Jõud (0)

Q: Mida nimetatakse jõuks?

Vastus leiad õppematerjalist: Jõud

Q: Millist mõju jõud kehadele võib avaldada?

Vastus leiad õppematerjalist: Jõud

Q: Mis kinnitab et jõud on füüsikaline suurus?

Vastus leiad õppematerjalist: Jõud

Q: Mida nimetatakse resultantjõuks?

Vastus leiad õppematerjalist: Jõud

Q: Mille mõju kehale on samasugune nagu mitme jõu koosmõju nimetatakse resultantjõuks 9 Millest ja kuidas sõltub keha poolt omandatud kiirendus?

Vastus leiad õppematerjalist: Jõud

Q: Milles seisneb inertsi nähtus?

Vastus leiad õppematerjalist: Jõud

Q: Milliseid taustsüsteeme nimetatakse inertsiaalseteks?

Vastus leiad õppematerjalist: Jõud

Q: Milliseid taustsüsteeme nimetatakse mitteinertsiaalseteks?

Vastus leiad õppematerjalist: Jõud

Q: Mis on seotud kiirendusega liikuva kehaga nimetatakse mitteinertsiaalseks 13 Mida võib iseloomustada keha mass?

Vastus leiad õppematerjalist: Jõud

Q: Millega massi mõõdetakse ja millel põhineb selle mõõteriista töö?

Vastus leiad õppematerjalist: Jõud

Keskkool - Füüsika - Füüsika

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Mida nimetatakse jõuks?
Millist mõju jõud kehadele võib avaldada?
Mis kinnitab et jõud on füüsikaline suurus?
Mida nimetatakse resultantjõuks?
Mille mõju kehale on samasugune nagu mitme jõu koosmõju nimetatakse resultantjõuks 9 Millest ja kuidas sõltub keha poolt omandatud kiirendus?
Milles seisneb inertsi nähtus?
Milliseid taustsüsteeme nimetatakse inertsiaalseteks?
Milliseid taustsüsteeme nimetatakse mitteinertsiaalseteks?
Mis on seotud kiirendusega liikuva kehaga nimetatakse mitteinertsiaalseks 13 Mida võib iseloomustada keha mass?
Millega massi mõõdetakse ja millel põhineb selle mõõteriista töö?
Mida nimetatakse keha inertsuseks?
Milles avaldub gravitatsiooninähtus?
Mida väljendab gravitatsioonikonstant?
Mida nimetatakse raskusjõuks?
Mida nimetatakse keha kaaluks?
Millal on keha kaaluta olekus?
Millal tekib kehade vahel hõõrdejõud?
Millest on hõõrdejõud põhjustatud?
Milline on hõõrdejõu siht ja suund?
Kui libisemisel 26 Kus on hõõrdejõud kasulik kus kahjulik?
Kuidas hõõrdejõudu vajadusel suurendatakse ja kuidas vähendatakse Talvel püütakse hõõrdejõudu suurendada liiva raputamisega kõnniteedele 28 Kuidas hõõrdejõudu mõõta?
Kuidas hõõrdejõudu arvutada?
Mida näitab hõõrdetegur?
Kui suure osa rõhumisjõust moodustab hõõrdejõud 31 Millal me räägime seisuhõõrdumisest?
Millega võrdub maksimaalne seisuhõõrdejõud?
Mida nimetatakse rõhumisjõuks?
Kuidas hõõrdetegurit määrata?
Milliseid kehi nimetatakse elastseteks milliseid rabedateks ja milliseid plastseteks?
Mis on deformeerimine?
Mil viisil me saaksime erinevaid kehi deformeerida?
Millal tekib kehas elastsusjõud ja kuidas on see suunatud?
Mida iseloomustab keha jäikus?
Kui suur elastsusjõud tekib kehas selle pikkuse ühikulisel muutumisel 41 Selgita elastsusjõu tekkimist aine siseehitusest lähtudes Positiivselt laetud aatomituumade ja teiste aatomite negatiivse laenguga eletronkatete vahel on nii tõuke - kui ka tõmbejõud Rahulikus olekus püüdlevad need jõud kehas tasakaalu poole 42 Mis on keha impulss?
Miks keha impulss on vektoriaalne suurus?
Kus impulsi jäävuse seadust tuleks rakendada?
Mida nimetatakse reaktiivliikumiseks?

Mida nimetatakse jõuks?
Ühe keha mõju teisele nimetatakse lühidalt jõuks.

Iseloomusta jõudu.
Jõud on füüsikaline suurus, millel on oma ühik-1N ja tähis-F, seda saab mõõta dünamomeetriga ja väljendada arvuga. Jõud on ka vektoriaalne suurus, sest peale arvväärtuse on tähtis ka jõu mõjumise suund.
3. Millist mõju jõud kehadele võib avaldada?
Jõud põhjutab keha kuju või kiiruse muutumist. (Seega on jõud ka kiirenduse põhjustaja.)
4. Mis kinnitab, et jõud on füüsikaline suurus?
Jõud on füüsikaline suurus, millel on oma ühik-1N ja tähis-F, seda saab mõõta dünamomeetriga ja väljendada arvuga.
5. Sõnasta Newtoni I seadus.
Inertsiseadus „Vastastikmõju puudumisel või tasakaalustumisel on keha paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt.“
6. Sõnasta Newtoni II seadus. Kirjuta valem oma sõnastuse järgi.
„Kiirendus, millega keha liigub on võrdeline sellele kehale mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline keha massiga.“ Valem:
7. Sõnasta Newtoni III seadus.
„Kaks keha mõjutavad teineteist vastastikku alati arvuliselt võdsete, kuid vastassuunaliste jõududega“
8. Mida nimetatakse resultantjõuks?
Jõudu, mille mõju kehale on samasugune nagu mitme jõu koosmõju, nimetatakse resultantjõuks.
9. Millest ja kuidas sõltub keha poolt omandatud kiirendus?
10. Milles seisneb inertsi nähtus? Too näide.
kehad oma liikumise kiirust püüavad säilitada, nimetatakse inertsiks. (Näiteks bussi pidurdamisel , sõitma hakkamisel või kurvis , kalduvad reisijad liikumise muutusele vastassuunas „soovist“ säilitada endist liikumisolekut.)
11. Milliseid taustsüsteeme nimetatakse inertsiaalseteks?
Kui ühtlaselt ja sirgjooneliselt liikuva kehaga siduda taustsüsteem, siis nimetatakse seda inertsiaalseks taustsüsteemiks
12. Milliseid taustsüsteeme nimetatakse mitteinertsiaalseteks?
Taustsüsteemi, mis on seotud kiirendusega liikuva kehaga nimetatakse mitteinertsiaalseks
13. Mida võib iseloomustada keha mass?
Mida suurem on keha mass, seda raskem on tema kiirust muuta, seega seda inertsem on keha. Suurema massiga keha kiiruse muutmiseks peab mõjuma suurem jõud või jõu mõju peab kestma kauem.
14. Millega massi mõõdetakse ja millel põhineb selle mõõteriista töö?
Massi mõõdetakse kaaludega. Kaalude töö põhineb asjaolul, et võrdse massiga kehi tõmbab Maa enda poole võrdse jõuga
15. Mida nimetatakse keha inertsuseks?
. Inertsus on keha omadus avaldada vastupanu oma liikumisoleku muutusele.
16. Milles avaldub gravitatsiooninähtus?
Maailma kõigi kehade vastastikune tõmbumine
17. Sõnasta gravitatsiooniseadus.
„Kaks punktmassi tõmbuvad teineteise poole jõuga, mis on võrdeline nende masside korrutisega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga.“
