10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 11 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-06-09
Kuupäev, millal dokument üles laeti
232 laadimist
Kokku alla laetud
2 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
InnerConflict
Õppematerjali autor
kiirus kasvab või kahaneb ühtlase kiirendusega (a = const) Lõppkiirus V=V0+at Teepikkus s=V0t(+-) 8.Kiirendus. Kõik kiirendused Kiirendus iseloomustab kiiruse muutumist ajaühiku jooksul. Kiirendus on kiiruse muutumise kiirus. Kiirendus = ehk a = = Kesktõmbe kiirendus e normaalkiirendus väljendab ringliikumisel kiiruse suuna muutumist ajas. Kesktõmbekiirendus on kiirusega alati risti ning vektorina alati suunatud ringjoone keskpunkti Kesktõmbe kiirndus (normaalkiirendus) an = = R2ω2/R = Rω2 (ω- keha põõrlemise kiirus, r- punkti kaugus keskpunktist ja V- kiirus) Nurkkiirendus β näitab kui palju muutub nurkkiirus ajaühiku jooksul Nurkkiirendus β = (ω- nurkkiirus, ω0- algnurkkiirus ja t- aeg ühik SI sü. Rad/sek2) Tangentsiaalkiirendus kiiruse suuruse muutumist ajas. Iseloomustab põõrlemiskiiruse kasvu või kahanemist.
⃗f ⃗a = m 3 3. Newtoni kolmas seadus Newtoni kolmas seadus väidab, et kaks keha mõjutavad teineteist jõududega, mis on absoluutväärtuselt võrdsed ja vastassuunalised. f 12 =−f 21 6. MEHAANILINE TÖÖ (+ “MEHAANIKA KULDNE REEGEL”) Mehaaniline töö (tähis: A või W) on füüsikaline suurus, mis kirjeldab olukorra muutmisel tehtavat pingutust ning võrdub jõu ja jõu mõjul liikunud keha nihkevektoriskalaarkorrutisega. Mehaanika kuldreegel: nii mitu korda, kui lihtmehhanismi kasutamisel võidetakse jõus, kaotatakse läbitud tee pikkuses. 1. Võimsus (+ valem ja mõõtühik) Võimsus on füüsikaline suurus, mis näitab, kui palju tööd teeb jõud ajaühiku jooksul, seega väljendab võimsus töö tegemise kiirust. (1W) A P= ∆ t ,kus – võimsus, – töö, – aja muut 2. Konservatiivsed jõud (+ joonis)
vastastikmõju tulemusena tekkinud jõud on vastassuunalised ja suuruselt võrdsed, kuid nad ei tasakaalusta teineteist. Et tasakaalustaks, tuleb panna ette miinusmärk. · Toereaktsioon on jõud, millega alus või riputusvahend mõjutab keha. Toereaktsioon mõjub alati risti aluspinnaga või siis piki riputusvahendit. Kui keha on paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt, siis kiirendus on null ning N=mg · Niidipinge jõud mis on siis, kui raskus ripub niidi, köie või nööri otsas, tõmbab niit keha jõuga T, mis on suunatud kehast eemale piki niiti. Niidipinge on esile kutsutud raskusjõu poolt, sest raskusjõud, mis mõjub kehale, kutsub esile niidile mõjuva jõu, mida nimetame kaaluks. Kaalu toimel tekib niidis kaalule vastassuunaline elastsusjõud, mida nimetame toereaktsiooniks. 6.
gravitatsiooniks. Raskusjõu suurus leitakse valemist = mg . Raskusjõud on vektor, mis on alati suunatud F Maa keskpunkti poole. Relatiivsusteooria on aja ja ruumi käsitlus, mis tugineb kahele postulaadile. 1) Kõik taustsüsteemid on samaväärsed. Füüsikaliste suuruste (kiirus, pikkus, aeg, mass jne) väärtused on üksteise suhtes liikuvate vaatlejate jaoks erinevad ning ükski vaatleja pole eelistatud. 2) On olemas suurim võimalik kiirus vastastikmõjude levimiskiirus (valguse kiirus vaakumis c = 299 792 458 m/s). See kiirus on kõigi vaatlejate jaoks üks ja sama. Relatiivsusteooria põhiidee: Olemas on vaid see, mille mõju on kohale jõudnud. Kui teade sündmusest on alles teel, siis see sündmus on antud vaatleja jaoks veel toimumata. Ruum on olemas vaid sedavõrd, kui temas on kehi. Aeg on olemas vaid sedavõrd, kui temas toimuvad sündmused.
Voolutugevuse perioodiliste muutuste sageduseks on f=50Hz ja perioodiks T=0,02s=20ms. Võnkering on vooluring, mis sisaldab kondensaatorit ja juhtmepooli. Laetud kondensaatori elektrivälja energia muundub voolu magnetvälja energiaks juhtmepoolis ja vastupidi. Thomsoni valem: T=2 LC Omavõnke-ringsagedus: Optika Laineoptika Elektromagnetlainete skaala on astmik, millele on paigutatud elektromagnetlained sageduse või lainepikkuse järgi ning selle ühes otsas on madalsageduslikud ja pikad, teises otsas kõrgsageduslikud ja lühikesed lained. Madalsageduslained: Raadiolained: Optiline kiirgus: See jaguneb ultravalguseks: nähtavaks valguseks: infravalguseks: Röntgenikiirgus: Gammakiirgus: Valguslaine on elektromagnetlaine elektrivälja perioodiline muutumine. Lainefront on pind või joon, mis eraldab keskkonda, kuhu laine pole veel levinud, sellest keskkonna osast, mille laine on läbinud
v = = vk . Tavaliselt see kiirus s t vektorit.Olgu nihe S¯ ajavahemikku t jooksul,siis kiirusvektor: v ongi keskmine kiirus vk Kiirus ja kiirendus on suunaga ehk Kui kiirus ajas ei muutu,siis diferentsiaale ei kasutata ning vektorseosed kattuvad v v - v0 vektoriaalsed suurused a = = . skalaarseostega,sest on tegemist t t sirgjoonelise liikumisega.Järelikult on ajaühikus läbitud teepikkus võrdne kiirusega ühtlasel sirgliikumisel 1.1.4.Ühtlaselt muutuv ringliikumine Ja aja t jooksul läbitud teepikkus on siis
(pöörleva keha osadeimpulsside mõju pöörlemisele). 2.Hõõrdejõud- keha liikumist takistav jõud teise tahke keha või aine suhtes kokkupuutepinnal mõjuvate osakestevahelise jõu tõttu; F=mgμ (μ – hõõrdetegur); kaldpinnal hoiab keha paigal hõõrdejõud. Kuna see jõud takistab kehade liikuma hakkamist, nimetatakse seda jõudu seisuhõõrdejõuks. Seisuhõõrdejõud ehk staatiline hõõrdejõud on suunatud vastu sellele liikumisele, mis peaks tekkima ning on maksimaalne hetkel, kui kaks pinda hakkavad teineteise suhtes libisema (suurim seisuhõõrdejõud on võrdne selle jõu suurusega, mis keha paigalolekust välja viib). 3.Absoluutselt elastne põrge on selline, mille käigus kehade summaarne kineetiline energia ja impulss ei muutu: kogu kineetiline energia muutub deformatsiooni potentsiaalseks energiaks ja see omakorda muutub täielikult kineetiliseks energiaks. Pärast põrget kehad eemalduvad teineteisest. 4
Ep = k keha jäikus, x keha deformatsioon 2 Mehaanilise energia E = E k + E p = const Kui suletud süsteemis mõjuvad ainult gravitatsiooni- ja jäävuse seadus elastsusjõud, on süsteemi mehaaniline koguenergia jääv. on ülekandunud ja muundunud energiat iseloomustav suurus, mis võrdub jõu- ja Mehaaniline töö nihkemooduli ning jõu- ja nihkevektori vahelise nurga koosinuse korrutisega. A = Fs cos F jõud, s nihe, jõu- ja nihkevektori vaheline nurk A Võimsus N = A töö, t kulunud aeg t IV. Perioodilised liikumised 2 v pöördenurk, t kulunud aeg, T periood Nurkkiirus = = =
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid