Hispaania põllumajandus (0)

HISPAANIA Foto 1 : Hispaania
Hispaania on riik edela Euroopas, Pürenee poolsaarel.
Hispaania on võrdlemisi mägine maa. Rohkem mägised on kirde , põhja, kesk ning lõuna alad. Hispaania keskosa hõlmab kuiv kiltmaa. Laiguti on poolkõrbe.
Hispaania lõunaosal on palju ühist Põhja- Aafrikaga . Metsarohke põhja- ja looderannik sarnaneb rohkem Kesk- Euroopaga.
Põhja ja loode osas on parasvöötmele iseloomulikud metsapruun- ja leetpruunmullad. Ülejäänud maad iseloomustavad kõvalehise metsa ja võsa rusk-pruunmullad ja hall pruunmullad. Pruunmuldade omapäraks on võrdlemisi paks huumushorisont, mis tagab pruunmuldade suure viljakuse.
Maa on osa kohtades väga kuiv, mille tõttu niisutatakse maad. Põllumajandustootjad võtavad suurtes kogustes vett nõudvad niisutusmeetodid kasutusele tootlikkuse võimaliku suurendamise otstarbel. Hispaanias saadakse näiteks rohkem kui 60% põllumajandustoodete koguväärtusest sellelt 14%-lt põllumajandusmaast, mida niisutatakse.
Hispaaniat iseloomustab põhjas parasvöötmeline kliima ja kesk- ning lõunaosas lähistroopiline vahemereline kliima. Põhja- ja looderannik on niiske ja merelise kliimaga. Lähistroopiline kliima toob endaga kaasa niiske ja sooja talve ning palava ja kuiva suve. Talvel on keskmiseks temperatuuriks 10-15 kraadi,suvel 20-25 kraadi. Põhiline taimekasvuperiood on talvel. Vegetatsiooniperiood on keskmine või pikk. Aastane sademete hulk on kõige suurem loode osas – 1000-2000 mm. Ida pool jääb sademete hulk 250-500 mm piirile. Lõuna-, põhja- kui ka keskosas on aastane sademete hulk 500-1000 mm.
Hispaania on suuresti tööstuse- ja põllumajanduse maa. Tööstustoodangu mahult on ta Lääne-Euroopas 5. kohal.Riigi pindala on 504 782 km2. Põllumajandusmaad moodustavad Hispaania territooriumist 40%. Umbes 10 % maad võib pidada suurepäraseks. Kare maastik on takistuseks põllumajanduse mehhaniseerimisele ja tehnoloogilised uuendustele. Maal on väike erosiooniprobleem, kõige rohkem kuivadel tasandikel, La-Manchas. Mets katab kogu Hispaaniast 10 %. Hispaania metsadest ei ole suurem osa majanduslikus kasutuses. Lisaks hävitavad suured metsatulekahjud aastas ca 120 000 ha metsa.
Põllumajanduslikust maast on 27% põllud ja istandused , rohumaad 13%.
Põllumajanduslik maa
40 %
Rohumaad
13 %
Istandused / põllud
27 %
Igal pool ei ole võimalik tegeleda põllumajandusega. Kirde-Hispaania on suhteliselt mägine, mille tõttu ei ole seal suuri põllumajanduslikke kasvatusi. Kesk- ja Lõuna-Hispaaniat iseloomustavad liigkuivad alad. Lõuna-Hispaaniat varitseb juba väikestviisi kõrbestumise oht, mille tõttu ei saa ka seal aktiivselt midagi kasvatada. Niisutamisega aitaks veel võib-olla midagi kasvatada.
Hispaanias on intensiivne põllumajandus. See tähendab, et toodangu kasv saavutatakse väikesel maa-alal. Sinna mahutatakse palju kapitale, kasutatakse vähe tööjõudu ja palju väetisi. Spetsialiseerutakse kindlale tootmisalale.
1960- 1980 aastatel toimus riigi tööstuse kiire areng, mida soodustasid:

• tööjõu odavus
  
• väliskapitali hoogne sissetung
  
• välisturismist saadud ja saadav tulu
  
• riiklikult monopolistliku sektori suund eelisarendada rasketööstust
  

Väliskapitali abiga on riigis edendatud naftatööstust, autotööstust, elektrotehnikatööstust.
Joonis 1 : Hispaania tööjõu hõivastus põllumajanduses
Euroopa Liidu liikmena on Hispaanial EL’ ga ühine põllumajanduspoliitika. Puuduvad tariifid liikmesriikide vahel, kuid kehtivad ühiseid maksud. Toimib vaba siseturg .
Euroopa põllumajandussektor kasutab ohutuid, puhtaid, keskkonnasõbralikke tootmismeetodeid, pakkudes tarbijate nõudmistele vastavaid kvaliteetseid tooteid;
Liikmesriikide valitsused kavandavad ELi tasandil Euroopa põllumajanduspoliitika ning seda teostavad liikmesriigid. See on suunatud põllumeeste sissetulekute toetamisele, motiveerides neid samas tootma kvaliteetseid tooteid, mida nõuab turg , ning innustades neid otsima uusi arenguvõimalusi, näiteks keskkonnasõbraliku taastuvenergia allikaid .
Joonis 2 : põllumajanduse reguleerimine
Põllumajanduse kogutoodangust umbes poole moodustab puu- ja köögivili, mis annab ka umbes 6% ekspordi kogumahust. Hispaania põllumajandustoodang moodustab Euroopa Liidu kogutoodangust väga suure osa. Kasvatatakse apelsine, mandariine, greipe, laime, sidruneid, pirne , virsikuid , aprikoose , ploome ,  kirsse , pähkleid, kartuleid , tomateid, sibulaid , kapsaid, paprikaid, ube, suhkrupeete, päevalilli, puuvilla , tubakat , suhkrurooga, kanepit.
Hispaania põllumajandust iseloomustab piirkondade spetsialiseerumine .

• Põhjapoolne rannikuala – veisekasvatus.
  
• Castilla la Mancha ja La Rioja – viinamarjakasvatus.
  
• Castilla y Leon - teravilja-, päevalille- ja suhkrupeedikasvatus.
  
• Andaluusia, Murcia ja Valencia - puu- ja köögiviljakasvatus.
  
• Andaluusia - oliivi - ja puuvillakasvatus.
  

60% külvipinnast kasvatatakse teravilja: nisu, oder , mais, riis .
Hispaania on suur viinamarjakasvatuse ja veinitootmise maa. Oliivõli toodangult on ta maailmas esikohal. Olulised on ka sealiha- ja piimatoodang . Loomakasvatus tegeleb sisepiirkondades peamiselt lamba-, kitse - ja töökarja kasvatamisega , põhjaosas
peetakse ka veiseid ja sigu . Kasvatatakse ka erinevaid kodulinde. Märkimisväärne on kalandus . Hispaanial on koos Prantsusmaaga Euroopa Liidu suurim kalalaevastik.
. Foto 2 : istandus
Vastavalt WTO 2010. aasta andmetele, oli Hispaania maailma 17. kaupade eksportija ja 12. importija. Teenuste kaubanduses oli Hispaania 7. kohal eksportijana ja 9. importijana.
Hispaania olulisimad ekspordi- ja impordipartnerid on EL liikmesriigid. 2009. aastal eksporditi Euroopa Liidu liikmesriikidesse, eelkõige Prantsusmaale, Saksamaale, Portugali, Itaaliasse ja Suurbritanniasse 68,3% Hispaania ekspordist. Väljastpoole EL-i riike on peamised ekspordipartnerid Ladina-Ameerika ja Aafrika ( Maroko ). Kunagisest tooraine - ja kütuse väljavedajast riigist on saanud Hispaania näite varal sissevedaja.
EKSPORT
IMPORT
1. Prantsusmaa
1. Saksamaa
2. Saksamaa
2. Prantsusmaa
3. Portugal
3. Itaalia
4. Itaalia
4. Hiina
5. Suurbritannia
5. Suurbritannia
Tabel 1 : Hispaania eksport ja import
Hispaania ekspordist moodustasid 2009. aastal masinad ja seadmed (20,6%), sõidukid (17.6%), toidukaubad (15,6%), toiduained (14,2%) ning keemiatooted (14,6%). Imporditi eelkõige kütuseid ja õlisid (20 %), masinaid ja seadmeid (22,3%) ning keemiatooteid (12,5%).
Tähtsamad ekspordikultuurid on põllumajanduses:

• tsitruselised puuviljad (konservid)
  
• oliiviõli (konserveeritud oliivid jms.)
  
• viinamarjad , vein
  
• köögiviljad
  

Endale kasvatatakse suhkrupeeti, päevalille, puuvilla, tubakat ja suhkrurooga.
Põhilised välissidemed Hispaanial on kaubanduses.
Hispaania põllumajandustoodang moodustab Euroopa Liidu kogutoodangust 12%.
Hispaania peamised tööstusharud on auto-, keemia-, masina- ja toiduainetetööstus.  Suurima käibega on toiduainete-, transpordivahendite- ja metalli tööstused. Kiiremini kasvavad kütuse- ja metalltoodete tootmine ning energia- ja vee-ettevõtted.
Hispaania on maailmas turismisihtmaana teisel kohal.
Metsadest kogutakse korgitammekoort, 1975. aastal 82 500 tonni, milline tulemus andis 2. koha maailmas Portugali järel.
Tsitrusviljade kasvatajatena on hispaanlased maailmas 4. Kohal
Sigade kasvatajatena maailmas 5. Kohal
Kõrbestumise all üks enim kannatavaid piirkondi on Malaga provints Lõuna-Hispaanias, mis kaotab igal aastal 2 cm väärtuslikku maad.
Lõuna-Hispaania kõige suuremateks probleemideks on üleniisutamine, metsade hävinemine, ehitustegevus ja intensiivne põllumajandus.
Kõige rohkem vett ‒ 88 % ‒ kulutatakse põllumajanduses. Hispaania toodab Euroopa turule aastaringselt miljoneid tonne aed- ja puuvilju , mille niisutamiseks kulub suurtes kogustes väärtuslikku vett. Vee kulu on näiteks ühe kilo maasikate kasvatamisel u 115 liitrit.
Reeglite eiramine ja ehitustegevuse kooskõlastamatus ainult süvendavad piirkonna veeprobleemi. Paljud kaunitel mäenõlvadel troonivatest villadest on ehitatud illegaalselt , mis tähendab seda, et nii piirkonna veekasutus kui ka prügivedu on reguleerimata. Vee kättesaamiseks puuritakse illegaalsed puuraugud, millede arvu loetakse Hispaanias kuskil poole miljoni lähedale küündivaks. Kuna korralist prügivedu ei toimu, siis tekkivad jäätmed visatakse lihtsalt kusagile loodusesse.
Hispaania kõige suuremateks probleemideks on reguleerimata veekasutus ja loodusressursside vale majandamine . Kuna riigi edukus sõltub aga suuresti tema turismitööstusest ja põllumajandustoodangust, siis on väga raske raha võimule vastu seista. 
Kasutatud kirjandus : Foto 3 : Lõuna-Hispaania
http://www.bioneer.ee/eluviis/kliima/aid-10951/K%C3%B5rbestumine-m%C3%B5jutab-ka-Euroopat
http://en.wikipedia.org/wiki/Agriculture_in_Spain
http://www.eea.europa.eu/et/articles/the-water-we-eat
http://www.ceja.educagri.fr/en/pays/espa.ht m
http://www.mongabay.com/history/spain/spain-agriculture.html
http://www.indexmundi.com/spain/
http://daniel-workman.suite101.com/top-spanish-exports-imports-a29717
http://www.vm.ee/est/kat_211/1296.html
http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/hispaania2.ht m
http://www.miksike.ee/documents/main/lisa/9klass/8teema/loodus/hispaania.ht m
http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/hispaania.ht m
http://www.miksike.ee/en/forum.html?thread_id=3226&forum=13
http://encarta.msn.com/encyclopedia_761575057/Spain.html
http://www.estemb.es/est/esileht/hispaania_ariinfo/newwin/aid-400
http://www.vm.ee/est/kat_211/1288.html
http://et.wikipedia.org/wiki/Hispaania
http://www.hot.ee/hanneshotee/hispaania.html
http://www.fao.org/forestry/country/61587/en/esp/
http://www.vm.ee/?q=node/4590
http://www.fedex.com/us/international/irc/profiles/irc_es_profile.html