18. Mida väljendab gravitatsioonikonstant?
G=6,67·10ˉ¹¹ on gravitatsioonikonstant, mis näitab kui suure jõuga tõmbavad teineteist kaks 1kg massiga keha, kui nendevaheline kaugus on 1m.
19. Mida nimetatakse raskusjõuks? Kirjuta valem ja selgita tähtede tähendust ja ühikuid?
Raskusjõud on planeedi (Maa) külgetõmbejõud tema lähedal asuvatele kehadele. Valem: F=m·g, kus g=9,8m/s² on vaba langemise ehk raskuskiirendus . F – jõud(1N). m on mass(1kg)
20. Mida nimetatakse keha kaaluks? Kirjuta valemid erinevateks liikumisteks ja selgita tähiseid ning ühikuid.
Keha kaaluks nimetatakse jõudu, millega keha, Maa külgetõmbe tõttu, mõjub alusele või riputusvahendile. P=m·g; P=m·(g+a) ; P=m(g-g)=0
21. Millal on keha kaaluta olekus?
Kui keha langeb vabalt, siis temal kaal puudub ehk keha on kaaluta olekus s.t. P=m(g-g)=0
22. Millal tekib kehade vahel hõõrdejõud ?
Kui kaks keha puutuvad kokku ja üks keha püüab teise pinnal liikuda , tekib nende vahel hõõrdejõud.
23. Millest on hõõrdejõud põhjustatud?
Hõõrdejõu põhjuseks on pinnakonaruste haakumine ja ka erinevate kehade pinnaosakeste vahel tekkiv tõmbejõud (väga siledate pindade kokkupuutel).
24. Milline on hõõrdejõu siht ja suund?
Hõõrdejõud on alati suunatud suhtelisele liikumisele vastupidiselt, paralleelselt kokkupuutuvate pindadega.
25. Nimeta hõõrdumise liigid ja võrdle neid omavahel.
Hõõrdejõud võib tekkida libisemisel, siis räägime liugehõõrdejõust, veeremisel räägime veerehõõrdejõust ja kui kehade vahele jääb vedelik, siis räägime vedelikhõõrdest. Veeremisel ja vedelikhõõrdel on hõõrdejõud väiksem, kui libisemisel.
26. Kus on hõõrdejõud kasulik, kus kahjulik?
Kuid hõõrdejõud on meile ka vajalik, sest ilma hõõrdejõuta ei saaks masinad ja inimesed edasi liikuda. Tänu jalatalla ja maapinna vahel tekkivale hõõrdejõule suudame ennast edasi lükata.
27. Too näiteid, kuidas hõõrdejõudu vajadusel suurendatakse ja kuidas vähendatakse.
Talvel püütakse hõõrdejõudu suurendada liiva raputamisega kõnniteedele.
28. Kuidas hõõrdejõudu mõõta?
Liugehõõrdejõudu saab mõõta keha ühtlasel vedamisel dünamomeetri abil
29. Kuidas hõõrdejõudu arvutada? Selgita tähtede tähendust ja ühikuid valemis.
F=μ·m·g ,μ – hõõrdetegur,N- rõhumisjõud
30. Mida näitab hõõrdetegur?
Hõõrdetegur näitab kui suure osa rõhumisjõust moodustab hõõrdejõud.
31. Millal me räägime seisuhõõrdumisest?
Seisuhõõrdumisest räägime vaid siis, kui keha püütakse liikuma „lükata“ ja hõõrdejõud seda takistab
32. Millega võrdub maksimaalne seisuhõõrdejõud ?
veojõuga
33. Mida nimetatakse rõhumisjõuks?
N on rõhumisjõud, see on toetuspinnaga risti mõjuv jõukomponent.
34. Kuidas hõõrdetegurit määrata?
tuleb mõõta keha raskusjõud. Seejärel vedades keha ühtlaselt mööda horisontaalset pinda mõõta ka liugehõõrdejõud ning jagada hõõrdejõud raskusjõuga
35. Milliseid kehi nimetatakse elastseteks, milliseid rabedateks ja milliseid plastseteks?
Deformeeritavad kehad võivad olla elastsed (kui nende kuju või ruumala peale välijõu mõju lakkamist taastub ), plastilised (kui uus kuju või ruumala kergesti säilib) või rabedad (kui keha kergesti puruneb).
36. Mis on deformeerimine?
Keha kuju või ruumala muutmist välise jõu mõjul nimetatakse deformeerimiseks
37. Mil viisil me saaksime erinevaid kehi deformeerida? (5-el viisil)
Deformeerimise viisid on: venitus või kokku surumine, painutamine , väänamine ja nihe .
38. Millal tekib kehas elastsusjõud ja kuidas on see suunatud?
Keha deformeerimisel tekib temas elastsusjõud, mis püüab taastada keha esialgset kuju ja ruumala. Seega on elastsusjõud suunatud keha osakeste liikumisele vastupidises suunaga.
39. Sõnasta Hooke’i seadus. Kirjuta valem ja selgita tähtede tähendust ning ühikuid.
„Elastses kehas deformeerimisel tekkiv elastsusjõud on võrdeline keha pikkuse muutusega.“
Valem: kus k-on keha jäikus , mis näitab kui suur elastsusjõud tekib kehas selle pikkuse ühikulisel muutumisel (ühik N/m), on lõpp- ja algpikkuse vahe.
40. Mida iseloomustab keha jäikus?
Jäikus näitab kui suur elastsusjõud tekib kehas selle pikkuse ühikulisel muutumisel
41. Selgita elastsusjõu tekkimist aine siseehitusest lähtudes.
Positiivselt laetud aatomituumade ja teiste aatomite negatiivse laenguga eletronkatete vahel on nii tõuke - kui ka tõmbejõud. Rahulikus olekus püüdlevad need jõud kehas tasakaalu poole.
42. Mis on keha impulss ? Kirjuta valem, selgita tähiseid ja ühikuid.
Suletud süsteemis kehtib impulsi jäävuse seadus. Impulss ehk liikumishulk on füüsikaline suurus, mis võrdub keha massi ja kiiruse korrutisega . p =m*v kus m = keha mass ,v = keha kiirus .Ühik: (kg*m/s).
43. Miks keha impulss on vektoriaalne suurus?
impulss on vektoriaalne ehk suunaga suurus
44. Sõnasta impulsi jäävuse seadus. Kirjuta see valemina ja selgita tähti.
„Kõikide süsteemi kuuluvate kehade impulsside geomeetriline summa on nende igasugusel vastastikmõjul jääv suurus.“ Valemina:
45. Too kaks näidet, kus impulsi jäävuse seadust tuleks rakendada?
Reaktiivliikumisel
46. Mida nimetatakse reaktiivliikumiseks?
Reaktiivliikumiseks nimetatakse sellist liikumist, mille põhjustab vaadeldavast kehast mingi kiirusega eemale heidetud keha osa. (Näiteks põlemisel eralduvad heitgaasid. Looduses liiguvad selliselt kalmaarid paisates endast eemale vett.)

.DOCX Laadi alla originaalfail 3 lk · .docx · 26 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2017-01-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti

26 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

assu93423 Õppematerjali autor

1. Mida nimetatakse jõuks?
2. Iseloomusta jõudu.
3. Millist mõju jõud kehadele võib avaldada?
4. Mis kinnitab, et jõud on füüsikaline suurus?
5. Sõnasta Newtoni I seadus.
6. Sõnasta Newtoni II seadus. Kirjuta valem oma sõnastuse järgi.
7. Sõnasta Newtoni III seadus.
8. Mida nimetatakse resultantjõuks?
9. Millest ja kuidas sõltub keha poolt omandatud kiirendus?
10. Milles seisneb inertsi nähtus? Too näide.
11. Milliseid taustsüsteeme nimetatakse inertsiaalseteks?
12. Milliseid taustsüsteeme nimetatakse mitteinertsiaalseteks?
13. Mida võib iseloomustada keha mass?
14. Millega massi mõõdetakse ja millel põhineb selle mõõteriista töö?
15. Mida nimetatakse keha inertsuseks?
16. Milles avaldub gravitatsiooninähtus?
17. Sõnasta gravitatsiooniseadus.
18. Mida väljendab gravitatsioonikonstant?
19. Mida nimetatakse raskusjõuks? Kirjuta valem ja selgita tähtede tähendust ja ühikuid?
20. Mida nimetatakse keha kaaluks? Kirjuta valemid erinevateks liikumisteks ja selgita tähiseid ning ühikuid.
21. Millal on keha kaaluta olekus?
22. Millal tekib kehade vahel hõõrdejõud?
23. Millest on hõõrdejõud põhjustatud?
24. Milline on hõõrdejõu siht ja suund?
25. Nimeta hõõrdumise liigid ja võrdle neid omavahel.
26. Kus on hõõrdejõud kasulik, kus kahjulik?
27. Too näiteid, kuidas hõõrdejõudu vajadusel suurendatakse ja kuidas vähendatakse.
28. Kuidas hõõrdejõudu mõõta?
29. Kuidas hõõrdejõudu arvutada? Selgita tähtede tähendust ja ühikuid valemis.
30. Mida näitab hõõrdetegur?
31. Millal me räägime seisuhõõrdumisest?
32. Millega võrdub maksimaalne seisuhõõrdejõud?
33. Mida nimetatakse rõhumisjõuks?
34. Kuidas hõõrdetegurit määrata?
35. Milliseid kehi nimetatakse elastseteks, milliseid rabedateks ja milliseid plastseteks?
36. Mis on deformeerimine?
37. Mil viisil me saaksime erinevaid kehi deformeerida? (5-el viisil)
38. Millal tekib kehas elastsusjõud ja kuidas on see suunatud?
39. Sõnasta Hooke’i seadus. Kirjuta valem ja selgita tähtede tähendust ning ühikuid.
40. Mida iseloomustab keha jäikus?
41. Selgita elastsusjõu tekkimist aine siseehitusest lähtudes.
42. Mis on keha impulss? Kirjuta valem, selgita tähiseid ja ühikuid.
43. Miks keha impulss on vektoriaalne suurus?
44. Sõnasta impulsi jäävuse seadus. Kirjuta see valemina ja selgita tähti.
45. Too kaks näidet, kus impulsi jäävuse seadust tuleks rakendada?
46. Mida nimetatakse reaktiivliikumiseks?

Sarnased õppematerjalid

doc

Dünaamika, Kinemaatika

jääv suurus.“ Valemina: m1  v1  m2  v 2  ...  m1  v01  m2  v02  ... Impulsi jäävuse seadus on leidnud rakendust reaktiivliikumisel. Reaktiivliikumiseks nimetatakse sellist liikumist, mille põhjustab vaadeldavast kehast mingi kiirusega eemale heidetud keha osa. (Näiteks põlemisel eralduvad heitgaasid. Looduses liiguvad selliselt kalmaarid paisates endast eemale vett.) 2. Ühe keha mõju teisele nimetatakse lühidalt jõuks. Jõud on füüsikaline suurus, millel on oma ühik-1N ja tähis-F, seda saab mõõta dünamomeetriga ja väljendada arvuga. Jõud on ka vektoriaalne suurus, sest peale arvväärtuse on tähtis ka jõu mõjumise suund. Jõud põhjustab keha kuju või kiiruse muutumist. Seega on jõud ka kiirenduse põhjustaja. Looduses esinevad järgmised jõud: gravitatsioonijõud (raskusjõud), elektromagnetilised jõud (keha kaal, elastsusjõud ja hõõrdejõud), tugevad jõud tuumaosakeste vahel ja nõrgad jõud

Kinemaatika, mehhaanika põhiülesanne

odt

JÕUD JA IMPULSS

inertsiaalseteks taustsüsteemideks 5. Millised on taustsüsteemid, kus kehtib Newtoni I seadus ehk inertsiseadus? mõõtmisvigade piires Maaga seotud süsteemid, va. maa suhtes kiirendusega liikuvad taustsüsteemid. 6. Mis on inertsus? Inertsus on keha omadus, mis seisneb selles, et keha kiiruse muutmiseks antud suuruse võrra peab teise keha mõju esimesele kestma teatud aja. 7. Mis on keha inertsuse mõõduks? Ühik, tähis SI-s. Mass, 1 kg ja m 8. Mille mõõt on jõud? Tähis, ühik SI-s. Jõud on vastastikmõju mõõduks ja tema arvväärtus iseloomustab vastastikmõju tugevust, seega keha kiirendus on võrdeline temale mõjuva jõuga. Vastastikmõju põhjustab kas keha kiiruse või kuju muutuse. Jõud on vektoriaalne suurus. F ja 1 N 9. Newtoni II seadus. Definitsioonvalem, suuruste sisu. Millist valemit arvutustes kasutame? Keha kiirendus on võrdeline talle mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline massiga (a=F/m, kus a on kiirendus, F on jõud ja m on mass)

Füüsika

doc

Mehaanika

Mehaanika Mehaanika on füüsika osa, mis käsitleb kehade liikumist ja paigalseisu ruumis ning liikumise muutust mitmesuguste mõjude tagajärjel. Mehaanika jaotatakse 3 haruks: 1) Kinemaatika- uurib kehade liikumist ruumis 2) Dünaamika- uurib liikumise tekkepõhjusi 3) Staatika- uurib, kuidas erinevad jõud üksteist tasakaalustavad Mehaanika põhiülesanne on tuntud massiga keha asukoha määramine, mis tahes ajahetkel, kui on teada algtingimused ja kehale mõjuv jõud. Kinemaatika- on mehaanika osa, milles kirjeldatakse kehade liikumist. Liikumise kirjeldamiseks: 1) kasutatakse oskuskeelt 2) koostatakse liikumisvõrrand x= x0+vt 3) koostatakse liikumisgraafik Füüsikalised suurused- Nihe- (s) on vektoriaalne suurus, mis ühendab keha algasukoha asukohaga antud hetkel. Nihkevektor on võrdne kohavektorite vahega s= r=r-r0. Nihke mõõtühik 1 meeter (1m) on SI põhiühik. Nihet väljendatakse noolega, mille suund on algasukohast asukohta antud hetkel.

Füüsika

doc

Newtoni seadused

kehad või kui nende kehade mõjud kompenseeruvad. 2. Keha kiirendus on võrdeline talle mõjuva jõuga ning pöördvõrdeline keha massiga. 3. Kaks keha mõjutavad teineteist alati jõududega, mis on suuruselt võrdsed ja suunalt vastupidised. Newtoni originaal - formuleeringud: 1. Iga keha säilitab oma oleku kas paigalseisu või ühtlase sirgjoonelise liikumise kujul seni, kuni temale rakenduvad jõud seda olekut ei muuda. 2. Liikumishulga muutus on võrdeline kehale mõjuva jõuga ning toimub samas suunas mõjuva jõuga. 3. Jõud esinevad ainult paariti: iga mõjuga kaasneb alati niisama suur, kuid vastassuunaline vastumõju. Newton polnud esimene, kes matemaatika abil liikumist uuris. Seda tegid ka vana-aja mehaanikud Heron, Archimedes jt. Liikumise ja selle põhjuste üle murdsid pead Leonardo da Vinci, Galileo Galilei, Evangelista Torricelli, Rene Descartes ja paljud

Füüsika

docx

Newtoni seadus

või kui nende kehade mõjud kompenseeruvad. 2 Keha kiirendus on võrdeline talle mõjuva jõuga ning pöördvõrdeline keha massiga. 3 Kaks keha mõjutavad teineteist alati jõududega, mis on suuruselt võrdsed ja suunalt vastupidised. Newtoni originaal - formuleeringud: 1 Iga keha säilitab oma oleku kas paigalseisu või ühtlase sirgjoonelise liikumise kujul seni, kuni temale rakenduvad jõud seda olekut ei muuda. 2 Liikumishulga muutus on võrdeline kehale mõjuva jõuga ning toimub samas suunas mõjuva jõuga. 3 Jõud esinevad ainult paariti: iga mõjuga kaasneb alati niisama suur, kuid vastassuunaline vastumõju. Newton polnud esimene, kes matemaatika abil liikumist uuris. Seda tegid ka vana-aja mehaanikud Heron, Archimedes jt. Liikumise ja selle põhjuste üle murdsid pead

Füüsika

doc

Jõud ja Impulss

peab teise keha mõju esimesele kestma teatud aja. Suure inertsusega kehade kiirust on raskem muuta (veoauto vs. mänguauto). Mida suurem on keha inertsus seda suurem on tema mass. Kaalumisel võrreldakse kaalutavale kehale ja teadaoleva massiga vihtidele mõjuvat Maa külgetõmmet. Sama aja jooksul saadav kiiruse juurdekasv on võrdeline kiirendusega, seega ühe ja sama tugevusega vastastikmõju poolt kehadele antav kiirendus on pöördvõrdeline nende kehade massiga. Jõud on vastastikmõju mõõduks ja tema arvväärtus iseloomustab vastastikmõju tugevust, seega keha kiirendus on võrdeline temale mõjuva jõuga. Vastastikmõju põhjustab kas keha kiiruse või kuju muutuse. Jõud on vektoriaalne suurus. Jõu suurust võib arvutada nii kiirenduse kui deformatsiooni suuruse kaudu. Newtoni teine seadus keha kiirendus on võrdeline temale mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline massiga. Kiirendus sõltub jõust

Füüsika

docx

Füüsika KT dünaamika

Newtoni 1. Seadus : Vastastikmõju puudumisel või vastastikmõjude kompenseerumisel on keha kas paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt. (inertsiseadus) Newtoni 2. Seadus: Keha kiirendus on võrdeline temale mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline keha massiga. Newtoni 3. Seadus: Jõud tekivad kahe keha vastastikmõjul alati paarikaupa. Ning kummalegi kehale mõjuvad jõud on absoluut väärtuselt võrdsed ja vastassuunalised. Inerts on nähtus, kus kehad püüavad oma liikumiskiirust säilitada. Keha inertsuse mõõduks on mass. Massi saab võrrelda kaalumise teel või vastastikmõju teel. Inertsiaalne taustsüsteem on taustsüsteem, kus kehtivad Newtoni 1. Seadus ja teised mehaanika seadused. Kontsentratsioon- osakeste arv ruumala ühikus. Elastsusjõud on keha kuju muutumisel ehk deformeerumisel tekkiv jõud.

Füüsika

odt

Dünaamika

Dünaamika Def. Dünaamika on mehaanika osa, mis uurib kehadevahelist vastastikmõju. Newtoni I seadus (inertsiseadus): Iga keha seisab paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt seni, kuni temale rakendatud jõud seda olekut ei muuda (F=0, v=const, kus F on jõud ja v on kiirus). Paigalseis on liikumise erijuht, kui kiirus on 0. Inertsus on keha omadus säilitada oma esialgset liikumisolekut. Keha mass on keha inertsust väljendav füüsikaline suurus. Jõuks nimetatakse füüsikalist suurust, mis iseloomustab ühe keha mõju teisele (vastastikmõju) ja mille tulemusena muutub keha kiirus st tekib kiirendus. Jõud on vektoriaalne suurus (Jõu suund ühtib keha kiirendue suunaga).

Füüsika

Rohkem sarnaseid