POOLKÕRBED JA KÕRBED: · Asuvad mandrite sisealadel · Pöörijoonte lähedal · Külmade hoovuste naabruses · Sademeid alla 250 mm · Veepuudusega kohastunud elustik · Kivi ,-savi.-liiva,-lössi,- soolakõrbed · Põllundus asub oaasides VAHEMERELISED ALAD: · Soe, kuiv, päikseline suvi ,- pehme, niiske talv · Hõre jõgedevõrk · Pruunmullad · Kõvalehine igihaljas taimkate · Tihe asustus · Vaesunud loomastik · Istandused viinamarjad, oliivid, tsitrulised jne. · Puhkemajandus ja turism NIISKED LÄHISTROOPILISED METSAD: · Mandrite idaosas · Soe talv, kuum, niiske suvi · Mittetroopilised tsükklonid · Puna ja kollamullad · Rannikutel mangroovid · Igihaljad ja heitlehised liigid · Tihe asustus · Istanused, terrasspõllunuds · Mitmekesine loomastik SAVANNID: · Asuvad pöörijoonte vahel · Kuiv talv , vihmane suvi · Punakaspruunid, viljakad mullad
Loo Keskkool ITAALIA VABARIIK Referaat Autor: Klass: Juhendaja: Sisukord: Sissejuhatus ...........................................................................................lk 3 Loodusgeograafia ....................................................................................lk 4 Rahvastik ...............................................................................................lk 5 Majandus ...............................................................................................lk 6 Kokkuvõte ..............................................................................................lk 7 Kasutatud kirjandus ..................................................................................lk 9 2 Sissejuhatus Itaalia Vaba...
(sõja- ja tarkusejumalanna). Akropoli peatempel Parthenon oli kogu Kreeka kaunim ja võimsam pühamu. Rikkalikult kaunistatud skulptuuride ja bareljeefidega. Templi sisemuses oli 12 m kõrgune kullast ja elevandiluust Athena kuju. Vana-Rooma Legendi järgi Rooma 753.a.e.Kr. Põlluharimine + teadmised. Uued viljapuusordid, loomatõud, teraviljad. Uurisid viljakuse põhjusi ja panid oma tähelepanekud kirja. Kirsid, aprikoosid, viinamarjad, oliivid, nisu, rukis, oder. Lambakasvatus vill. Seakasvatus- liha; kanad haned, pardid. 6. saj. üldistati Rooma kohtute senine praktika ühtseks seadustekoguks, mis avaldati Justinianuse tsiviilkoodeksi nime all 533.a. See koosnes 12 raamatust, millele lisandus 50 köidet kommentaare ehk seletusi. Järgmise 2000 a. jooksul on kasutatud peaaegu kõigis riikides neid põhimõtteid. Kõrgeim au, mis võis võidukale väejuhile osaks saada, oli triumfikaäik läbi Rooma.
sinikaid, jõhvikaid, pähkleid ning seeni. Keskajal imporditi ka sisse paljuid tooteid. Nõutuim maitseaine sool oli ühtlasi üks tähtsaim impordiartikkel. Suhkru osa hansakaubanduses jäi tagasihoidlikumaks. Soola järel tähtsuselt teine impordiartikkel oli heeringas. Palju saabus vürtse, maitsepuuvilju ja puuvilju: ingver, pipar, nelk, safran, kannel, muskaatõied ja -pählid, kalgan, kardemon, paradiisitera, nelgipipar, kalmus, rooma köömen, kubeebpipar, loorber, aniis, oliivid, ussipujuseemned, viigimarjad, sidrunid, datlid, apelsinid, kreekapähklid, humal. Teraviljadest imporditi tõenäoliselt riisi ja hirssi. Piimasaadustest veeti Läänest Tallinna palju erinevaid sorte juustu. LINNAELANIKU PEATOIDUS. LEIB, LIHA, KALA Keskajal tarvitati Tallinnas liha palju ja laias valikus: nii härja-, veise- lamba-, kitse-, vasika- kui ka linnuliha. Toore liha kõrval tuli ette veel selliseid kaubaartikleid nagu sink,
Veel on nendeks rasvad ja vahad. Rasvad on glütserooli ja rasvhapete segaestrid. Rasvad on värvuseta, lõhnata, maitseta, vedelad või tahked ained, mis vees ei lahustu. Rasvu on kahte liiki: taimsed- ja loomsed rasvad. Loomadel: naha ja siseelundite kaitseks ning põrutamise kaitseks. Mereloomade rasv on poolvedel. Loomsed rasvad on tahked, välja arvatud hülge- ja vaalarasv. Taimedel: taimsed rasvad on enamus vedelad: õlid(raps, lina, oliivid, päevalill). Tahke rasv on kakaoubades. Looduslike rasvade värvus, lõhn ja maitse on tingitud lisanditest (mineraalsoolad, vitamiinid, värvained, ...). Rasvad ei lahustu vees (on hüdrofoobsed), kuid lahustuvad hästi orgaanilistes lahustites (eetris, alkoholis, atsetoonis, bensiinis jm.). Rasvadel on kõrge toiteväärtus, nad on energiarikkad toitained. Rasvad rääsuvad pikaajalisel seismisel õhu käes. Eriti kergesti oksüdeeruvad õhuhapniku toimel need
seinad muutuvad paksemaks kui ajutorus, kanal laieneb järsult, moodustades IV vatsakese. Pikliku aju ventraalses osas asetsevad motoorsed juhteteed, keskses osas peamiselt sensoorsed juhteteed. Reljeefilt sarnaneb piklikaju teataval määral seljaajuga. Ülemises osas jaguneb piklikaju kolmeks paarilisek osaks: püramiidideks, oliivideks ja väätkehadeks. Püramiidid asetsevad kahe pikimõikana ventraalselt kummalgi pool eesmist keskpidist lõhet. Püramiididest ulatuvad lateraalselt esile oliivid. Dorsolateraalselt asetsevad väätkehad (pedunculi cerebellares inferiores) kujutavad endast sääri ajukese ja pikliku aju vahel. Seljaaju... ...vahendab infot peaaju ja ülejäänud keha vahel. Seljaaju juhib lihtsaid kaasasündinud käitumisi, mida kutsutakse tingimatuteks. Seljaaju on umbes väikese sõrme jämedune, diameetriga 1 cm, 45 cm pikk ja kaalub 30 grammi , asub kaitstult selgrookanalis, suure kuklamulgu kaudu läheb üle piklikajuks
üleküllus ehk fluoroos. Kloor Lihtainena on kloor inimesele mürgine, põhjustades lämbumist ja surma. Täiskasvanud inimorganismis on 100105g klooriühendeid. Kloori leidub klooriidioonidena rakuvälistes biovedelikes, veres, lümfis ja muudes seedenõredes. Kloor hoolitseb koos naatriumi ja kaaliumiga organismi vedelikutasakaalu säilitamise eest ja on vajalik lihaste ja närvide normaalseks toimimiseks. Päevane soovituslik kogus on 2,5g. Olulisemateks toiduallikateks on keedusool, oliivid, peekon, konservkalad, juust ja maapähklid. Kloori üleküllus võib tekkida pideva soolase toidu söömise tagajärjel südame ja veresoonkonna haigused ning neerude koormamine, veepuudus, kõrge vererõhk, osteoporoosi soodumus(luude hõrenemine), ajuinsuldi soodumus ja tursete teke. Broom Lihtainena on broom inimesele väga mürgine ja sööbiv. Nahale sattumisel tekitab see raskelt paranevaid haavandeid. Broomiaurud kahjustavad kõri, kopse ja bronhe.
