Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Maavärinad ja nende poolt maailmas tekitatud kahjud aastatel 2000 – 2011 (0)

3 KEHV
Punktid

Esitatud küsimused

  • Miks ja kuidas tekivad maavärinad?

Maavärinad ja nende poolt maailmas tekitatud kahjud aastatel 2000 – 2011
Marko Meimer
Audentese e-gümnaasium
Tallinn, 2013
Miks ja kuidas tekivad maavärinad?
Teadlane S. Richter on kindlaks teinud, et 90% kõigist maavärinatest on seotud mäestike tekkega Vaikse ookeani ümber ning Vahemere mäestikuvööndis. 
Maapinnal on kohti, kus ei möödu päevagi ilma märgatavate maa-aluste tõugeteta. Ent enamikus maailma paigus esineb maavärinaid suhteliselt harva.
Maa sisemuse pidev liikumine paneb Maa värisema, võpatama ja võnkuma. Kord on tõuked nõrgad, kord tugevad. Pinna- ja sügavtõuked häirivad maakoort. Need nn. tektoonilised liikumised põhjustavadki maavärinaid. Maavärinaga ei kaasne ainult üks tõuge . Peatõukele eelneb eeltõuge ja järgnevad järeltõuked. Kohta, kus maavärin tekkis nimetatakse maavärina koldeks. Koldes tekib murrang, millele järgneb äkiline ja väga kiire suurte maamasside liikumine. See äkiline nihe põhjustabki maakoore järske nihkumisi Maa pinnal. Tavaliselt on maavärinat tunda suhteliselt väikesel maa- alal, aga see võib haarata ka tohutu suuri piirkondi. 
Maavärinad tekivad äkki, toovad endaga kaasa hukatust ja purustatust, sisendavad hirmu ning on jätnud vanadesse legendidesse eriti sügavad jäljed. 
Maavärina tugevuse mõõtmiseks on kaks moodust. Richteri skaala järgi saab mõõta seismiliste lainete tugevust, Mercalli skaala abil määratakse maavärinate poolt inimesele tekitatud kahjustuste suurust.
1 pall- Väga nõrk maapinna kõikumine, registreeritav ainult aparaatidega.
2 palli- Kõikumist tunnevad vaid vähesed inimesed (hoonete kõrgemail korrustel).
3 palli- Kõikumist tunnevad vähesed inimesed, rippuvad esemed hakkavad võnkuma.
4 palli- Kõikumist tunneb enamik inimesi, aknaklaasid ja lauanõud klirisevad.
5 palli- Rippuvad esemed hakkavad tugevasti võnkuma, magajad ärkavad.
6 palli- Hoonetele tekivad kerged vigastused, krohv praguneb.
7 palli- Krohv lõheneb ja variseb tükati maha, seintesse tekivad praod .
8 palli- Seintesse tekivad laiad lõhed, korstnad ja mälestussambad varisevad.
9 palli- Kivihoonete seinad ja laed purunevad.
10 palli- Enamik hooneid variseb, pinnasesse tekivad kuni meetri laiused lõhed.
11 palli- Maapinda tekib rohkelt lõhesid, mägedes toimuvad varingud ja maalihked .
Maavärinad ja nende poolt maailmas tekitatud kahjud aastatel 2000 – 2011
2000. aasta suurim maavärin toimus Sumatras, Indoneesias. Maavärina tugevuseks mõõdeti 7,9 magnituudi . Selle tagajärjeks oli 103 inimese surm ning 2174 inimest sai vigastada. Peale peamist maavärinat oli veel 730 järeltõuget.
2001. aasta jaanuarikuus toimus Indias maavärin, mille tugevuseks oli 7,7 magnituudi. Maavärina tõttu suri umbes 20 000 inimest ja vigastada sai 166 001 inimest. Lisaks hävitas maavärin 400 000 inimese kodu, mille tõttu jäi umbes 600 000 inimest ilma koduta . Mitmed tähtsad ja ajaloolised hooned said kahjustada, näiteks Swaminarayan tempel ja Prag Mahali kindlus . Kahju hinnati üle 5,5 billioni USA dollari.
2002. aasta 3. ja 25. märtsil toimus kaks maavärinat Hindu Kushis, Afganistanis. Esimese maavärina tõttu sai surma 166 inimest ja teise järel hukkus natuke üle tuhane inimese. Kahe maavärina tulemusena sai vigastada tuhandeid inimesi ning üle 300 maja hävines täielikult. Esimese maavärina tugevuseks mõõdeti 7,4 magnituudi ja teise maavärina tugevuseks oli 6,1 magnituudi.
2003. aastal leidis aset Iraanis 6,6 magnituudine maavärin, mille tõttu hukkus 26 271 inimest ja vigastada sai üle 30 000 inimese. Pärast maavärinat pakkus USA otsest humanitaarabi ja vastutasuks nõudis USA, et Iraan järgiks Rahvusvahelise Aatomienergia Agentuuri lepingut. 60 riiki pakkus abi Iraanile ning 44 riigist saadeti töötajaid, et abistada Iraani päästeoperatsioonidel.
2004 aasta 26ndal detsembris toimus selle kümnendi kõige ohvriterikkam ning suuruselt kolmas maavärin pärast 1900ndat aastat. Maavärina epitsenter asus India ookeanis ning maavärina tugevuseks oli 9,1 magnituudi. Selle tulemusena tekkis vägagi võimas tsunami , mis tabas kõige tugevamini Sri Lankat, Indiat ja Taid . Tsunami lained olid umbes 30 meetrit kõrged ning need ulatusid kuni Aafrikani välja. Selle maavärina tõttu hukkus üle 230 000 inimese ning seda loetakse kõige ohvriterikkamaks looduskatastroofiks.
2005. aasta suurim maavärin toimus Kashmirris, Pakistanis. Selle maavärina tõttu hukkus üle 100 000 inimese ja umbes 138 000 inimest sai vigastada. Lisaks veel 3,5 miljonit inimest pidid oma elamiskohta vahetama, kuna nende kodud hävisid maavärina tõttu. Maavärina tugevuseks oli 7,6 magnituudi ning kahjude ja probleemide lahendamiseks kulutati 5,4 billionit USA dollarit.
2006. aasta mais leidis aset 6,2 magnituudine maavärin Javas , Indoneesias. Lisaks oli veel kaks järeltõuget, esimene oli 4,8 ja teine oli 4,6 magnituudi. Maavärina tõttu hukkus 5782 inimest ja vigastada sai üle 36 000 inimese. Umbes 135 000 maja sai kahjustada ning 1,5 millionit inimest jäi koduta. Väidetavalt oli kodude hävimise ja inimeste surma põhjuseks ka see, et majad olid kehvasti ja odavast materialist ehitatud.
2007. aasta augustis tabas Peruud tugev maavärin, mille tugevuseks mõõdeti 8 magnituudi. Inimesi hoiatati isegi tsunami eest, aga õnneks tsunamit ei tekkinud. Vigastada sai 1366 inimest ning 519 inimest hukkus. Paljud pered jäid oma kodust ilma ning enamus neist elavad siiamaani seetõttu telkides või ajutises elamus.
2008. aasta suurim maavärin oli Sichuanis, Hiinas. Maavärina tugevuseks oli 8 magnituudi ning selle tagajärjed olid kohutavad. Hukkus 69 195 inimest, kadunuks jäi 18 392 inimest ja vigastada sai 374 643 inimest. Üle 4,8 millioni inimese jäi ilma koduta ning ligikaudu 15 miljoni inimese elu mõjutas see maavärin. Hiina valitsus eraldas 146,5 billionit dollarit, et taastada maavärina poolt tekitatud kahju kolme aasta jooksul.
2009. aasta septembris toimus Indoneesias maavärin, mille tugevuseks oli 7,9 magnituudi. Hukkus umbes 1100 inimest ja vigastada sai ligikaudu 2000 inimest. Sajad majad said kahjustada ning maavärinat oli tunda sadade kilomeetrite kaugusel epitsentrist, näiteks Singapuris, Jakartas ja Malaisias .
2010 aastal toimus maavärin Haitil, mille tugevuseks oli 7 magnituudi. Hukkunute arvuks arvati natuke üle 200 000 inimese. Kõige rohkem sai kannatada Haiti pealinn Port-au- Prince , mis muutis linna rusuhunnikuks. Hävisid isegi parlamendihoone ja presidendipalee. Väidetavalt oli veel 52 järeltõuget, mis olid tugevamad kui 4,2 magnituudi.
2011. aasta märtsis tabas Jaapanit üks läbi aegade kõige tugevamaid maavärinaid. Maavärina tugevuseks mõõdeti 9,0 magnituudi. Hukkus 15 883 inimest, kadunuks jäi 2643 inimest ja vigastada sai 6150 inimest. Toimus 160 järeltõuget, millest 22 oli üle 6 magnituudi ning maavärina tõttu tekkis 10 meetri kõrgune tsunami. Neli maavärina epitsentrile kõige lähemal olnud Jaapani tuumaelektrijaama suleti. Kahest tuumajaamast lekkis ka radioaktiivsust otse atmosfääri.
Kasutatud kirjandus:
http://earthquake.usgs.gov/earthquakes/eqarchives/year/byyear.php
http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/maavarinad.ht m
http://en.wikipedia.org/wiki/2000_Sumatra_earthquake
http://en.wikipedia.org/wiki/2001_Gujarat_earthquake
http://en.wikipedia.org/wiki/2002_Hindu_Kush_earthquakes
http://en.wikipedia.org/wiki/2003_Bam_earthquake
http://en.wikipedia.org/wiki/2004_Indian_Ocean_earthquake_and_tsuna mi
http://en.wikipedia.org/wiki/2005_Kashmir_earthquake
http://en.wikipedia.org/wiki/May_2006_Java_earthquake
http://en.wikipedia.org/wiki/2007_Peru_earthquake
http://en.wikipedia.org/wiki/2008_Sichuan_earthquake
http://en.wikipedia.org/wiki/2009_Sumatra_earthquakes
http://en.wikipedia.org/wiki/2010_Haiti_earthquake
http://et.wikipedia.org/wiki/2011._aasta_Sendai_maav%C3%A4rin
Vasakule Paremale
Maavärinad ja nende poolt maailmas tekitatud kahjud aastatel 2000 – 2011 #1 Maavärinad ja nende poolt maailmas tekitatud kahjud aastatel 2000 – 2011 #2 Maavärinad ja nende poolt maailmas tekitatud kahjud aastatel 2000 – 2011 #3 Maavärinad ja nende poolt maailmas tekitatud kahjud aastatel 2000 – 2011 #4 Maavärinad ja nende poolt maailmas tekitatud kahjud aastatel 2000 – 2011 #5
Punktid Tasuta Faili alla laadimine on tasuta
Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2016-09-28 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 33 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor pascal Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Maavärinad ja nende poolt maailmas tekitatud kahju aastatel 2000-2011
6
docx

Maavärinad ja nende poolt maailmas tekitatud kahju aastatel 2000-2011

Maavärinad ning nende poolt maailmas tekitatud kahju aastatel 2000-2011 Maarja-Liis Salumäe Audentese e-gümaanisum 2013 Tallinn Maavärinad ja nende poolt maailmas tekitatud kahju aastatel 2000-2011 Maavärin on maapinna lühiajaline järsk kõikumine või rappumine, mis on seismilistest lainetest põhjustatud ning vastavalt tugevusele võivad põhjustada tohutuid kahjustusi ja katastroofe. Maavärina võimsuse hindamiseks kasutatakse Richteri skaalat. Maavärinad võivad toimuda ükskõik kus, kuid ei toimu igal pool sama tihedalt, suurim tõenöosus on maavärina tekkeks seal kus on tektoooniliste laamade liitumiskohad Keskmiselt toimub maal väga tugev

Geograafia
Miks ja kuidas tekivad maavärinad
4
docx

Miks ja kuidas tekivad maavärinad?

MAAVÄRINAD Sissejuhatus Inimkonna algusest saadik on teada, et loodus on pidevas liikumises ja muutumises. Ähvardavate loodusjõudude seast on inimese jaoks kõige hirmsamad maavärinad, mis on alati olnud salakavalateks vaenlasteks kogu inimkonnale. Maavärinad on hävitanud kõigutamatutena näivad mäed ning muutnud maastikku tundmatuseni. Aastatepikkuste vaatluste andmetel toimub aastas Maal keskmiselt 20 katastroofilist maavärinat, nendest 2 ülitugevat, 150 purustavat, 9000 tugevat ning 19 000 nõrka. Samuti toimub miljoneid väikseid maavärinaid, mida tajuvad vaid ülitundlikud seadmed. Maavärinate tõttu on arvatavast hukkunud umbes 15 miljonit inimest, viimastel aastakümnetel on hukkunuid olnud 14 tuhande ringis.

Geograafia
Referaat Maavärin ja tsunaami
20
doc

Referaat Maavärin ja tsunaami

................................................................................................3 Maavärinate mõõtmine............................................................................................................5 Seismograaf.............................................................................................................................7 Kas maavärinaid on võimalik ette ennustada?........................................................................8 Suurimad maavärinad..............................................................................................................9 Maavärinad Eestis.................................................................................................................13 Maavärinad mere all..............................................................................................................15 Kasutatud kirjandus....................................................................................................

Geograafia
Vulkaanid ja maavärinad
6
doc

Vulkaanid ja maavärinad

MAAVÄRINAD referaat Tartu Katoliku Kool Liisa Kivmaa 7.klass 24.11.2007 SISUKORD VULKAANID Sissejuhatus Vulkaani ümber olev maapind Vulkaanide paiknemine Kuumad täpid Kilpvulkaanid Kihtvulkaan Slakikoonus Vulkaanilide negatiivsed pinnavormid Hiidvulkaan MAAVÄRINAD Sissejuhatus Maavärinad üldiselt Väiksed maavärinad Maavärinate põhjused Seismoloogid Maavärinate mõõtmis skaalla Suurimad maaväerinad Vulkaanid Vulkaan on nagu auk maa sees kust see purskab välja vedelas, tahkes ja gaasilises olekus vulkaaniline materjal.Vulkaan on nagu mägi mis on tekkinud sellest, et kõik mis sealt august välja purskab muutub tahkeks. Kõige kõrgem vulkaan Maal on Ojos del Salado Tsiili ja Argentina piiril, kuid kui arvestada ka meres olevat ala

Geograafia
Looduskatastroofid maailmas
9
docx

Looduskatastroofid maailmas.

Uurimuslik töö geograafiast Looduskatastroofid maailmas Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Vulkanism 3. Maavärinad 4. Tsunamid, taifuunid, tornaadod 5. Maalihked 6. Laviinid 7. Kokkuvõte 1. Sissejuhatus Looduskatastroof on loodusliku ohu ­ üleujutuse, keeristormi, orkaani, vulkaanipurske, maavärina, kuumalaine, maalihke, metsatulekahju vms ­ tagajärjel tekkinud finantsiline või keskkonnakahju või inimelude kaotus. Loodusõnnetuste tagajärjed sõltuvad mõjualuse elanikkonna ettevalmistusest ja vastupanuvõimest. Õnnetused juhtuvad üksnes siis, kui

Geograafia
Jaapani katastroof
9
doc

Jaapani katastroof

Jaapani katastroof Referaat Koostaja: Pärnu 2011-04-20 Sisukord Sissejuhatus............................................................................lk1 Miks maavärin tekib..................................................................................lk2 Jaapan...................................................................................................lk3 Maavärin Jaapanis.....................................................................................lk4 Probleemid tuumajaamadega........................................................................lk5 Imelised pääsemised.......................................................................

Geograafia
Jaapan pärast II maailmasõda
23
docx

Jaapan pärast II maailmasõda

Nõo Reaalgümnaasium Jaapan pärast II maailmasõda Referaat Koostaja Aron Alt 12.A Nõo 2011 SISSEJUHATUS Minu referaadi teemaks on Jaapan pärast Teist maailmasõda ja selle teema valisin isiklikel põhjustel, mitte suvaliselt. Jaapan on väga huvitav maa, millel on tõeliselt teistsugune kultuur. Asjaolu teevad veel huvitavamaks jaapani keel, seal valitsev usk ning tema ääretult huvitav ja mitmekülgne ajalugu. Samuti on Jaapan hästi tuntud oma looduskatastroofide poolt. Selle ehtsaks näiteks võiks tuua hiljuti toimunud Sendai maavärina.

Ajalugu
Peruu uudised
33
odt

Peruu uudised

Käisin kogu aeg vihikuga ringi ja kirjutasin sinna iga uue sõna või väljendi. Kui oli mingi seminar, võtsin kaasa sõnaraamatu,» kirjeldab ta keeleõpinguid. Nagu paljud välismaalased, märgib ka Sarmiento, et võrreldes teiste keeltega, mida ta oskab ­ hispaania, inglise, saksa, prantsuse ­, on eesti keel kõige raskem. «Aga mitte võimatu. Tähtis on see, et kui sul on kindel eesmärk, siis sa püüad ja saad.» Pole otsust kahetsenud Nüüd juhendab Sarmiento tudengeid nende bakalaureuse- või magistritöös, on pidanud ka loenguid ja kavatseb kandideerida dotsendiametisse. «Ma pole kunagi oma otsust kahetsenud. Muidugi pean tunnistama, et igatsen Peruu järele. Kahjuks pole selle aja jooksul kordagi sinna saanud. Tahaksin tagasi minna ja vaadata, kuidas seal on asjad arenenud. Kohtuda vanaema, onu ja vanade sõpradega. Aga ma ei läheks sinna elama, tahan siia jääda,» kinnitab Sarmiento.

Geograafia




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun