USA Referaat (2)

Referaat
Ameerika Ühendriigid
Arlis Kopli
11a klass
Vinni-Pajusti Gümnaasium
Juhendaja : Siiri Seljama
Sisukord
Inimarengu indeksi komponendid............................................................................................ 3
USA arengutase................................................................................................................. 3
Majanduslikud näitajad............................................................................................................. 3-4
USA majandustase..................................................................................................................... 4
Sotsiaal-demograafilised näitajad............................................................................................. 4-5
Panus maailmamajandusse....................................................................................................... 6
Põllumajandus ja agrokliimavöötmed...................................................................................... 7
Territoorium ................................................................................................................................ 8
Majandus.................................................................................................................................... 8
Import , eksport ........................................................................................................................... 8
Keskkonnaprobleemid............................................................................................................... 8
Kalandus ..................................................................................................................................... 8
Metsandus .................................................................................................................................. 9
Kasutatud kirjandus................................................................................................................... 9
Inimarengu indeksi komponendid
Riik
IAI indeks
Koht maailma riikide hulgas
Keskmine oodatav eluiga
Haridustaseme indeks
SKT inimese kohta (GDP per capita ) USD
Island
0,968
1.
81,5
0,978
36510
USA
0,951
12.
77,9
0,971
45800
Eesti
0,860
44.
71,2
0,968
15478
Brasiilia
0,800
70.
71,7
0,883
8402
Kongo Demokraatlik Vabariik
0,411
168.
45,8
0,560
714
Mosambiik
0,384
172.
42,8
0,435
1242
USA arengutase
USA kuulub kõrgelt arenenud riikide hulka (IAI>0,8). Viimase 30 aasta jooksul on USA olnud stabiilselt kõrgelt arenenud riikide( OECD ) keskmisest 3-5% kõrgema arengutasemega. SKT inimese kohta on USA-l peaaegu 3 korda suurem kui Eestil (45800 USD – 15478 USD), tänu loodusvarade rohkusele, kõrgelt arenenud infrastuktuurile ning aktiivsele majandustegevusele.
Majanduslikud näitajad
1. Kogutoodang
SKT – 41890 USD
2.Rahvastiku hõivatus erinevates sektorites
Hõive on suur igas sektoris – primaarses-, sekundaarses- ja tertsiaarses majandussektoris.
3.Majanduse struktuur
Mitmeharuline majandus, masinaehituse hea tase, seetõttu on tegemist kõrge arengutaseme riigiga.
4.Ekspordi/impordi struktuur
Eksport –1) Kauba ja teenuste eksport (% SKT-st) – 10%
2) Toodangu eksport (% kauba ekspordist) – 82% (Näitab, et tegu on kõrgelt
arenenud riigiga)
3) Kõrgtehnoloogia eksport (% kauba ekspordist) – 31,8%
Import – Kauba ja teenuste import (% SKT-st) – 15%
5.Energia
1)Elektrikasutamise protsent riigis – 100%
2) Elektritarbimine elaniku kohta (kilovatt- tundides ) – 14,240
6.Varustatus sidevahenditega
Telefone tuhande inimese kohta – 606
Mobiiltelefone tuhande elaniku kohta - 680
Interneti kasutajaid tuhande inimese kohta – 630
USA majandustase
USA on majanduslikult kõrgelt arenenud riik. Majanduse struktuur on mitmeharuline, inimeste hõivatus erinevates sektorites on suur. USA ekspordib suure osa oma toodangust, mis näitab kõrget majanduse ja arengutaset. Võrreldes Eestiga, kasutab USA elanik enam kui poole võrra rohkem elektrit. Mobiiltelefone on jällegi Eestil iga tuhande elaniku kohta 400 võrra rohkem.
Sotsiaal-demograafilised näitajad
1.Iive;sündimus; suremus
USA rahvaarvu kasv protsentides 1980 - 2050
•Rahvaarvu kasvutempo on mõningate kõikumistega langenud (1980 aasta) 1,11% pealt (2005 aasta) 0,92% peale ning prognoosi kohaselt langeb ilma igasuguste kõikumisteta ühtlases tempos (aastaks 2050) 0,67% peale.
Rahvaarvu kasv – 0,883% (2008. aasta andmete põhjal)
Loomulik Iive – 5,91
Sündimus – 14,18 sündi / 1000 elaniku kohta
Suremus – 8,27 surma / 1000 elaniku kohta
•USA sündimus on alla maailma keskmise (21‰), kuid siiski kõrgem kui Euroopas (10‰). Samasugune erinevus väljendub ka keskmises laste arvus naiste kohta, mis on USA-s 2,1 ning Euroopas 1,4 (Maailmas 2,8). Järelikult on USA-s suuremad pered kui Euroopas.
•Suremuse üldkordaja on veidi alla maailma keskmise (9‰), kuid sellegipoolest veidi suurem kui Ladina-Ameerikas (6‰), Aasias (7‰) ja Austraalias (7‰). Imikusuremus on maailma väikseim tänu USA kõrgele meditsiini arengutasemele . Keskmine imikusuremus maailmas on 21‰.
2.Imikusuremus
Mehed: 6,95 surma / 1000 sünnituse kohta
Naised: 5,62 surma / 1000 sünnituse kohta
Üldine: 6,3 surma / 1000 sünnituse kohta
3.Laste arv naise kohta
2000. aastal oli see 2,06 last / naise kohta, kuid 2008. aastaks kasvas arv 2,1 last / naise kohta.
4.Keskmine eluiga
Kogu rahvastiku keskmine eluiga – 78,14 aastat
Meeste - 75,29 aastat
Naiste – 81,13 aastat
Need näitajad on maailma keskmisest (66 a.) kõrgemad, kuid sellegipoolest vaatamata kõrgele meditsiini arengutasemele võrreldes muude arenenud riikidega, on veel arenguruumi
(Jaapan 82 a., Rootsi 80 a., Austraalia 80 a., Kanada 80 a.).
5.Kirjaoskuse tase
Selgitus: 15.aastased ja üle selle oskavad kirjutada ning lugeda
Kogu rahvastiku kirjaoskuse tase: 99%
Meeste: 99%
Naiste: 99%
Võrdlus
Riik
Rahvaarvu kasv
Sündimus (1000 elaniku kohta)
Suremus (1000 elaniku kohta)
Imiku suremus (1000 sünnituse kohta) - üldine
Laste arv naise kohta
Keskmine eluiga (kogu rahvastiku)
Kirjaoskuse tase (%) – kogu rahvastiku
Island
0,783%
13,5 sündi/1000 elaniku kohta
6,81 surma/1000 elaniku kohta
3,25 surma/
1000 sünnituse kohta
1,91 last/naise kohta
80,55 aastat
99%
USA
0,883%
14,18 sündi / 1000 elaniku kohta
8,27 surma / 1000 elaniku kohta
6,3 surma / 1000 sünnituse kohta
2,1 last / naise kohta
78,14 aastat
99%
Eesti
-0,632%
10,28 sündi/1000 elaniku kohta
13,35 surma/1000 elaniku kohta
7,45 surma/
1000 sünnituse kohta
1,42 last/naise kohta
72,56 aastat
99,8%
Brasiilia
1,228%
18,72 sündi/1000 elaniku kohta
6,35 surma/1000 elaniku kohta
23,33 surma/
1000 sünnituse kohta
2,22 last/naise kohta
71,71 aastat
88,6%
Mosambiik
1,792%
38,21 surma/1000 elaniku kohta
20,29 surma/1000 elaniku kohta
107,84 surma/
1000 sünnituse kohta
5,24 last/naise kohta
41,04 aastat
47,8%
Panus maailmamajandusse
USA kuulub inforiikide hulka. Tal on suur osatähtsus maailmamajandusele ning ta on selle üks peamisi koordineerijaid. USA-s on ülekaalus meelelahutus-,sotsiaal- ning äriteenused, mis on samuti iseloomulik Lääne- Euroopale .
ESMASEKTOR
Põllumajandus ja agrokliimavöötmed
Loodus
• USA kliima on enamasti mõõdukas, kuid troopiline Hawail ja Floridas ning Suurel Tasandikul rohtlaala. Alaskas lähisarktiline.Kuiv Suure nõo edelaosas. Chinook (tõusuhoovus) tuuled Kaljumäestiku idanõlvadel, muudavad külma talvise ilma jaanuaris ja veebruaris soojaks .
• USA jääb lähistroopilise vöötme idaranniku niiskesse valdkonda (idas), lääneranniku vahemerelisse valdkonda (läänes) ning mõõduka parasvöötme mussoonvaldkonda (USA keskosas) ja merelise paras -või liigniiske sooja talvega valdkonda(lääne pool).
• Soojas parasvöötmes on vegetatisooni periood 6 kuud või rohkemgi , mis võimaldab kasvatada soojalembeseid kultuurtaimi, nagu riisi,maisi,päevalille,suhkrupeeti,köögivilju, sojauba ja viinamarju. Kuivas mandrilises valdkonnas,kus on mustmullad ja kuhu jääb USA nn. nisuvööde on kuivematel suvekuudel niisutamine vajalik.
•Lähistroopilises vöötmes on vegetatsiooni periood lühenenud kuiva kliima tõttu. Niisutamise abil on siiski võimalik kasvatada taimi aasta läbi ning saada kaks saaki. Läänerannikute vahemerelises valdkonnas on pehme ja vihmane talv, kuid põuane suvi. Mulla on viljakad, kasvatatakse mitmeaastaseid istanduskultuure, nagu viinamarju, oliive, tsitruselisi. Mandrilises valdkonnas on levinud kõrbed ja poolkõrbed. Põllumajandus on võimalik ainult oaasides , niisutamise korral.
•Sademete hulk keskosas jääb 250-500mm vahele ja idarannikutel 1000- 3000mm . Keskmine temperatuur suvel põhjaosas on 8°C-16°C ja lõunaosas 16°C-24°C. Talvel aga põhjaosas 0°C kuni -32°C ja lõunaosas 0°C kuni 8°C.
•Väga head eeldused põllumajanduse arendamiseks on Suure Tasandiku ala, kuna seal on rohtla – väga viljaka mullaga ala(mustmullad).
Temperatuur suvel on 20°C-26°C ning keskmine sadmete hulk on kuskil 47 mm. Talvel aga 0°C lähedal ja keskmine sademete hulk ca 18 mm.
•USA on võimalik tegeleda põllumajandusega, kuna mullad on viljakad ja kliima sobiv(peamiselt Ameerika keskosas).
•Lõuna pool, Mississippi alamikul – Floridas paiknevad istanduses, kus kasvatatakse puuvilla ja tubakat .
Territoorium
Majandus
•USA ärifirmadele meeldib suurem paindlikkus, otsustamaks suurendada kapitali paigutust, et likvideerida üleliigsed töötajad ja luua uusi tooteid, seetõttu on tal palju kapitali.
2% kogu rahvastikust on hõivatud põllumajanduses. Palju raha kulub tõukarjade,hoonete, masinate, väetiste ja nõuannete peale. Kuiva kliimaga aladel on levinud ekstensiivsed teravilja talud , mis on suure pindalaga ning seal kasvatatakse peamiselt nisu. Samuti on palju rantšosid ning piimakarjatalusid.
•Põllumajandus on peamiselt spetsialiseerunud taimekasvatusele.
Peamised põllukultuurid:1) viinamarjad , oliivid, tsitruselised (lääne piirkonnas)
2) riisi,maisi,päevalille,suhkrupeeti,köögivilju,sojauba ja viinamarju(ida-ja keskosas)
Peamised loomakasvatusharud :lihaveised,sead, hobused , linnud
Põllumajandustoodete import, eksport
•Põllumajandustooted, millega varustab end ise: nisu,mais, puuviljad ,köögiviljad, puuvill , veiseliha , sealiha ,kala,puit,linnud
• Impordib – kaseiini,jogurtit,juustu,võid, puuvilju ,vürtse,köögivilju,kala
•ekspordib – soojajahu,puuvilju,maisi,kala,teravilju,veiseliha,tubakat
Keskkonnaprobleemid
Vee reostus pestitsiitide ja väetiste äravoolu tõttu.Kõrbestumine.
Kalandus
Peamiselt püütakse kala ookeanist, kuna neil on selleks vastav kaasaegne tehnika.Kala töödeldakse laeval ning müüakse sadamates.Viimastel aastatel on tehtud suuri pingutusi kalavarude kaitseks ja taastamiseks.Atlandi ookeani veed USA rannikul on kalast peaaegu tühjad.USA impordib ja ekspordib üsna palju kala.Püütakse:krabi,lõhet,rannakarpe,krevette,heeringaid
Metsandus
USA on üks suuremaid puude raiujaid. Metsad on tootlikud ja liigirikkad.Seal on parasvöötme
leht-,sega- ning lähistroopikametsad.Kuivas lähistroopikametsas on puidu juurdekasv väike:
1-2m³/ha. Alaska sisealadel on ürgsed parasvöötme okaspuumetsad .Lääneosa kuivadel aladel kasvad peamiselt männimetsad.Sooja parasvöötme lehtmetsi on säilinud ainult mägedes, mis on looduskaitse all.Puitu kasutatakse peamiselt mööblitööstuses või paberi valmistamiseks(maailma kõige suurema paberipuu toodanguga riik).
Ameerikas kasvavad puud:mänd,vaher, jalakas ,haab, kuusk ,kadakas
Kasutatud kirjandus

• http://et.wikipedia.org/wiki/USA
  
• http://hdrstats.undp.org/countries/data_sheets/cty_ds_USA.html
  
• https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/us.html#People
  
• Google
  
• Maailma atlas
  

Viru-Jaagupi 2009