Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Halogeenid (0)

1 Hindamata
Punktid
Kordamisküsimused: halogeenid
1)Halogeenide üldiseloomustus
VII – A rühma elemendid ja nendeks on fluor , kloor , broom , jood ja astaat . Kõige aktiivsemad mittemetallid, keemiline aktiivsus suureneb rühmas alt ülesse. Aktiivsem halogeen tõrjub vähemaktiivsema halogeeni tema ühenditest välja.Lihtainena tugevalt mürgised. Halogeeniaurud on terava lõhnaga ja kahjustavad hingamisteid.
2) Fluori :
Leidumine: Fluor on levinuim halogeen maakoores. Fluori saadakse tavaliselt mitmevärvilisest
fluoriidist ehk sulapaost ja krüoliidist.( mineraal ) omadused: Fluor on kahvatukollane, õhust raskem,
terava lõhnaga ja väga mürgine gaas
Hoidmine: Fluori hoitakse vasest või niklist anumates,( kuna nende pinnale
moodustuvad vastavate fluoriidide õhukesed kelmed, mis takistavad metallide edasist reaktsiooni.)
keemilised omadused ja reageerimine veega: Keemiliselt on ta kõige aktiivsem mittemetall ja reageerib kõikide metallide ja mittemetallidega (v.a. lämmastik, heelium ja argoon ).Fluori ja vee reageerimisel süttib vesi põlema ning selle käigus eraldub hapnik.
Kasutusalad: 1)Vähesel määral lisatakse fluoriühendeid hambapastasse hambakaariese tekke vähendamiseks. 2) Tänapäeval kasutatakse mitmeid fluororgaanilisi ühendeid olmes.( teflon kate). 3) Vesinikfluoriidhape söövitab klaasi, mistõttu teda kasutatakse klaasesemete graveerimisel.
biotoime (ülesanded organismis, puudusel või üleküllusel tekkivad probleemid, tuntumad toiduallikad): Fluor aitab vältida hammaste lagunemist ja plekiliseks muutumist ning tugevdab luid . Fluori looduslikud allikad on piim, küüslauk, sibul , tee, õun jne. Fluori puudus põhjustab hambakaariese teket. Sellest annavad märku lõikehammaste eesmistel pindadel ja purihammastel näha olevad valged laigud või triibud, millele mõnikord lisanduvad pigmenteerunud täpid. Suurem fluori liig põhjustab maksa, südamme, kesknärvisüsteemi ja neerupealiste muutusi, impotentsust, kasvupeetust.
Leidumine ja tuntumate ühendite (NaF, freoonid jt) omadused, kasutusalad: Tuntumaid ühendeid on NaF, mida saadakse räbustina metallide keevitamisel, jootmisel, lisaks klaaside, emailide ja keraamika saamisel, mürkkemikaalina kasutatakse seda puidu immutamiseks mädanemise vastu. NaF rakendatakse veel vee fluorisisalduse tõstmiseks selle vajakul. Samal põhjusel lisatakse naF ka hambapastadesse. On ülimürgine, mõned grammid võivad inimese tappa.
Freoon : Fluori sisaldavaid freoone kasutatakse jahutusvedelikuna külmutusseadmetes, mis aga atmosfääri sattudes kahjustavad osoonikihti.
Vesinikfluoriidhape: söövitab klaasi, mistõttu teda kasutatakse klaasesemete graveerimisel.
HF saamine laboris, lahustumine vees, miks ta ei kuulu tugevate hapete hulka, omadused, kasutusalad, hoidmine: Toatemperatuuril ühineb fluor vesinikuga plahvatusega vesinikfluoriidiks H2 + F2 _ 2HF.
Fluor on ainus lihtaine , millega vesinik reageerib toatemperatuuril ilma täiendavate
tingimusteta! Vesinikfluoriid lahustub vees piiramatult ning vesinikfluoriidi vesilahust nimetatakse vesinikfluoriidhappeks. See on keskmise tugevusega hape , sest selle dissotsatsiooniaste on madal ja erandlikult ta dissotseerub võrreldes teiste halogeniidhapetega kahes astmes.Väga sööbiva toimega hape, gaasilises olekus on ta mürgine ja liikuv vedelik.
Vesinikfluoriidhape söövitab klaasi, mistõttu teda kasutatakse klaasesemete graveerimisel.
Vesinikfluoriidiga ei reageeri kuld ja plaatina ning teda võib hoida ja säilitada plii-, eboniit- või parafineeritud pudelites.
3)Kloor:
Leidumine: Kloor on levikult maakoores 20. element. Levinumateks kloriidseteks mineraalideks on näiteks haliit ehk kivisool NaCl ja sülviin ehk sülviit KCl.
saamine laboratoorselt: Laboratoorselt saadakse peamiselt vesinikkloriidhappest oksüdeerijate toimel
omadused ja lahustumine vees: Kloor on kollakasroheline, terava lõhnaga, mürgine, õhust üle kahe korra raskem gaas, samas on teda võimalik kergesti veeldada. Vees kui polaarses lahustis lahustub kloor vähe. Kloori osalisel lahustumisel vees moodustub kloorivesi.
keemilised omadused (sh reageerimine veega): Kloor on aktiivsemaid keemilisi elemente ja väga tugev oksüdeerija, jäädes alla halogeenidest ainult fluorile.reageerimisel veega tekib kloorivesi, mil on tugevad pleegitavad ja desinfitseerivad omadused.
Kasutusalad: Kloori ja klooriühendeid kasutatakse tekstiili- ja paberitööstuses pleegitajana,.keemiatööstuses plastide, taimekaitsevahendite, värvide, ravimite, mürkkemikaalide, soolhappe kloriidide tootmiseks, veepuhastusjaamades on kloor kasutusel vee puhastajana kui ka desinfitseerijana.
Biotoime: Kloor on eluslooduses levinuim halogeen ja tingimata vajalik eluprotsessides. Lihtainena on kloor inimesele mürgine, põhjustades lämbumist ja surma. Olulisemateks toiduallikateks on keedusool ja seda sisaldavad tooted, oliivid , peekon, konservkalad, juust, maapähklid, soola sisaldavad toiduained. Kloori vaegust esineb harva, ent see võib tekkida pikaajalise oksendamise , kõhulahtisuse ja higistamise korral.Kloori üleküllus võib kujuneda pideva soolase toidu söömise tagajärjel. Liigne keedusool põhjustab mitmeid südame ja veresoonkonna haiguseid.
tuntumate ühendite (HClO, NaCl, KClO3 , Ca(OCl)2 jt) nimetused, omadused, kasutusalad: HCl – vesinikkloriidhape ehk soolhape . Kasutatakse kloororgaaniliste ühendite tootmiseks,
metallide kloriidide saamiseks, metallide söövitamiseks, pindade puhastamiseks jm.
NaCl – naatriumkloriid ehk keedusool, maitseaine, konservant . Maailmatootang umbes 150
miljonit tonni aastas.
CaCl2 – kalitsiumkloriid, kasutatakse ainete ja õhu kuivatamiseks eksikaatoris
AgCl - hõbekloriid, kasutatakse valgustundlikuse tõttu fotopaberite valmistamisks, kus see
laguneb hõbe- ja kloriidioonideks.
KClO3 – Kaaliumkloraat ehk Berthollet ` sool. Löögist või hõõrdumisel kergesti plahvatav
aine, mida kasutatakse hapniku saamiseks, tuletikkude, rakettide ja lõhkeainete
valmistamiseks
Ca(OCl)2, – kloorlubi , mida saadakse kloori läbijuhtimisel lubjaveest. See on tahke valge või
hallikasvalge aine, millel on iseloomulik terav kloorilõhn. Kloorlupja kasutatakse
pleegitamiseks ja desinfitseerimiseks.
HCl laboratoorne saamine, lahustumine vees, omadused ja kasutusalad:
Kasutatakse kloororgaaniliste ühendite tootmiseks, metallide kloriidide saamiseks, metallide söövitamiseks, pindade puhastamiseks jm. Gaasiline vesinikkloriid lahustub vees väga hästi ning selle tulemusena moodustub vesinikkloriidhape. See on värvusetu, terava lõhnaga, vees ülihästi lahustuv (500 mahuosa gaasilist HCl ühe mahuosa vee kohta toatemperatuuril), õhus ja eriti niiskes õhus suitsev vedelik ja sööbiv hape. Ta on tugev hape, kuna tema molekulid dissotseeruvad täielikult ioonideks. Laboritingimustes saadakse soolhapet kontsentreeritud väävelhappest ja keedusoolast:
