kulgliikumise korral on konstandiks kiirendus (a=const);Vt=V0+at;S=V0t+at2/2; v= 2as . Vt tegelik kiirus , v - kiirus, a kiirendus, t - aeg, s pindala.Kulgliikumisel jääb iga kehaga jäigalt ühendatud sirge paralleelseks iseendaga. Punktmassiks loetakse keha, mille mõõtmed on palju väiksemad tema poolt läbitud tee teepikkusest. Massikese on punkt, mida läbivat mistahes sirget mööda mõjuv jõud kutsub esile selle keha kulgliikumise. Trajektoor on joon mida mööda punktmass liigub. Nihe on vektor, mis ühendab keha algasukohta lõppasukohaga. 3.Ühtlane ringliikumine-Ühtlase ringliikumise korral on nii joonkiirus kui nurkkiirus konstantsed.-nurkkiirus =' =/t f-sagedus T-periood f=l/T=/2 V=R a n=v2/R an- normaalkiirendus. 4.Ühtlaselt muutuv ringliikumine-v(joonkiirus) ei ole const ,(nurkkiirus) ei ole const -nurkkiirendus =const .Nurkkiirus pole konstantne sellepärast et on olemas nurkkiirendus ,mille vektor on nurkkiiruse vektoriga samasuunaline e aksiaalvektor
, kiirus saab olla muutumatu ainult mingil lõigul, sest liikumise alguses ja lõpus peab kiirus olema ikkagi null (keha hakkab liikuma ja jääb seisma). Ühtlasel liikumisel läbitakse mistahes võrdsetes ajavahemikes võrdsed teepikkused: v = const. ; a = 0, sest Dv = 0. 6.Ühtlaselt muutuv sirgliikumine Trajektoor on sirge, kuid kiirus muutub nii, et kiiruse muutus mistahes võrdsetes ajavahemikes on ühesugune. Ehk teisiti öelduna: kiirendus on muutumatu. Nihe võrdub teepikkusega. Sirgliikumise korral pole vaja vektorimärke kasutada, asja saab lahendada "+" ja "" märkidega. Ilma algkiiruseta liikumisel on v = at. Algkiirusega v0 liikudes on v = v0 at. Kuidas leida läbitud teepikkust või nihet, mis on antud juhul võrdsed? Kui oleks ühtlane liikumine, siis s = vk . t. Kuid nüüd kiirus muutub pidevalt. Tuleks leida keskmine kiirus, aga kuidas? Kui mingi suurus muutub ühtlaselt, siis
surra (kasutatakse sümbolit nqx), mis tähistab x-aasta vanuse inimese inimene on haige. Negatiivne prognoosiväärtus näitab tõenäosust, et olemusest: nt otsitava efekti olemasolust või puudumisest · Juhuslikust tõenäosust surra enne x+n eluaasta täitumist. Suremistõenäosus negatiivse testitulemusega inimene on tegelikult terve. Testi tundlikkus varieeruvusest · Nihkest. Nihe statistiku süstemaatiline vahemikus x kuni x+n leitakse vanuses x kuni x+n surnute arvu ning ja spetsiifilisus sõltuvad konkreetsetest patsientidest, kellel seda (mittejuhuslik) erinevus üldkogumi vastavast parameetrist. Nihe on vanuseni x elanute arvu suhtena. Elulemistõenäosuse ehk omadust uuritud; tundlikkus sõltub haiguse staadiumist, vahel ka välditav uuringu korrektse korraldamisega: juhuslik valim,
57. Olemas on alljärgnev VHDLi kood: signal iii : STD_LOGIC_VECTOR (5 downto 0); iii <= "011001"; alias a2 : STD_LOGIC_VECTOR (10 downto 8) is iii (3 downto 1); Mis väärtusega on a2? 100 58. Reasta vastavalt tehte järjekorrale: &, NOT, AND, REM, XOR. NOT, REM, &, AND, XOR, 59. Mis juhtub processiga, millel puuduvad sensitivity listis signaalid ning wait processi sees? Jääbki ootama. 60. Mis kasu on nihketehetest arvutamise juures? Nihe MSB poole võrdub korrutamisega ja nihe LSB poole võrdub jagamisega. 61. Loo antud koodi kohta tõeväärtustabel: ENTITY paar_k IS GENERIC (n : INTEGER := 7); PORT (input: IN BIT_VECTOR (n DOWNTO 0); output: OUT BIT); END paar_k; ARCHITECTURE Behavioral OF paar_k IS BEGIN PROCESS (input) VARIABLE temp: BIT; BEGIN temp := '0'; FOR i IN input'RANGE LOOP temp := temp XOR input(i); -- temp := temp NOR input(i); END LOOP; output <= temp; END PROCESS; END Behavioral; Input = “10100100”; Input(i) f 0 1
4. VEKTORID JA SKALAARID. VEKTORITE LIITMINE, LAHUTAMINE, KORRUTAMINE SKALAARIGA, SKALAARKORRUTIS, VEKTORKORRUTIS. PROJEKTSIOONID JA NENDE SEOS MOODULIGA. Suurusi, mille määramikseks piisab ainult arvväärtusest, nimetatakse skalaarideks. Skalaarid on näiteks aeg, mass, töö jne. Suurusi, mida iseloomustab arvväärtus ja suund ning mille liitmine toimub kas rööpküliku või hulknurga reegli järgi, nimetatakse vektoriteks. Vektorid on näiteks kiirus, nihe, jõud. Vektorite eristamiseks skalaaridest märgitakse nende tähise kohale nooleke. Vektorite liitimine: kahe vektori liitmine rööpküliku reegli järgi v=v 1+v2; kui vektoreid on rohkem kui kaks, on otstarbekam liita neid hulknurga reegli järgi v=v1+v2+v3 Vektorite lahutamine: ühe vektori lahutamine teisest on samaväärne vastandvektori liitmisega. Vastandvektoriteks nimetatakse ühesuguse pikkusega, kuid vastassuunalisi vektoreid.
keha, mille suhtes me liikumist jälgime. Keha, mille suhtes liikumist vaadeldakse, nimetatakse taustkehaks. Keha asukoha kirjeldamiseks kasutatavaid arve nimetatakse koordinaatideks. Samuti lepitakse kokku mõõtühikud. Kokkulepitud mõõtmissuunad, mõõtühikud ja asukoha mõõtmise eeskirjad moodustavad koordinaadistiku ehk koordinaatsüsteemi. Taustkeha, sellega seotud koordinaadistik ja ajamõõtmise süsteem moodustavad taustsüsteemi. Teepikkus ja nihe • Kui tahame liikumist kirjeldada, on vaja mõõta keha asukoha muutu. Selleks on erinevaid võimalusi. • Kui mõõdame alg- ja lõppasukoha vahekauguse täpselt piki trajektoori, saame teepikkuse. Teepikkust tähistatakse valemites tähega l (ld longitudo 'pikkus'). • Mõõtes kaugust aga mööda sirgjoont ehk linnulennul, saadakse nihe. Nihkeks nimetatakse keha algasukohast lõppasukohta suunatud sirglõiku. • Nihkevektori tähiseks valemites ja joonistel on →s(ingl
publitsistika "Louis XIV ja tema sajand" (1844-1845) tarbeks. Ta luges mitmesuguseid mälestusi, muuhulgas Louis XIV sekretäri, krahv de Brienne'i, meenutusi, kes peatus pikalt teemantripatsite lool ning Buckinghami hertsogi ja Austria Anna suhetel. Tõenäoliselt alles hiljem, kui "Kolme Musketäri" intriig oli juba paigas, sattus ta lugema Courtilz de Sandras'i poolt kirja pandud "Härra d'Artagnani mälestusi" (apogrüüf), kust on pärit romaani tegelased. Sellega on seletatav ka ajaline nihe ajalooliste tegelaskujude vanuse ja sündmuste toimumise vahel (d'Artagnan, kes Dumas' järgi sõidab Pariisi oma kaheksateistkümnendal eluaastal, oli tegelikult 1625. aastal umbes kaksteist aastat vana). Romaani prototüüpidena on nähtud mitmeid Dumas' kaasaegseid, Dumas'd ennastki kord Porthosena (suur armastus söögiasjanduse vastu, muuhulgas on Dumas ka mitmete kokaraamatute autor),
3. Jazz-funk: Miles Davis, Herbie Hancock, Donald Byrd 4. Eksperimentaalne funk: George Clinton (Parliement/Funkadelic) 12 60-ndatelesitasid funk´i põhiliselt siiski pigem ansamblid kui solistid: Meters (New Orleans), Bar Kays, Ohio Players, Isley Brothers, Kool & The Gang, Rufus. Funk andis muusikalise baasi 70ndate disco- muusikale. 13 PSÜHHEDEELIA Kümnendi vältel toimus nihe vokaalse ja instrumentaalse muusika vahekorras. Toimusid hipiliikumised, eksperimendid muusikas ja kontserdi vormiga, tarbiti uimasteid. Publiku väärtushinnangud muutusid. Tekkisid uued stiilid: folk-rock, country rock, hard rock, art rock, jazz rock, symphonic rock. 14 ROCKMUUSIKA Olemuselt hübriidvorm valgest ja mustas muusikast. Põhilisel valgenahaliste pärusmaa Idee poolest on rock niisugune kultuur, mida inimesed loovad iseendile
Moosese seadus näib kajastavat Hammurapi-aegset Mesopotaamiast suhteliselt arhailisemat, nõrgemat kihistunud ja vähem tsiviliseeritud ühiskonda. Aja jooksul suurenes aga ka iisraeli ühiskonna kihistatus. Vaesemad inimesed olid tihti sunnitud rikastelt kitsikuses võetud laenu katteks loovutama võlausaldajale oma maatüki või leppima enda orjaksmüümisega Arusaadavalt tundus see paljudele ülekohtune ja põhjustas rahulolematust. Teine oluline nihe iisraeli ühiskonnas puudutas usulisi tõekspidamisi. Isegi kuningad soosisid seda ning lasksid püstitada Jeruusalemma Jahve templisse teiste jumalate altareid. Niisiis oli taganetud Moosese seadustest ning kõiki õnnetusi ja nurjumisi võis tõlgendada kui Jahve õiglast karistust lepingu rikkumise eest.
neutrofiilid, kel võime liikuda veresoonkonnast kudedesse. 2)Valgulise päritoluga võõrvalkude töötlemine/hävitamine, teostavad monotsüüdid. 3) Immunoloogiline kaitse, tagavad lümfotsüüdid B ja T. B-lümfotsüüdid (toodavad antikehi võõrvalkude vastu).T-lümfotsüüdid (ründavad otseselt haigustekitajatest nakatunud või muutunud rakke) tervel inimesel 1000 – 1500 mm3; AIDS-i haigel langenud alla 200 mm3. 10.Vere muutused kehalisel tööl- (ph) nihe happelisuse suunas (6,95) -Piimhappe kontsentratsiooni tõus 10-20 mg% -lt kuni 200 mg%-ni - Vere viskoossus suureneb 10% või enam -vere rakkude hulk suureneb - Müogeenne leukotsütoos: – I lümfotsütaarne faas (10 000 1 mm3) leukotsüütide kasv – I neutrofiilne faas( 12 000 - 18 000 1 mm3) – II neutrofiilne faas (20 000 - 50 000 1 MM3 ) Müogeenne trombotsütoos; Müogeenne erütrotsütoos, Hb suureneb 10-15% 11. Vereloome e. hemopoees- Erütrotsüüdide loome e
sest puuduvad teadmised ja oskused) 10. Loetle erinevaid tööalase hindamise vestluse tüüpe ja kirjelda neist ühte lähemalt Planeerimisvestlus- tulevikueesmärkide ja ootuste sõnastamiseks peetav vestlus Tulemusvestlus- varem saavutatud tulemuste analüüs Hindamisvestlus- hinnangu andmine tööprotsessi või selle osade kulgemise, tulemuste, kvaliteedi jne kohta Motiveerimisvestlus- eesmärgiks on saavutada positiivne nihe alluvate hoiakutes ning soovis end pidevalt edasi arendada Arenguvestlus- eesmärgiks on välja tuua vestlustele eelnenud perioodil alluva tööalases tegevuses 11. Loetle vähemalt 5 hindamisviga ja kirjelda neist ühte lähemalt - Pimestavalt palju kriteeriume- suurt hulka kriteeriume ei suudeta eristada - Esmamulje eksitav mõju- esimeste kriteeriumide positiivne (negatiivne) mõju võib üle kanduda järgmistele
Kinemaatika ja dünaamika — Punktmass. - Keha mille mõõtmed on lihtsuse mõttes jäetud arvestamata — Taustsüsteem. - Taustsüsteemi moodustavad taustkeha ja temaga seotud koordinaatteljed — Keha asukoht. - Keha asukohta ruumis saab määrata teades keha liikumisseadust — Nihkevektor. - r Sirgjoonelise liikumise korral on punkti kohavektoriks tema nihe — Kiirus. - Kiirus on vektoriaalne suurus. Sirgjoonelise liikumise korral võrdub keskmine kiirus nihke ja selle sooritamiseks kulunud aja suhtega — Ühtlane ja ühtlaselt muutuv liikumine. Sellist liikumist, mille kiirus muutub mistahes võrdsete ajavahemike jooksul ühesuguse väärtuse võrra, nimetatakse ühtlaselt muutuvaks liikumiseks. Selline liikumine mille kiirus ei muutu on ühtlane kiirus — Kiirendus
Maa sisemuse pidev liikumine paneb Maa värisema, võpatama ja võnkuma. Kord on tõuked nõrgad, kord tugevad. Pinna- ja sügavtõuked häirivad maakoort. Need nn. tektoonilised liikumised põhjustavadki maavärinaid. Maavärinaga ei kaasne ainult üks tõuge. Peatõukele eelneb eeltõuge ja järgnevad järeltõuked. Kohta, kus maavärin tekkis nimetatakse maavärina koldeks. Koldes tekib murrang, millele järgneb äkiline ja väga kiire suurte maamasside liikumine. See äkiline nihe põhjustabki maakoore järske nihkumisi Maa pinnal. Tavaliselt on maavärinat tunda suhteliselt väikesel maa- alal, aga see võib haarata ka tohutu suuri piirkondi. Maavärinad tekivad äkki, toovad endaga kaasa hukatust ja purustatust, sisendavad hirmu ning on jätnud vanadesse legendidesse eriti sügavad jäljed. Maavärina tugevuse mõõtmiseks on kaks moodust. Richteri skaala järgi saab mõõta seismiliste lainete tugevust, Mercalli skaala abil määratakse maavärinate poolt inimesele
leidub järsuveerulisi süvikuid. Maa sisemuse pidev liikumine paneb Maa värisema, võpatama ja võnkuma. Kord on tõuked nõrgad, kord tugevad. Pinna- ja sügavtõuked häirivad maakoort. Maavärinaga ei kaasne ainult üks tõuge. Peatõukele eelneb eeltõuge ja järgnevad järeltõuked. Kohta, kus maavärin tekkis nimetatakse maavärina koldeks. Koldes tekib murrang, millele järgneb äkiline ja väga kiire suurte maamasside liikumine. See äkiline nihe põhjustabki maakoore järske nihkumisi Maa pinnal . (Tavaliselt on maavärinat tunda suhteliselt väikesel maa- alal, aga see võib haarata ka tohutu suuri piirkondi.) Inimesed, kes uurivad maavärinaid, on seismoloogid. Seismilisi laineid mõõdetakse seismomeetriga. See koosneb pöörlevast trumlist ja rippuva raskuse külge kinnitatud kirjutusvahendist. Maavärina ajal hakkab trummel värisema ja sulepea joonistab sellest graafiku. Maavärinate mõõtmise skaala
Seos kehtib suvaliselt valitud suuna puhul! Vastaku ajavahemikule peamoment ehk kõigi kehale rakendatud jõudude moment liikumatu dt jõu rakenduspunkti nihe ds, siis dA=fds ning võimsuse saame punkti suhtes M keha impulsimomendi sama punkti suhtes L kujul: tuletisega aja järgi: dL/dt = M. See seadus kehtib ka jäiga keha Ühikud: 1W= J/ s; 1hj= 736 W
säilitab triger oma väärtuse, olenemata D sisendi väärtusest. T-triger(Toggle) Loendustriger, kasutatakse sageduse jagamisel ja loendurides. Funktsioon väljendub XOR kaudu. Väljundi uus väärtus sõltub alati eelmise väljundi väärtusest. Registrid on hulk ühise juhtimisega trigereid. Minimaalselt tähendab ühist sünkroniseerimist. Peale kahendsõna säilitamise saab registris teha ka muid operatsioone, näiteks nihe. Loendur on register, millesse salvestatud arv sisendi mõjul suureneb v väheneb ühe võrra. Loenduri moodul määrab, mitmeni loendatakse või kui on reversiivne loendur, siis määrab, millest alustatakse. XII. Käsuformaadid 0,1,2,3 ja 1,5 aadressiga arvutid /231-235/ Kõikides käskudes on käsukood, mis määrab tegevuse ja millega võib kaasneda info, kust leida operandid ja kuhu salvestada tulemus.
Sellise liikumise puhul on hetkkiirus võrdne *Trajektoor on keha kui punktmassi liikumistee. Trajektoori kuju järgi eristatakse sirgjoonelist, ringjoonelist ja keskmise kiirusega. kõverjoonelist liikumist. Kõverjooneline liikumine taandub ringjoonelisele. Keha liikumise tegelik tee on trajektoor. Trajektoori mõistel on mõtet ainult Nihe on vektor, mis ühendab klassikalises füüsikas. masspunkti poolt Liikumise kirjeldamine peab toimuma ajas ajavahemiku ja ruumis.Ruumis määratakse keha asukoht jooksul läbitud alg- taustsüsteemi suhtes.Taustsüsteemis kehtib ja lõpp-punkte. Sirgliikumisel s =l Newtoni 1 seadus.Iga taustsüsteemi,mis
Trigerid Registrid. Tihti on vaja arvutis opereerida info edastamisel või andmete töötlusel bittide asemel sõnadega(baidid, 16järku 32järku). Sellisel juhul on meil vaja tervet rühma trigereid, sest üks triger salvestab ühe biti. Register on defineeritud kui rühm ühise juhtimisega trigereid. Minimaalselt tähendab see ühist sünkroniseerimist. Peale kahendsõna(hulk bitte) võib olla registril ka muid operatsioone(algväärtuse asetud, mitme infoallika valik, nihe jne) , kuid sünkroniseerimine on alati oluline, millega määratakse kõigile trigeritele ühiselt info salvestamise aeg. Nihkeregister on register, milles on võimalik kaheninformatsiooni ühes või mõlemas suunas nihutada. Ehk liigutada bitte vasakule ja paremale. Nihkeregistrit, mis võimaldab nihet mõlemas suunas nim. Reversiivseks nihkeregistriks. Nihet kasutatakse näiteks info teisendamisel paralleelkujult järjestikkujule ja vastupidi. Matemaatikas tähendab nihe arvu jagamist ja
html kiiruse, teepikkuse ja aja vaheline seos: s=v*t Keha nihkeks liikumisel ühest punktist teise nim. neid kahte punkti ühendavat suunatud sirglõiku Keskmine kiirus on ajavahemikus keha poolt läbitud teepikkuse ja kulunud aja suhe. Kiirendus on kiiruse muut ajaühikus a= v/ t v=v-v0 Ühtlaselt muutuv kiirus kiirus mis muutub mistahes võrdsetes ajavahemikus ühepalju Liikumist kirjeldavad füüsikalised suurused on: *keha koordinaat x *keha poolt sooritatud nihe s *kiirus v *kiirendus a Ühtlane liikumine: X= x0+vt s=vt v=const. v=v0+at a=0 Ühtlaselt muutuv liikumine: x=x0+v0t+at2/2 s= v0t+at2/2 v=v0+at a=const Näidis: Võrdlen x=x0+v0t+at2/2 ning näen, et vaatluse alghetkel asus jalgrattur koordinaatide alguspunktis x0=0 ja alustas sealt sõitmist kiirenevalt (a positiivne) a=0,8 m/s2 Vabalangemine on keha langemine maapinnale õhutakistuse puudumise või minimaalse õhutakistuse korral
ja takistab sotsiaalse kapitali realiseerumist arenguressursina. Selle ületamine saab toimuda vaid koostöövõrgustike stimuleerimise, eriti aga haridussüsteemi kaudu koostöötahte ja koostööoskuste ning kommunikatiivsete ja sotsiaalsete oskuste suurendamise teel. Liikumine teadmusühiskonna suunas ei taandu Eesti arvutiseerimisele, nagu infoühiskonna kontekstis toimuvate arutelude käigus võib sageli kuulda. See on ennekõike nihe põhimõtteliselt teistsuguse ühiskonna- ja valitsemiskorralduse suunas, elektroonilise suhtlusvõrgustiku areng on seda mudelit toetava infrastruktuuri üks (kahtlemata olulistest) komponentidest. Kuna stsenaariumi rakendumine eeldab reforme eelkõige hariduses ning riigivalitsemise kultuuris ja praktikas, aga ka riigi ja (hästiarenenud) kodanikuühiskonna püsivat partnerlust, on stsenaariumi terviklik mõjulepääs tõenäoline järgmisel aastakümnel.
Tsentrifugaaljõud ehk kesktõukejõud on üks inertsijõududest, see tähendab, et tegu on vaid inertsist tuleneva nähtusega, mitte ringliikumise põhjusega. See tekib punktmassi või keha kõverjoonelisel liikumisel ja mõjub liikumissuunaga (trajektoori puutujaga) risti ja ringliikumise keskpunktist eemale. 19. Hooke’ seadus. (Tähtede seletus ja vektorite suunad) F= -kx, k- konstantne tegur, keha jäikus/materjali elastsusmoodul, x- deformatsiooni nihe. Elastse deformatsiooni puhul on varda pikenemine võrdeline sellele mõjuva jõuga. Kehtib kuni pole saavutatud elastsuspiir. Tõmbe korral positiivne ja survel negatiivne (x). Kehtib elastse deformatsiooni korral. 20. Mis on elastsusmoodul ja mis on nihkemoodul? Elastsusmoodul on suurus, mis näitab materjali elastust, see avaldub pinge ja elastse deformatsiooni suhtena. Näitab, kui suur pinge tekib materjalis ühikulise suhtelise pikenemise korral. Nihkemooduliks nim
TURG Turg on mistahes institutsioon, mille vahendusel ostjad ja müüjad omavahel suhtlevad ning tooteid ja teenuseid vahetavad. Turul toimuvad vahetustehingud. Vahetustehing võib toimuda konkreetses kohas või arvuti, telefoni, faksi, jms vahendusel. Laiemas mõistes on turg majanduse toimimise süsteem, kus kõik otsused tehakse turu vahendusel. Iga tootja on vaba otsustama, mida ja kui palju toota ning millist hinda küsida ning iga ostja saab otsustada, kelle käest hüviseid soetada. Turud jaotakse: · tootmistegurite turg kus ostetakse ja müüakse tootmistegurid (maa-, töö-, kapitaliturg) · hüviste turg kus ostetakse ja müüakse kaupu ja teenuseid. Turustruktuur määrab ära konkurentsi tingimused. Struktuuri iseloomustab turul osalejate arv, konkurentsi tase, turule tulemise ja sealt lahkumise kergus ning turuinformatsiooni kätte saamise kergus. Toodangu turud saab struktuuri (tüüpide) järgi jagatakse nelja põhikategooriass...
2.10 Mis on induktiivtajuri kui automaatikasüsteemi elemendi sisendiks, mis on tema väljundiks? Induktiivtajuri töö põhimõtet selgitab joonisel 3.12 toodud skeem. Südamikule on mähitud mähis, millele on raken-datud vahelduvpinge Uv. Mähise poolt tekitatud magnetvoog sulgub läbi õhupilude ja ankru. Ankur on mehaaniliselt kinnitatud detailile, mille nihet mõõdetakse. Joonisel pole detail näidatud, küll aga võib mõõdetav nihe olla nii verti-kaalsuunaline (y1) kui ka horisontaalsuunaline (y2). Ankru nihkumine muudab magnetahela magnetilist takistust, selle tulemusena muutub mähise induktiivsus ja seega ka mähist läbiva vahelduvvoolu tugevus I. 2.11 Mis on diferentsiaalse induktiivtajuri kui automaatikasüsteemi elemendi sisendiks, mis on tema väljundiks? Diferentsiaalsel induktiivtajuril on kaks magnetahelat ühise ankruga (vt joonis 3.14), millega kompenseeritakse ankrule mõjuvat elektromehaanilist jõudu
Punktlaengu väljatugevus sõltub laengu suurusest ja vaadeldava punkti kaugusest E = k q / r2 Positiivse laengu väli on suunatud laengust eemale, negatiivse oma laengu poole Superpositsioon ehk liitumise põhimõte. st. Kogu väljatugevus on võrdne üksikute laengute väljatugevuste geomeetrilise summaga. JõujoonMõtteline joon, mille igas punktis on elektrivälja vektor suunatud pikki selle joone puutujat. Töö elektriväljasA = q E s kus s on jõu suunaline nihe. Töö ei sõltu laengu liikumise tee kujust. Potentsiaal iseloomustab ühikulise positiivse laengu potentsiaalset energiat mingi 0 taseme suhtes. PingeU = 1 - 2 Ta iseloomustab tööd, mida teeb ühikuline laeng ( 1 C ) kahe väljapunkti vahel Elektrijuht. Aine mis sisaldab mingisuguseid vabu laengukandjaid. ( elektrone, ioone jne.) DielektrikAine milles vabu laengukandjaid ei ole (või neid on ääretult vähe)
liitlaste vahel energiajulgeoleku üle aina tihenenud. Raketikaitse valdkonnas on NATO keskenudumas massihävitus relvade vastasele tegevusele.NATO ise ei näe oma Strateegilises Kontseptsioonis ette Alliansi tuumaheidutusvõime kadumist .Ehk siis on selge,et NATO tegutseb ka julgeoleku ekspordiga oma oartneritele.Seepärast on oluline mainida,et NATO oma partnerlussuhetes lähtub jätkuvalt nn avatud uste poliitikast. 2005. aastast on toimunud nihe projektidele, mis suunatud kaitsereformide laiapõhjalisele toetamisele. Eesti osaleb nii rahvusvahelistes organisatsioonides kui ka kahepoolses rahvusvahelises koostöös, mille eesmärk on süvendada julgeolekut ja usaldust ning lihtsustada infovahetust. Eesti riigikaitse juhtimine Kaitseliit. Kaitseliidu põhiülesanneteks on: 1.Kasvatada läbi struktuuriüksuste ja igapäevase tegevuse Eesti elanikkonna kaitsetahet; 2
Deformeeritavad kehad võivad olla elastsed (kui nende kuju või ruumala peale välijõu mõju lakkamist taastub), plastilised (kui uus kuju või ruumala kergesti säilib) või rabedad (kui keha kergesti puruneb). 36. Mis on deformeerimine? Keha kuju või ruumala muutmist välise jõu mõjul nimetatakse deformeerimiseks 37. Mil viisil me saaksime erinevaid kehi deformeerida? (5-el viisil) Deformeerimise viisid on: venitus või kokku surumine, painutamine, väänamine ja nihe. 38. Millal tekib kehas elastsusjõud ja kuidas on see suunatud? Keha deformeerimisel tekib temas elastsusjõud, mis püüab taastada keha esialgset kuju ja ruumala. Seega on elastsusjõud suunatud keha osakeste liikumisele vastupidises suunaga. 39. Sõnasta Hooke’i seadus. Kirjuta valem ja selgita tähtede tähendust ning ühikuid. „Elastses kehas deformeerimisel tekkiv elastsusjõud on võrdeline keha pikkuse muutusega.“ Fe k (l l o )
ajalooallikat, et analüüsida mälestuste usaldusväärsust. Alles 20. sajandi ajaloolased hakkasid mõistma suulise ajaloo tähtsust. Tuli ju silmas pidada, et paljudesse vanadesse kirjalikesse allikatesse on talletatud ka suulisi tunnistusi ja traditsioone. Mälestusi mõjutavad nii nende edasiandmise ühiskondlik korraldus kui ka vahenduskanalid, mida seejuures kasutatakse. Vahenduskanaleid on viis: 1. Suulised traditsioonid. Viimase 30. aasta jooksul on ajaloouurimises toimunud nihe. Nimelt lootus objektiivseid fakte tuvastada on kahanenud ja huvi narratiivi sümboolsete aspektide vastu on suurenenud. 2. Memuaarid ja muud kirjalikud ülestähendused. Sellega on muidugi probleem, kuna neid lugedes me loeme mingite mälestuste teisendusi kirja vahendusel. 3. Kujutised. Maalid, joonistused, fotod, monumendid, hauakivid jne - need kõik väljendavad ja kujundavad rahvuslikku mälu. 4. Tegevused
JAHINDUS JA ULUKIBIOLOOGIA Soovitav kirjandus: · Http://sunsite.ee/loomad/imetajad · Jahiraamat (2004) T.Randveer · Mati Kaal Hunt, Pruunkaru JAHIDOKUMENDID · Jahitunnistus peab jahil kaasas olema. Jahiluba/suuruluki küttimisluba. · Omades 20ha maad võib omanik küttida väikeulukeid. Näiteks rebaseid, kes tulevad kanu murdma. Kuid selleks peab olema jahitunnistus, kuid ei pea kuuluma jahiseltsi. · Relvaluba · Laskekaitse tunnistus · Jahikoera pass · Jahipiirkond peab olema vähemalt 5000ha. Piirkonda peab ära mahtuma vähemalt ühe suuruluki elupiirkond (näiteks põdra). · Ulukiseire osakond (Tartu) korraldab ulukite loendust, korraldab aruandeid. · Soomaa Rahvuspark ja Kilingi-Nõmme jahipiirkond . toimib väga intensiivne ulukite uurimine (GPS ilvestel, hundil, metsseal). Seal ei kütita suurulukeid. · 18-19 sajand seostat...
ning emissioon toimub nähtava valguse piirkonnas. Erinevus fosforestsentsist seisneb selles, et kiirgusallika eemaldamisel ei kesta kiirgumine edasi. Absorptsioon on neeldumine st nähtus, kus süsteemile antavast energiast osa neeldub. Emissioon on nähtus, kus osa süsteemile antud, selles neeldunud energiast välja kiirgub. EEM – ergastus-emissiooni-maatriks Ramani hajumine on iseloomulik veele (energia neeldub vees), 250 ja 400 nm vahel. Toimub natuke madalam Stokes-i nihe. Põhjus, miks saab määrata kvantitatiivselt – intensiivsuse alusel koostatakse kalibratsiooni graafik ja sealt on võimalik määramispiiride abil saada kogus. Iseloomulik lahustele ning kasutatakse Ramani spektroskoopias, millega saab sarnaselt IR-spektroskoopiale määrata molekuli kuju. Rayleigh hajumine tuleb sellest, et osa energiast peegeldub, vabaneb. See on elastne valguse või muu elektromagnetkiirguse hajutamine osakeste poolt, mis on kiirguse lainepikkusest väiksemad
Uues turunduskeskkonnas peavad turundajad üle vaatama meedia rolli ja kasutatavad promotsiooni vormid. Tarbekaupade puhul on juba pikka aega domineerinud massimeediareklaam ning vaatamata sellele, et televisioon, ajakirjad ja teised massimeediakanalid jäävad üliolulisteks tööriistadeks ka edaspidi, hakkab nende osatähtsus teiste promotsiooni vormidega võrreldes vähenema. Nagu eelnevalt selgus, teeb turundajate töö raskeks nihe massturunduselt sihtturundusele ning kommunikatsioonikanalite rohkus. Tarbijad saavad turundussõnumeid ebatraditsioonilistest allikatest, näiteks spordiürituste otseülekannete ajal, parkimismajades paiknevatelt reklaamtahvlitelt, digitaalsetelt reklaamtahvlitelt, internetist, telemängudest ja kas või reklaamkleepsudelt, mis on kleebitud banaanidele. Samas ei erista kliendid sõnumiallikaid nii nagu teevad seda turundajad ise. Sõnumid, mis on saadetud erinevate kanalite kaudu,
ideaalsed ja üks ideaalist kaldumine ilmneb väljundpinges st. väljundis pole sisendpinge puudumise mittepinge null, nagu see peaks olema, vaid see erineb nullist (maa suhtes) mingi väärtuse võrra. Vanematüübiliste OPvõimenditel lisatakse väljastpoold potentsiomeeter, mille abil reguleeritakse väljundi nihkepinge nulliks. Kuna väljundi nihe sõltub küllalt oluliselt mitte ainult OPvõimendi tüübist, vaid ka kasutuslülitusest, siis iseloomustus parameetriks väljundi nihkepinge ei sobi. Selle asemel kasutatakse sisendpinge nihke mõistet, mis on kujutletav nihkesignaal, mis mõjub OPvõimendi sisendis põhjustades väljundpinge nihke. Sisendi nihkepinge väärtuseks sõltuvalt
projektsioonil.Telgmeridiaan on 24kr IP ja mootkava geodeetiline pikkus ja Lo telgmeridiaani geodeetiline faas, 5) L2- kandevlaine faas, 6) L1- faasi tegur telgmeridiaanil 1,0000.GK-Est-94 on 2D pikkus; α on konstant, mis näitab Dopleri nihe, 7) L2- faasi Dopleri nihe. abiprojektsioon, on GRS-80 ellipsoidi projektsiooni meridiaanidevahelise nurga suhet projektsioonis ja Milliseid mudelid kasutatakse Gaussi-Krugeri poiksilindrilises konformses ellipsoidil (L-Est puhul 0,854 175 858 05).
toota olemasolevate tootmisfaktorite ja -tehnoloogia abil Kasvavate alternatiivkulude seadus – toimib, kui ühe hüvise täiendava koguse saamiseks peab ühiskond igakord loobuma ikka suuremast ja suuremast teise hüvise kogusest Majanduskasv - on tootmismahu suurenemine. Toodangu või tootmismahu all mõistetakse seejuures terves majanduses toodetud kõiki kaupu ja teenuseid. Nende väärtus arvutatakse kokku hindade abil. Seda kajastab tootmisvõimaluste kõvera nihe väljaspoole (paremale) Käsumajandus – riik jaotab ressursse, toodangut tsentraalse planeerimise mehhanismi kaudu. Turumajandus – ressursse jaotavad eraisikud, riik sätestab omandiõiguse ja kaitseb seda Segamajandus – ressursside jaotuse määrab riik(avalik sektor), traditsioonid ja turg käsikäes. Majandusteooria - majandusteaduse osa, mis tegeleb rahvamajanduse kui terviku toimimise üldiste seaduspärasuste uurimisega.
. aadress saadakse registermälust, sellele lisatakse operandi mõõt & tulemus läheb pinumälu järgmisesse aadressi 5. autodekrementne adresseerimine registrist lühike aadress, mille järgi pinumälust operandid (aadressist lahutatakse op. mõõt) & resultaat pinusse 6. segmenteerimine kk + aadress segmendis .. kui kõik andmed on ühes mälusegmendis, segmentidevaheline liikumine käsuloenduri abil 7. indekseerimisega adresseerimine aadressibaas & indeks + nihe -> kui palju peab edasi liikuma, leidmaks operande, indeksiregister (selles pikk aadress) 8. baseerimisega adresseerimine käsukoodiga antakse ainult nihe, aadressibaas asub baasiregistris 9. baseerimise ning indekseerimisega adresseerimine nii indeksi- kui baasiregistrid 10. suhteline adresseerimine käsukoodiga antakse nihe Mikroarvuti riistvara 29. Mikroarvuti arhitektuur ja siinid: Mikroarvuti on mikroprotsessori baasil realiseeritud arvuti.
. aadress saadakse registermälust, sellele lisatakse operandi mõõt & tulemus läheb pinumälu järgmisesse aadressi 5. autodekrementne adresseerimine registrist lühike aadress, mille järgi pinumälust operandid (aadressist lahutatakse op. mõõt) & resultaat pinusse 6. segmenteerimine kk + aadress segmendis .. kui kõik andmed on ühes mälusegmendis, segmentidevaheline liikumine käsuloenduri abil 7. indekseerimisega adresseerimine aadressibaas & indeks + nihe -> kui palju peab edasi liikuma, leidmaks operande, indeksiregister (selles pikk aadress) 8. baseerimisega adresseerimine käsukoodiga antakse ainult nihe, aadressibaas asub baasiregistris 9. baseerimise ning indekseerimisega adresseerimine nii indeksi- kui baasiregistrid 10. suhteline adresseerimine käsukoodiga antakse nihe Kuvarid CRT kuvar: Cathode Ray Tube: kasutatakse metallide omadust termoemiteerida elektrone
. aadress saadakse registermälust, sellele lisatakse operandi mõõt & tulemus läheb pinumälu järgmisesse aadressi 5. autodekrementne adresseerimine registrist lühike aadress, mille järgi pinumälust operandid (aadressist lahutatakse op. mõõt) & resultaat pinusse 6. segmenteerimine kk + aadress segmendis .. kui kõik andmed on ühes mälusegmendis, segmentidevaheline liikumine käsuloenduri abil 7. indekseerimisega adresseerimine aadressibaas & indeks + nihe -> kui palju peab edasi liikuma, leidmaks operande, indeksiregister (selles pikk aadress) 8. baseerimisega adresseerimine käsukoodiga antakse ainult nihe, aadressibaas asub baasiregistris 9. baseerimise ning indekseerimisega adresseerimine nii indeksi- kui baasiregistrid 10. suhteline adresseerimine käsukoodiga antakse nihe Mikroarvuti riistvara 29. Mikroarvuti arhitektuur ja siinid: Mikroarvuti on mikroprotsessori baasil realiseeritud arvuti.
NT: ADD.B (A0)+, D0. Baseerimisega aadress arvutatakse summana baasregistri väärtusest ja nihkest, mis antakse koos käsukoodiga Indekseerimisega aadress leitakse summana käsukoodiga koosolevast baasaadressist ja kuskil registris säilitatavast indeksist Baseerimise ja indekseerimisega aadress leitakse kahe registri väärtuste summeerimisel Suhteline käsukoodiga antakse kaasa märgiga nihe, mis liidetakse käsuloenduri väärtusele NT: Value1(PC), A0. Segmenteerimine käsus sisalduv operand sisaldab väärtust, mis määrab konkreetse segmendi, kus andmed asuvad ning defineerib ka nö offseti ehk selle, kui mitmena segmendi elemendi poole pöörduti 3. LCD, LED, OLED JA PLASMAKUVARID LCD (Liquid Crystal Display) kahel põhimõttel: nemaatilised ja twisted efektil põhinevad. Kuvari vedelkristalli paneeli taga on valgusallikas
· Ühtlane sirgjooneline liikumine ehk ühtlane liikumine on keha või masspunkti sirgjooneline liikumine, mille puhul keha massikese või masspunkt läbib liikumise kestel mis tahes võrdsete ajavahemike jooksul võrdsed teepikkused. · Ühtlase sirgjoonelise liikumise kiiruseks nimetatakse jäävat vektorsuurust, mis võrdub suvalises ajavahemikus sooritatud nihke ja selle ajavahemiku suhtega. · nihe on vektoriaalne füüsikaline suurus, vektor liikuva keha algasukohast keha lõppasukohta. Tähis . · Teepikkuseks nimetatakse füüsikas trajektoori pikkust, mille liikuv keha või punktmass läbib mingi ajavahemiku jooksul. Tähis s. s = v · t, kus s - teepikkus, v - kiirus, t - aeg. · Liikumist, kus kiirus muutub mis tahes võrdsete ajavahemike jooksul ühesuguste väärtuste võrra, nimetatakse muutuvaks liikumiseks.
USA toetas kohalikke väikesõdu. Kosmose vallutamine. Juhtiv roll tuumarelvastuses, tuumasõja ärahoidmises. 3. Mis oli ühist Lääne-Euroopa ja USA arengus aastatel 1955-85? Millised olid erinevused? ÜHINE: 1950-60 aastatel toimus majanduskasv, mis omakorda tõi kaasa elatustaseme kasvu ning kommunistliku mõjuvõimu vähenemise. 1970. aastatel tabas majanduslangus Põhjused ja poliitilised tagajärjed olid sarnased: - Ühiskonnas toimus nihe paremale - Kärbiti sotsiaalprogramme - Taganeti üldise heaoluriigi põhimõttest - Naaseti turumajanduse juurde - Naaseti loomuliku konkurentsi reeglite juurde. 1980. aastal oli majanduskasv. Noored ei olnud rahul valitseva korraga. Kord oli kommunismi vastane. Erinevused: USA'l oli juhtroll Lääne-Euroopa riikide üle. Lääne-Euroopa maade julgeoleku tagas USA ning USA abistas peale sõda majanduslikult Marshalli plaani järgi Euroopa maid.
lubadustest kõrvalekallete ja hälvete korral peab olema võimalik taastada saadetise liikumise ajaline plaan, mis on üldjuhul abiks põhjuste väljaselgitamisel ja abinõude kavandamisel klienditeeninduse parandamiseks. 4 On oluline, et sissekanded infosüsteemis teostatakse vahetult pärast füüsilisi toiminguid, kuna sel juhul vastavad registreeritud kellaajad paremini tegelikele ehk ajaline nihe on piisavalt väike selleks, et see ei annaks saadetise kulgemist jälgivale isikule valet informatsiooni. Info saadetiste kohta on seda täpsem, mida vahetumalt toimub registreerimine infosüsteemis. Mõttetu on teostada vastavaid registreerimisi infosüsteemis mitu päeva hiljem. Selline informatsioon on ebausutav ega ole enam kasutuskõlblik. Laokulude optimeerimine ning lao juhtimise süsteem on laonduse igapäevatööd puudutavaks oluliseks küsimuseks
FÜÜSIKA MEHAANIKA 2.peatükk Mehaaniline liikumine- keha asukoha muutmine ruumis aja jooksul Punktmass- keha, mille mõõtmed jäetakse lihtsuse mõttes arvestamata Trajektoor- joon, mida mööda keha liigub Nihe- keha algasukohast lõppasukohta suunatud sirglõik Taustsüsteem- koosneb taustkehast, sellega seotud koordinaadistikust ja aja mõõtmise süsteemist Taustkeha- keha, mille suhtes teiste kehade asukohta kirjeldadakse Vaba langemine- kehade kukkumine, kus õhutakistus puudub või on väike 3.peatükk Ühtlane sirgjooneline liikumine- sirgjooneline liikumine, kus mistahes võrdsete ajavahemike jooksul sooritatakse võrdsed nihked. Liikumisvõrrand: x=x0+vt. Kiiruse võrrand:v=v0+at Ühtlaselt muutuv sirgjooneline liikumine- sirgjooneline liikumine, kus kiirus muutub mistahes võrdsete ajavahemike jooksul ühesuguste väärtuste võrra. Liikumisvõrrand:x=x0+vt+(att)/2 Kiirendus- kiiruse muut ajaühikus a=(v-v0)/t 4.peatükk Newtoni esimene seadus- vastasmõju...
võnkesiht igas tunnis 360° : 23.93 = 15°2'30'' ja täheööpäeva pärast on taastunud algolek. Seevastu ekvaatoril ei pöördu maapind pendli võnkesihi suhtes üldse. Üldiselt pöördub pendli võnkesiht laiuskraadil j ühe tunniga nurga a võrra, kusjuures a = 15°2'30'' sin(j). Pendel töötab seda paremini, mida pikem on pendli käik (suurem võnkeamplituud), sest siis suureneb pöördenurgale vastav nihe piki ringjoont. Pikema pendli käigu saamiseks peab pendel ise olema võimalikult pikk. Samuti saab paremaid tulemusi raskema pendliga, sest siis segavad pendli liikumist vähem võimalikud õhuliikumised ja pendli kinnitustraadis tekkida võivad võnkumised. Maa pöörlemist demonstreerivaid pendleid nimetatakse Foucault' pendleiks sellise katse esmakorraldaja prantsuse füüsiku Jean-Bernard-Leon Foucault auks. __________
Dünaamika Dünaamika on mehaanika osa, milles uuritakse kehade liikumise põhjusi. Loodi 17. sajandil. Selle looja on Isaac Newton (1642-1727) 1. Newtoni esimene seadus. Küsimus: Milline on keha loomulik liikumisolek? (kui talle ei mõju teised kehad) Maapinnal asuva keha loomulik olek on paigalseis. Ideaalsetes tingimustes liigub keha ühtlaselt ja sirgjooneliselt või seisab paigal. Newtoni I seadus (esialgne sõnastus): Iga keha säilitab paigalseisu või ühtlase sirgjoonelise liikumise oleku, kuni ja kuivõrd kehale mõjuv jõud seda olekut ei muuda. Newtoni I seadus ei kehti kiirendusega liikuvas taustsüsteemis. Inertsus on keha ühtlase sirgjoonelise liikumise või paigaoleku säilimise omadus. Inertsus on keha omadust, mis seisneb selles, et keha kiiruse muutumiseks kulub teatud aeg. Keha inertsust iseloomustav suurus on mass. Massi mõõtühik on gramm. Inertsiaalsüsteemid on taustsüsteemid, milles kehtib Newtoni I seadus. Küsimus: ...
näitavad, et eesti noorte väärtused on aja jooksul muutunud aina materiaalsemaks ehk pragmatiseerunud, vähem tähelepanu pööratakse altruistlikele väärtustele, mis ajalises kontekstis tähendab, et noorte vabatahtlik soov ja huvi panustada ühiskonda ja aidata enda ümber olevaid inimesi aina väheneb. Esiplaanile tõuseb soov teha karjääri ja saavutada teatav positsioon ühiskonnas, saada ,,kellekski". Nihe noorte väärtushinnangutes sai alguse 1980ndate alguses, mil tekkisid esimesed ,,sulailmingud" seni äärmiselt jäigalt püsinud Nõukogude Liidus. Sealtmaalt sai alguse nähtus, mida Saarniit nimetab noorte väärtusteadvuse individualistlikuks pragmatiseerumiseks- kui 1960ndate ja 70ndate noori iseloomustas vajadus ennast täiendada ja läbi selle maailma mõista, siis 1980ndate generatsioon hakkas järjest enam hindama sotsiaalse
21. Pehmejoodisjootmine- jooteliide saadakse kasutades joodiseid sulamistemp.-ga < 450 C. Tuntuimad pehmejoodised on Sn ja Pb joodised, alumiiniumsulameid joodetakse Sn- Zn, Cd- Zn või Al- Zn joodistega. Kõvajoodisjootmine- kasut. Joodiseid sulamistemp.-ga > 450 C. Tuntuimad on Cu, Ag ja Al baasil kõvajoodised, kuid erijuhtudel kasut. Ka Pd, Au, Ni, Mg jt. LÕIKETÖÖTLEMINE 1. ?? v- lõikekiirus, s- nihe, t- eraldatava kihi sügavus. 2. 1) pealiikumine- on tooriku pöörlemine, mis määrab laastueraldumise kiiruse. Pealiikumise kiirus ehk lõikekiirus on teriku lõikeserva ja lõikepinna suhteline liikumise kiirus pealiikumise sihis. 2) ettenihkeliikumine- lõikuri lõikeserva liikumine ettenihke suuna, mis tagab lõikeprotsessi pidevuse. Ettenihkekiirus on lõikeserva liikumise kiirus ettenihkeliikumise suunas. 3. Tekkinud laast on tugevalt plastselt deformeerunud
kehade materjalist ja pindadega risti mõjuvast jõust ning on suunatud piki kokkupuutuvaid pindu liikumisele vastupidises suunas. Liugehõõrdetegur - väärtus sõltub kehade materjalist ja hõõrduvate pindade siledusest ning näitab oma arvväärtusega, kui suure osa moodustab liugehõõrdejõud pindadega risti mõjuvast jõust. Deformatsioon - kehade mõõtmete ja kuju muutus. Deformatsiooni liigud: · tõmme · surve · vääne · paine · nihe Elastne deformatsioon deformatsioon, mis kaob peale deformeeriva jõu lakkamist. Mitteelastne ( plastiline) deformatsioon)- deformatsioon, mis säilib peale deformeeriva jõu lakkamist. Hooke'i seadus- Elastsel deformatsioonil kehas tekkiv elastsusjõud on võrdeline deformatsiooni suurusega ja on suunatu vastupidiselt deformatsiooni suunale. Mehaaniline töö füüsikaline suurus, mis kirjeldab olukorra muutumisel tehtavat pingutust
katsetulemuste keskmisest väärtusest (1970,2 kg/m3) suhteliselt palju erinev. Selle põhjuseks võivad olla materjali püsiomaduse muutmine (väiksem poorsus) ning mõõtmisviga. Silikaattellise poorsus võib olla kuni 50%, kuid ehituses enamasti kasutakse silikaattellist poorsusega max 13%. Labori teostaja tulemus: 24%. Tulemuste keskmine väärtus: 26%. Keskmisest tulemusest suhteliselt väike nihe näitab, et mõõtmised on piisavalt täpsed ning poorsuse suur väärtus on antud materjali püsiomaduseks. 10 Kasutatud allikad LC Kergbetoon/soojusisolatsioonbetoon. (n.d.). From http://www.sakret.ee/product/lc-kergbetoonsoojusisolatsioonbetoon/ Otsman, R. (1976). EHITUSMATERJALID. Raado, L. Ehitusmaterjalid konspekt 1. 11
Jüri Gümnaasium Kergejõustik referaat Koostaja: ... Klass: 11R Jüri 2013 Kuulitõuge. Kuulitõuge on kergejõustikuala, kus eesmärgiks on tõugata raske metallkuul nii kaugele kui võimalik. Kuuli mass on meestel 7,257 kg, naistel 4 kg.Ajast aega on heitealad olnud üks ja seesama eesmärk: lennutada oma võistlusvahend võimalikult kaugele. Kuulitõukevõistllus on otseselt välja arenenud antiikajal kasutusel olnud sõjatehnikast, mis seinsesraske kivi viskamises. Pärast suurtükkide leiutamist 14. sajandil asendusid kivid valatud raudkuulidega. Need olid seda tüüpi kuulid, misolid kasutuselInglismaa KolledziteKergejõustikuvõistlustel 1850- ndatel aastatel. Meeste kuulitõuge oli kavas juba 1896.a Ateena olümpial, naiste kuulitõuge võeti esmakordseltmängude kavva Londoni olümpial 1948. Võistluskorraldus: Kvalifiktsioonivõistlusel teevad võistlejad kolm katset 8 võistlejat teevad igaüks ve...
paralleelselt ordinaatteljega. Sel juhul määrab kogu protsessi kiiruse ainult ioonide difusioonikiirus lahusest elektroodile ja rakendatava pinge edasine suurendamine ei tõsta voolutugevust enne, kui elektroodi potentsiaal on saavutanud Me II tasakaalupotentsiaali väärtuse ja ületab seda. Piiriline difusioonivool on maksimaalne vool, mida saab elektroodist läbi juhtida. Polarisatsioon- voolu läbiminekust tingitud elektroodipotentsiaali nihe. Ülepinge- voolu all oleva elektroodi potentsiaal I nihet sama elektroodi tasakaalupotentsiaali t suhtes, mis on tingitud elektrokeemilise reaktsiooni aeglusest. Difusiooni piirvoolu tihedus sõltub lineaarselt depolarisaatori kontsentratsioonist lahuses. Difusiooni piirvoolu tugevus on määratud polarograafilise laine kõrgusega. Seda ei saa muuta elektroodi edasise polariseerimisega. Voolutugevuse aeglane tõus on tingitud jääkvoolu liitumisest difusiooni piirvoolule.
mardipäevast 2 nädalat kadripäevani ja kadripäevast 4 nädalat jõuludeni.) Maarahva hulgas oli lugunädalate kasutamine ajaarvestusena väga levinud. · Esimene eestlaste trükitud kalender ilmus 1731 ja kandis nime Eesti-Ma Rahva Kalender ehk Täht-Ramat. Perioodiline väljaanne, igal aastal ilmus 20 000 eksemplari. · Tänapäevane kirjalik kalender pärineb aastast 1918. Kalender viidi vastavusse päiksekalendriga. Nihe läks nii suureks, et tuli teha reform. Nihutati 2 nädalat ettepoole. · Kirik üritas peale suruda oma kalendrit. Rahva seas ei leidnud nii palju poolehoidu ja ei õhka sisemist vajadust. · Eestlaste jaoks on pühakud üsna kauge teema. RAHVAKALENDRI TÄHTPÄEVAD JA PÜHAD mõningate tähtpäevade vanus ulatub üle 1000 aasta. Aga ristiusu eelsed nimetused on vähestel säilinud. · Jõulud olid ristiusueelselt talvisted. Suvel suvisted
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
