Itaalia vabariik (1)

Loo Keskkool
ITAALIA VABARIIK
Referaat
Autor:
Klass:
Juhendaja :
Sisukord:
Sissejuhatus ……………………………………………………………………………….lk 3
Loodusgeograafia ………………………………………………………………………...lk 4
Rahvastik …………………………………………………………………………………..lk 5
Majandus …………………………………………………………………………………..lk 6
Kokkuvõte ………………………………………………………………………………….lk 7
Kasutatud kirjandus ……………………………………………………………………....lk 9
Sissejuhatus
Itaalia Vabariik on üks riik Euroopas, Appenniini poolsaarel. Itaalia pealinna on Rooma , mis on tuntud juba ammustest aegadest. On ju selle linna kohta ka üks ütlus: „Kõik teed viivad Rooma”.
Itaalia on tuntud kui üks väga külalislahke ja sõbralike inimestega riik. Oma referaadis tutvustan ma Itaalia loodust, rahvastikku ja ka majandust.
Mõnusat lugemist!
Loodusgeograafia
Itaalia Vabariik asub Euroopas saapakujulisel Appenniini poolsaarel ning teda ümbritsevad Austria, Prantsusmaa, Sloveenia ja Šveits. Põhjas moodustavad Itaalia loodusliku piiri Alpid .
Valdav osa, koguni neli viiendikku Itaaliast on mägine,välja avatud Po jõe tasandik Emilia -Romagna piirkonnas. Alpidest lõunasse jäävad sügavad orud, kus asuvad mitmed suured järved, näiteks Garda järv, mis on Itaalia suurim, olles 370 km² suur ning keskmiselt 132 meetrit sügav.
Alpid jätkuvad Kirde-Itaalias Dolomoodidega ning piki Itaalia poolsaart kulgeb Appenniini mäestik.
Itaalia lõunaosas asetsevad kaks suurt vulkaani- Vesuuv (1281 m) ja Etna (3350 m).
Etna on üks maailma aktiivseimaid vulkaane, kuid teda ei peeta eriti ohtilikuks ning inimesed elavad selle läheduses täiesti rahuliku südamega. Nimelt ei kogu Etna endasse energiat kaua aega, et siis suure hooga plahvatada, vaid eraldab seda vahetpidamata. Etna on ka Itaalia kõrgeim tipp Alpidest lõuna pool.
Itaalias võib esineda ka maavärinaid.
Itaalias on ka palju parke, mis meelitavad ligi turiste. Seal leidub 23 rahvusparki ning sadu muid, väiksemaid parke.
Itaalias on suured kliimamuutused, mis on põhjustatud territooriumi pikisuunalisest väljavenitusest. Põhja-Itaalias on sajused suved ja tänu Alpidele külmad talved , Po madalikul valitseb aga parasvöötme mandriline kliima, see tähendab, et seal on kuivad suved, kuid niisked ja jahedad talved, Appenniini poolsaarel ja ka muudel saartel on aga hoopiski lähistroopiline kliima ehk siis seal on pikad ja kuivad suved ning pehmed sademeterikkad talved. Kui on jahedam ilm, võib sada ka lund.
Alpide eelmäestikes puhub tihti soe ja kuiv tuul föön, mis võib tekitada tugevaid torme ( kuni 150 km/h ), mis omakorda võivad kahjustada maju. Föönil on ka inimesele halb mõju, näiteks soodustab see südame- ja vereringehaigusi. Paljudel inimestel tekib peavalu, iiveldus ja palavik . Samuti võivad inimesed fööni tuule ajal kiiresti ärrituda ja muutuda koguni agressiivseks. Föönide piirkonnas toimub sageli enesetappe.
Kuid Itaalias puhub ka külm tuul boora, mis mõjutab merehoovusi ja põhjustab Veneetsias mõnikord üleujutusi.
Lõuna-Itaalias puhub suvel siroko, mis on kuum ja kuiv tuul Sahara kõrbest. Siroko toob endaga kaasa liivatorme.
Vihmad algavad Itaalias enamasti oktoobri lõpus. Kõige vähem sajab Foggia
( 460 mm ) piirkonnas ja kõige rohkem Veneetsias ( 1520 mm ) .
Itaalia kaunid Alpid
Rahvastik
Itaalias elab 58 103 000 elanikku ning rahvastikutihedus on 192,8 in/km².
Itaalia rahvastik on sama mitmekesine kui riigi maastik. Itaallaste esivanemad latiinid ja etruskid on aja jooksul segunenud mitmete rahvastega - kreeklaste, langobardide, normannide, prantslaste ja hispaanlastega. Immigrante on sellel kingkujulisel maal ligi 5%.
Kuigi Itaalia rahvastik koosneb paljudest eri rahvastest, on seal siiski säilinud rahvustunne ja kohalik identiteet . Kõige paremini on näha isamaalist ühtsustunnet siis, kui rahvas elab kaasa jalgpalli rahvuskoondisele.
Euroopa Liidu maadest on Itaalias kõige enam vanureid, seal toimub rahvastiku vananemine, mis toob endaga kaasa palju muutusi nii sotsiaalmajanduslikul kui ka poliitilisel tasandil. Kuni neljateist aastaseid inimesi on Itaalias vaid 14%, üle 65 aastaseid aga 18%. Mehed elavad Itaalias keskmiselt 75 aastaseks, naised aga umbes 82 aastaseks.
Itaalias on Rooma-katoliku usku ligi 90% elanikest, 1,4% elanikkonnast on moslemid ja ülejäänud on siis juba mõnda teist usku.
Kuna Itaala rahvastik on väga mitmekesine, levib seal ka väga palju erinevaid keeli. Riigikeeleks on seal itaalia keel, kuid palju räägitakse ka saksa, prantsuse ja slovakkia keelt.
Majandus
Itaalia majandusel on mitmeid erinevaid harusid. Üks suur haru on toiduainetööstus. Oliivid on selle maa ühed kõige tulusamad eksportallikad. 1999.aastal purustas oliivide tootmine oma senise rekordi- toodeti 7,243 kg oliive, mis tõstis Itaalia oliivide kasvatamise esikmaaks. Tänapäeval on muudetud ka oliivide kasvatamise meetodeid , võttes kasutusele võtted, mis aitavad suurendada toodangut. Itaalia põhilised konkurendid oliivide osas on Kreeka ja Hispaania .
Ka veinitootmisel on Itaalia ajaloos tähtis koht. See on muutunud omaette traditsiooniks, mis toob sellele maale ka palju tulu. Väätide toodang on umbes 9 459 000 tonni viinamarju ja sellest saab 62 618 000 hektoliitrit ( 1 hektoliiter= 100 liitrit ) veini. Itaalia kõige tuntumad veinid on Chianti, Barolo, Soave.
Itaalia majanduses mängivad suurt rolli ka töötlevad tööstused. Kõige märkimisväärsemad tööstustoodangud on masinaosad ja riided ning tekstiil . Enamikud manufaktuuride firmad on Itaalia põhjaosas, vaid mõned üksikud suurfirmad on Itaalia lõunaosas.
Üks väga tähtis ning arvatavasti ka kõige tuntum Itaalia tööstustoodangu firma on FIAT , mis siis teatavasti toodab autosid. FIAT on suuresti seotud ka teiste manufaktuursete tööstustega, näiteks toodetakse mootorrattaid, veoautosid, relvi , erinevaid autoosasid.
Fiat auto. Vägev.
Teine väga tähtis tööstusharu Itaalia majanduses on rõivatööstus. Itaaliast on pärit mitmed teada-tuntud disainerid, nagu näiteks Armani , Valentino ja Versace . Disain, kvaliteet ja enamasti taskukohased hinnad on tekstiilitootmise teinud Itaalias suuruselt kolmandaks töötleva majanduse haruks peale tehnika ja konstrueerimise. Peaaegu 1 miljon inimest töötab tekstiilitehastes, mis on kingade ja riiete eksportimises esikohal.
Armani Valentino Versace
Turism mängib samuti Itaalia majanduses suurt rolli. Itaalia on koos USA, Prantsusmaa ja Hispaaniaga üks turistide lemmikpaiku. 2000. aastal külastas Itaaliat ligi 40 000 000 turisti. Üllataval kombel polnud turism itaalias sugugi esikohal kuni 1980.aastani.
Itaalia on erakordselt rikas oma ajaloo, arhidektuuri ja klassikalise kunsti poolest. Seal on iidseid külasid, imelisi maastikke ning suurepäraserd randu.
Tohutu lääne ajalooline pärand toob kõige rohkem turiste Veneetsiasse ja Rooma. Kuid ka väiksed linnad nagu Siena , Pisa ja Naples on populaarsed. 1996 aastal tõi turismindus riigile sisse ligi 28US$ billionit , tänapäeval on need rahasummad arvatavasti veel suuremad.
Populaarne koht turistide seas on ka Garda järve ( Itaalia suurim järv, nagu eelpool juba mainitud ) kallastel. Seal on kaunis maastik ning soodne kliima, just sellepärast ongi see tuntud turismi- ja kuurortpiirkond ( eriti just Garda järve mägine
läänekallas ). Talved on seal pehmed ning suvel pole seal tänu tuultele tapvalt kuum. Tuuled on teinud Garda järvest ka purjetajate paradiisi. Kui Garda järv pole mitte alati olnud turistide seas populaarne, turismindus sai seal algus ealles 20.sajandil, kui sinna rajati järveäärsed teed.
Itaalias on välja kujunenud ka väga tugev jaemüügi süsteem. Hulgilaod on muutunud seal üha populaarsemaks, seda eriti Itaalia põhjaregioonis.
Kokkuvõte
Oma referaadi käigus sain teada palju uut ja põnevat Itaalia kohta. Muidugi teadsin ma varem, kus ta asub ja seda ka muidugi, et seal tehakse head veini ja et seal on tohutult oliive, kuid näiteks seda, et seal täitsa aktiivsed vulkaanid on, ma küll ei teadnud.
Tulevikus tahaks kindlasti Itaalias ära käija. See on üks mõnus maa, ma ütlen!
Kasutatud kirjandus:
☻ http://www.nationsencyclopedia.com/economies/Europe/Italy.html
☻ http://et.wikipedia.org/wiki/Itaalia
9