Kunstiajalugu Sandra Piir Esimene kunst 3 milj. aastat tagasi - inimeselaadsed jäänused 1milj. aastat tagasi - inimene kahel jalal 40 000 a. tagasi - vanimad kunstipärased esemed 25 000 a. tagasi - Willendorfi Veenus 16 000 eKr - kaunimad koopamaalingud (Lascaux Prantsusmaal ja Altamira Hispaanias) III - II at eKr - vanimad ehitised (megaliitilised) nt. Menhir, Dolmeh, Kromlehh, Stonehenge III - I at eKr - püramiidid III at - sfinksid (lõvi keha ja inimese peaga) Willendrofi Veenus Egiptuse sfinks Lascaux koopamaalingud Menhiri obelisk Vanimad kõrgkultuurid Mesopotaamia Asukoht: Tigrise ja Eufrati jõe kesk- ning alamjooks Sumerid leiutasid ratta, potikedra, kiilkirja savitahvlitel ning savitellised Sumerite linnriikides olid igal linnal oma kaitsejumal, kellele oli pühendatud astmiktempel e. tsikuraat. Egiptus Asukoht: Niiluse delta ja ülemjooks (Sinine ja Valge Niilus) Võtsid kasutusele ...
Kuid Romulus ja Remus ei tahtnud jääda Alba- Longasse ja otsustasid asutada uue linna sinna paika, kust neid olid leidnud karjased. Linna asutamisel tekkis nende vahel tüli ja Romulus tappis Remuse. Uue linna nimetas Romulus oma nimega (ladina keeles nimetatakse Roomat "Roma"). Legendi järgi toimus see 753. a.e.m.a. Sellest aastast peale lugesid roomlased oma ajaarvamist. 24.Millega on tegu. Iseloomusta objekti ja arhitektuuri. (aeg, koht) Tegu on panteoniga. Panteon on ainus Vana-Rooma täielikult säilinud ehitis, mis ehitati antiik-Rooma jumalate templina umbes 115-125 pKr. On Rooma vanim kupliga ehitis, millesse tuleb valgus siseruumi läbi kuplis oleva ava. Ehitatud arvatavasti 27-25 eKr. Asub Roomas. 25. Leges duodecim tabularum. (Iseloomusta kus, millal, miks, välimus) Kaheteistkümne tahvli seadused (ladina Leges Duodecim Tabularum) oli Vana-Rooma vanim seadustik, mis koostati 451450 eKr. Legendi järgi koostati plebeide nõudel. Seadused olid
teistega on väga väiksed. Roomas on kõik sambad väga sirged ja korralikud. Tulevad ümartemplid, mis on tavaliselt korintose sammastikuga ja madala koonilise katusega. Teise sajandi algusest on säilinud ja üks kõige silmapaistvamaid hoonetest Rooma Panteoni tempel, millele anti armu ja see oli kristlik pühamu. Väliselt on see suur kuppelehitis ja omal ajal olevat olnud kullatud. See on geniaalne ehitis, sest katusel on suur avaus, mis annab kogu ruumile eriti piduliku mulje. Panteon tähendab seda et kõik jumalad olid seal võrdsed ja ei tõstetud ühte jumalat esile. Basiilika algidee tuleb Kreekast, kus ta oli administratiiv hoone, kuid Roomas saavutab ta oma täiuslikkuse. Ülesehituselt on keskmine lööv kõrgem kui äärmised löövid ja valgus tuleb sisse külglöövide katusest kõrgemal olevatest aknatest. 10 Elumajadest oli kõige levinumad ühekorruselised majad, ehk domused. Sissekäigust pääses
Kupli (autoriks Apollodores) läbimõõt oli umbes 44 m, (templi kõrgus oli samuti 44 m). See on jagatud ülespoole vähenevateks kassettideks, mis seostuvad pilastrite ja sammastega. Kupli laes on ümmargune 9 meetrise läbimõõduga ava, kust paistab taevas. Ava valgustab ruumi ühtlaselt ning rohkem aknaid ei ole. See ei meenuta midagi raskepärast ega rusuvat: hiigelkuppel hõljuks justkui vabalt õhus nagu teine taevavõlv. Panteon mõjub eelkõige arhitektuurilise kompositsiooni lihtsuse kui terviklikkusega. Keisririigi aegsed roomlased nägid inimesi vahetus seoses maailma j ateiste inimestega. Sellele vastavalt on Panteoni iga osa vahetus seoses kogu ehitise korpuse või kogu hoone ruumiga. 5. TERMID; TERMAKEN- (nende varemetes on säilinud kuplid), tohutu suured saunad, mitmete osakondadega. Seltskonna kokkusaamise kohad. Caracalla. Termid ehitati Roomas aastail 212216 keiser Caracalla valitsusajal
Kunstiajalugu. Vararenessanss.(15.saj.) 1. Renessanss (prantsuse keelest, tähendab ,,taassündi")-nimetatakse vanakreeka ja rooma kunsti matkimise pärast 15.-16. saj. Kunsti ja kultuuri ,,taassünniks". 2. Gootika renessansi ajal-seda sõna seostati nüüd halvustavalt barbaritest gootidega. 3. Vararenessansi keskuseks sai Itaalia linn Firenze. Suurimaks kunstitellijaks oli Medicite perekond, kes oli tähtsal positsioonil linnriigis. 4. Metseenlus-kunsti ja teaduse toetamine ja selle edasiarendamine. Metseen-rikas kirjanduse ja kunsti toetaja (roomlase Maecenase järgi). 5. Palazzo (palee)-kerkisid endiste kitsaste elumajade asemele. Nelinurkse põhiplaaniga, keskel kaarkäikudega siseõu. Enamikus kolmekorruselised (korrustevahesid tähistati karniisiga), katus madal ja lame. Laiad esiküljed olid tänava poole.Välditi kõike gootipärast. 6. Rustikatehnika-palazzode ehitamisel kasutatav jämedalt töödeldud k...
1. SISSEJUHATUS KUNSTI. KUNSTILIIGID, KUNSTISTIILID-VOOLUD, ZANRID Mis on kunst ? Kitsamas mõttes mõistetakse kunsti all visuaalsete (st. nähtavate) ja suhteliselt paigalseisvate kujundite loomist. Need kujundid kannavad endas kultuurilist tähendust, mis tuleneb ühiskondlikest, religioossetest, filosoofilistest arusaamadest ja mis neid arusaamu väljendavad. Kujunditel on sageli mitmeid eri tähendusi, jällegi sõltuvalt ajaloolisest ja ühiskondlikust kontekstist. KUNST, 4 võimalikku lähtekohta defineerimiseks: 1. meisterlikkus mingil alal (kokakunst, sõjakunst) 2. midagi, mis pole ehtne, on "kunstlik" 3. inimese tegevused ja tegevuste tulemused: muusika, film, tants, teatrietendus, aga ka pilt, kuju, ehitis. 4. pildid, kujud, ehitised ja veel mõned nähtavad esemed(ehk teosed) moodustavadki kunsti 4-da tähenduse. See on visuaalne kunst. Seega, kunst on igasugune loominguline tegevus ja selle tulemusel sündinud teos ehk kunstiteos. KUNS...
sarnase juhtumi puhul langetatud otsusele, mis tagas seaduseloome järjepidevuse. Oluline oli kõigi osapoolte õiguste kaitse protsessi läbiviimisel. Tekkisid esimesed seadusetundjad - juristid, välja kujunes juriidiline terminoloogia, alguse sai õigusteadus. Rooma seadustest lähtuti Euroopas ka kesk- ja uusajal, paljud põhimõtted kehtivad veel tänapäevalgi. 8. Milline otstarve oli järgmistel Rooma ehitistel ja mille poolest olid nad erilised: 1) Panteon Panteon on vanim ja täiuslikuim kuppelehitis, mida kasutati kõikide jumalate templina. Ruumi kõrgus ja diameeter on võrdne - 43,5 meetrit. 2) Colosseum oli Rooma suurim amfiteater, kus peeti ka gladiaatorite võitlusi. See oli neljakorruseline ehitis, millest kolmel esimesel korrusel oli välissein ehitatud kaaristuna. Colosseumi trepid olid paigutatud väga osavalt ning võimaldasid inimestel kiiresti välja ja sisse pääseda
Vana-Rooma 2000 eKr tungisid Itaaliasse arvatavasti indoeuroopa keeli kõnelevad itaalikud, sealhulgas ka tulevaste roomlaste esivanemad. 1000 eKr tekkis vanim asula tulevase Rooma kohal 800-500 eKr oli suur osa Kesk- ja Põhja-Itaaliast etruskite linnriikide võimu all. Mõnda aega allus neile ka Rooma. Kuningate aeg Roomas Langeb kokku etrusikite hiigelajaga Itaalia. 753-509 eKr Pärimuse järi oli Rooma esimene kuningas Romulus. Kokku valitses üksteise järel 7 kuningat. Rooma valdused ulatusid Tiberi suudmeni, kus oli Ostia sadam. Viimased 3 kuningat olid etrusikid. Sel ajal muutus rooma li...
Kristlus saavutab ¾ saj Rooma-Impeeriumis kaks võitu: A ametlik toetus B barbarite seas populaarne Kristlus hakkab assimileerima antiikkultuuri ja teeb selle nii kättesaadavaks keskaegsele Euroopale ja selle kaudu meile. Kristlus vajutab oma pitseri seadusandlusele, koolile ja moraalile. Tasapisi hakatakse orjust välja juurima ning kehtestama võrdõiguslikkust. Kristlaste edu põhjused · Keskklassi roomlasi ei rahuldanud Kreeka-Rooma ametlik panteon. Seda on märgata paljude hellenistlike sektide puhul. Opositsioon Rooma ametlikele jumalatele on olemas enne kristluse tekkimist. Olümpost ja sealseid jumalaid ei ole eriti tõsiselt kunagi usutud, kuid kombeid on täidetud. · Uus religioon on müstiline ja paelub roomlasi. · Kristlus õpetab inimeste võrdsust jumala ees on kõik võrdsed. · Kristlus on ka õpetus headusest ja armastusest asjad, mida roomlased on juba kaua igatsenud
võlvimise oskusele Rooma kunst Varasest kunstist on väga vähe säilinud. Igalt vallutatult alalt võeti üle jumalad ehk neil oli väga palju jumalaid. „Kümme raamatut arhitektuurist“ Suurimad saavutused Roomlastel olid arhitektuuris. Kasutusele võetakse lubimört- saavad ehitada kaari, võlve, kupleid. ARHITEKTUUR Silindervõlv Ristvõlv – keerukam konstruktsioon, kuid võlv on kergem ja ruum avaram. Kuppel- Rooma Panteon (läbimõõt üle 40m). See on eeskujuks olnud heleisematele ehitusmeistritele ja arhitektidele. Pühendatud mitmele jumlale. Võetakse kasutusele betoon ja põletatud tellised. Keskajal suhtuti arhitektuurimälestitesse halvasti ja nende materjale kasutati uute kristlike kirikute ehitamiseks. Roomlased võtavad üle kreekast mitmed võtted- sambad (korintose stiil), need olid dekoratsiooniks. Kasutati ka poolsambaid ja pilastreid. EHITATI
Kristjan Vahtla Jumalannade-nümfide eripalgelised grupid (erinnüsed, moirad, graiad, gorgod, harpüiad, sireenid, muusad, graatsiad, hoorid, hesperiidid) Antiik-Kreeka panteon on rikkalik ning mitmekesine. Kreeklastel oli palju erinevaid tegevusvaldkondi ja huvitav arusaam neid ümbritsevast maailmast ning sellest tulenevalt olid ka jumalad teatud nähtuste või elualade patroonid. Oma töös saatsid või abistasid neid hierarhiliselt madalamal asetsevad, ent mitte vähem olulised jumalused. Nad esinesid gruppidena ning enamasti ei tähtsustata selle liikmeid teiste kõrval üle. Neidki austati, ent ka kardeti. Nagu jumaladki, esinesid nad antropomorfsel kujul
2 seinte ligidale või on külgseinad kaunistatud pool- või kolmveerandsammastega. Roomas peeti väga lugu ka ümartemplist, tavaliselt olid need korintose sammastikuga ning madala koonilise katusega. Rooma ehituskunsti suured uuendused olid kaared, võlvid, kuplid ja lubimördi kastuselevõtt. Ainuke täielikult tänapäevani säilinud Rooma-aegne ehitis, kõikidele jumalatele pühendatud Panteon (ehit. keiser Hadrianuse ajal 2. saj. p. Kr) oli ühtlasi antiikaja suurim kuppelehitis. Panteoni kerakuju on otseses seoses Rooma kosmoloogiaga: kuppel kujutab taevavõlvi ja ava selle keskel valgusallikat Päikest. Kuplit katab kassettlagi. Pildil jumalanna Vesta tempel (2. saj. e. Kr) Roomas. (Pildi Panteonist leiab mõiste ,,portikus" juurest) Dooria order vanim kreeka orderitest, mis kujunes arhailisel ajastul, 7. sajandil e. Kr ja
Rooma linn Vabariigi lõpul ja keisririigi algul ulatus Rooma linna elanike arv peaaegu miljonini. See tingis kiire ja tihti lohaka elamuehituse. Tradistsiooniliste nelinurksete elamute kõrvale ilmusid ka odavad mitmekorruselised puust ja kivist üürimajad vaeste ja proletaaride majutamiseks. Eriti palju oli neid Rooma Ostia sadamas. Maailmariigi pealinnas oli ka mitmeid ühiskondlikke ehitisi: Foorum linna keskus, turu- ja koosolekuplats, omandas paraadliku ilme, rajati Panteon kõigi jumalate tempel. Linna ehtisid ka arvukad keisrite auks püstitatud obeliskid ja triumfikaared. Maa-alusele kanalisatsioonile lisandusid akveduktid linna varustavad veekanalid. Rooma ehituskunst Roomlased mõtlesid eelkõige praktilisusele ja püsivusele. Ehitati lubjakivist, põletatud tellistest ja nn. rooma betoonist (kruusa, lubja ja vulkaanilise tuha segu). Sideaineks kasutati lubimörti. Roomlased arendasid edasi Mesopotaamias kasutusel olnud võlve, hakates kasutama
Arhitektuur Arhitektuur ehk ehituskunst on hoonete ja neid ümbritseva keskkonna kujundamine. Esiaja arhitektuur ja vanimad kõrgkultuurid Egiptuses ja Mesopotaamias Esiaja arhitektuur · Pronksiaeg (2000 eKr) · Tekkisid esimesed kiviarhitektuuri näited: · Kindlused · Kultusliku tähendusega monumendid: · Menhir vertikaalne maasse püstitatud hiigelkivi · Dolmen kõrvuti püstised kivid, mida katab kiviplaat ( enamasti kalmeehitis) · Kromlehh koosneb menhirist ja dolmenist Näited · Carnaci menhir Prantsusmaal · Poulnabrone dolmen · Iirimaal · Klomehh Stonehenge Suurbritannias Mesopotaamia · 5000 aastat tagasi · Sumerid · Tähtsaim keskus Babüloni linn · Ehitusmaterjalid: päikese käes kuivatatud savitellised Ehitised · Tsikuraadid suured astmelised tornid, mille ülemisel tasandil asus tempel jumalakujuga · Tempel pühamu, kogu elu keskus, töökojad, laod j...
Joodi lahjendatud veini. Traditsiooniliselt elati 1-korruselistes nelinurksetes kivist majades. Selle keskmes paiknes aatrium magamistubadega piiratud, avatud katusega, väikese basseiniga 4-nurkne ruum. Pere- või elutuba, varem külalistetuba. Hilisemalt rajati sammasääristusega aed. Elanikkonna kasv tingis ka kohati lohaka elamuehituse: odavad mitmekorruselised üürimajad proletariaatide majutamiseks. Linna keskus Foorum sai piduliku ilme, ehitati Panteon kõikide jumalate tempel, keisrite auks püstitati obeliske ja triumfikaari. Vara oli ka rajatud suur äravoolukanal cloaca maxima, millele lisandusid akvedukrid veejuhtmed ning avalikud saunad termid. Nende kõrval olid ka amfitetrid ja hipodroomid. Spordist erinevalt peeti vaatemängudest lugu: hoburakendite võidusõidud ja gladiaatorite võitlused oli ülimalt populaarsed. Tähtsaim hipodroom Circus Maximus asus keisrilossi kõrval.
mõlemas religioonis oli kesksel kohal tule rituaalne austamine. *Pärsia riitusi sooritasid maagid- preestrid, kelle amet oli päritud ja kes moodustasid kindla, hierarhilise sisekorraldusega preesterkonna. *Kuulus õpetaja ja usu-uuendaja Zarathustra. *Iraani pühad tekstid-Avesta. *Zarathustra õpetusel põhinevat usku nimetati mazdaismiks. See oli selgelt dualistlik õpetus, mis kuulutas head ja kurja. 2.3 Mesopotaamias (58-61) *Enamik Mesopotaamia jumalaid e. Mesopotaamia panteon on sumeri päritolu. *Suuri osa Mesopotaamia jumalaid on tuntud nii Sumeri kui ka Semiidi nime järgi. *Kõik jumalad olid antroporfsed (inimese kujulised) ja inimlike omadustega. *Inimest eristas surematus ja üliinimlik võimsus. *Igal jumalal oli oma lemmiklinn, mida ta kaitses ja edendas ning mille elanikud talle erilist au osutasid. *Mesopotaamlased pöörasid tähelepanu just elule enne surma. Sellegi poolest surma kardeti ja sellele järgnevast ei oodatud head. 2.4 Egiptusest (41-45)
seisust saavutada. Peatükk 24 Rooma linn Linnas elas nii rikkaid kui vaeseid ja etniliselt oli see samuti kirev sisse rännanud oli inimesi kogu impeeriumist. Kõnekeeleks oli ladina keel. Keisririigi ajal töötati välja kindel linna planeering. Foorum sümboolne piduliku ilmega keskus. Selle naabrusse rajasid keisrid omanimelised väljakud keiserlikud foorumid. Hipodroomid, teatrid, amfiteatrid, triumfikaared (lubjamört!), obeliskid, kõigi jumalate tempel Panteon, paleed. Rajati kuivenduskanaleid, millest arenes välja kanalisatsioon. Käidi avalikes saunades, kus olid ka raamatukogu ja lugemisruumid. Hakati ehitama korruselamuid (tellised+lubjamört+betoon), kus puudus siiski kanalisatsioon. Majad olid ehitatud kiirustades lohakad ja ebaturvalised. Hakati rajama veejuhtmeid akvedukte, mis varustasid linnu joogiveega. Küttesüsteemid. Ületati kreeklasi ja saavutati kõrge tase ehituskunstis. Peatükk 25 Jumalad
seisust saavutada. Peatükk 24 Rooma linn Linnas elas nii rikkaid kui vaeseid ja etniliselt oli see samuti kirev sisse rännanud oli inimesi kogu impeeriumist. Kõnekeeleks oli ladina keel. Keisririigi ajal töötati välja kindel linna planeering. Foorum sümboolne piduliku ilmega keskus. Selle naabrusse rajasid keisrid omanimelised väljakud keiserlikud foorumid. Hipodroomid, teatrid, amfiteatrid, triumfikaared (lubjamört!), obeliskid, kõigi jumalate tempel Panteon, paleed. Rajati kuivenduskanaleid, millest arenes välja kanalisatsioon. Käidi avalikes saunades, kus olid ka raamatukogu ja lugemisruumid. Hakati ehitama korruselamuid (tellised+lubjamört+betoon), kus puudus siiski kanalisatsioon. Majad olid ehitatud kiirustades lohakad ja ebaturvalised. Hakati rajama veejuhtmeid akvedukte, mis varustasid linnu joogiveega. Küttesüsteemid. Ületati kreeklasi ja saavutati kõrge tase ehituskunstis. Peatükk 25 Jumalad
Menes esimene kuningas ehk vaarao. Pealinnaks sai Memphis/Memfis. Demootne kiri kasutati igapäevases asjaajamises. Hieroglüüfides(pühad märgid) kirjutati jumalaid puudutavaid asju jne. See desifreeriti 1822 Napoleoni retkel leitud kivi põhjal. Kopti keel otsene järeltulija; kõnekeelena enam ei kasutata, vaid kultuskeelena. Palju kreeka laendsõnu. Egiptuses tõlgiti palju kreeka kirjandust. Egiptlaste panteon ( kõik jumalad, keda mingis religioonis austatakse) ääretult mitmekesine ja kirev. See avaldus ka jumala erinevates ilmumisvormides. Austati loomi, sest jumal võis võtta mõne looma kuju. Kõige sagedamini kujutati jumalaid pool-inimese ja pool-loomana. Kasside austamine (üks jumalanna kehastus kassina), kuid tegelikult ta polnud esikohal. Olulised olid veel nt saakal/koer (Anubis täh: koerake; surnutejumal). Palsameeriti ka loomi.
teaduslikkusele: ufoloogia, atlantoloogia, druidism jm. Monoteism usk ainujumalasse, kes eitab leppimatult teiste jumalate olemasolu. Puhast monoteismi leida ei õnnestu, sest monoteistlikul jumalal on tavaliselt teistest üleloomulikest olenditest kaaskond (nt inglid), keda ta on ise loonud, kes on temalt funktsioonid saanud ja kes talitlevad tema juhtimise all. Polüteism jumalausundi tüüp, millele on omane jumalate kogu panteon. Henoteism religioonifenomenoloogiline mõiste, mille järgi kerkib polüteistlikus pantenonis aeg-ajalt esile jumal, kes jätab teised varju, ning kellele on suunatud kultus, kuid ei eitata teiste jumalate olemasolu. Panteism jumalausundi tüüp, mille järgi kõik olemasolev on Jumal ja Jumal on kõiges ümbritsevas. Hiina, Jaapani ja Tiibeti usundid Hiina loodususund Hiinlastel kui iidsetel maaviljeluskultuuri kandjatel oli polüteistlik jumalapere
Hinduismil on maailmas umbes 600 miljonit pooldajat, pooldajate arvult on hinduism kolmas usund maailmas (ristiusu ja islami järel) Indias on umbes 80% protsenti elanikkonnast hinduistid Hinduism on brahmanismi edasiarendus Suured hinduistide kogukonnad on Nepaalis, Bangladeshis, Indoneesias, Malaisias Hinduismis puudub Jumal ühtse isiku või jõuna. Puudub ka kindel rajaja nagu Jeesus kristluses või Buddha budismis India mitmepalgeline panteon, kus valdavalt inimnäoliste jumalate kõrval esines ka loomakujulisi, muutus aja jooksul tunduvalt Induse tsivilisatsiooni asukate austatud jumalatest teame väga vähe, kuid seevastu aarjalaste austatud jumalad on meile veedade kaudu hästi tuntud Hinduismis on kolm olulisemat jumalat, nendeks on BRAHMA, VISHNU ja SHIVA Brahma On brahmanismi peajumal Brahma on Loomise valitseja ja tal on neli nägu, mis esindavad maa eri väärtust
heledale pinnale. punased. Vana-Rooma: Rooma on oma kunsti ehitanud etruski ja vanakreeka kunsti saavutustele. 1. Arhitektuur: Ehitusmaterjaliks põletatud tellis (odav, vastupidav). Telliste sidujaks etruskidelt üle võetud lubjamört. Kaarte ehitamine, võlvid. Kreeklastelt eeskujuks võetud tasakaalukus, harmoonia. Tuntumad ehitised: *Amfiteatritest Colosseum (50 000 pealtvaatajat) hea kaarte kasutamise näide. Kaaristu-arkaad. *Kõikide jumalate tempel Panteon (kuppel 43,5m, seest üleni marmorist.* Hipodroom Circus Maximus *Akveduktid- puhta vee Roomasse viimise trassid, mis varustasid linna veega. Tuntuim Pont Du Gard (sild üle Gardi jõe). * Termid- spa, meelelahutuseks. Tuntuim Caracalla termid. *Triumfikaared *Aatrium (bassein)- lahtise laeavaga ruum*Teedeehitus. 2. Skulptuur: Portreeskulptuur lähtus esivanemate austamisest. Neid kujutati realistlikult, sest arvati, et sarnasus kindlustab hinge kohaloleku. Kasutati vahast surimaske
Renessanss kunst Kunstniku positsioon renessansiaegses Itaalias-Tunnustust leidsid need, kes oskasid kasutada matemaatilisi reegleid ja tundsid antiikkunsti, - kirjandust, -filosoofiat ja -mütoloogiat-erinevalt keskajast ei kuulunud nad käsitööliste sekka, vaid poeetide ja teadlaste seltskonda-nähti eeskätt vaimset loomingut. Maalikunstis kujutatakse reaalset maailma, kus inimesed elavad. Kunsti eesmärk pole mitte nähtava looduse jäljendamine, vaid ilusate teoste loomine. Avastati perspektiiv, see muutis täielikult nägemuse maailmast. Maalikunst ei ole mõeldud mitte ainult kirikute, vaid ka muude kohtade kaunistamiseks. Renessansi alusepanijateks olid arhitekt Brunelleschi, maalikunstnik Masaccio ja skulptor Donatello. Renessansiaega iseloomustab teaduse areng, maadeavastused, humanistlik maailmavaade ja antikkultuuri taassünd. Ajastu üldiseloomustus 15.sajandi Itaaliast said alguse suured muutused kunsti alal....
heledale pinnale. punased. Vana-Rooma: Rooma on oma kunsti ehitanud etruski ja vanakreeka kunsti saavutustele. 1. Arhitektuur: Ehitusmaterjaliks põletatud tellis (odav, vastupidav). Telliste sidujaks etruskidelt üle võetud lubjamört. Kaarte ehitamine, võlvid. Kreeklastelt eeskujuks võetud tasakaalukus, harmoonia. Tuntumad ehitised: *Amfiteatritest Colosseum (50 000 pealtvaatajat) hea kaarte kasutamise näide. Kaaristu-arkaad. *Kõikide jumalate tempel Panteon (kuppel 43,5m, seest üleni marmorist.* Hipodroom Circus Maximus *Akveduktid- puhta vee Roomasse viimise trassid, mis varustasid linna veega. Tuntuim Pont Du Gard (sild üle Gardi jõe). * Termid- spa, meelelahutuseks. Tuntuim Caracalla termid. *Triumfikaared *Aatrium (bassein)- lahtise laeavaga ruum*Teedeehitus. 2. Skulptuur: Portreeskulptuur lähtus esivanemate austamisest. Neid kujutati realistlikult, sest arvati, et sarnasus kindlustab hinge kohaloleku. Kasutati vahast surimaske
Inimesed on surelikud, jumalad surematud. Egiptuses arvati, et ka jumalad võivad surra ja nende tekstides vihjeid, et jumalad pöörduvad kunagi algseisundisse tagasi, mesopotaamias selliseid vihjeid pole, algusest peale eeldatakse, et nad on surematud. Nii on ka nt Kreeka religioonis Jumalad ei ole kõikvõimsad/kõiketeadjad. Neil on ka pahesid. Igal linnriigil oma jumalad, peetakse linnriigi kaitsejumalateks Kogu Mesopotaamiat hõlmav jumal on Panteon Üldsumeri panteon tekkis pärast riigi ühendamist (24. Saj eKr) Sellest ajast vanim jumalate nimistu Jumalad asustavad maailma erinevaid osi nagu Egiptuseski neid on taevas, allilmas, templites (kujude näol). See, kus ta paikneb, ei näita tema tähtsust (et allilm kuidagi madalam vm) Jumalatel võimalik nende maailmate vahel võimalik liikuda. Taevas ja allilm ei ole taevas ja põrgu, vaid on maailma osad Jumalad kasvult inimestest suuremad, hiiglased. Kuigi saavad võtta ka tavainimese mõõdu
pronksfiguur. 3.Kirjelda basiilikat. Basiilika oli ehitustüüp, mida roomlased rakendasid mitmesuguste avalike ehitiste juures. Basiilikates peeti kohut, tehti äritehinguid, korraldati poliitilisi koosolekuid. Basiilika oli ristkülikukujulise põhiplaaniga, kaks rida sambaid jagasid selle kolmeks pikerguseks ruumi osaks lööviks. Keskmine lööv oli külgmistest kõrgem. Külglöövide katusest kõrgemale ulatuvas kesklöövi seinas olid aknad. 4.Mille poolest oli eeskujuandev Panteon? Panteon oli kõigile planeedinimedega jumalate tempel. 5.Vaata Panteoni läbilõiget. Millisele kujundile tundub see ehitis olevat ülesehitatud? Seda võib kujutleda silindrina. 6.Kust sai Panteon loomulikku valgust? Loomuliku valguse allikas on kupli keskel asuv ava. 7.Kuidas nimetatakse süvendeid Panteoni kupli sisepinnal? Milleks need olid kasulikud? Neid nimetatakse kassettideks, nad teevad võlvi kergemaks ja juhivad pilgu ülespoole. 8.Nimeta Rooma kuulsaim ratsamonument.
inimeste seas. Kreeklased uskusid, et jumalad ja jumalannad suudavad muuta tulevikku ja mõjutada elus ja looduses toimuvat. Jumalad olid nii välimuselt kui käitumiselt inimeste sarnased, kuid erinevalt inimestest tarvitasid nad joogiks nektarit ja söögiks ambroosiat, mis andis neile igavese nooruse ja surematuse. Maainimesed austasid aga vähemtähtsaid jumalaid. Järgmiselt on ära toodud tähtsamad jumalad ja jumalannad. 10 Kreeka panteon Zeus oli peajumal. Ta oli taeva ja tuulte valitseja. Tema relvadeks olid piksenooled. Sellepärast oli ta kõige võimsam jumal ja inimeste valitseja. Zeusil oli väga palju lapsi, nii jumalannadelt kui ka inimsoost naistelt.Hera oli Zeusi abikaasa ja ka õde Ta oli abielunaiste kaitsja. Hera olevat noor ja kaunis kuid mitte veetlev. Ta oli väga armukade, sest Zeusil oli väga palju armukesi, keda ta armastas veel peale Hera. Hades oli Zeusi vend. Tema valitses allilma surnuteriiki
aatrium, mida ümbritsesid magamistoad. Aatriumi kohalt oli katus avatud, vihmavee tarvis asetses põranda keskel väike bassein. Linnaelu areng muutis arhitektuuri ilmet. Elenike arvu kiire suurenemine tõi kaasa kiire ja lohaka elamuehitamine, linnapilti ilumusid mitmekorruselised üürimajad vaesemate inimeste ja proletaaride majutamiseks. Eriti palju esines neid Rooma sadamas Ostias. Foorum oli linna ja kogu impeeriumi keskus. Varasematele templitele lisandusid uued, ka kõigi jumalte tempel Panteon. Keisrite auks püstiati obeliskid ja triumfikaared, Palatiumi künkale kerkis Keisrite palee. Kujunes välja maa-alune kanalisatsioonisüsteem. Lisandusid akveduktid linna varustavad veejuhtmed ja termid. Rooma avalike ehitiste pilti täiendasid amfiteatrid ja hipodroomid. Usund Kodune usund (laarid, penaalid) Varasel ajal austasid roomlased loodusjõude ja vaime. Nii eluta kui ka elus loodus oli nende meelest hingestatud ja sisaldas jõudu, mida tähistati terminiga nuumen
Kõigepealt tulebki hinnata seda, et roomlased aitasid levitada kultuuripärandit, mille jätsid teised antiikrahvad. Mitmetes kultuurivaldkondades jõudsid nad ka ise ületamatule tasemele. Rooma monumentaalsete ehituste jäänused on säilinud tänapäevani. Ajastu ehitusmälestisi: Akvedukt Pont du Gard 1. saj. eKr Coloseum 1. saj Panteon 2. saj Constantinuse triumfkaar 4. saj Caracalla termid 4. saj Pompeji amfiteater 1. saj. eKr Via Appia 1.saj eKr Trajanuse Maxentiuse basiilika 4. saj (vaade) sammas 2. saj. Fortuna Virilise tempel 1. saj. eKr Vabariigi-aegne ümartempel Forum Boariumil 1. saj. eKr Tituse triumfikaar 1. saj
KORDAMINE ÜLDAJALOO ARVESTUSTÖÖKS. VANAAEG. I. Vana-Kreeka. 1. Mõisted: Polis- tüüpiline Vana-Kreeka linnriik Kodanik- riigi täieõiguslik elanik, kes sai osaleda riigi valimises ja riigikaitses Poliitika- linnriigi asjadega tegelemine Agoraa- linna keskväljak mida kasutati nii kogunemispaiga kui ka turuplatsina Akropol- kindlus kõrgemal künkal Aristokraatia- võim on koondunud rikaste ja suursuguste inimeste kätte, nt Sparta Demokraatia- võim on koondunud rahva kätte, nt Ateena Faalanks- lahingurivi, kus mehed pikkades ridades üksteise selja taga Hellen- kõigi kreeklaste üldnimetus, elasid emamaal ja kolooniates Barbar- mittekreeklane Hellenism- periood, kus idamaades olid valdavaks kreeka keel, elulaad ja kultuur Museion- muusade tempel, sisuliselt kultuuri ja teaduskeskus 2. Kes oli, mida tegi: Homeros- pime laulik, ,,Iliase" ja ,,Odüsseia" autor. K...
Nende loojatest tuntuim elias brenner rokokoo-tume ja karm • 18.saj keskel kunsti tellijaid vähe, endiselt peamiselt kirik • tuntuim kirikumaalide looja oli mikael toppelius, kes kaunistas 40 kirkiut • nt mikael toppelius, haukipudas'e kiriku altar isak wacklin portretist, pastellsed toonid, 18.saj lõpp gustav III aeg klassitsism • nils schillmark • hämeenlinna kirik 1789, eeskujuks Rooma Panteon sündmused kunstielus 19.saj. • 1830 maalikunst i kooli asutamine turus, 1845 muudetakse joonistuskooliks • 1846 asutatakse soome kunstinike ühendus • 1848 asutatakse Helsingi joonistuskool. Kuni 1863 ainus õpetaja B,A godenhjelm • r.w.ekman, rahvusliku maalikunsti rajaja, kalevala • 1849 asutatakse ateneum(soome kunstimuuseum), hoone valmisb 1887 r.w.ekman kreeta haapasalo soittaa kannelta, 1868
Puhast m-i leida ei õnnestu. Monoteistlikul Jumalal võib olla hüpostaase (Kristus, Püha Vaim) ja atribuute (vägi, kõikteadmine). Tuntuimad monoteistlikud religioonid on judaism, kristlus ja islam. Polüteism: Jumalausundi tüüp, mis on välja kasvanud ülijumala ideest kõigi taeva- ja loodusnähtuste ning inimtegevuse valdkondade kui ülijumala omaduste hüpostaseerumise (iseseisvumise) kaudu, samuti loodusvaimude- ja esivanematekultusest. P-ile on omane jumalate kogu – panteon. Nt hinduism, džainism. 72. Millal tekkis inimkonna ajaloos religioon ja mis on selle tähtsaim arheoloogiline tunnus? Surnu peitmine (laibamatus) on vanim religiooni olemasolu tunnistav rituaal. Arheoloogia andmed näitavad, et neandertali inimene hakkas esimesena surnuid matma. See toimus kõige varem 100 tuhat, hiljemalt 40 tuhat aastat tagasi Moustier´ ajastul. 73. Millal tekkis džainism ja kes oli selle rajaja? – tekkis 6.-7.saj eKr tänap. Bihari osariigi alal Gangese ääres
Suuremas 2 käiku, mis kaevati alles 67 ja 68a välja. Müstilised kivid, mille tagumised pooled on graveeritud ning seina pandud, “peidetud kunst” Standondrew, Inglismaa kõrgete puitpostide võrgustik, laburünt, oletatakse, et on tegemist ka ravi eesmärgiga. 05.09 Mesopotaamia Eufrati ja Tigrise kaldadel meso- vahel potamus- jõgi= jõgedevaheline Esimesi võimsaid kõrgkultuure: muusika, kiri, leiutised, inimese intellektuaal, teadus, telliste põletamine. Jumalate panteon ja mütoloogilised motiivid ja kunstinähtused seovad need kultuurid ühtseks tervikuks. Niisutuspõllundus Enamus Mesopotaamia linnadest on välja surnud ja need asuvad väljaspool asustatud piirkondi ning on vaid arheoloogilisteks vaatamisväärsusteks. Valdavalt on tegemist tänapäeva Iraagi ja Iraani aladega. Savikeskne kultuur. Peamine ehitusmaterjal ja tarbeesemete materjal. Savitahvlid ja kiilkiri Esimene kirjalike mälestistega kultuur.- kiilkiri
Taevane karistus Olid ajad, mil inimesed elasid pingutusteta ja muretult. Kõik õnnetused ja hädad (valu, haigused, väsimus) olid suletud suurde laekasse. Ühel päeval tahtis Zeus inimesi karistada, sest need olid röövinud jumalatelt tule. Ta lõi esimese naise, Pandora. Viimane võttis laekalt kaane ning kõik maailma hädad pääsesid välja. Alles jäi ainult Lootus, inimeste ainus lohutaja.(Simpson 1997:19) 3.Hera Hera tekkis taevajumalatarina ja on tõenäoliselt vanem kui Olümpose panteon. Zeusi naisena oli ta Olümpose kuninganna ja istus troonil abikaasa kõrval. Ta hoidis oma ilu kannatlikult alal, supeldes igal aastal maagilistes vetes ja tarvitades õli, mille lõhn kandus üle kogu maailma.(Chaline 2005:46) Ta oli abielu kaitsja ja abielunaised olid tema erilise hoolitsuse all. Poeetide poolt loodud Hera portreel on vähe veetlevust. Ühes varasemas poeemis öeldakse aga tema kohta nõnda: "Kuldse trooni Hera, taevaliste kuninganna.
6. Kõrgused, varju efekt 7. Kreeka maal on hetkel jälgitav vaasimaalidel Rooma kunst 1. Kust sai alguse rooma riik? 2. Millised ehitustehnikad ja ehitusmaterjalid võtsid roomlased kasutusele? 3. Mida tähendab foorum? 4. Milleks ehitati trumfikaari? 5. Millised lõbustusasutusi ehitasid roomlased 6. Kuidas veedeti aega termides 7. Kirjelda basiilikat. 8. Mille poolest oli eeskujulik panteon 9. Iseloomusta Roomlaste skulptuuri, kuidas see erineb kreeka skulptuurist? 10. Kus saab kõige paremini tutvuda rooma seinamaalidega?(Pompeis) 11. Kirjelda aatriumiga majaplaani. 12. 1. Rooma riik sai alguse väiksest külast keset Itaaliat ja kasvas kiirest suureks linnaks. 2. Nad võtsid kasutusele võlvid, kuivatatud tellised, tsemendi ja betooni 3. 4. See oli monumentaal, mis tavaliselt tähistas sõja võitu. 5. Nad ehitasid amfiteatreid 6
6. Milline oli valitsev perekonnavorm? Võrdle Egiptusega. Mesopotaamias oli valitsev perekonnavorm patriarhaalne. Pereisal oli suur võim. Abielu sõlmiti peigmehe ja tema tulevase äia vahel lepinguga, varalised võrdsused. Mehel võis olla mitu naist aga naine tohtis suhtes olla ainult oma mehega. Egiptuses oli paarperekond. Naine oli sisuliselt võrdne meestega nii õiguste kui vara poolest. Mesopotaamia religioon ja kultuur 1. Jumalate panteon (kr.k. kogum) a. Sumeri päritolu inimesenäolised jumalad, kes kehastavad loodusjõude: i. ANU jumalate isa taevas ii. ENLIL (alates Hammurapist MARDUK) ANU poeg, jumalate kuningas, valitses õhku ja maad iii. EA mageda vee ja tarkuse jumal iv. SAMAS päikesejumal v. ISTAR armastuse ja sõjajumalanna b. Müütilised ettekujutused maailma loomisest ja surmajärgsusest:
Maastikuarhitektuuri ajalugu 1 Sügis 2008. a TERMINID MAASTIKUARHITEKTUURI AJALOOST aatrium (ld. átrium < ater must, pime) vanaroomas tubadega ümbritsetud elamu pearuum suure valgusavaga laes (=compluvium); selle all põrandas bassein vihmavee jaoks (=impluvium). Kaasajal nimetatakse aatriumiks ka ruumidega ümbritsetud sisehoovi. agoraa peaväljak Kreeka linnas. Ka rahvakoosolek vana aja Kreekas; väljak, turuplats. allee regulaarsetest puuderidadest või hekkidest ääristatud aiatee, tee või pargitee, ka puiestee maastikus. Selle algeid võib oletatavasti seostada jahilkäikudega - ratsa läbi tiheda metsa tulles raiuti endale tee läbi metsa. Akadeemia (kr. akademeia), Platoni asutatud filosoofiline kool Ateena lähedal, idealistliku filo...
Alates 1871. aastast on Rooma ühendatud Itaalia pealinn. Teda on nimetatud Igaveseks linnaks. Rooma on kunsti- ja arhitektuurimälestiste poolest maailma rikkamaid linnu, mida külastab igal aastal üle kolme miljoni turisti. Kirikuid on kokku umbes 500. Roomat läbival Tiberi jõel on kakskümmend üks silda, vasakul kaldal asub ehitus- ja kultuurimälestiste poolest rikas vana kesklinn. Selle lõunaosas asuvad antiikmälestised nagu antiikaja suurim väljak Forum Romanum, Rooma Panteon ehk "kõigi jumalate tempel", Colosseum, mis kunagi mahutas üle 80 000 pealtvaataja, Caracalla termid, Tituse võidukaar, Aemiliuse sild ja palju palju muud... Jõe paremal kaldal Monte Vaticano künkal asub linnriik, Vatikan, 2,6 km pikkusest riigipiirist, moodustab suurema osa müür. Vähem, kui poole ruutkilomeetri suurune Vatikan hõlmab Paavsti eluruumid, kuulsa Peetri katedraali, muuseume, raamatukogu, observatooriumi ning umbes kakskümmend õue ja aeda
Me loeme kuldse sirbiga druiidi valgetest rüüdest, druiidist härjanahas tähnilise, valgetest sulgedest peakattega, mille tiivad lehvivad. On ka kirjeldusi naisdruiididest mustas, kuldsed lindid rinnal risti. ( Sampson, 2008) 2. Keldi religioon Keltide muistne usund tugineb nn. kolmekordsele ühtsusele, mis on kogu keldi kultuuri üks alustalasid. Nii näiteks on keltide usundis jumalanna, kellel on kolm kehastust tütar, naine ja ema; keltide panteon koosneb kolmest jumalusest: Lugh, Daghda (Taran) ja Ogme; keltide ühiskonnas oli traditsiooniliselt kolm klassi: preestrid, juhid ja nn. tootjad (kalurid, põlluharijad, käsitöölised jne.); numbril kolm põhines keltide ettekujutus maailmast: kolm eksisteerimise sfääri, kolm põhielementi (vesi, õhk ja tuli) jne. Viimasest tuleneb ka keldi triskelioni nüüdisaegne seletus, mille järgi kolmjala keskel on seisev Maa, mis "võtab" elu
sihipärase väljaarendamise ja kaunistamisega. Foorum kui linna ja kogu impeeriumi sümboolne keskus omandas piduliku ilme. Varasematele templitele lisandusid uued, muu hulgas ka kõigi jumalate tempel Panteon. Linna ehtisid keisrite auks püstitatud obeliskid ja triumfikaared, ühe silmapaistvama ehitisena kerkis Palatiumi künkale Keisrite palee. Juba kuningate ajal oli foorumi sillutamise käigus
2 peadeta lõvifiguuri, võibolla olid kotkapeadega. Võibolla hoopis greifid. Mükeene küngas. 17. Atreuse varakamber Esialgu peeti varakambriteks, tegelikult on hauad. Kuppelhaud. Dromos kaldtee, aeti mulda täis, kui oli vaja sisse saada, kaevati uuesti lahti. Talamos kõrvalruum, kamber. Tholos ümarhoone. Kõige kuulsam on Atreuse varakamber. 13,36 m kõrge, kõige suurem kuppelhaudadest. 18. Olympos Mägede grupp, koosneb 9 mäest. 4 on kõrgemad. Kõige kõrgem on Panteon (2917m) järgmine on Kroon või Troon (2909m). Tessaalias udude müstika. 19. Herodotos Elas u. 484425 e.Kr. Pärit Halikarnassosest. Kreeka ajaloo isa. 455. ja 444 a. vahel tegi ta pikki reise. Tutvus Periklese ja Sophoklesega. Kirjutas "Historia". See on muusade arvu järgi jaotatud 9 raamakuks. Tänapäeva ajaloouurijad peavad Herodotost kreeka historiograafia tegelikuks alustajaks. 20. Kreeka templi rekonstruktsioon
Itaalia vararenessanssi arhidektuur Murrangulised muutused toimusid arhitektuuris. Kuigi arhitektid said nüüd üha enam tellimusi ka ilmalike hoonete loomiseks, jäid siiski selle ala kõige suuremad saavutused endiselt seotuks ristiusu kirikuga. Nii hoonete ülesehituses kui ka kaunistamisel loobuti kõigest gootilikust. Antiikaja mõjul hakati kõige täiuslikumaks pidama kupliga kaetud ehitisi; eeskujuks oli siin Rooma Panteon. Teerajajaks võib pidada Filippo Brunelleschit (1377-1446), kelle loodud ehitised Firenzes (eriti Firenze toomkiriku kuppel) ning antiikehitiste uuringud palju imetlejaid ja järgijaid leidsid. Renessansiajastul loodud hooneid kaunistasid sambad, pilastrid, lõvipead, putod (alasti lapsukesed), kipsist lille- ja puuviljavanikud, akantuselehed ja paljud muud roomaaegsete ehitiste varemetelt õpitud üksikasjad. Suur osa neist jäi tarvitusele kuni meie sajandini. Jälle
surmaga. Solvunud Achilleus keeldub sõdimast ja pöördub võitlustandrile tagasi kui tema lähim sõber Hektori käe all langeb. Achilleus tapab Hektori. Seega: lugu Achilleuse raevust ja selle tagajärgedest. 2.,,Odüsseia" keskendub ühe kangelase raevukale käitumisele. Kaval Odysseus, kes eksirännakutelt tagasi, leiab oma majas tema naist kosida püüdvad noormehed. Athena abiga tapab ta nad halastamatult. Kreeta-Mükeene kultuuri tähtsus: · Sellest ajajärgust Kreeka jumalate panteon · Kujunes Egiptusest ja Mesopotaamiast erinev tsivilisatsioon, võeti nendest õppust ja mugandati · Loetakse Euroopa tsivilisatsiooni alguseks, mõjutas läänepoolseid Vahemere maid, seuunates otsustavalt Euroopa ajaloo ja kultuuri arengut Ühiskonnakorraldus: Ühtset riiki ei teki. · Linnriik e polis. Poliitiline korraldus. Linn ja seda ümbritsev maa talupoegadega. Kindlus akropol. Templid. Turuplats- agoraa. · Kodanikud.
Kunstiajalugu Arhitektuur Arhitektuur jaguneb:Saraalarhitektuur- usuga seotud. Profaanargitektuur- ilmalik Skulptuur kuju (voolitakse ja raiutakse) Skulptuur on kas plastika või raidkunst Relieef on nagu pilt, mida saab vaadata, vaid ühest küljest. Maalikunst seinamaal ja tahvelmaal Graafika- piltide trükkimine Trükipressiga tehti esimesena mängukaardid(pole kindel)pühad pildid kaa. sügavtrükk- trükitakse nii kaua kuni plaat ära kulub. Kuntsnik ise ei trüki tööd, trükkar trükib. Kõrgtrükk- mae i saanud aru nagu Lametrükk plaat ja siis peal on värv, öö ok Võltsing Võlvivad:D Mesopotaamia kultuur: Sumeri-akadi kunst umbes 4000-1830 eKr. Tegeleti põllumajandusega. Kivi ei leidunud. Leidus savi ja pilliroogu. Tähtede kultusega on seotud seitme päevane nädal. Peajumal on Tammuz.(surev ja uuesti sündinud jumal) Vana-Papüloonia kunst 1830-1518 eKr. Assüüria kunst 15...
II. ANTIIKAEG. ROOMA VANA-ROOMA AJALOOPERIOODID: PERIOODI AEG ISELOOMULIKUD TUNNUSED NIMETUS Kuningate 753 509 eKr § Rooma linna legendaarne asutamine 753 eKr. ajajärk · 6. saj eKr oli Rooma linn etruski kuningate ülemvõimu all. Varane 509 265 eKr · Pärast viimase etruskist kuninga pagendamist kehtestati vabariik Roomas vabariiklik riigikorraldus. · 4.-3. saj eKr toimunud sõdades allutatakse Rooma riigi poolt Kesk-Itaalia. · 265 eKr on ...
1 II. ANTIIKAEG: VANA-ROOMA AJALOOPERIOODID: PERIOODI AEG ISELOOMULIKUD TUNNUSED NIMETUS Kuningate 753 – 509 Rooma linna legendaarne asutamine 753 eKr. ajajärk eKr 6.saj eKr oli Rooma linn etruski kuningate ülemvõimu all. Varane 509 – 265 Pärast viimase etruskist kuninga pagendamist vabariik eKr kehtestati Roomas vabariiklik riigikorraldus. 4.-3.saj eKr toimunud sõdades allutatakse Rooma riigi poolt Kesk-Itaalia. 265 eKr on kogu Itaalia alistatud Rooma ülemvõimule. Rooma 265 – 133 I (264-241 eKr) ja II(218-201 eKr) Puunia ülemvõim eKr sõjas löödi sõjaliselt Kartaagot ja Rooma u tõusis Vah...
1 II. ANTIIKAEG: VANA-ROOMA AJALOOPERIOODID: PERIOODI AEG ISELOOMULIKUD TUNNUSED NIMETUS Kuningate 753 509 Rooma linna legendaarne asutamine 753 eKr. ajajärk eKr 6.saj eKr oli Rooma linn etruski kuningate ülemvõimu all. Varane 509 265 Pärast viimase etruskist kuninga pagendamist vabariik eKr kehtestati Roomas vabariiklik riigikorraldus. 4.-3.saj eKr toimunud sõdades allutatakse Rooma riigi poolt Kesk-Itaalia. 265 eKr on kogu Itaalia alistatud Rooma ülemvõimule. Rooma 265 133 I (264-241 eKr) ja II(218-201 eKr) Puunia ülemvõim eKr sõjas löödi sõjaliselt Kartaagot ja Rooma u tõusis Vahemere lääneosa...
Mask, muusika, koor. Tragöödia tõlkes soku (tragos) laul (ode) rituaalne soku ohverdamine Dionysosele. Müüdid tekkisid rituaali sõnalise saatjana. Dionysosle olemuseks ümberkehastumine, ühendas tõe ja väljamõeldise jumala kultus (teatri sünd nö) 1960ndatel kriitika. 14. Millised silmapaistvamad arhitektuurimälestised Euroopas on loodud antiikaja eeskujudel? Antiikaja mõjul hakati kõige täiuslikumaks pidama kupliga kaetud ehitisi; eeskujuks oli siin Rooma Panteon. Teerajajaks võib pidada Filippo Brunelleschit (1377-1446), kelle loodud ehitised Firenzes (eriti Firenze toomkiriku kuppel) ning antiikehitiste uuringud palju imetlejaid ja järgijaid leidsid. http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/renessanss/it_vara_arhitektuur.htm 15. Millised keeled on välja kasvanud ladina keelest? Romaani keeled on ladina keelest arenenud indoeuroopa keelte rühm. Romaani keelte hulka
seaduse, leiutas tiguülekande, mis leidis kasutust veetöstukina ja söjatehnilised seadmed kivi- ja nooleheitja / Aristarchos astronoom, kes esitas heliotsentrilise (päikesekeskse) maapildi maa liigub ja köik muu seisab / idamaine astroloogia, 12 soidiaagimärki, horoskoop 7. Religioonis: Ülelinnalised usupidustused muutusid isiklikku kontakti pakkuvad müsteeriumiks. Kreeka panteon (jumalate süsteem) sulandus idamaade usundiga. §21 Kunst Arhitektuur Kreeka templeid hakati rajama 1.at eKr. Need ehitati kivist, enemasti marmorist ja sidumiseks ei kasutatud mitte mörti vaid metallist klambreid. Hoone pöhiplaan on piklik, on kahe sambaga eeskoda (portikus). Kaugvaates möjub tempel monumentaalselt, lähivaates aga völub oma skulptuuride ja muude detailide kaunidusega. Tempel ehitati körgemale kohale ja enamasti kolmeastmelisele alusele (Mesopotaamia)
paremini on säilinud keiser Marcus Aureliuse ratsamonument. Rooma linnas on säilinud mitme keisri triumfikaared. Kõige hilisem on pühendatud Constantinsele ja sel on näha juba rooma reljeefkunsti allakäigu märke. Erandina on säilinud väike vabariigiaegne Fortuna Virilise tempel, milles on näha kreeka ja etruski ehituskunsti mõjusid. Hoone paikneb kõrgel alusel, millele viib trepp ainult ühelt kitsamalt küljelt. Vana-Rooma ehitistest on kõige paremini säilinud ümara põhiplaaniga Panteon, mis on üks täiuslikumaid kuppelehitisi maailmas. Paneton oli kõigi planeedinimega jumalate tempel. Circus Maximus Colosseumi kõrval teine suur vaatemängude paik. Hipodroom. Vana-Rooma skulptuur Mõjutatud tugevasti Kreeka skulptuurist. Tehtud hulganisti Kreeka skulptuuridest koopiaid. Roomlased armastasid teha portreesid kaasaegsest tuntud inimesest. Imago kipsist või vahast surimask Väga realistlikud portreed!! Idealiseerimine tekkis kuningriigi ajal nt Lucuis Brutus.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
