Keeduklaasi valati vett ja asetati sellesse kõik katseklaasid. Viie minuti pärast valati katseklaasist 1* väävelhape naatriumtiosulfaadi lahusesse katseklaasis 1. Lahused segati kiiresti ja mõõdeti aeg lahuste kokkuvalamise hetkest hägu tekkimiseni. Mõõdeti vee temperatuur. Keeduklaasis oleva vee temperatuur tõsteti 10o C võrra ning korrati katseid teise katseklaaside paariga (2* ja 2). Analoogselt viia läbi katsed kolmanda ja neljanda katseklaaside paariga, kusjuures igakord tõsteti vee temperatuuri 10oC. Katseandmed kanti tabelisse. Katse andmete põhjal koostati graafik. Ordinaalteljele märgiti reaktsiooni kiirus ja abstsissteljele temperatuur. Soovitav mastaap: 10oC 2cm, suurim kiirus 8cm. Saadud tulemuste koostati järeldus. Katseklaaside nr- Katse temp. oC Aeg t, s Reaktsiooni kiirus 1/t, s- 1 d
Mulgimaalt. Mitmeltpoolt Eestist kogutud andmetes kirjeldatakse, et tangu puder keedeti ikka kartulitega, keetmisel piima juurde ei pandud aga söödi ikka piimaga ja putru keedeti ikka nii, et järgnevateks päevadeks ka jäi. Järgmisel päeval valmistati ka mulgi pudrust suppi (kartuli tangu supp) (ERM KV104, lk 747). Vanal ajal ei keedetud Eestis igaks päevaks uut toitu, rääkimata igast toidukorrast. Uut värsket toitu keedeti kuni 20. sajandi neljanda veerandini vaid 1-2 korda nädalas, muul ajal toitu soojendati. Ka mulgi putru keedeti valmis suuremal hulgal, mida järgnevatel päevadel soojendati. Järgmisel päeval valmistati ka mulgi pudrust suppi (kartuli tangu suppi). Näiteks on ERM-i ülestähendustes kirjas, et 1959 aastal Tipu külas Kõpu vallas keedetakse üsna tihti tangu kartuli putru ja söömisel võetakse kõrvale hapupiima ( ERM, EA68, lk 122-166). ERM-i ülestähendustes 1978.aasta suvel kirjeldatakse
iluuisutamise paarissõidus. Meie esimene murdmaasuusataja taliolümpial oli Vello Kaaristo, kes Garmisch-Partenkirchenis sõitis 18 km ja 50 km distantsil. Olümpia kiiruisutamise rajal võistles kümnekordne Eesti meister Aleksander Mitt. XI suveolümpiamängud, Berliin 1936 Eesti sportlasi oli võistlemas 39. Jällegi oli meil medalite rohke aasta. Lisaks võitjatele olid edukad ka: Kalevi Kotkas, kes võistles Soome värvides ja sai neljanda koha, sõudmises oli Austraalia au kaitsmas meie mees Leonard Einsaar. Edgar Puusepp sai neljanda ja Evald Sikk kuuenda koha maadluses. Kergejõustikus Arnold Viiding ja Koit Annamaa jäid kaheksandaks. VI taliolümpiamängud, Oslo 1952 Eestlastest võttis osa ainult Juku Pent ja temagi võistles Saksamaa riigi heaks 50km suusatamises. XV suveolümpiamängud, Helsingi 1952 Eestlased võistlesid NSV Liidu lipu all. Vabamaadluses sai Helsingi olümpial neljanda koha August Engla, Edvin Vesterby
keskkohast liikudes vasaku külje poole. Keeratakse keemilise loki rull. Eraldatakse kaheksas rulli mõõdu järgi juuksesalk. Kaheksas juuksesalk eraldatakse seitsmendast rullist kuni vasaku külje juuksekasvupiirini. Keeratakse keemilise loki rull. Neljanda rullirea keeramine: Rulle keeratakse analoogiliselt teise rea eralduste järgi. Alustades juuksesalgu eraldamist A-telje juurest. Viienda rullirea keeramine: Rulle keeratakse analoogiliselt kolmanda rea eralduste järgi. Kuuenda rullirea keeramine: Rulle keeratakse analoogiliselt neljanda rea eralduste järgi. Keemilise loki rullid peavad pea külgedel asetsema verikaalselt.
Kui ta aga peab väljakult lahkuma diskvalifitseeriva vea tõttu või kui ta ei saa treenerina jätkata vigastuse tõttu, siis võib treenerina jätkata mängija, kes asub kapteni kohustesse. Treener peab määrama vabaviskaja kõigil neil juhtudel, kus vabaviskaja ei ole määratletud antud reeglitega. Mänguaeg, viigiline seis ja lisaajad Mäng koosneb neljast (4) kümneminutilisest perioodist. Kahe (2) minutilised mänguvaheajad on esimese ja teise ning kolmanda ja neljanda perioodi vahel ning iga lisaaja ees. Poolajal on vaheaja kestuseks viisteist (15) minutit. Kahekümne (20) minutiline mänguvaheaeg peab olema enne mängu ametlikku algust. 8 Mänguvaheaeg algab: kakskümmend (20) minutit enne mängu ametlikku algust; siis kui kõlab perioodi lõppu tähistav signaal. Mänguvaheaeg lõpeb:
48.Võrdle verekiirust veresoontes. Soonte keskel on vedeliku kiirus kiireim, toru seinte läheduses aeglasem. 49.Mida nimetatakse hüdrauliliseks takistuseks? Vedeliku mõjul toimuv takistus. 50.Kui suur on veresoonte hüdrauliline takistus? Valem. R = 8l/²r4 51.Poiseuille'i seadus. Mida nim. rõhugradiendiks? Poiseuille seaduse järgi vedeliku ruumala, mis läbib ristlõiget , on võrdeline rõhugradiendiga, toru raadiuse neljanda astme ja aja korrutisega ning pöördvõrdeline vedeliku sisehõõrdteguriga. Rõhugradient on rõhkude vahe jagatud l'ga: (p-p1)/l 52.Mis juhtub voolutugevusega, takistusega veresoone raadiuse suurenemisel? Kui raadius kahekordistub, siis voolutugevus suureneb 16 ja takistus väheneb 16 korda. 53.Pidevuse võrrand. Bernoulli võrrand. Pidevuse võrrand: Bernoulli võrrand: p + ½*v2 + gh = const 54.Millise kiirusega levib pulsilaine? 5 - 10 m/s 55
ülemvõimu ajal peaaegu täielikult PõhjaAafrika ja VäikeAasia kristlikud kogudused. Polüteistlike usundeid koheldi aga palju karmimalt, näiteks Indias hävitati hindustlikke templeid. Islami peasuunad Islami usulahud ei ole alati tekkinud puhtreligioossel pinnal, lahkarvamuste põhjused on olnud ka poliitilised ja rahvuslikud. Pärast Muhamedi surma toimus juba 650. aastatel esimene Islami lõhenemine sunniitideks ja suiitideks. Eriarvamuste ja võimuvõtluse põhjuseks sai neljanda kaliifi määramine. Sunniidid: muhameeldaste hulgas umbes 90 %. Nad tunnistavad nelja esimest kaliifi ja nende järeltulijaid. Nende arvates võib kaliifi küll valida, kuid soovitatavalt Muhamedi enda suguvõsast. Sunniidid peavad ennast õigeuskliku Islami esindajateks, kuna järgivad koraani kõrval ka surnat, millesse kuuluvad pärimused Muhamedi toimimisviisidest. Ühetgi hilisemat ilmutist nad jumalikuks ei tunnista.
ja meeldis ka kuningale (Louis IV) ning seejärel kuulus Moliere´ile kuninga soosing. Kuid oma järgnevate komöödiate julge satiiriga vihastas Moliere vanameelseid ja vaimulikud ringonnad välja ning Päiksekuninga poolehoiust hoolimatta sai ta loa ühe oma kuulsaima näidendi ,,Tartuffe" lavastamiseks alles pea viie aasta pärast. Teda kritiseeriti, rünnati ja laimati pidevalt. 1660. aastate keskel, loomingu kõrgperioodil, algas Moliere´il kopsuhaigus. Ta suri näidendi ,,Ebahaige" neljanda etenduse järel, milles ta ise näitlejana kaasa mängis. LOOMING Kümmekonna aastaga kirjutas Moliere hulga suurepäraseid komöödiaid, mida mängitakse teatrites edukalt tänapäevani. 1661-1673 ,,meeste kool", ,,naiste kool", ,,tartuffe", ,,don juan", ,,misantroop", ,,ihnus", ,,ebahaige" Moliere peegeldas oma näidendites omaaegse Prantsusmaa elu ja kombeid, ta tegi seda kriitiliselt, kasutades satiiri. Ta pilkab peenutsevat aristokraatlikku seltskond,
Mare Balticum" ,,Periheil" (Ingi). On kirjutanud ka näidendeid ja emigratsioonis ilmus mälestusraamat ,,Päike ja jõgi" 1951 Luulet iseloomustab : sisekonfliktsus, meelelisus, hingelisus, ületundlikkus; naine on tõstetud lausa jumalaema seisusesse, peetakse kõige musikaalsemaks luuletajaks. 8) Juhan sütiste elu ja looming Juhan Sütiste 1899-1945. Johannes Schütz(kuni 1936). Sündis 28. detsembril 1899 Tartu lähedal Kure metsatalus pere viimase neljanda laosena. Isa oli puussepp. Kloisid tartu agulisse. Pidi maast madalast ise raha teenima (suvel karjas, talvel ajalehepoiss). 1912 lõpetas algkooli. Jätlas õpinguid Tartu õhtukoolis, lõpetas Õhtugümnaasiumi. Oli kellassepa õpipoisiks. 1923-1931 õppis TÜ-s eesti keelt ja kirjandust. Oli väga hea joonsitaja ja sportlane. Võitis 1927 Rooma üliõpilaste olümpiamängudel odaviskes 1 koha. Reisis palju. 1938 Draamateatris dramaturg. 1940 arreteeriti, veetis 1 aasta vanglas
WILLIAM SHAKESPEARE `` HAMLET`` Teose tegevus toimub 12.sajandil Taanimaal Helsingöri lossis . Autor kirjeldab tegevuspaiku suhteliselt üksikasjalikult . Enamus tegevustikust toimubki Helsingöri lossis . Autori kirjelduste järgi on võimalik väga hästi endale ette kujutada , kuidas kõik võiks välja näha . Iga tseeni alguses on kirjeldatud lühidalt, kus tegevus toimub ja milline tegevuspaik välja näeb . Toon ka näite neljanda tseeni sissejuhatusest : Kuninganna tuba; rippvaibad, ühel seinal kuningas Hamleti ja Claudiuse pildid ; istmed ja voodi . Just nii oligi igal tseenil lühike ja kokkuvõttev paigakirjeldus. Esimeses vaatuses : Kuninga ihukaitseväelased näevad öösel vaimu , kes on väga nende kadunud kuninga moodi . Peale pikka arutelu otsustavad ihukaitseväelased vaimust siiski ka noorele Hamletile rääkida . Nii räägibki Hamleti sõber Horatio Hamletile tema isa vaimust ,
valkudele iseloomulikke aspekte ja nende tähtsust Homo Sapiens Sapiens-i organismi regulatsioonis kirjeldades täpsemalt valke, nende struktuuri, nende klassifitseerimist ja nende tähtsust meie elus. Esimeses peatükis käsitleti täpsemalt valkude koostises olevaid aminohappejääke ja neid siduvaid peptiidsidet. Teises peatükis on uuritud valkude erinevaid struktuure, tuues eraldi välja kõik valgu struktuurid alates esimese järgu struktuurist ehk primaarstruktuurist ja lõpetades neljanda järgu struktuuriga ehk kvaternaarstruktuuriga. Kolmandas peatükis käsitletakse valkude klassifitseerimist, uurides selle enim kasutatavat süsteemi- struktuurset klassifitseerimist. Neljandas peatükis on välja toodud tähtsaimad valkude ülesanded inimorganismis s.h ensümaatiline, struktuurne ja kaitsefunktsioon. Referaadis esitatud materjali põhjal võib väita, et bioorganismid ei suuda talitleda ilma valkudeta ja nende olemasolu on üks faktoritest, miks bioorganismid eksisteerivad.
aastal, suri vaid kolmeaastasena, noorim poeg Theodor (1896-1980) jäädvustas end eesti kultuurilukku aga filmioperaatori ja -lavastajana. Arvestatavaid mõjutusi Oskar Lutsu vestmisande ja sünnipärase huumorimeele väljakujunemisel on andnud vaimuerksam emapoolne Jobsode suguvõsa. Eriti, aga kirjaniku vanaema Triino, kes oli hea muinasjutuvestja. Vanaisa Mardilt oli poiss kuulnud aga pajatusi päris- ja teoorjuse ajast. Lutsu lapsepõlv möödus Palamuse kirikualevis, kuhu koliti Oskari neljanda eluaasta paiku. Lutsud elasid Palamusel esialgu kehvas üürikorteris, hiljem enda ehitatud veskis järveäärses majas. Siin puutus Oskar maast-madalast kokku maa- ja alevikurahvaga, nende kõnekeele kujukuse ja rikkusega, millele andsid hiljem lisa Tartu tagahoovid ja apteegid. Oskar Lutsu koolitee algas 1894.aastal Änkküla külakoolis. 1895.aastal astus ta Palamuse kihelkonnakooli, kus ta käis aastani 1899. Sama aasta sügisel sai Oskarist 2.klassi õpilane
ehitama hakata. Kolmanda aasta kevadel alustati uute kambrite ehitamisega. Suvel tegid heinatööd Juss ja Mari. Mari lõõpis pidevalt Jussiga ja Juss lubas endale nööri kaela panna, seda ta läksi tegema, aga Mari tuli ja rääkis ta ära. Terve suvi nähti tööga vaeva ja sügiseks saadigi esimesed kambrid püsti. Sügisel sündis ka uus laps, jällegi tüdruk. Talvel saadi teada, et Juss ja Mari plaanivad koos elama hakata, ning sauna elama minna. Neljanda aasta suvi möödus nagu eelmisedki, Juss rügas tööd ja Mari oli perenaisel abiks, nii lubati olla vähemalt talveni. Suvel aga juhtus nii, et eespere karjamaad olid vee alla läinud, alguses ei teatud mille pärast see nii võis olla, tehti ju kraavid, et vesi saaks ära liikuda. Tuli välja, et Pearu oli omale poole tammi ette teinud, et tema maad saaksid natuke aega vee all olla, aga andresele see ei meeldinud, kuna ka tema karjamaad olid seetõttu vee all
1999. aasta 1. juunist on ta UNICEF-i hea tahte saadik. Eraelu Maarja elab Tallinnas. Tal on olnud lähem suhe laulja Koit Toomega, praegu on Maarja elukaaslane muusikaprodutsent Fred Krieger. 4 Eda-Ines Etti Eda-Ines Etti (artistinimega Ines; sündinud 26. mail 1981 Haapsalus) on eesti laulja ja telesaatejuht.Aastal 2000 esindas ta Eestit Eurovisiooni lauluvõistlusel, saavutades neljanda koha. Elulugu Eda-Ines Etti sündis 1981. aastal Haapsalus ema Tiina ja isa Avo perekonda, kuhu lisaks kuuluvad vend Ivo ja poolõde Kristel. Paar aastat hiljem kolis pere elama Väike-Maarjasse, kus Ines hakkas osa võtma kohalikelt lauluvõistlustelt, saavutades tihti auhinnalisi kohti. Eda-Ines on lõpetanud Väike-Maarja gümnaasiumi ja lisaks Rakvere muusikakooli klaveri erialal. Muusikaline karjäär
kirja märgid sõnade foneetilisi koostisosi (kaas- ja täishäälikuid), selle asemel kujutab iga märk üht sõna tervikuna. Kirju, mis ei esita sõnade foneetilisi komponente, vaid koosnevad terviksõnu esindavatest märkidest, kutsutakse logograafilisteks ehk mõistekirjadeks, niisuguste kirjade märke aga logogrammideks. Vanade sumerite logograafilisi (ja piktograafilisi) sümboleid mõistetakse enamasti kaunis halvasti. Neljanda aastatuhande lõpuks eKr oli sumeri kirjas tekkinud juba foneetilisi elemente. Ülemineku põhjustas see, et sumeri kirjutajad hakkasid ära kasutama sõnade foneetilist sarnasust. Silpe tähistavate märkide kasutuselevõtt muutis kirja osaliselt foneetiliseks ehk teisisõnu, märkidega hakati kirjutama teatud kaashäälikute ja täishäälikute ühendit. Sumeri kirjutajad kasutasid silpmärke ehk süllabogramme mitmel viisil. Nad
Diana Templis. 12 septembril 1908. aastal abiellusid nad St. Margaret'is Westminister'is. Märtsis 1909. aastal kolis paar majja aadressil 33 Eccelseston'i väljak. Nende esimene laps, Diana, sündis Londonis, 11. juulil aastal 1909. Peale rasedust kolis Clementine Sussex'isse, et taastuda. Diana jäi Londonisse koos enda lapsehoidjaga. 28. mail aastal 1911 sündis nende teine laps Randolph. Nende kolmas laps Sarah sündis 7. Oktoobril 1914 aastal. Clementine sünnitas ka neljanda lapse, Marigold Frances Churchill'i, 15. Novembril 1918. aastal, 4 päeva peale esimese Maailmasõja lõppu.3 3 http://www.historylearningsite.co.uk/winston_Churchill.htm Sõjaväes teenimine Peale seda kui Winston Churchill lahkus Harrow'ist aastal 1893, astus ta Kuningliku Sõjaväe Kolledzisse Sandhurstis. Sissesaamiseks kulus kolm katset. Ta soovis saada pigem ratsaväkke, kui jalaväkke, kuna ratsaväes oli varustuse vajadus väiksem ning ei olnud matemaatika õppimise kohustust
Järvamaa Kutsehariduskeskus Külli Mäeumbaed KM 1 MICHAEL JACKSON Referaat Türi 2010 Sisukord Pisut lapsepõlvest ........................................................................................................................ 3 Aastad 80.ndad ............................................................................................................................ 4 Lepingud, abielud ja veel palju olulist üheksakümnendatest aastatest ........................................... 5 Edu täis aastad 2001-2005 .............................................................................................................. 6 Viimased 3 kuulsusrikast eluaastat ................................................................................................. 7 Pildigalerii M. Jacksonist läbi aegade ...................................................
mis on ka õige vastus. Kolmandale küsimusele (Mis saadetes on ta esinenud?) vastas üks täiskasvanu õigesti, kes oli kõigile ülejäänudele küsimustele valesti vastanud ning üks 10-13 vanusegruppi kuulunud tüdruk valesti. Poiss, kes kuulus samasse vanusegruppi nagu tüdrukki, teadis kahte saadet, kus Gordon Ramsay on osalenud, need olid ,,MasterChef" ja ,,Hell´s Kitchen". Teised teadsid ainult ühte vastuse varianti ,,MasterChef". 5 inimest teadsid neljanda küsimusele (Mitu auhinda on ta kokkamises kokku saanud?) õiget vastust, mis oli 15. Nende sekka kuulus üks täiskasvanu, 2 14-15 vanusegrupi noorukit ning 2 10-13 aastastest last. Siinkohal mainiksin ära, et küsitlus koosnes ainult küsimustest. Vastajatel vastuste variante ees ei olnud. Nagu eeldasin, teadsid peaaegu kõik küsitletud, kes on Gordon Ramsay. Neljandas ja viiendas küsimuses esines eksimusi rohkem. Eeldasin, et täiskasvanud teavad temast