4)Broom:
Leidumine: Broomi leidub merevees , mereorganismides, kivimites ja mõnedes soolajärvedes ,Surnumeres.
saamine laboratoorselt: Broomi saadakse laboratoorselt naatriumbromiidi ja väävelhappe reageerimisel saadustest.
omadused ja lahustumine vees: Broom on punakaspruuni värvusega, terava lõhnaga, väga mürgine, sööbiv, veest üle kolme korra raskem, reageerimisvõimeline ja lenduv vedelik. Ühtlasi on ta ainus vedelas olekus mittemetall toatemperatuuril. Vees lahustub broom veelgi vähem kui kloor, küll aga paremini mittepolaarsemates orgaanilistes lahustites ( bensiinis , etanoolis ). Broomi vesilahust nimetatakse broomiveeks.
keemilised omadused: Broom on tugev oksüdeerija, ent nõrgem kui seda on kloor ja fluor. Ta reageerib enamike lihtainetega moodustades bromiide. Metallidega reageerib ta energiliselt ning reaktsioonikulgu soodustab katalüsaatorina vee juuresolek .
Kasutusalad: Broomi kasutatakse mitmete anorgaaniliste ja orgaaniliste ainete sünteesiks. Oluline osa broomi läheb 1,2 dibromoetaani tootmiseks, mida kasutatakse mootorikütuse lisandina, taimekaitsevahendina. Broomi ja broomiühendeid kasutatakse peale keemialaborite veel fotograafias (bromiididena), meditsiinis jm.
Biotoime: Lihtainena on broom inimesele väga mürgine ja sööbiv. Nahale sattumisel tekitab ta raskelt paranevaid haavandeid.
tuntumate ühendite omadused,kasutusalad: Olulisemateks ühenditeks on hõbeda ja leelismetallide bromiidid .Hõbehalogeniidid on valgustundlikud . Nad lagunevad valguse toimel, eraldades musta värvusega peeneteralist metalset hõbedat. Sel omadusel põhineb hõbehalogeniidide eelkõige aga hõbebromiidi kasutamine isetumenevates päikeseprillides ja fotograafias. Fotopaberi ja fotofilmi hõbeioonid redutseeruvad valgustamisel osaliselt hõbedaks. Ilmutamise käigus toimub hõbeioonide edasine redutseerumine ja kujutis muutub nähtavaks. Kinnitamisel kõrvaldatakse emulsioonikihist lagunemata jäänud hõbebromiid, et saadud fotol olev kujutis rohkem ei tumeneks. Kaaliumbromiid on värvuseta, vees hästi lahustuv kristalne aine, mida kasutatakse rahustava toime tõttu ravimites, fotograafias, optikas.
HBr omadused:See on värvuseta, terava lõhnaga, õhus suitsev, vees väga hästi lahustuv tugev hape.
5)Jood:
Leidumine: Jood on looduses vähelevinud element, merevees ja vähestes mineraalides.
Omadused: Jood on metalse läikega mustjas-violetse värvusega, veest ligi 5 korda raskem kristalne aine.Kuumutamisel jood sublimeerub ehk läheb otse tahkest olekust üle gaasilisse. Joodiaurud on violetsed.
Tõestamine: Joodivett ja jooditinktuuri kasutatakse tärklise kindlaks- tegemiseks ja vastupidi, kusjuures tärklise toimel värvub joodi lahus tumesiniseks.
keemilised omadused ja lahustumine vees: Jood on nõrk oksüdeerija. Paljude metallide ja mittemetallidega ta vahetult toatemperatuuril ei reageeri. Reageerimiseks on vajalikud kõrgem temperatuur ja katalüsaatorite juuresolek.Reageerides lihtainetega moodustab ta jodiide. Puhtas vees lahustub jood vähe, moodustades joodivee.
Kasutusalad: Väikestes kogustes kasutatakse joodi erinevatel aladel nagu näiteks orgaaniliste ja
anorgaaniliste joodiühendite saamiseks, katalüsaatoritena, looma- ja linnutoidu lisandites,
värvainete ja pigmentide koostuses, halogeenlampides, meditsiinis antiseptikuna ja
kilpnäärme diagnostikas. Hõbejodiidi on kasutatud ka looduse mõjutamisel, näiteks orkaani ja vihma ärahoidmiseks.
Biotoime: Hõbejodiidi on kasutatud ka looduse mõjutamisel, näiteks orkaani ja vihma ärahoidmiseks. Toiduallikatest sisaldavad joodi peamiselt mereannid , lisaks veel munakollane, piimasaadused ning puu- ja köögiviljad. Joodiühendite puudumisel võib tekkida kilpnäärmehaigus (struuma), mille tagajärjel võib esineda kasvupeetus , vaimne alaareng , ebanormaalselt aeglane suguline areng, üldine nõrkus, silmade esiletungimine ehk nn pungsilmad, aeglustunud ainevahetus , väsimus, juuste väljalangemine, paksenenud kael, külmakartus, rasvumine, kuiv nahk. Samuti pidurdub joodi puudusega valkude ainevahetus. Rasedatel võib joodi puuduse korral suureneda oht raseduse katkemiseks, lapse surnult sündimiseks või arengupeetusega lapse sündimiseks. Jood aitab kilpnäärmel toota hormoone, mis reguleerivad organismi ainevahetuse kiirust, kasvamist ja arengut ning valkude sünteesi. Lisaks osaleb jood inimese ainevahetuse normaalse tempo ja püsiva kehasoojuse tagamisel , sidekoe, juuste, küünte ja naha normaalsel arengul. Joodi ülemäärane tarbimine põhjustab suuhaavandeid., palavikku, metallimaitset suus , süljenäärme paisumist . kõhulahtisust, tugev kipitustunne kätes ja jalgades, iiveldusokendamist, peavalu ja hingamisraskusi.
tuntumate ühendite omadused, kasutusalad:Vesinikjodiid on värvitu, terava lõhnaga, nuuskes õhus suitsev gaas, mis lahustub ülihästi vees. Vesinikjodiidi vees lahustamisel tekib vesinikjodiidhape, mis on värvitu, terava lõhnaga sööbiv ja niiskes õhus tugev hape.
Hõbejodiidi kiristallid sarnanevad jääkristallidega. Kui lennukilt pihustada pilvesse
hõbejodiidi kristallikesi, siis muutuvad need kondensatsiooonikeskmeteks ja nende ümber
hakkavad kasvama piisad. Nii saab esile kutsuda tellimise peale sademeid, näiteks metsatulekahjudekorral.
HI omadused: Vesinikjodiid on värvitu, terava lõhnaga, nuuskes õhus suitsev gaas, mis lahustub ülihästi vees.
Selgita mõisteid:
Halogeen-VII A rühma elemendid.(fluor,broom,kloor,jood)
Fluoroos- fluori üleküllus
Kloorivesi- kloori osalisel lahustumisel vees moodustub kloorivesi.
Kuningvesi - on kontsentreeritud lämmastikhappe ja kontsentreeritud vesinikkloriidhappe segu. Lahustab kulda ja plaatinat jms.
Osteoporoos -luude hõrenemine Ateroskleroos-veresoonte lupjumine. Broomivesi-broomi vesilahus .
Sublimeerumine- ehk sublimatsioon on tahke aine muutumine gaasiliseks ilma vahepealse vedela olekuta
Jooditinktuur-joodi lahust etanoolis nim jooditinktuuriks.
Struuma- ehk hõõtsik on kilpnäärme haiguslik suurenemine, põhjustab joodi puudus.
!!REAKTSIOONIVÕRRANDID!!
Halogeenid #1 Halogeenid #2 Halogeenid #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-02-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 50 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kixikas15 Õppematerjali autor
Halogeen
Fluoroos
Kloorivesi
Kuningvesi
Osteoporoos
Sublimeerumine
Jooditinktuur
Struuma

Sarnased õppematerjalid

Halogeenid
5
odt

Halogeenid

Halogeenid 1. Halogeenide üldiseloomustus ja keemilised omadused Halogeenid on VII A rühma elemendid ja nendeks on fluor, kloor, broom, jood ja astaat. Halogeenid kuuluvad kõige aktiivsemate mittemetallide hulka, kusjuures nende keemiline aktiivsus suureneb rühmas alt ülesse. Seda on võimalik tõestada ka katseliselt, kus aktiivsem halogeen tõrjub vähemaktiivsema halogeeni tema soolast välja. F2 + CaBr2 _ CaF2 + Br2 Cl2 + 2NaI _ 2NaCl + I2 Suure keemilise aktiivsuse tõttu leidub neid looduses vaid ühendite koosseisus. Halogeenid lihtainena koosnevad kaheaatomilistest molekulidest, mistõttu reaktsoonivõrrandites neid kirjutatakse alljärgnevalt: F2, Cl2, Br2 ja I2. Kuna nende molekulide vahel on suhteliselt nõrgad molekulidevahelised jõud, siis on halogeenidel suhteliselt madalad keemistemperatuurid

Keemia
Halogeenid - leidumine-saamine ja omadused
7
doc

Halogeenid - leidumine, saamine ja omadused

laguneb hõbe- ja kloriidioonideks. KClO3 ­ Kaaliumkloraat ehk Berthollet` sool. Löögist või hõõrdumisel kergesti plahvatav aine, mida kasutatakse hapniku saamiseks, tuletikkude, rakettide ja lõhkeainete valmistamiseks Ca(OCl)2, ­ kloorlubi, mida saadakse kloori läbijuhtimisel lubjaveest. See on tahke valge või hallikasvalge aine, millel on iseloomulik terav kloorilõhn. Kloorlupja kasutatakse pleegitamiseks ja desinfitseerimiseks. Biotoime Kloor on eluslooduses levinuim halogeen ja tingimata vajalik eluprotsessides. Lihtainena on kloor inimesele mürgine, põhjustades lämbumist ja surma. Kloori eluohtlik kontsentratsioon on 0,1 mg ühes liitris õhus. Täiskasvanud inimorganismis on 100-105 g kloori (ühendite koosseisus). Kloori leidub kloriidioonidena rakuvälistes biovedelikes, veres, lümfis ja muudes seedenõredes. Kloor hoolitseb koos naatriumi ja kaaliumiga organismi vedelikutasakaalu säilitamise eest ning

Keemia
Keemia Halogeenühendid
7
doc

Keemia Halogeenühendid

Halogeenid Sissejuhatus. Mittemetallilised elemendid võtavad enda alla vähem kui veerandi perioodilisus süsteemi tabelist. Võrreldes metallidega on mittemetallid oma ehituselt ja omadustelt palju vähem sarnased. Halogeenid on aga omavahel tunduvalt sarnasemad, kui teiste rühmade mittemetallid. Nimetust halogeenid kasutatakse VII A rühma mittemetallide fluor, kloor, broom ja jood kohta. Halogeenide hulka loetakse ka radioaktiivne element astaat, kuid tema omadusi tuntakse vähe. Füüsikalised omadused halogeenidel: 1) F2 ( Flour ) - helekollane mürgine gaas Leidumine ja saamine: Fluor on levinuim halogeen maakoores ja oli elemendina ühendite koostises tuntud juba 18. sajandil. Esimest korda saadi vaba fluori 1886. aastal vesinikfluoriidi elektrolüüsil Prantsusmaa

Keemia
Keemia - Halogeenide osa
6
odt

Keemia - Halogeenide osa

Sisukord 1 Mis on halogeenid? ............................................................................................................................... 3 2 Halogeenide omadused ........................................................................................................................ 4 3 Halogeenide kasutamise valdkonnad ................................................................................................... 5 4 Halogeenid looduses sealhulgas elusorganismis ehk BIOTOIME ........................................................ 6 1 Mis on halogeenid? Fluor, kloor, broom, jood ja astaat on halogeenid, mis on VII A rühma elemendid. Halogeenid kuuluvad kõige aktiivsemate mittemetallide hulka, kusjuures nende keemiline aktiivsus suureneb rühmas alt üles. Suure keemilise aktiivsuse tõttu leidub neid looduses vad ühenditena. Sõna halogeen

Keemia
Halogeenid
4
docx

Halogeenid

Halogeene iseloomustavad järgmised omadused:  Madalad keemistemperatuurid  Fluor ja kloor on toatemperatuuril gaasid  Jood on tahke  Broom on ainukene toatemperatuuril vedelas olekus olev mittemetall  Fluor on kahvatukollane  Kloor kollakasroheline gaas  Broom on punakaspruun kergesti lenduv vedelik  Jood on hallikasmust metalse läikega kristalne aine, mille kuumutamisel eraldub lillakate aurudena. Kõik halogeenid, eriti fluor ja kloor on lihtainena tugevalt mürgised. Halogeeniaurud on terava lõhnaga ja kahjustavad hingamisteid. Seetõttu tuleb kõik halogeenidega tehtavad katsed sooritada töötava tõmbega tõmbekapis. Fluor F+9|2)7) Fluor on kahvatukollane, õhust raskem, terava lõhnaga ja väga mürgine gaas.Puhas fluor on lihtainena eriti ohtlik, sest ta ärritab nahka, silmade ja nina limaskesti, tekitab nahakahjustusi

Anorgaaniline keemia
Halogeenid
31
pptx

Halogeenid

Halogeenid Halogeenid Sõna halogeen tuleneb kreeka keelest ja tähendab soolatekitajaid Halogeenid on VII A rühma elemendid Halogeenid kuuluvad kõige aktiivsemate mittemetallide hulka Looduses leidub halogeenidest kõige rohkem ühendina fluori ja talle järgneb kloor Broomi- ja joodiühendid on palju vähem levinud ning astaati leidub üldse maakoores vaid mõnikümmend milligrammi Halogeenid Halogeenid lihtainena koosnevad kahe aatomilistest molekulidest Koik halogeenid, eriti fluor ja kloor on lihtainena tugevalt murgised. Halogeeniaurud on terava lohnaga ja kahjustavad hingamisteid. Seetottu tuleb koik halogeenidega tehtavad katsed sooritada tootava tombega tombekapis. Fluor Fluori avastamine: Esimest korda saadi vaba fluori 1886. aastal vesinikfluoriidi elektroluusil Prantsusmaa keemiku Henry Moissani poolt. Paiknemine: Fluor on keemiliste elementide perioodilisussüsteemi VII A-rühma element, 2

Keemia
MITTEMETALLID
16
doc

MITTEMETALLID

moodustub sinise värvusega ühend (klatraat). Joodiühendeis on joodi o.-a. ­I kuni VII. 4. Halogeenide rühm paikneb Mendelejevi perioodilisuse süsteemi VII rühmas. Halogeenide molekul koosneb kahest aatomist (F2, Cl2, Br2). Joodikristallide molekulivõre tippudes asuvad joodi molekulid (I2). Halogeenide aktiivsus (oksüdeeruv toime) suureneb järjenumbri vähenemisega. Kõige aktiivsem on fluor, kõige vähem aktiivne aga jood. Halogeenide reas (F, Cl, Br, I) tõrjub iga halogeen temast paremal asuva halogeeni halogeniididest välja: 2KBr+Cl2=2KCl+Br2 2KI+Cl2=2KCl+I2 2KCl+I2=reaktsiooni ei toimu Kõik halogeenid moodustavad vesinikuga vesinikhalogeenide (HF, HCl, HBr, HI), mille vesilahused on happed. Elementide järjenumbri suurenemisel fluorilt joodi suunas suureneb aatomite raadius. Vastavalt sellele toimub mittemetalliliste omaduste nõrgenemine. Jood võib olla ühendeis juba metallilise elemendina, näiteks jood(III)nitraadis I(NO3)3 ja ­fosfaadis (IPO4).

Keemia
Mittemetallid-halogeniidid-halogeenid
2
doc

Mittemetallid, halogeniidid, halogeenid

o VESI H2O Looduses väga levinud aine, ligi ¾ Maa pinnast on kaetud veega. Kujundab olulisel määral Maa kliimat. Keemiliselt küllalt püsiv ühend, väga nõrk elektrolüüt, on nii happeliste kui ka aluseliste omadustega. Jää on kergem kui vesi, kuna jääs on molekulid omavahel seotud hõredaks kristalliliseks struktuuriks. o VESINIKPEROKSIID H2O2 Ebapüsiv, tugev oksüdeerija, kasut.pleegitamisel, söövitav toime. o HALOGEENID Halogeenid on fluor, kloor, broomja jood.(VIIA rühma elemendid alates fluorist.). MÜRGISED! Aktiivseimad MM, ei leidu lihtainetena, vaid sooladena,valdavalt iooniline side, lahustuvad vees vähe, Lihtainena koosnevad kaheaatomilistest molekulidest, FLUOR F2 - Kõige aktiivsem MM, nimetatud "kõigesööjaks", helekollane gaas, reag. veega, BROOM Br2 - Punakaspruun kergesti lenduv vedelik, broomivesi on kollaka värvusega, katseid tuleb teha tõmbekapis.

Keemia




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun