Muusika 60.ndad-70.ndad (1)

MUUSIKA 60.ndad-70.ndad
Kristiine Kõiv 12AÕ
Pärnu Täiskasvanute Gümnaasium
2009
1
Muusika 1960ndatel
2
BRITI BIITMUUSIKA
a) Merseybeat
b) Briti Blues
MUST POPMUUSIKA (USA)
a) Soul-muusika
1) Motown sound (Detroit)
2) Memphis sound
3) Atlantic sound
b) Funk-muusika
PSÜHHEEDELIA
a) Hard Rock
3
Popkümnendi üldiseloomustus:
Optimistlikkümnend
Payola skandaal, altkäemaksud raadiotes
(1960), näitab muusikatööstuse ebaausat
palet.
Rockmuusika teke, selle vastandumine
popmuusikale. Varem suhteliselt ühtne
popmuusika killustus paljudeks stiilideks.
"Sõnumiga" muusika ehk vastandkultuuri
laulud 60ndate teisel poolel. Muusika, mis
kätkes endas kriitikat ühiskonna aadressil.
4
Merseybeat'ile oli iseloomulik:
· vokaalharmooniad
· stabiilne ja suhteliselt kiire rütm ehk biit
· uus kõla, milles puudus esituse virtuooslikkus
(oluline pigem ansambel kui niisugune)
· kõige olulisem instrument oli rütmikitarr
· armastuslauludes oli vähem sinisilmset
lüürilisust, rohkem noortepärast realismi ja
suhteid (realistlikud laulutekstid).
5
THE BEATLES ­ Love Me Do
Lennon / McCartney
Biitlite
esimene hittsingel edetabelites 1962.
aasta sügisel.
Briti biidi võidukäigu algus. Tüüpiline biitlilugu,
väljakujunenud uue stiili näide. On kuulda
üksikuid elemente ameerika tollasest
popmuusikast, kuid kõla on juba erinev.
Rohkem on ansamblimängu.
6
Briti Blues´ile on iseloomulik:
Muusika on agressiivne, pigem rockilik kui
popmuusikalik.
Levis algselt keskklassi noorte hulgas.
Riietutakse lohakalt, kasutatakse hoolimatut
ja sihilikult väljakutsuvat kõnepruuki,
käitutakse provotseerivalt.
7
ROLLING STONES ­ I Can't Get No
(Satisfaction)
Jagger/Richards
Britibiidi blues-muusikal baseeruva haru
liider.
Alates 1965. aastast väga populaarne lisaks
Inglismaale ka Ameerika Ühendriikides.
Laulu tekstis on vihjeid seksuaalsusele, mida
Rollingud kogesid Ameerikas.
8
Soul-muusika
Olulised märksõnad on soul ja funk.
Liidetud spirituaalne muusikaline vorm
ilmaliku, popmuusikast ja blues'ist pärit
tekstikujunditega.
Heasüdamlik ja optimistlik muusika.
Esimeseks soul-looks peetakse Ray Charlesi
1954. aastal salvestatud laulu "I Got A
Woman". Esimene suur soul-hitt:
Sam Cooke ­ "You Send Me"
9
Motown sound:
Supremes, Diana Ross, Stevie Wonder,
Smokey Robinson, Four Tops, Jacksons,
Temptations.
Memphis sound:
Otis Redding, Isaac Hayes, Wilson Pickett,
Rufus Thomas, Sam & Dave
Atlantic sound:
Salomon Burke, Coasters, Ruth Brown, Ray
Charles, Joe Turner, Drifters, Aretha Franklin,
Sam Cooke
10
Funk-muusikale on
iseloomulik:
Üleminek meelelisemale ja rütmilisemale
pop-soul-muusikale järk-järguline ja loomulik.
Meloodia taandus, rohkem püüti esile tuua
rütmi.
Seksuaalsus, erootilisus (nii stiili nimes,
laulutekstides kui ka rütmides).
Seos mustanahaliste radikaalide poliitilise
liikumisega
Pigem sugulane blues'i kui gospeliga
11
Funk muusika jaguneb
omakorda:
1. Psühhedeelne funk: (seoses hipiliikumisega
San Franciscos 60ndate teisel poolel), Sly
Stone (ans. Sly & The Family Stone)
2. Valged funk-ansamblid: Jazz-funk: Miles
Davis, Herbie Hancock, Donald Byrd
3. Jazz-funk: Miles Davis, Herbie Hancock,
Donald Byrd
4. Eksperimentaalne funk: George Clinton
(Parliement/Funkadelic)
12
60-ndatelesitasid funk´i põhiliselt siiski pigem
ansamblid kui solistid: Meters (New Orleans),
Bar Kays, Ohio Players, Isley Brothers, Kool
& The Gang, Rufus.
Funk andis muusikalise baasi 70ndate disco-
muusikale.
13
PSÜHHEDEELIA
Kümnendi vältel toimus nihe vokaalse ja
instrumentaalse muusika vahekorras.
Toimusid hipiliikumised, eksperimendid
muusikas ja kontserdi vormiga, tarbiti
uimasteid. Publiku väärtushinnangud
muutusid.
Tekkisid uued stiilid: folk-rock, country rock,
hard rock, art rock, jazz rock, symphonic
rock.
14
ROCKMUUSIKA
Olemuselt hübriidvorm valgest ja mustas
muusikast.
Põhilisel valgenahaliste pärusmaa
Idee poolest on rock niisugune kultuur, mida
inimesed loovad iseendile. Demokraatlik,
idee kohaselt mittemanipuleeritav.
Rock mitte niivõrd ei mõjuta teisi stiile,
kuivõrd kasutab nende elemente.
Jim Morrison, Ray Davies, Jack Bruce, Pete
Brown, Eric Clapton, John Phillips 15
Muusika 1970ndatel
16
POP-REVIVAL
ROCKMUUSIKA
a) Prog-Rock
b) Heavy Metal/Hard Rock
DISCO
17
70ndate üldiseloomustus:
Täiskasvanurocki ja -popi teke (Adult Rock), tarbijad
eelmiste põlvkondade teismelised. Mahenemine.
Muusikabisnesi aastane kasvutempo küündib kuni 25%-
ni.
Muusikat hakatakse käsitlema järjest enam kui "toodet";
ehk siis valik "alternatiivseid tooteid igale maitsele".
Helitehnika areng (parema kvaliteediga heliplaadid ja
FM-raadio) mõjutab oluliselt pop/rockmuusika kõla ja ka
vormi.
UUED STAARID: David Bowie, Elton John, Bruce
Springsteen, Rod Stewart, Stevie Wonder, Barry
Manilow, Billy Joel
18
POP-revival
produtsentide tähtsuse kasv pop-turul
puhas meelelahutus vastukaaluks 60ndate lõpu
tõsidusele
UK: Rubettes, Sweet, Slade, Suzy Quatro, ELO,
Showaddywaddy, David Essex, Bay City Rollers
(teen-pop), New Seekers, Osmonds (teen-pop),
· US: Steely Dan,
· Mujal: ABBA-"Honey, Honey"
19
Rockmuusika
Üks olulisemaid muusikasuundi kogu oma
mitmekesisuses ja stiilirikkuses,
· Intellektuaalne rock (Prog-Rock)
· Soft Rock (Adult Rock)
· Heavy Rock (Heavy Metal)
· Pop metal (pomp rock)
· Country Rock
· Alternative Rock
20
Prog-Rock
Eelkõige inglise ansamblite pärusmaa.
Kümnendi alguses enamikul edetabelites
väga edukaid albumeid nii Inglismaal kui ka
USA-s.
Esitajad: Pink Floyd, King Crimson, Genesis,
Emerson Lake & Palmer, Yes, King Crimson,
Yethro Tull, Moody Blues, Van Der Graaf
Generator, Gentle Giant, Mike Oldfield.
21
Proge hiilgeaeg
PINK FLOYD ­ Eclipse
Roger Waters
Plaat "Dark Side Of The Moon" on
intellektuaalse rockmuusika tipphetk 70ndatel
ja Pink Floydi selle nähtuse üheks edukaimaks
esindajaks. Plaati on saatnud läbi mitme
kümnendi ka väga suur müügiedu.
22
Heavy Metal/Hard Rock
60ndate lõpu blues-põhjalise hard-rock'i jätk.
UK: Led Zeppelin, Deep Purple, Black
Sabbath, Uriah Heep.
US: Blue Cheer, Iron Butterfly, Blue Oyster
Cult (enamik neist hipipsühhedeeliast
mõjutatud) Aerosmith.
23
Pop-metal: (staadionirock) Foreigner, Toto, Journey,
REO Speedwagon, Boston
Soft Rock: eelkõige US nähtus, kuid levis kogu
maailmas. Edukaim: Fleetwood Mac (inglise
ansambel, mis tegi edukaimad plaadid USA-s),
Carpenters, Carole King.
Country Rock: levis kogu maailmas märksa laiemalt
kui US country. Esitajad: Eagles, Little Feat, Poco,
Allman Brothers. Lynyrd Skynyrd, Linda Ronstadt,
Jackson Browne
Alternatiivrock: kuni 70ndate teise pooleni
eksisteeris väikestes klubides ­ underground.
Päevavalgele tuli kümnendi lõpus. Esitajad: Knack,
Cars, Cheap Trick, Blondie, Richard Hell, New York
Dolls, Sex Pistols, Clash, Damned 24
DISCO
Stiili algus USA-s kümnendi alguses.
Põhilised lätted Philly Sound ja New Yorgi
latino-soul. 1970ndate teisel poolel
vallandus tantsubuum, mis hõivas kogu
Läänemaailma.
25
Disco kui kümnendi teise
poole domineeriv popmuusika:
R&B disco (põhiliselt US, baseerus funk & soul
traditsioonil).
Eurodisco (Mandri-Euroopa konveiertooted, rütmiliselt
lihtsamad), produtsendid domineerivad: Frank Farian,
Giorgio Moroder; ansamblid: Boney M, Eruption,
Cerrone.
Funk-disco (püsis ka üle disco kadumise hetke, kuna oli
mõeldud eeskätt tantsumuusikaks mustadele) Earth
Wind & Fire, Kool & The Gang, Chic, Commodores.
26
1978 disco-film "Saturday Night Fever". Disco
kõrgaasta.
1980 oli disco juba kadunud, kuid anti tõuge
house-muusika tekkeks.
Disco tuli retronähtusena taas populaarseks
1990ndatel koos house-muusika
esilekerkimisega.
27