aastal keiser Vespaisianuse käsul. Avamispidustused aga peeti juba järgmise keisri Tituse valitsusajal 80. aastal. Roomlased kasutasid ehituses tellinguid ja metallsõrestikke ja enda leiutatud betooni. Ellipsikujulise põhiplaaniga peaaegu 50 m kõrguse välisfassaadiga neljakorruseline Colosseum oli 188 m pikk ja 156 m lai hiigelhoone, kuhu mahtus 50 000 vaatajat. Kolmel esimesel korrusel oli 20 kivist pingirida. Neljanda korruse istmed olid puust ja seal oli 240 mastipuud, mille külge sai kinnitada köite abil vaatajaid kaitsva tohutu suure päikesepurje. Rõdud ja istmeread tõusid astanguliselt. Keisri ja tähtsamate isikute istekohad olid areenile lähemal, lihtrahvas istus kõige kõrgemal. 80 avalikku sissepääsu võimaldasid hoonesse kiiresti sisenda ja väljuda. Keisril oli eraldi sisepääs. Areeni puupõrand oli liivaga kaetud. Dekoratsioonid tõmmati üles plokkide abil
Jällegi kaotas ta aga Prantsusmaa lahtiste finaalis Rafael Nadalile. Muide seda teist aastat järjest. Pärast kaitses ta edukalt oma tiitlit Wimbledonis, kus alistas finaalis Rafael Nadali. Ta kordas sellega Björn Borgi rekordit. Selleks oli muide viis järjestikku Wimbledoni tiitlit. Siis ta võitis Masers Seriesi turniiri Cincinnatis, kus finaalis alistas James Blakei. Ja siis kaitses ta oma tiitlit USA lahtistel, kus finaalis alistas serblase Novak Djokovici. Siis võitis Federer oma neljanda Masters Cupi tiitli. Ta võitis jällegi kolm Suurt Slämmi. 2008 Federer alustas aastat jõudmisega poolfinaali Austraalia lahtistel. Tal oli muide cäga raske teekond sinna. Kui ta pidi kolmandas ringis alistama ühe Serbia tennisisti viies setis. Poolfinaalis kaotas ta Novak Djokovicile. Siis läks Federer Dubaisse, kuid kaotas kohe seal. Indian Wellsis kaotas ta poolfinaalis. Ja Miami turniiri veerandfinaalis. Federeri põrumise põhjuseks oli haigus. Nüüd osaleb Federer turniiri Estorilil
MAALIKUNSTI AJALOOST SISSEJUHATUS Inimesed on juba kaugetest aegadest peale püüdnud luua ilu enda ümber. Muistsetest aegadest ja kadunud rahvastest teame palju tänu nende poolt loodud kunstile. Kunst peegeldab inimeste töid ja tegemisi, uskumusi ja maailmanägemist. Maalikunst on üks kunsti alaliik, mille väljendusvahendid on värv ja kahemõõtmeline kujutamispind, värvi kantakse pinnale harilikult pintsliga. Olulised on joonistus, heleda-tumeda ja valguskäsitlus, perspektiiv, faktuur ja kompositsioon, mis seob kujundite osad ja väljenduselemendid kunstitervikuks. Ajaloo jooksul on kunst (sealhulgas ka maalikunst) pidevalt muutunud. Eristatakse erinevaid kunstistiile ja kunstivoole, mis iseloomustavad mingi ajastu kunstile iseloomulikke jooni. KOOPAMAALID Maalikunsti alguseks võib pidada noorema paleoliitikumi (u. 40 000 10 000 a. e.m.a.) koopamaale. Tuntuimad on Altamira koopamaalid Põhja-Hispaanias. Tolle aja kütid pidasid jahti...
meenutamiseks Paides ametisse nimetaud juba viis aastat, lasevad kunagiste ametivendade auks taevasse ka ,,aupaugu" ehk muistse kombe kohaselt neli põlevat vibunoolt. Peale pidulikku võimu üleandmise tseremooniat heisatakse öösel Paide keskväljaku lipuväljakul ka Paide nelja kuninga lipp ning raekoja seinale kinnitatakse kuninglik sõnum linnarahvale. Jõuludel peetakse erinevaid üritusi, jumalateenistusi näiteks: 23. detsembril kl 10 neljanda advendipüha jumalateenistus armulauaga, leeripüha. 24. detsembril kl 16 jõuluõhtu jumalateenistus, kaastegev ansambel Olaf Lääne juhatusel, kasutusel laululehed. 25. detsembril kl 10 Kristuse sünnipüha jumalateenistus. 30. detsembril kl 10 esimene pühapäev pärast jõule, armulauaga jumalateenistus. 31. detsembril kl 18 vanaaastaõhtu sõna ja palveteenistus. 10
laste laulusaateid. Etti on osalenud ka teleseriaalis "Õpetajate tuba" ja olnud Raadio 2'e hommikusaatejuht. SAAVUTUSED · 1998. aastal pääses Ines laulusaate Laurukarussell televooru. · Aastal 1999 saavutas ta noorte lauljate konkursil "Kaks takti ette" teise koha. · Aastal 2000 võitis Eda-Ines Etti lauluga "Once in a Lifetime" Eesti Eurovisiooni lauluvõistluse eelvooru. Eurovisooni lõppvõistlusel Stockholmis saavutas ta selle lauluga neljanda koha, kuigi peeti võistluse peamiseks favoriidiks. 6 · 2006. aasta Eurovisiooni lauluvõistluse Eesti eelvoorus osales ta enda ja venna Ivo Etti loodud ballaadiga "Iseendale". Laul saavutas teise koha ja Eurovisiooni lõppvõistlusele ei pääsenud. · 2007. aasta Eurovisiooni Eesti eelvoorus esines Ines looga "In Good and Bad",
