara 1600000 Kohustuse 1400000 (jääkm) d kokku Aktsiakapit 1100000 Jaot.kasum 500000 Kokku 3000000 Kokku 3000000 23 Ostetud puhasvara (vara kogumaksumus miinus ülesvõetud kohustused) reaalväärtus
omaniku isikliku elumaja kindlustuskulude tasumine omaniku isikliku hoone investeerimine ettevõttesse omaniku isiklike säästude investeerimine ettevõttesse ettevõttesse investeeritud hoone kindlustuskulude tasumine Õige Selle esituse hinded: 1/1. Question38 Hinded: 1 Konto kaks poolt on Vali üks vastus. a. Deebet ja Kreedit b. Aktiva ja Passiva c. Deebu ja Kreebu Õige Selle esituse hinded: 1/1. Question39 Hinded: 1 Erisoodustuse tulumaksumäär on Vali üks vastus. 26,58% 21% 21/79 33% Õige Selle esituse hinded: 1/1. Question40 Hinded: 1 Bilansi aktiva poolel on kohustused Vastus: Õige Vale Õige Selle esituse hinded: 1/1. Question41 Hinded: 1
Kuluarvestus logistikas 1 kontrolltöö 1. Mikroökonoomiline taust (loeng 1) a. Turg, vaba- ehk atomaarturg, turutõrked, tasakaaluhind ja kogus Turg - Majandussuhete süsteem, mille kaudu ostjad ja müüjad suhtlevad omavahel, määrates kauba hinnad ja nende hindadega ostetavad-müüdavad kogused. Vaba- ehk atomaarturg Praktikas: Turg, mis toimib nimetamisväärsete riigipoolsete kitsendusteta. Teoorias: vabaturu abstraktsioon, mis ei ole mitte kunagi ega mitte kusagil eksisteerinud Turutõrked: Tasakaaluhind (p*) hind, mille korral ostjate ja müüjate soovid langevad kokku Tasakaalukogus (q*) kogus, mille korral antud hüvise nõutav ja pakutav kogus on võrdsed b. Hinnakujunduse parim lahendus (piirkulu alusel) Parim lahendus (first best solution) Ressursside kasutus on sotsiaal-majanduslikult efektiivne ehk Pareto-optimaalne (-efektiivne), kui lisanduva toote või teenuse väärtus ühiskonnale on sama suur...
t. kasutatakse info kogumiseks antud aruandeperioodi jooksul. Kontod avatakse aruandeperioodi algul ja suletakse aruandeperioodi lõpul. Kontode tulemuste põhjal tehakse kindlaks majandustegevuse lõpptulemus aruandeaasta kasumina või kahjumina (tulude ja kulude vahe) · kontrakontod reguleerimiskontod, mis täpsustavad kontode saldot Kontraaktiva kontod reguleerivad aktiva kontode saldot Kontrapassiva kontod kajastatakse bilansi passiva poolel miinusmärgiga. · Sünteetiline konto kajastab infot kogumina, Ühe sünteetilise konto kohta avatakse mitmeid analüütilisi kontosid. · Analüütiline konto Sisaldab detailset infot Analüütiliste kontode algsaldode, deebet- ja kreeditkäivete ning lõppsaldode summad võrduvad vastava sünteetilise konto saldodele ja käivetele · tulude/kulude koondkonto kajastatakse tulude ja kulude lõpptulemi leidmist
Kasum enne intresse ja makse 2260 28 570 50 405 Intressikulu 0 0 0 Kasum enne makse 2260 28 570 50 405 Tulumaks (26%) 587,6 7428,2 16 633,65 Puhaskasum 1672,4 21 141,8 33 771,35 21 7.3 BILANSSIDE PROGNOOS Bilanss hetkeseisuga Aktiva Passiva Käibevara Kohustused Raha 540 000 Kreditoorne võlgnevus 0 Debitoorne võlgnevus 0 Viitvõlad 0 Varud 0 Lühiajalised laenud 0 Käibevara kokku 540 000 Pikaajalised kohustused 0 Kohustused kokku 0 Põhivara 0 Omakapital
lepinguga, et esimesel aastal ei peaks tegelema laenu tagasimaksmisega. Et vältida üllatusolukordi, peab olema varuraha. Selleks laenab ettevõte natuke rohkem, kui planeeritult vaja. Laenu võtab firma 100 000 Eesti krooni. Kõik arvutused on tehtud Eesti kroonides. Arvestada tuleb sellega, et alates viiendast tegutsemiskuust on ettevõte käibemaksukohuslane. 1.aasta lõpp-bilanss AKTIVA PASSIVA Käibevarad: Lühiajaline laen 100 000 Raha 346 520 Tasumata pangalaenu intress 18 000 Immateriaalne põhivara : 20 000 Arvutiprogrammid, Omakapital 40 000 taksoplafoonid Kasum 208 520
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Ärikorralduse instituut Logistika ja kinnisvara õppetool ISESEISEV TÖÖ ÕPPEAINES "ETTEVÕTTE MAJANDUSÕPETUS" ÄRIPLAAN OÜ Klaasimaailm Äridefinitsioon: Koostajad: Juhendaja: Signe Liiv Esitatud: Kaitstud: Hinne: TALLINN 2008 2 SISUKORD 1. KOKKUVÕTE 3 1.1. PROJEKTI MAKSUMUS 3 1.2. LAENUTAOTLUS 3 2. ETTEVÕTTE ÜLDINE ISELOOMUSTUS 2.1. ETTEVÕTTE MISSIOON JA ...
Brutokasum 863 000 Turustus-ja halduskulu 411 220 Ärikasum 451 780 Finantskulu 7 500 Kasum majandus tegevusest 444 280 Ettevõtte tulumaks 93 299 Puhaskasum 350 981 11. PLAANILINE BILANSS Aruande aasta lõpul oli aktsiakapitali suurus 184 000 krooni ja eelnevate aastate jaotamata kasum 113 525 krooni. Aktiva Passiva Raha 66 448 Lühiaja.kohustus: Debit.võlg 60 000 Võlg tarnijatele 11 500 Varud: Maksuvõlg -5 858 Materjali varu 4 800 Kokku lühiaja.kohustused 5 642 Valmis toodangu varu 27 400 Pikaajalised kohustused - Kokku Käibevara 158 648 Omakapital: 25
Kokku lühiajalised kohustused 50400 56400 62400 Kokku kohustused 50400 56400 62400 Omakapital Osakapital nimiväärtuses 1500 1500 1500 Eelmiste perioodide jaotamata kasum 0 -282 12726 (kahjum) Aruandeaasta kasum -282 13008 32688 Kokku omakapital 1218 14226 48414 Kokku passiva (kohustused ja 51618 70626 110814 omakapital) 20 21
ISESEISEV TÖÖ ÕPPEAINES ÄRIPLAAN Koostajad: Juhendaja: Anne-Liis Simson Esitatud: (kuupäev) Kaitstud: (kuupäev) Hinne( punktid): ÕPPEAASTA 2011/2012 Arvesse võetakse ainult selle vormi alusel koostatud tööd SISUKORD 1. KOKKUVÕTE 3 1.1. PROJEKTI MAKSUMUS 3 1.2. LAENUTAOTLUS 3 2. ETTEVÕTTE ÜLDINE ISELOOMUSTUS 2.1. ETTEVÕTTE MISSION JA ÄRIIDEE 2.2. UUS ETTEVÕTE 4 2.3. TEGUTSEV ETTEVÕTE 4 3. TOOTMISHARU JA ETTEVÕTLUSKESKKOND 3.1. TOOTMISHARU ARENGUSUUNAD ...
kontorihoone, auto, kallis arvutiprogramm, kaubamärk, pikaajaline antud laen, investeering tütarettevõttesse jms, amortsisatsioon – ehk kulum, kui palju läheb toote hinnast ajaga maha, omahind – kulud kokku jagatud tootmismahuga, müügiprignoosid – kui palju ja mis hinnaga kavatsetakse tooteid müüa, rahavood – raha liikumine sisse ja välja, näitab ettevõtte likviidsust, kasumiaruanne – kulud, tulud ja kasum/kahjum ja bilanss – aktiva ja passiva osa, raamatupidamisaruanne, mis kajastab kindla kuupäeva seisuga ettevõtte vara, kohustusi ja omakapitali 20)Äriplaani olemus, struktuur ja vajalikkus - Äriplaan on oma olemuselt lahtikirjutatud äriidee. Äriplaani sõnaline osa kirjeldab ideed ja selle elluviimiseks vajalikke eeldusi ning toiminguid, ning äriplaani numbriline osa prognoose. Äriplaani on vaja selleks, et • ettevõtte juhtidel oleks olemas tegevuskava, millest otsuste langetamisel lähtuda;
VARA on raamatupidamiskohustuslase poolt kontrollitav ressurss (asi või õigus), mis: (a) on tekkinud minevikus toimunud sündmuste tagajärjel; ja (b) tõenäoliselt osaleb tulevikus majandusliku kasu tekitamisel (mitte äriühingutest raamatupidamiskohustuslaste puhul neile seatud eesmärkide täitmisel). KOHUSTUS on raamatupidamiskohustuslasel lasuv võlg, (a) mis on tekkinud minevikus toimunud sündmuste tagajärjel; ja (b) millest vabanemine nõuab eeldatavasti tulevikus ressurssidest loobumist. OMAKAPITAL (NETOVARA) raamatupidamiskohustuslase varade ja kohustuste vahe; TULU aruandeperioodi sissetulekud, millega kaasneb varade suurenemine või kohustuste vähenemine ja mis suurendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali, välja arvatud omanike tehtud sissemaksed omakapitali; KULU aruandeperioodi väljaminekud, millega kaasneb varade vähenemine või kohustuste suurenemine ja mis vähendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali, välja arvatud ...
PIKAAJALISED KOHUSTUSED 0 0 KOKKU 0 Põhikapital 60000 260000 583400 704000 Eelmiste aastate kasum/kahjum 0 0 56000 125200 Aruandeaasta kasum/kahjum 0 56000 125200 214000 OMAKAPITAL KOKKU 60000 260000 583400 704000 PASSIVA KOKKU 0 0 0 0 Rahavoogude prognoosi näidis Veebrua Jaanuar r Märts Aprill Mai Juuni Laekumine müügist 75000 75000 75000 75000 75000 75000 Omakapitali sissemaksed 0 0 0 0 0 0
sampoon 75 3 225 225 viimistlus- 200 2 400 400 vahend föön 1 000 1 1 000 1 000 harjad 145 3 435 435 küünekäärid 125 2 250 250 kõrva- ja 65 2 130 130 silmapuhastus vahendid Kokku 361 290 358 850 2 440 1.6. Algbilanss AKTIVA PASSIVA Käibevara Kohustused a/a HP 40 000 Lühiajalised kohustused 2 440 Materjal 2 440 Käibevara kokku: 42 440 Kohustused kokku 2 440 Põhivara Omakapital Maa 25 000 Osakapital 398 850 Ehitised 325 000 Seadmed 8 850
Kokku 26 600 26 000 26 000 1.5 Algbilanss Ettevõtte algkapitaliks on 40 000 krooni, mis on firma alustamiseks taotletud. Puudujääva summa on eraldanud firma omanik, mis makstakse talle tagasi nii pea kui firma toodab korralikku kasumit. Nii toimides on odavam ning intress tunduvalt väiksem. Aktiva Passiva Raha 40 000 Omakapital 40 000 Aktiva kokku 40 000 Passiva kokku 40 000 7 Juuksurisalong Kaunid Kiharad 2. Tootmine ja turundus Juuksurisalong Kaunid Kiharad pakub juuksuriteenuseid üldiselt meestele ja naistele, kuid teretulnud on kõik, kes soovivad meie teenuseid kasutada.
Bilanss on raamatupidamise aruanne, mis kajastab kindla kuupäeva seisuga raamatupidamiskohuslase vara, kohustusi ja omakapitali. Bilansi aktiva poolel on näha, millesse ettevõte on paigutanud oma vahendid. Käibevarade all on toodud ettevõtte likviidsemad varad, mille kasutusiga jääb enamasti alla aasta. ( näiteks raha, kaubavarud) Põhivara all on ettevõtte varad, mida ettevõte kasutab oma tegevuses pikaajalisemalt. ( Näiteks masinad, seadmed ja hooned) Bilansi passiva poolel kajastatakse ettevõtte vahendite allikaid Ettevõtte võõrkapitali moodustavad ettevõtte võlgnevused teistele ettevõtetele ja pankadele. Need on kohustused mida ettevõte peab kellelegi tagasi maksma. Tähtajalt võivad need olla lühi- või pikaajalised. Omakapitali on ettevõttele andnud ettevõtte omanikud. Bilansi passiva pool on alati võrdne aktiva poolega. Käibevara + põhivara = võõrkapital + omakapital Ettevõtte bilansi skeem
Näeme, et intressikulude kahekordistumisel ja käibe puhasrentaabluse vähenemisel 3%-ni on intresside kattekordaja väärtus vähenenud 7,5 võrra. 5) ROE = 12%; Võlakordaja 0,40. ROA? Ettevõtte võlakohustused D Puhaskasum PK Võlakordaja = ROE = Keskmine omakapital E Keskmine omakapital E Puhaskasum PK ROA = Keskmine koguvara A Teame, et AKTIVA = PASSIVA, seega koguvara A = D + E (lühendid valemitest) 1. Avaldan võlakordaja valemist D: D = 0,4 D = 0,4E E 2. Avaldan ROE valemist puhaskasumi: PK = 12% PK = 0,12E E 3. Asendan D = 0,4E võrrandisse A = D + E: A= 0,4E + E A = 1,4E 3. Asendan ROA valemis puhaskasumi 0,12E-ga ja keskmise koguvara 1,4E-ga: 0,12E 0,12 ROA = = = 0,0857 8,6% 1,4E 1,4 Vastus: Ettevõtte ROA oli 8,6%. 2 ÜLESANNE
Aktsia Aktsia on väärtpaber, mis esindab väikest osa ettevõttest. Seega aktsiaid ostes kuulub Teile proportsionaalne osa ettevõttest ning Teie ise olete ettevõtte aktsionär. Aktsiatest teenitakse kasu enamasti turuhinna tõusult. Aastaaruanne - Majandusaasta aruanne koosneb raamatupidamise aastaaruandest ja tegevusaruandest. Aktiva- ettevõtte varade koosseis ja nende paigutus (kassa ja pangajäägid, põhivara, varaliste nõudmiste, materiaalse ja immateriaalse vara kontode seisud jne.) Passiva - varade rahastamise allikad (laenud, hankijatele maksmata arved, aktsionäride investeeringud antud ettevõttesse,kohustuste (võlgade) ja omakapitali seis jne.). Aktsiaselts- Aktsiaselts (lühend AS) on äriühing, millel on järgmised tunnused: aktsiateks jaotatud aktsiakapital aktsionär ei vastuta isiklikult aktsiaseltsi kohustuste eest aktsiaselts vastutab oma kohustuste täitmise eest oma varaga aktsiakapital p...
Sihtfinantseerimise abil soetatud immateriaalne põhivara 0 0 0 Akumuleeritud kulum (miinusmärgiga) -5 625 -13 125 -20 625 Põhivara kokku 0 119 875 185 375 218 875 AKTIVA KOKKU 0 188 767 499 357 914 395 PASSIVA (KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL) Lühiajalised võlakohustused (laenud, kapitalirent) 0 0 0 Pikaajaliste laenude, kapitalirendi lühiajaline osa 0 0 0 Ostjate ettemaksed toodete ja kaupade eest Võlad tarnijatele Mitmesugused võlad Maksuvõlad 27 075 30 965 47 303
Akumuleeritud kulum (miinusmärgiga) 0 0 Immateriaalne põhivara Immateriaalne põhivara 1200 1 200 1 200 Immateriaalse põhivara kulum -120 -240 Põhivara kokku 1200 1 080 960 AKTIVA KOKKU 2015 3 986 6 068 PASSIVA (KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL) Lühiajalised võlakohustused (laenud, kapitalirent) 0 0 0 Pikaajaliste laenude, kapitalirendi lühiajaline osa 0 0 Ostjate ettemaksed toodete ja kaupade eest Võlad tarnijatele Mitmesugused võlad Maksuvõlad 1 376 676 Lühiajalised kohutused kokku 0 1 376 676
TARTU ÜLIKOOL Majandusteaduskond FINANTSARUANDLUSE ANALÜÜSI KODUTÖÖ TALLINNA KAUBAMAJA AS BAASIL Tartu 2013 SISUKORD SISUKORD...........................................................................1 1.SISSEJUHATUS..................................................................3 2.BILANSI HORISONTAAL- JA VERTIKAALANALÜÜS..................4 3.KASUMIARUANDE HORISONTAAL- JA VERTIKAALANALÜÜS....9 4.RENTAABLUS..................................................................14 5.EFEKTIIVSUSE SUHTARVUD..............................................16 6.LÜHIAJALISE JA PIKAAJALISE MAKSEVÕIME NÄITAJAD.........18 7.KOKKUVÕTE....................................................................21 8.KASUTATUD ALLIKAD.......................................................22 ...
· Futuur tulevikule suunatud tehing. · Swap vahetustehing. Rahaasutuste eesmärgiks on olla majanduse vereringeks ja muuta raha kui finantsvara liikumine võimalikult turvaliseks ja efektiivseks. Finants vahetuse käigus luuakse majanduses uusi finantsvarasid ja kohustusi. Toimub rahaasutuste pidev põimumine ja kapitalide vabaliikumise piiride kaotamine. Äripank Aktiva Passiva 1. Raha ja selle ekvivalendid 1. Omakapital 1/5 2. Finantsvara Laen 2. Võõrkapital 4/5 3. Põhivara Hoiused Rahaasutuse eripära on see, et sellega tegelemiseks on vaja tegevusluba. Sellega tegeleb Finantsinspektsioon. Saamiseks tuleb esitada äriplaan, tegevuskava, majandus-juriidiline haridus. Äripank- rahalisi asju kaasav, paigutav ja laenutav äriühing. Annab omal vastutusel laenu ja osutab muid teenuseid
Taotlen starditoetust 7000 eurot, millest loodan saada umbes 5000 eurot. See on tingitud sellest, et ettevõte on nii suure toetuse saamiseks väike, aga 5000 euroga arvestamine on mõitslik. 7.3 Laen Võtan stardilaenu KredExi-ist 5000 eurot. 5000 eurole lisandub indress 9,5%, mis teeb 48 kuu peale kokku 5475 eurot. 15 8. Finantsarvestus 8.1 Bilanss Aktiva Passiva Arvelduskonto 675 Laenud 5475 Põhivarad 12300 Omakapital 3500 Kasum, kahjum -1000 Toetus 5000 Kokku: 12975 12975 8.2 Kasumiplaan Müügitulud: 46720 Kulud: Palgad 41700 Autokulud 4468 Üür 912 Kommunaal 540 Kontoritarvete kulud 100
Maksebilanss Maksebilanss (inglise keeles "balance of payments") on aruanne, mis kajastab mingi riigi rahvusvahelisi tehinguid mingil ajavahemikul. See on dokument, mis fikseerib mingil perioodil riiki sisse tulnud ja riigist välja läinud rahavood. Seda võib nimetada ka kokkuvõtteks, mis summeerib konkreetse riigi teatud perioodi jooksul tehtud majandustehingud ülejäänud maailmaga. Maksebilanss koostatakse raamatupidamislikke arvepidamise printsiipe järgides, st ta koosneb passiva ja aktiva poolest ning iga tehingut kirjendatakse kaks korda. Aktiva poolele kantakse tehingud, mille tagajärjel riigi majandusagentide ostujõud suureneb eksport, kapitali import, saadud ülekanded. Passiva poolel on raha väljaminek import, ülekanded välismaale, laenude andmine, reservide suurendamine. Muutusi bilansis kirjeldatakse kontodel. Konto on kahepoolne tabel, mille vasakut poolt nimetatakse deebetiks1 ja paremat poolt kreeditiks
Kohustus- raamatupidamiskohustuslasel lasuv võlg, a) mis on tekkinud minevikus toimunud sündmuste tagajärjel; b) millest vabanemine nõuab eeldatavasti tulevikus ressurssidest loobumist. Bilansis kajastatakse ainult selline kohustus, mille väärtus on usaldusväärselt mõõdetav. Omakapital- raamatupidamiskohustuslase vara, millest on maha arvatud tema kohustused. Ettevõtte asutamisel võrdub omakapital omanike poolt sissemakstud kapitaliga. Bilansi aktiva ja passiva elemente nimetatakse bilansikirjeteks. Bilansi aktivakirjed on korrastatud kahaneva likviidsuse põhimõttel (vt RS lisas 1 toodud bilansiskeemi) ja bilansi kohustuste kirjed on liigendatud tähtajalisuse põhimõttel (millises ajalises järjestuses kuuluvad kohustused tasumisele), omakapitali kirjed esitatakse kestvusprintsiibil. IAS-I järgselt on bilansiskeem vastupidine: vähem likviidsem vara ja pikaajalised kohustused
võimaldab avastada muutusi, mis absoluutsummade puhul oleksid jäänud märkamata. Samuti elimineerib vertikaalanalüüs ettevõtete erinevatest suurustest tulenevad erinevused ja võimaldab teostada võrdlusest erinevate firmade vahel. Bilansi vertikaalanalüüs · Bilansi vertikaalanalüüsi jaoks arvutatakse bilansi näitajate osakaal protsendina baasnäitajast, milleks võetakse kas aktiva või passiva kogusumma (nagunii on võrdsed). · Aktiva poolel on baasnäitajaks koguvara, millest arvutatakse teiste aktivakirjete osatähtsus koguvarast. See annab hea ülevaate ettevõtte varade struktuurist ja võimaldab avastada probleeme, mis absoluutsummade puhul võiksid jääda märkamatuks. Näiteks võib eeldada, et ettevõtte käibevarade osakaal ettevõtte koguvarade suhtes on aastast aastasse küllaltki konstantne
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