Lõuna-Euroopas. · Valitsevad liigid vorsti piimhappekäärimisel on psychrotrophic Lb. sake ja Lb. curvatus · Enamikus Euroopa vorstidele lisatakse starter- kultuuri mis koosneb piimhappebakteritest (lactobacilli ja pediococci)-ja katalaaspositiivsest cocci (Streptococcus carnosus, Micrococcus varians). Taimsed tooted · On 21 erinevat kaubandus taimse kääritusviisi Euroopas, · Majanduslikult kõige olulisemad taimsed tooted fermenteerimiseks on oliivid, kurk (marineeritud) ja kapsas (hapukapsas, Korea Kimchi) · Lähtematerjalina kääritatud mahla jaoks pastöriseeritakse meski või mahl ja lisatakse lactobacilli starter-kultuurid (koos Lb. plantarum, Lb. casei, Lb. acidophilus), L. lactis ja Lc. mesenteroides. Traditsioonilised fermenteeritud toidud - Aafrika · 'Gari', - manioki fermenteerimine , · säilivusaeg on 6 kuud. · See ingver on igapäevane Lääne Aafrika inimeste toit.
kõige rohkem ja kui palju riigis nisu (6400000 tonni) riigis maisi (7973260 tonni) see sisse toob? ning see toob riigile sisse ja see toob sisse 254739 939150 tuhat $ .Veel toovad tuhat $. Kõige rohkem palju raha sisse põlisrahvaste toob riigile sisse kanaliha (635889 tuhat $) ja lehmapiim (1534320 oliivid (616541 tuhat $). tuhat $) ja seda toodetakse 5208710 tonni. Kui palju imporditakse ja Peamiselt imporditakse maisi Peamiselt imporditakse maisi eksporditakse kaupu? (1695600 tonni) ja (521230 tonni) ja
Suurbritannia Tabel : Hispaania eksport ja import Hispaania ekspordist moodustasid 2009. aastal masinad ja seadmed (20,6%), sõidukid (17.6%), toidukaubad (15,6%), toiduained (14,2%) ning keemiatooted (14,6%). Imporditi eelkõige kütuseid ja õlisid (20 %), masinaid ja seadmeid (22,3%) ning keemiatooteid (12,5%). Tähtsamad ekspordikultuurid on põllumajanduses: · tsitruselised puuviljad (konservid) · oliiviõli (konserveeritud oliivid jms.) · viinamarjad, vein · köögiviljad Endale kasvatatakse suhkrupeeti, päevalille, puuvilla, tubakat ja suhkrurooga. Põhilised välissidemed Hispaanial on kaubanduses. Hispaania põllumajandustoodang moodustab Euroopa Liidu kogutoodangust 12%. Hispaania peamised tööstusharud on auto-, keemia-, masina- ja toiduainetetööstus. Suurima käibega on toiduainete-, transpordivahendite- ja metalli tööstused. Kiiremini
Kellele: Reisibüroo Reisid Kellelt: Meriton Grand Conference & Spa Hotel Kontaktisik: Kuupäev: 15.04.2013 HINNAPAKKUMINE 23.-26.06.2013 Lp Reisibüroo Reisid Täname Teid huvi tundmast meie hotelli teenuste vastu. Pakume Teile majutust, toitlustust ja spaateenuseid Meriton Grand Conference & Spa Hotellis. Kõigis tubades on WC, duss, televiisor, telefon ja föön. Toa hinnas sisaldub majutus, hommikumantel ja toasussid, buffet hommikusöök, Wi-Fi internetiühendus, vee- ja saunakeskuse kasutamine kella 11.00-ni ning jõusaali kasutamine kogu päeva vältel. Sidukite parkimiseks on hotellil videovalvega parkla hotelli kõrval. Vajadusel pakume abi ratastoolis nooruki transportimisel, võimaldame lifti ja kaldteede kasutust, et liikumine oleks mugav. Meriton Grand Conference & Spa Hotellis asub Wellness spaa, ilusalong ning spordiklubi ja jõusaal. Et Teil oleks lihtsam erinevate massaazide ja teiste spaahoolitsuste vahel valida, oleme koostanud r...
mõõdukalt; rukis, oder, kaer, kartul jne Mõõdukas parasvööde: Segamets; suvel soe, talvel külm, sademeid aasta läbi mõõdukalt; rukis, oder, kaer, nisu Soe parasvööde: mereline-lehtmets, sisemaa-rohtlad; suvel soe, talvel jahe; sademeid aasta läbi möödukalt; nisu, mais, sojauba, päevalill Vahemereline lähistroopiline: vahemerlised hõrendikud; suvel soe, talvel pehme; sademeid suvel vähe, talvel möödukalt; nisu, mais, mitmed puuviljad, oliivid Lähisekvatoriaalne: savannid; talvel soe, suvel kuum; sademeid suvel palju, talvel vähe; riis, hirss, puuvill, maapähkel, kohv Ekvatoriaalne: vihmamets; aasta läbi kuum; sademeid aasta läbi palju; õlipalm, kohv, kakao 2. Põllumajandusliku tootmise vormid - kogukondlik, talu ja mõis, segatalud, erinevad spetsialiseerunud talud (ekstensiivne teraviljatalu, rantso, loomavabrik), nende muutumine ühiskonna arenedes ning esinemine maailmas.
lauast ja tantsige sirtakit. Kui annate end jäägitult kaasakiskuva muusika, kauni looduse ja hea seltskonna meelevalda, saab teile osaks unustamatu kogemus kreeka kuulsast söögikultuurist. 6 3. RETSEPTID Kreeka salat Salat, mis sobib suurepäraselt kuumadel suvekuudel. Valmistusaeg: kuni 20 min Koostis- ja maitseained 4 tk Tomat 10 cm Kurk 2 tk Paprika 0.5 kimpu Jääsalat 16 tk Oliivid 150 g Feta 2 sl Pune (kuivatatud) 2 sl Oliiviõli 1 Veiniäädikas Valmistusviis: Tükelda tomatid, kurk, (erivärvi )paprika. Lõika jääsalat ribadeks ja sega kõik koostisosad. Kreeka dipikaste Tzatziki Koostis- ja maitseained 150.00 ml HELLMANN'S YoFresh 5L 7 150.00 g Värsket kurki 10.00 g KNORR Primerba Küüslaugumaitseline 10.00 g Peenestatud tilli Soola
eelnimetud toiduaineid. Koogikesed, küpsised ja muud pagaritooted- kõik nad sisaldavad küllastunud rasva. Mida vähem küllastunud rasva me sööme, seda parem. Suur küllastunud rasva tarbimine suurendab südamehaiguste riski. Küllastumata rasv on tavaliselt toatemperatuuril vedel ning me saame seda taimsetest allikatest. Küllastumata rasv on heaks alternatiiviks küllastunud rasvale. Seda saame taimsetest allikatest nagu näiteks seesamis, päevalill, soja, oliivid, makrell, sardiinid ja lõhe. Üle 60% toiduga saadud rasvadest on niinimetatud varjatud rasvad, mida silmaga ei ole võimalik näha. Varjatud rasvu on palju vorstis, juustus, munas, salatikastmetes, kondiitritoodetes. Paljude pakendatud toiduainete märgistuses on kirjas ka toiduaine keemiline koostis, millele tasuks enne ostmist tähelepanu pöörata. Ei ole sugugi ükskõik, kuidas toitu valmistada. Keetmine, aurutamine, grillimine ja hautamine on tervislikud
küllastunud rasva me sööme, seda parem. Suur küllastunud rasva tarbimine suurendab südamehaiguste riski. Küllastumata rasv on tavaliselt toatemperatuuril vedel ning me saame seda taimsetest allikatest. Küllastumata rasv on heaks alternatiiviks küllastunud rasvale. Seda saame taimsetest allikatest nagu näiteks seesamis, päevalill, soja, oliivid, makrell, sardiinid ja lõhe. Üle 60% toiduga saadud rasvadest on niinimetatud varjatud rasvad, mida silmaga ei ole võimalik näha. Varjatud rasvu on palju vorstis, juustus, munas, salatikastmetes, kondiitritoodetes. Paljude pakendatud toiduainete märgistuses on kirjas ka toiduaine keemiline koostis, millele tasuks enne ostmist tähelepanu pöörata. Ei ole sugugi ükskõik, kuidas
rohelised lehtköögiviljad, spargelkapsas, kõrvits, paprika ja teised kollased-punased aedviljad-marjad jm. C-vitamiin: värsked puuviljad, mustad sõstrad, kibuvitsa- ja astelpajumarjad, maasikad, tsitruselised, tomatid, kartulid, paprika, mädarõigas, petersell, till, kapsas (eriti palju lehtkapsas), kaalikas jm. E-vitamiin: täisterad ja tooted nendest, nisuidandid, kõik seemned, koorevõi, pähklid, mandlid, sojaoad, oliivid, lehtsalat, porgand, tomat, rafineerimata taimeõlid (külmpressitud õlid). Karotenoidid (A-vitamiini eelvitamiin): porgand, kõrvitsalised jt kollast, oranzi ja punast värvi sisaldavad köögi- ning puuviljad, spargelkapsas, roheline hernes, tomat, aeduba, astelpaju- ja kibuvitsamarjad. Flavonoidid (tegutsevad vitamiinidena): kõik köögi- ja puuviljad ning marjad, punane vein, sokolaad, roheline tee.
grillitakse Lihava Veisefil Väiksetük - kuubikud Kokku Praetakse Sibul, rdad ee, iline 150 g väheses tomatid, vasikafil rasvas v paprika, ee, fritüüris(eel oliivid, seafilee, nevalt hapukurg lambafil taignasse id, ee, kastetud)v puuviljad maks, grillitakse , koos neerud, lihaga
väga mitmekülgne. Itaalia on väga mitmekülgne maa. Pikk vahemere äärne rannajoon ümbritseb viljakaid tasandikke, metsaga kaetud mägesid ja kõledaid kaljusid. Kuumast, kuivast lõunaosast kuni jaheda Alpi mäestikuni varieerub kliima märkimisväärselt. Samuti erinevad üksteisest ka kohalikud toiduained: riis, mais ja sink on iseloomulikud maa põhjaosale, lõunakuumuses aga kasvavad oliivid, durum-nisu ja tomatid. Suur osa Itaalia toidust pärineb contadino'st ehk talupojakultuurist. Seda iseloomustavad värsked toiduained ja lihtsad valmistamistehnikad. Liha, kala ja juurviljad maitsestatakse ürtide ja oliivõliga ning tihti grillitakse või küpsetatakse. Itaalia köök, mida iseloomustab palju juurvilja ja süsivesikuid ning vähe loomseid rasvu, on tervislik ja erakordselt maitsev. Emilia Romagna regiooni peetakse Itaalia gastronoomiliseks keskpunktiks
KORDAMINE ÜLDAJALOO ARVESTUSTÖÖKS. VANAAEG. I. Vana-Kreeka. 1. Mõisted: polis Kreeka linnriik Kodanik riigi täieõiguslik elanik, kes sai osaleda riigivalitsemises ja riigikaitses poliitika linnriigi asjadega tegelemine agoraa linna keskväljak, kasutati kogunemispaiga ja turuplatsina akropol kindlus kõrgemal künkal aristokraatia võim on koondunud rikaste ja suursuguste inimeste kätte (Sparta) demokraatia võim on koondunud rahva kätte (Ateena) (Demos-lihtrahvas;Kratos- võim) faalanks lahingurivi, kus mehed pikkades rivides üksteise seljataga hellen kõigi kreeklaste üldnimetus (emamaal, kolooniates) barbar - mittekreeklane hellenism ajajärk Aleksander Suure vallutustest Rooma võimu kehtestamiseni, idamaades levis kreeka keel ja kultuur Museion muusade tempel, kultuuri- ja teaduskeskus 2. Kes oli, mida tegi: Homeros Pim...
Akadeemia rajaja Aristoteles- filosoof, Platoni õpilane, Aleksander Suure õpetaja, pani aluse paljudele uutele teadusharudele Aleksander Suur- Aristotelese kasvandik. Veel tänapäevalgi peetakse teda parimaks väejuhiks, kes kunagi elanud on 3. Millist mõju avaldas Kreeka loodus inimeste eluolule? Inimesed kandsid õhemaid riided ning ehitised olid savist, kuna kliima on soe. Kasvatati karja ning vilja viinamarjad ja oliivid. Kuna Kreekat ümbritseb meri, olid nad head meresõitjad ja seetõttu oli ka kaubandus hästi arenenud 4. Võrrelge Sparta ja Ateena ühiskonda ja riigikorraldust, leidke sarnasused ja erisused. Erinevused Sarnasused Vana-Kreeka Patriahaalsed ühiskonnad, meestel suur võim, naistel
2% kogu rahvastikust on hõivatud põllumajanduses. Palju raha kulub tõukarjade,hoonete, masinate, väetiste ja nõuannete peale. Kuiva kliimaga aladel on levinud ekstensiivsed teravilja talud, mis on suure pindalaga ning seal kasvatatakse peamiselt nisu. Samuti on palju rantsosid ning piimakarjatalusid. ·Põllumajandus on peamiselt spetsialiseerunud taimekasvatusele. Peamised põllukultuurid:1) viinamarjad, oliivid, tsitruselised(lääne piirkonnas) 2) riisi,maisi,päevalille,suhkrupeeti,köögivilju,sojauba ja viinamarju(ida-ja keskosas) Peamised loomakasvatusharud:lihaveised,sead,hobused,linnud Põllumajandustoodete import, eksport ·Põllumajandustooted, millega varustab end ise: nisu,mais,puuviljad,köögiviljad,puuvill,veiseliha,sealiha,kala,puit,linnud ·Impordib kaseiini,jogurtit,juustu,võid,puuvilju,vürtse,köögivilju,kala
lämbumist ja surma. Kloor mõjub inimkehale, eriti kopsudele, söövitavalt. Kloori eluohtlik kontsentratsioon on 0,1 mg ühes liitris õhus. Kloor hoolitseb koos naatriumi ja kaaliumiga organismi vedelikutasakaalu säilitamise eest ning seega on vajalik lihaste ja närvide normaalseks toimimiseks. Päevane soovituslik kloori kogus täiskasvanud inimesele on 2,5 grammi. Toidus ja joogis esineb kloor kloriidioonina. Olulisemateks toiduallikateks on keedusool, oliivid, peekon, konservkalad, juust, maapähklid, soola sisaldavad toiduained. Kloori vaegust esineb harva, ent see võib tekkida pikaajalise oksendamise, kõhulahtisuse ja higistamise korral. Kloori üleküllus võib kujuneda pideva soolase toidu söömise tagajärjel. Liigne keedusool põhjustab mitmeid südame ja veresoonkonna haiguseid. Soolane toit on neerudele koormav ning klooriühenditest võivad tekkima hakata organismi toksilisi ühendeid.
· allikad: maks, pärm, tera- ja kaunviljad Naatrium · makroelement · tähtsus: füsioloogiline lahus, vererõhk, vee tasakaal, happetasakaal, närviimpulsid · põhiliselt saame NaCl-st, lisaainetest · soovitus: 1g Na = 2,3 g NaCl · defitsiit seotud taimetoitlusega · liigtarbimise mõju seostatakse kõrge vererõhuga · allikad: keedusool, valmistoidud, konservid, juust, leib, lihasaadused, oliivid Kaalium · makroelement · tähtsus: nahk, hapnikuvahetus, lihaste ja neerude töö, vererõhu langetamine · soovitus: 3,1-3,5 g · defitsiidi põhjused: ravimid, pidev stress, ühekülgne toitumine, suhkrutõbi · liigtarbimine võib põhjustada närvisüsteemi ja lihaste töö häireid, haavandeid ja südame seiskumist · rohkem taimses toidus · allikad: köögiviljad ja kaunviljad Kaltsium · makorelement · enim leidub luudes
pleegitajana,.keemiatööstuses plastide, taimekaitsevahendite, värvide, ravimite, mürkkemikaalide, soolhappe kloriidide tootmiseks, veepuhastusjaamades on kloor kasutusel vee puhastajana kui ka desinfitseerijana. Biotoime: Kloor on eluslooduses levinuim halogeen ja tingimata vajalik eluprotsessides. Lihtainena on kloor inimesele mürgine, põhjustades lämbumist ja surma. Olulisemateks toiduallikateks on keedusool ja seda sisaldavad tooted, oliivid, peekon, konservkalad, juust, maapähklid, soola sisaldavad toiduained. Kloori vaegust esineb harva, ent see võib tekkida pikaajalise oksendamise, kõhulahtisuse ja higistamise korral.Kloori üleküllus võib kujuneda pideva soolase toidu söömise tagajärjel. Liigne keedusool põhjustab mitmeid südame ja veresoonkonna haiguseid. tuntumate ühendite (HClO, NaCl, KClO3, Ca(OCl)2 jt) nimetused, omadused, kasutusalad: HCl vesinikkloriidhape ehk soolhape
Pärnumaa Kutsehariduskeskus Tomatimaa Itaalia Referaat Õpilane: Liisi Pernik K-08 A Juhendaja: Andres Vassiljev 2008 Itaalias on tomat igapäevane toiduaine Itaalia köök võidab üha rohkem sõpru nii Euroopas kui ka ookeani taga, ja seda sugugi mitte põhjusetult. Itaalia keedukunsti soosing on ülipopulaarseks tõstnud ka mitmed Itaalia toiduained, millest esikohal pole siiski ei pasta, virgiinõli ega oliivid. Muidugi on kõik eelnimetatud ülimalt hinnatud, siiski on nii mõneski riigis tooteks nr. 1 tõusnud hoopiski Itaalia tomatihoidised. Ei maksaks siiski arvata, et "tomatimafioosod" oma toodetega ainult välismaalasi hullutavad ja neilt sellega raskeid rahakoormaid teenivad. Ka itaallaste endi jaoks on tomat üheks põhitoiduaineks, ilma milleta õige itaalia perenaine ühtki päeva toime ei tule. Pudelis ja
MUNA- JA JUUSTUROAD Iseseisev töö toiduvalmistamises Õpetaja: Tallinn 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................................................................................... 3 1 OMLETID................................................................................................................................4 1.1 Omlettide lisandid.............................................................................................................4 1.2 Omlettide täidised............................................................................................................. 4 2 JUUSTUD................................................................................................................................6 2.1 Erinevad juustusordid................................................................................................