Oluliselt uuendati 1980. aastatel ka teatri tehnilist sisseseadet. Viimane uuendamine toimus 2003. aastal. Arhitektuurse osa autoriteks olid Peep Jänes ja Indrek Suigusaar, sisekujunduse tegi Mari Kurismaa. Ümber ehitati palju, kuid juugendstiil säilitati. Teatrile ehitati lift, mis on tänapäeva teatris puuetega inimeste jaoks kohustuslik. Liftiga pääseb publik alt garderoobist kolmanda rõdu tasandile ja samuti saab lifti kasutada dekoratsioonide transportimiseks. Neljanda korruse väikese saali juurde ehitati tualettruumid, enne seda pidid külastajad selleks neljandalt korruselt alla keldrikorrusele kõndima. Teatri fuajee, kus müüakse pileteid, ja keldripõrand said uue paekivikatte. Uue värvilahenduse toonid kreem, sinep, inglise punane, must ja kuld lähtuvad juugendist. 6 Renoveerimise käigus tekkis küsimus, kas vahetada ka toolid, kuid sisekujundaja soovist lähtudes säilitati siiski 1983
reaktorit opereeriva firma esindaja sõnul pole radiatsiooni tase pärast plahvatust märkimisväärselt tõusnud. 15. märtsil toimus jaamas kolmas plahvatus 2. reaktori juures, samuti oli 4. reaktori juures tulekahju, mis hiljem kustutati. Põlengu ajal vabanes märkimisväärne kogus radioaktiivset saastet. Jaama on jäänud ligi 50 spetsialisti, kes üritavad reaktorite jahutust kontrolli all hoida. Hiljem täpsustati, et põles neljanda reaktori kasutatud tuumakütuse hoidla, mille tagajärjel sattus radioaktiivsust otse atmosfääri. Muresid jätkus ka Onagawa ja Tōkai 9 tuumajaamades, kuid väiksema kaliibriga (paar jahutuspumpa lakkas töötamast, kuid varupumbad ja teised kasutusele võetud abivahendid kõrvaldasid suurema/tõsisema ohu).4 4 http://et.wikipedia.org/wiki/2011._aasta_Sendai_maavärin
Rääkimine on kõne arengus olulisim ning siin on määravaks oskus kasutada keelt suhtluses. Kuna lapsevanem on tähtsaim isik lapse elus, on just temal kõige suurem osa lapse emakeele ja suhtlusoskuse arendamisel. Laste kõne areng on individuaalne. Mõni laps haarab juba aastasena justkui linnulennult sõnu, teisel kulub poolteist või isegi pea kaks aastat, et üldse veidigi rohkem sõnu ütlema hakata. Kõne arengu etaapid: Laps koogab (6. nädal, teisel 3.-4. elukuul) Teises neljanda elukuuni teeb laps tahtlikult rahuolu väljendavaid häälitusi – ta koogab. Lapse füüsilise küpsetamise kiirusest ning on individuaalseid erinev: mõnel lapsel algab see 6.nädalal, teisel 3.-4. elukuul. Koogamisel on kommunikatiivne eesmärk. Laps koogab teiste inimeste poolt öeldule või püüab ise häälistuste abil teistega kontakti luua. Hakkab lalisema (4.-6. elukuuselt) Neljakuuselt hakatakse lalisema – kaas- ja täishäälikuid kombineerima. Lalisemine on ilma
parem kui osa oleks ülesehitatud kärjed. Korpustarus laiendatakse kõigepealt pesaruum alumises korpuses. Soojade ilmade püsimisel asetatakse peale teine korpus(täidetud peamiselt kunstkärgedega). Peakorje ajaks vahetatakse alumine korpus kõige ülemisega. Kui mesilaspered talvitusid kahes korpuses, vahetatakse kevadel peale soojade ilmade saabumist korpused(ülemine alla ja alumine ülesse). 2…3 nädala pärast antakse pesa laiendamiseks 3. korpus, kus on ülesehitatud ja kunstkärjed. Neljanda korpuse lisamisel asetatakse 3. kõige alla, sellele 1., siis uus kunstkärgedega täidetud korpus ja kõige peale endine teine korpus. (enne oli 1-2-3, pärast 3-1-4-2) Perede paljundamine Loomulik sülemlemine Toimub mai lõpus või juuni alguses. Sülemlemise tunnused: Intensiivne lesekannude ehitamine ja lesehaudme areng; tööseisak; rohkete emakuppude ehitamine; lõpeb ehitustegevus tarus ja 10…15 päeva enne sülemlemist võivad töömesilased lennuava närida.
Anorganiline keemia I: laboratoorse töö protokoll Gulnara Filippova (KAPB 160801) Laboratoorse töö teostamise kuupäev 13.02.2017 Praktikum 1 Töö nr 2: Metalli aatommaasi määramine Katse 1: metalli aatommassi määramine erisoojusmahtuvuse kaudu Töö eesmark Metalli aatommassi määramine erisoojusmahtuvuse kaudu Kasutatud kemikaalid ja töövahendid Kalorimeeter, kaal, niit, termomeeter, metallitükk (30-50 g raskune), vesi Töö käik a) Kaaluti 0,01 g täpsusega 30- 50 g raskune metallitükk, siduti see niidi otsa ja riputati 10 kuni 15 minutiks keevasse vette. b) Kaaluti kalorimeetri sisemine klaas, valati sellesse umbes 100 cm3 vett, kaaluti uuesti ja asetati klaas veega tagasi kalorimeetrisse. c) Mõõdeti kalorimeetri siseklaasis oleva vee temperatuur. d) Kiiresti võeti keevast veest metall ja asetati kalorimeetri siseklaasi...
suhtlus); 2) või hajutatud (nagu sõprade suhtlus)? Kas isiku sotsiaalne staatus (ühiskondlik seisund) määratakse tuginedes: 1) sellele, mis on inimesele kaasa antud sünniga, mida talle omistatakse; 2) või sellele, mida isik on tegelikult teinud, saavutanud? Aktiivsus ja rollimääratlus Üks arusaam eeldab, et kõige tähtsam on töö. Teine aga peab tähtsaimaks perekonda. Kolmas arusaam peab olulisimaks omakasu. Neljanda põhjal peaks olema võimalik kõigi eelmiste ühendamine. Viimast varianti ihaldavad nii naised kui mehed. Kui organisatsiooniliikmetel on erinevad arusaamad tööaktiivsuse ja tööväliste tegevuste tähtsuse kohta, siis need erinevused tekitavad pingeid ja tõrkeid suhtluses. Kuidas on aktiivsuse orientatsioon seotud soorollidega? Märksõna maskuliinsus peegeldab, mil määral meeste ja naiste rollid selgelt eristuvad. „Maskuliinsuse indeks“ on
Tartu Ülikool SÕNADE ARV EESTI KEELES JA SÕNAVARA AJALUGU Referaat Tartu 2014 Sissejuhatus Referaat on kirjutatud eesti keeleteadlase Huno Rätsepa raamatu ''Sõnaloo raamat'' peatükkide ''Kui palju on eesti keeles sõnu?'' ja ''Eesti keele sõnavara ajaloo põhiprobleeme'' põhjal. Referaadi eesmärgiks on näidata, kas saab teada eesti keele sõnade arvu, mis probleeme tekitab sõnade üle lugemine ning kust eesti keele sõnavara pärit on. Referaat koosneb kahest erinevast teemast: sõnade arvust eesti keeles, kuidas ja kas üldse on võimalik teada saada täpne sõnade arv ning eesti sõnade ajaloo probleemidest. Sõnade arvu määramise probleemid Probleem ei seisne ainult selles, et sõnu on palju ning nende loendamine võtab palju aega, vaid enamasti selles, et sõnadel eesti keel ja sõna on erinev sisu. Keeleteadlased üritavad mõista, kas eesti keele all on mõeldud eesti kirjakeelt ehk raamatutes, meedias, koolis kas...
Lõpptulemusena kujuneb romaan kogu kodanliku tsivilisatsiooni ja mentaliteedi hukkamõistmiseks. V köites kandub tegevus uuesti maale, siin jälgitakse taluelu umbes pool sajandit hilisemal perioodil kui epopöa alguses. Lihtsas eluviisis ja füüsilises töös leiab peategelane uuesti sisemise tasakaalu. Muuseumid 30. jaanuaril 1878 sündis Tammsaare-Põhja talus Vetepere külas Peeter ja Ann Hanseni peres neljanda lapsena poeg Anton, tulevane kirjanik. Selle taluga olid tihedalt seotud Anton Hanseni esimesed paarkümmend eluaastat. Oma loomingus on Tammsaare jäädvustanud kodukandi inimesed, paigad ja kauni, kuid eluks karmi looduse. Pärast romaani "Tõde ja õigus" I osa ilmumist 1926. aastal käis Tammsaare-maile palju uudistajaid. Ametlikult aga avati muuseum kirjaniku venna August Hanseni ehitatud elumajas 30. jaanuaril 1958. aastal ning kuni 1972. aastani oli ekspositsioon ainult maja
Kaheksa kümnest suurimast turismikohast asub Euroopas,kuusteist 20-st enim külastatavast samuti. Viisteist 20-st suuremast turiste lähetavast riigist on samuti Euroopas. Eurooplastel on pikk puhkus ja arenenud maades suureneb pensionile jäänud inimeste arv,kellel on võimalused ja tahtmine reisida.Transport,mida Euroopas kasutatakse,on sobiv Euroopa sisesteks turismireisideks,aga eriti just teise ning kolmanda lühikese puhkuse veetmiseks. Teise, kolmanda ja isegi neljanda puhkuse veetmine võib olla planeertud rahuldama nn. "kultuurituriste", neid, kellel on erilised huvid ja hobid. Puhkused on ka aina enam keha lõdvestamiseks ja silmaringi laiendamiseks. Reisimise kergus piiridevabas Euroopas tähendab,et liikumine üle praeguste piiride kasvab kiiremini kui riigisisene turism enamikes Euroopa maades ja ka kiiremini kui keskmise kaugusega ja väga kaugetesse maadesse reisimine,mis on olnud viimastel aastatel lipulaevaks.Seega on Euroopa tähtis nii lähetajana
hakkavad aga vähem lalisema o Häälemäng- 6.-7. elukuul; laps kordab pikalt silpe; on ilmne, et tegevus pakub neile lõbu; hiljem hakkavad lalisemise abil teiste käitumist mõjutama; lalisemine hakkab vähenema esimeste sõnade tekkimisel Lalisemisperioodi alguses lalisevad maailma eri paikade lapsed samamoodi, selles vanuses võib laps omandada mistahes keele; neljanda ja kümnenda elukuu vahel muutub lalin järjest rohkem emakeelseks. 8- kuused Jaapani lapsed ei erista enam L ja R häälikuid, sest jaapani keeles neid foneeme ei eristata Aastase soomlase aju, nagu täiskasvanu omagi, ei erista Õ häälikut Juba enne rääkima õppimist omandab laps selle foneetilise süsteemi, mida iga päev kuuleb