Surnumeri asub Edela- Aasias, Araabia ning Aafrika laama nihkepiiril, Jordaania ja Iisraeli piiril. Surnumeri on suur äravooluta soolajärv (joonis 1), mille pindalaks on 600 km². See asub 396 meetrit allpool merepinda ning on suure rifioru osa. Kuigi veekogu nimetus on meri, on see hoopis kahest nõost koosnev järv. See on maailma madalaim punkt ning soolaseim veekogu, mille soolasisaldus on ligikaudu 35 protsenti. Joonis 1. Surnumeri on kinnine veekogu (http://www.miksike.ee/docs/referaadid/surnumeri_evelin_viks.htm) Jordan ja mitmed teised jõed toovad Surnumerre iga päev kuni 7 miljonit tonni vett, kuid Jordani oru tugev kuumus aurustab selle vee kiiresti ja välja ei voola sealt midagi. Surnumerre uhutud mineraalid ja soolad aga jäävad. Soolsus järves on 35%. Sool katab Surnumere kaldaid ja isegi veealuseid objekte. Surnumerel on sügav metallsinine värvus, soolad muudavad vee tihedaks. Vesi on selge, aga magneesiumkloriidi t...
Silmapaistvamad säilinud näited kuuluvad arhitektuuri valda (kasutasid ohtralt värvi). Rooma õiguse vanimaks alustekstiks on nn 12 tahvli seadus. 6.saj. Ida-Rooma riigis süstematiseeriti Rooma õigus lõplikult. See mõjutas kogu Euroopat. Kultuuride sulam - lisada omaenda kultuuripõhjale naaberrahvaste oskusi ja saavutusi. 10) Maapiirkondades hariti põldu ja kasvatati kariloomi. Teravilja kõrvalt olid eriti olulised saadused oliivid ja viinamarjad. Linna elanikud elasid mitmekorruselistes üürikasarmutes. Lihtrahvas elas peamiselt nendes. Toimusid mitmed meelelahutus üritused: amfiteater, veekeskused (termid), gladiaatorite võistlused ja kaarikute võiduajamised. 11) Rooma jaotati Ida-Roomaks ja Lääne-Roomaks, kuna oli liiga suur valdus ühele keisrile. Ida poolse osa koospüsimist toetas tugev hellenistlik pärand ja kreeklaste integreeriv roll, siis lääne pool need tegurid puudusid
Vitamiin E soodustab toitainete transporti rakkudeni ja vähendab vere kolesteroolisisaldust. Kui vitamiin E-d on vähe, võivad tekkida sigimatus või raseduse katkemine, aneemia, kuiv nahk, lihaste kängumine, muutused südames, ateroskleroos, vähkkasvajad. NB! Positiivse toime tõttu naha elastsusele on ta mitmete kreemide oluline komponent. Parimad allikad on rafineerimata taimeõlid, idud, kalamaks, pähklid, kõik terved seemned, oliivid, täisterajahu, lehtsalat, porgand, tomat. Vähesel määral on teda võis, munades, kalades, õige vähe enamuses puu- ja juurviljades. Cvitamiin Tuntud askorbiinhappena, suurendab kaitsevõimet, vähendab allergiat, soodustab haavade paranemist, kaitseb paljusid teisi vitamiine oksüdeerumise eest. Temast sõltuvad luude vastupidavus ning terved hambad ja igemed. Kui C vitamiini on vähe, langeb töövõime, tekib stress, kaob isu, langeb vastupanu nakkustele, tekivad
põldusid ja istandusi 40% rohumaid 31% Üle poole põllumajandusmaast hõlmavad suurmaaomanikud. Kuni 10 ha suurustele väikemajanditele, mis moodustavad 80% majandusüksustest kuulub maast ainult 12%. Oma tarbeks kasvatatakse: suhkrupeeti tsitruselisi puuvilju päevalille puuvilla tubakat suhkrurooga ainsana Euroopas Tähtsamad ekspordikultuurid on põllumajanduses: tsitruselised puuviljad (konservid) oliiviõli (konserveeritud oliivid jms.) viinamarjad köögivili 60% külvipinnast kasvatatakse teravilja: nisu otra maisi riisi Galicia rannikuveed on ühed tähtsamad kalapüügipiirkonnad Hispaania kalurite jaoks. 2002 a. toimunud naftatankeri katastroof Galicia rannikul lähistel andis tõsise tagasilöögi sealsetele kalasaakidele. Elektritoodangust annavad: soojuselektrijaamad 66% hüdroelektrijaamad 25% tuumaelektrijaamad 9%
Vana-Kreeka 1. Kreeta-Mükeene periood u 2000-1100 eKr a. Minoiline tsivilisatsioon b. Mükeene tsivilisatsioon 2. Tume ajajärk u 1100-800 eKr 3. Arhailine periood u 800-500 eKr 4. Klassikaline periood u 500-338 eKr 5. Hellenismiperiood u 338-30 eKr ● Saare asend Egeuse mere ja Lähis-Ida tsivilisatsioonide vahel soodustas kultuurikontakte ja võõrmõjude ühendamist ühtseks kultuuriks ● Kuningas Minos ● Lineaarkiri A (tänapäeval arusaamatu) ja lineaarkiri B ● 1500 eKr vallutasid kreeklased Kreeta ● Loss = suur majapidamiskeskus ● Vulkaanipurse u 1600 eKr hävitas Kreeta saare ● Enamik kreeklasi teenis elatist põlluharimisega (viinamarjad, oliivid) ● Vaeste põllumeeste ja karjuste võla tagatiseks maatükk ○ Muutusid rentnikeks ● Linnades ülekaalus käsitöölised (hinnati põlluharijatest madalamale) ● Ülemkihi moodustasid aristokraadid ○ Ka riigimehed j...
steroidid. 15. Mille poolest erinevad tahked rasvad vedelatest rasvadest, kus neid leidub? Loomadel on peamiselt küllastatud rasvhapped - tahked rasvad (nt seapekk). Süsiniku aatomite vahel üksiksidemed. Talletatakse rakkudes ja kasutatakse energiaallikana. Taimedel on peamiselt küllastumata rasvhapped enamasti vedelas olekus (õlid). Süsiniku aatomite vahel kaksiksidemed. Taimedes energiaallikaks ning seemnetes varuaineks. Õli seemnetes raps, kanep. Õli viljades oliivid, pähklid. 16. Milles seisneb fosfolipiidide tähtsus? Kuuluvad rakumembraani koostisesse. 17. Nimeta erinevaid vahasid? Taimsed vahad on nt puuviljadel, okastel ning täidavad kaitse funktsiooni; Loomsed vahad on nt mesilasvaha (mesilaste kärjed); vill on kaetud pehme loomse vahaga (lanoliin). 18. Nimeta erinevaid steroide ja too näiteid. Hormoonid -testosteroon (meessuguhormoon), östrogeen (naissuguhormoon D-vitamiin hormoon, mida meie keha sünteesib päikesevalguse abil. 19
kultuuride jaoks. Majandamine kõrgtootlik, kuid toodete oma hind kõrge , seega kauplemine regiooni siseselt. Euroopa toidab end ise ära, sisseostetakse: sama kaupa mis odavam, ja kaupu mida ei saa kasvatada. · Põhja Ameerika- Haritava maa hulk 1 inimese kohta suurim. Loodusolud soodsamad kui Euroopas. Maailma suurimaid põllumajanduse eksportijaid. · Vahemere maad- Istanduse piirkond, viinamarjad, tsitruselised, vein, oliivid. · Kariibimere regioon- peamine suhkru tootja maailmas · Kaug Lõuna regioon- soe kuiv kliima. Rantsod ja ekstensiivsed teravilja talud. Tootmine odav, kogused suured. Peamisi villa, nisu ja liha eksportijad. · Must Aafrika- haritavat maad vähe, kvaliteet vilets, rahvaarv suur ja kiiresti kasvav. Eksporditakse kakaod, kohvi, teed ja maapähkleid. · Lõuna ja Kagu Aasia- haritava maaala suur, samas ja rahvaarv suur. 2-3 saaki
põldusid ja istandusi 40% rohumaid 31% Üle poole põllumajandusmaast hõlmavad suurmaaomanikud. Kuni 10 ha suurustele väikemajanditele, mis moodustavad 80% majandusüksustest kuulub maast ainult 12%. Oma tarbeks kasvatatakse: suhkrupeeti tsitruselisi puuvilju päevalille puuvilla tubakat suhkrurooga ainsana Euroopas Tähtsamad ekspordikultuurid on põllumajanduses: tsitruselised puuviljad (konservid) oliiviõli (konserveeritud oliivid jms.) viinamarjad köögivili 60% külvipinnast kasvatatakse teravilja: nisu otra maisi riisi Galicia rannikuveed on ühed tähtsamad kalapüügipiirkonnad Hispaania kalurite jaoks. 2002 a. toimunud naftatankeri katastroof Galicia rannikul lähistel andis tõsise tagasilöögi sealsetele kalasaakidele. Elektritoodangust annavad: soojuselektrijaamad 66% hüdroelektrijaamad 25% tuumaelektrijaamad 9% Rohketest hüdroelektrijaamadest on suurimad:
Niistus on hädavajalik (USA nisuvööde ja Ukraina viljakad alad). Lähistroopilises vöötmes lühendab vegetatsiooniperioodi kuiv kliima. Aastas saadakse siiski kaks saaki. 1. Läänerannikute vahemerelises valdkonnas on pehme ja vihmane talv, kuid kuum ja põuane suvi. Mullad on viljakad, vihmavesi tekitab mullaerosiooni. Paremini kasvavad mitmeaastased istanduskultuurid puuviljad, viinamarjad, oliivid, tsitruselised, nisu, mais. 2. Mandrilised valdkonnas on suur niiskusepuudus. Põllumajandus on võimalik oaasides. Kõrbekarjamaadel kasvatakse kitsi ja lambaid. 3. Idarannikute niisekes valdkonnas kestab vegetatsiooniperiood 811 kuud, aastas saab 23 saaki. Kasvatakse nisu, maisi, riisi, tubakat, õlitaimi, teepõõsast jms. Troopilises kliimavöötmes laiuvad maailma suurimad kõrbed. Kasvatakse suhkruroogu, puuvilla, datlipalmi, kohvipuud jms
o niisutamise abil on võimalik põllukultuure kasvatada kogu aasta o aastas võimalik saada 2 saaki o haritavat maad on u. 300 milj, hektarit ning selle kasutamine sõltub sademete hulgast ja aastaajalisest jaotusest o pehme ja vihmane talv, kuum ja põuane suvi o mullad on viljakad - vihmavesi võib mäenõlvadel põhjustada erosiooni o kasvatatakse puuvilju, köögivilju viinamarjad, oliivid, tsitruselised, talinisu, mais o kasvatatakse kitsi ja lambaid · Troopiline vööde o temp. ei lange kunagi alla 0' C o kõige jahedamatel kuudel temp. 15-20 o nendel aladed maailma suurimad kõrbed o põllumajandusega saab tegeleda vaid oaasides, kus põhjavesi ulatub maapinna lähedale. o kasvatatakse suhkruroog, puuvill, datlipalm, kohvipuu... o kasvatatakse kaameleid ja lambaid · Lähisekvatoriaalne vööde
LIPIIDID Lipiidid koosnevad alkoholist ja rasvhappejäägist. Lipiidid on veest kergemad ja hüdrofoobsed Loomadel on peamiselt küllastatud rasvhapped - tahked rasvad (nt seapekk).Süsiniku aatomite vahel üksiksidemed. Talletatakse rakkudes ja kasutatakse energiaallikana. Taimedel on peamiselt küllastumata rasvhapped enamasti vedelas olekus (õlid).Süsiniku aatomite vahel kaksiksidemed.Taimedes energiaallikaks ning seemnetes varuaineks. Õli seemnetes raps, kanep Õli viljades oliivid, pähklid vahad Tahked ja vastupidavad teiste keemiliste ainete toimele. Taimsed vahad on nt puuviljadel, okastel ning täidavad kaitse funktsiooni; Loomsed vahad on ntmesilasvaha (mesilaste kärjed); vill on kaetud pehme loomse vahaga (lanoliin). Kolesteriid kolesterool + rasvhappe Kuulub loomaraku membraani koostisesse.Kolesteroolist sünteesitakse: Hormoone Vitamiin D ühendeid Sapi koostisosiLiigne kolesterool võib soodustada
Soe parasv. 6 ja rohkem d kõiguvad Väga kuud palju. Idaosas viljakad Kuni 4000 o on mussoon- kliima, kus on suvel palju sademeid Lähistroopili- 8 kuud ja Üsna palju Viljakad 300 milj. Vahemereli ne vööde enam, talvel, hektarit on ne: oliivid soojushulk piisavalt haritavat maad, o kuni 8000 niiskust seahulgas on aastaringi ka mägikarja- maad. Troopiline v. Aastaringi Vähe Kõrbet palju Vähe, ainult Puuvill,
tõstmiseks. Inimestel on pruunrasvkude põhiliselt imikutel siseelundite juures ja peapiirkonnas. b) ehituslik struktuur - funktsiooni täidab kehas olev rasvkude. Valdavalt on rasvaga täidetud. Normaalset ehituslikku funktsiooni täidab nahaalune rasvkude, eriti naistel. Ebanormaalne funktsioon rasvkoe rasvumine. Meestel ülakeha, naistel alakeha tüüpi rasvumine. c) varuaine- taimedel õlirikkad seemned ja viljad. Päevalill, lina. Pähklid, oliivid. Loomadel varuainelist funksiooni täidab kõhuõõnde ja kehakatete alla kogunev rasv. d) ainevahetusliku vee tekitamine 1 kg rasva lagundamisel tekib 1,1 kg vett hapnik mis lisandub annab selle 0,1 lisakilo. Kõrbeloomadel selline kohastumus nt kaamel. Koilibilikate arengujärgud kasutavad sama meetodit. e) õlid ja rasvad lahusti rollides: * rasvlahustuvate vitamiinide saamine A, D, E, K, Q.
valkudega, kuid kindlasti ei tohi ka sellega liiale minna. Suurem osa valkudest võiks tulla hoopis taimsetest allikatest nagu näiteks kaun- ja teraviljad. Liha asemel võiks eelistada kala. Ka rasvadest ei tohiks loobuda, kuid neid tuleb hoolega valida. Transrasvu ja hüdrogeenitud rasvade tarbimist tasub vältida, kuid kindlasti lisada menüüsse tervisele olulisi rasvhappeid sisaldavaid toite nagu kala, pähklid, seemned, avokaado, oliivid. Samuti võiks igapäevaselt menüüsse lisada hapendatud ehk fermenteeritud toite, näiteks hapukurk ja hapukapsas. Vahet tuleb osata teha hapendatud ja äädikaga marineeritud toiduainetel, kuna organismile vajalikke häid baktereid leidub just hapendatud toitudes. Head probiootikumid ja ensüümid aitavad seedeelundkonnal paremini töötada ja tugevdavad organismi vastupanuvõimet. Seejuures leidub elus baktereid just toores toidus, mitte näiteks praetud hapukapsas.
Tahked rasvad ehk loomsed rasvad Loomadel on peamiselt küllastatud rasvhapped - tahked rasvad (nt seapekk). Süsiniku aatomite vahel üksiksidemed. Talletatakse rakkudes ja kasutatakse energiaallikana. Vedelad rasvad ehk õlid Taimedel on peamiselt küllastumata rasvhapped enamasti vedelas olekus (õlid). Süsiniku aatomite vahel kaksiksidemed. Taimedes energiaallikaks ning seemnetes varuaineks. · Õli seemnetes raps, kanep · Õli viljades oliivid, pähklid Vahad Tahked ja vastupidavad teiste keemiliste ainete toimele. · Taimsed vahad on nt puuviljadel, okastel ning täidavad kaitse funktsiooni; · Loomsed vahad on nt mesilasvaha (mesilaste kärjed); vill on kaetud pehme loomse vahaga (lanoliin). II Liitlipiidid ehk fosfolipiidid Üks rasvhappejääk on asendunud fosfaatrühmaga. Kuuluvad rakumembraani koostisesse. III Tsüklilised lipiidid - steroidid
Joonis 12. Köögiviljade keemiline koostis • A – provitamiin: porgand, petersell, till, seller, harilik sibul, kõrvits, bataat • B – vitamiin: kartul, rohelised köögiviljad ja lehtviljad, avokaado, porgandid, maguskartul (bataat) • C – vitamiini: sisaldavad enamik köögivilju • D – vitamiini: ei leidu köökiviljades 13 • E – vitamiini: rohelised köögiviljad-lehtviljad, oliivid, kapsas, brokkoli, seller • Rauda: rohelised lehtviljad (rooma salat, spinat, lehtkapsas...) suvikõrvits, kartul, brokkoli • Kaltsiumi: porgand, kapsas, seller, brokkoli, rohelised lehtviljad, petersell, läätsed, küüslauk • Magneesiumi: rohelised lehtviljad ja muu roheline (brokkoli, herned...),läätsede, oad, herned, kartul • Kaaliumi: kartul, tomat, lillkapsas • Tsinki: hernes, oad • Seleeni: mais, hernes, oad, läätsed, brokkoli
Loodusgeograafia ja nende kasutamine I Maa kui ressurss. Põllumajandus 1.Maailma maakasutus Põllumajandu slik maa(1/3 maast) Haritava maa hulgast sõltubki Haritav maa looduslik millise tootmisvormi valime ja rohumaa Kui odav või kallis tuleb see tootmine. õp lk 86 diagramm. Kui maad on vähe tuleb valida intensiivne põllumaj. aga kui on palju siis võib mõelda ekstensiivsele põllumaj. Istandus Põllumaa ehk põld(iga aasta tootmisele. (mitmeaastane) Majanduslik künname ja külvame) Looduslikud ud 2.põllumajanduse eeldused ehk põllumajandust mõjutavad tegurid. Kliima [taimekasvu periood ehk ...
Samuti on ka kalandusel suur roll kuna riiki ümbritseb kalarikas Vahemeri. Metsandus jääb tahaplaanile Kreeka kuiva kliima tõttu. Kreeka klimaatilised ja topograafiliste tingimused võimaldavad kasvatada väga suures hulgas erinevaid põllukultuure, alates troopilistest viljades (nt. Banaanid) kuni tüüpiliste Põhja- Euroopa kliimatingimustes kasvavate kultuurideni (nt. Seened). Üheks olulisemaks põllumajandussaaduseks ja toiduaineks on oliivid ja oliiviõli. 16% kogu maailma oliiviõliturust kuulub Kreekale. Kreekas endas on oliiviõli tarbimine inimese kohta kõrgeim maailmas. Rohkem kui 450 tuhandele Kreeka perele on oliivõli toodang kas esmaseks või teiseks sissetuleku allikaks. Oliivipuude koguarv on ligikaudu 120 miljonit ehk umbes 10 puud elaniku kohta (10) Peamised põllukultuurid Teravili moodustab väga tähtsa kultuuri kohalike jaoks. Vanemad põllumajanduse poliitika
ühes liitris õhus. Täiskasvanud inimorganismis on 100-105 g kloori (ühendite koosseisus). Kloori leidub kloriidioonidena rakuvälistes biovedelikes, veres, lümfis ja muudes seedenõredes. Kloor hoolitseb organismi vedelikutasakaalu säilitamise eest. Päevane soovituslik kloori kogus täiskasvanud inimesele on 2,5 grammi. Toidus ja joogis esineb kloor kloriidioonina. Olulisemateks toiduallikateks on keedusool ja seda sisaldavad tooted, oliivid, peekon, konservkalad, juust, maapähklid, soola sisaldavad toiduained. Toiduga inimorganismi sattunud keedusoolast moodustub soolhape. Maomahl sisaldab umbes 0,3-0,5% soolhapet ning see soodustab seedimist ja võtab osa ainevahetusprotsessidest. Kloori vaegust esineb harva, ent see võib tekkida pikaajalise oksendamise, kõhulahtisuse ja higistamise korral. Kloori üleküllus võib kujuneda pideva soolase toidu söömise tagajärjel
TOIDUAINETE KÜLMTÖÖTLEMIS KAONORMIDE TABEL KARTUL Külm- Kuum- Valmis- Neto Bruto töötle- töötle- toote Toiduaine nimetus g g miskadu miskadu kaal % % g Toores puhastatud kuni 1 septembrini 125 20 100 - 100 Puhastatud, keedetud kuni 1 septembrini 133 20 106 6 100 Toores puhastatud: 1.sept.- 31. okt. 133 25 100 - 100 1.nov.- 31. dets 143 30 100 - 100 1. jaan- 28-29. veebr 154 35 100 - 100 1. märtsist 167 40 100 - 100 Kooritud ja keedetud: 1. sept- 31. okt 137 25 103 3 ...
Tavaliselt on valikus üks valgehallitusjuust ja üks sinihallitusjuust.Juustuvalikusse võib võtta ka sulatatud juuste ja toorjuuste. Juustu kõrval sobivad menüüsse köögiviljad ,nagu värske kurk, tomat, redis, varsseller,paprika,keedetud lillkapsas,roheline salat,pärlsibulad. Juustu juurde sobivad lisandiks ka puuviljad ja marjad,näiteks õunad,pirnid,viinamarjad,ananass,kirsid,ploomid,mandariinid,kiivid,maasikad,samuti puuvilja-ja marjakeedised ,samuti ka oliivid,pähklid ning mandlid. Juustulauala sobivad ka pagaritooted:mitmesugused saiad,sepikud,soolased kreekerid,soolaküpsised,võileivaküpsised,kuivikleivad,soolapulgad,rukkileib,aga ka tikusuupisted,kanapeed,juustuvardad,juustupallid,juustutäidisega küpsetised,ning väikesed soojad suupisted. Sinihallitusjuustu juurde sobivad piparkoogid. Juustulaua menüüsse võib võtta ka või. Alkoholita jookidest sobivad juustulauale vesi,mineraalveed ning puuvilja-ja
tugevalt USA unikaalselt mitmekesiste looduslike olude ja kohaliku turu eripärade tõttu. Nii on kirde osariikide põllumajanduses peamised saadused piimatooted, linnuliha, kartul ja puuviljad; keskläänes erinevad teraviljad ning veise- ja sealiha; lõunas maapähklid, puuvill, tsitruselised ja suhkruroog; läänepoolsetes osariikides lihaveised ja lambad ning Vaikse ookeani osariikides erinevad puuviljad, marjad, veinid, oliivid ja tomatid. Kalandus Kalandus on oluline nii Atlandi- kui ka Vaikse ookeani äärsete osariikide majanduses, kuid sisevetes kalapüügil märkimisväärset majanduslikku mõju ei ole. Peamisteks kalatööstuse eksporditurgudeks on Jaapan, Kanada ja EL liikmesriigid. Enim eksporditakse turska, lõhet, krabisid, kalmaare ja krevette. Metsandus Metsad katavad umbkaudu 1/3 USA territooriumist ja kuna metsadest umbes 90% on
joogivesi, stabilisaatorid E450, E501, E452, E407, antioksüdant E316, säilitusaine E250), tomatipasta, suitsuvorst, (3,5%), (sealiha, kanaliha, joogivesi, seakamar, searasv, kartulitärklis, sojavalk, lõhna-ja maitseained, dekstroos, toiduvärv E120, stabilisaator E450, E451, E407a, antioksüdant E300, E307, lõhna-ja maitsetugevdaja E621, säilitusaine E250), nisujahu, või, soolatill, paprika, searasv, keedusool, (max 1,8%), oliivid, maitseained. 100 g tootes: Energiasisaldus 395 kJ/ 94 kcal; valgud 8g, süsivesikud 3g, rasvad 5g. Tarvitamisjuhis:Lahjendada 0,5 L veega ja keeta 3-4 min.Säilitamine temperatuuril 0...+20 °C Parim enne:15.02.2014 08.29 Iga 250 g portsjon sisaldab Kcal suhkruid rasvu küllastunud rh naatriumi 125 3,0g 7,0g 4,3g 0,6g 6% 3% 10% 22% 25%
mõnevõrra suurema naatriumisisaldusega maitsetaimed; töödeldud toiduainetest ja väljas söömas käies; toiduvalmistamisel ja söömisel lisatavast soolast. Naatriumi leidub peaaegu kõikides toitudes. Meie igapäevasest soolatarbimisest on suur osa varjatud iseloomuga. Suurimateks naatriumiallikateks on keedusool, puljongipulber, valmistoidud, konservid, soolatud ja suitsutatud tooted, juust, leib, lihasaadused, oliivid, ketšup. Naatriumi on vaja: normaalse veevahetuse tagamiseks vere- ja koerakkude vahel, happe-tasakaalu säilitamisel organismis, närviimpulsside edasikandmisel, lihaskontraktsioonide tagamiseks. Naatriumi liigtarbimine: koormab neere, võib tekitada vererõhutõusu, toob kaasa vee ja kaaliumi ülemäärase eritumise uriiniga (mis aga ei võta turseid maha). naha ja limaskestade kuivamist;
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