jõe ujuda. Tagasi ujudes peaaegu upub ning peremees päästab ta. Mari lõõbib ikkagi edasi, kuni Juss kord enda poomist üritab. Mari jätab sellega norimise ning tunnistab, et kui Juss teda tahab, siis võib pulmad teha küll. Pulmaplaanidest esialgu ei räägita ja Juss kannab nöörigi pükstel edasi. Juss ja Mari asuvad lõpuks Eespere sauna elama ning saavad poja ja tütre, samal ajal kui Krõõt oma neljanda lapse. Last kandes jäi Krõõt aina nõrgemaks, kuid Andres ei märka seda. Sünnib poiss ja Krõõt sureb, olles varasemalt Marile öelnud, et talle meeldiks, kui Mari saaks Eespere perenaiseks ja hoolitseks tema laste eest. Andresel käsib enda ja laste pärast uue naise võtta. Matused on suured ning nutjaid palju, Andres süüdistab ennast, kuna tahtis nii väga poega ja ta naine pidi selle eest elu andma. Aega mööda asendub Andrese valu tuimusega ning ta nagu ei tunnekski enam midagi
kasvuni 1997. aastal. See kasv saavutati hoolimata probleemidest, mis kerkisid maailma finantsturgudel, sealhulgas ka Eesti rahaturul 1997. aasta neljandas kvartalis. Üldine majanduskeskkond muutus 1998. aasta hilissuvel, seda põhjustas eelkõige välisnõudluse vähenemine. Kui esimese poolaasta kaupade ekspordi tase oli möödunud aastaga võrreldes kasvanud 28,1%, siis neljandas kvartalis vaid 2,1%, samal ajal kui neljanda kvartali impordimaht vähenes üle 10%. Siiski väljendub aasta tulemus välistasakaalu suhtes positiivsena: ekspordi kõrgem kasvutempo võrreldes impordiga tõi kaasa jooksevkonto defitsiidi vähenemise, rekordiline välisinvesteeringute sissevool aga kinnitas välisinvestorite usalduse kestmist, hoolimata majanduskasvu olulisest aeglustumisest. Inflatsioon. Kõrge inflatsioonitempo oli peamine hind, mida Eesti pidi maksma ülemineku eest
Teatriteaduse alused Tarkust jagas Anneli Saro Draama on verbaalne dialogiseeritud tekst, mis on sobiv etendamiseks teatris. "Draama" kasutamisel "dramaatika" sünonüümina tuleb siiski tähele panna, et esimene käibib ka kitsamas tähenduses, märkides üht näitekirjanduse kolmest klassikalisest anrist (tragöödia - komöödia - draama). Dramatiseering eepilise teose ümbertöötlus näidendiks. Dramaturgiline tekst teistele tekstidele tuginev, teatris esitamiseks mõeldud draamateos (nt luulekava). Alustekstide suhtes on see tõlgendus. Kuuldemäng lugemiseks/kuulamiseks raadios esitamiseks mõeldud draamateos. Liberto muusikalise lavateose lühike sisukirjeldus Stsenaarium filmi või saate kirjanduslik alustekst Lavastus kirjaniku, lavastaja, näitlejate, kunstnike jmt loodud teos. Lavastus on füüsilisel kujul olemas vaid selle ette kandmise ajal. Etendus lavastuse 1x esitus. Retsitatiiv lauldes kõnelemine Parateatraalne eksperiment l...
Pripjati linn, kus elas põhiliselt tuumajaama personal, evakueeriti ja likvideeriti kõrge saasteastme tõttu. Jaama personali tarbeks rajati jaamast umbes 50 km ida poole uus linn Slavutõtš. Plahvatuses vabanes 100 korda rohkem radiatsiooni kui Nagasakis ja Hiroshimas lõhkenud tuumarelvas. 1986.aastal ärkasid aatomielektrijaama lähedal oleva asula elanikud kohutava müra peale. Tänavale jooksnud inimesed nägid tulekuma neljanda reaktoriploki kohal. Tuletõrjujad olid esimesed, kes püüdsid tulemöllule piiri panna. Enamus neist sai suure doosi kiiritust ja surid hiljem kiiritustõppe. 3.1 PUHASTUSTÖÖD „Ma ei tea, kas kõik need inimesed olid tõepoolest vabatahtlikud. Ise seda teadvustamata tegid nad teoks kujuteldamatu. Kõik Maa suured ja väiksed rahvad võlgnevad neile oma ellujäämise. Ilma nende eneseohverduseta oleksid tuumajaama õnnetuse tagajärjed olnud väga rasked
meenutustes. 16. Fiske lugemine pooleli. Läheb tööd otsima. Kohtab Joe Dawsonit, mingi hotelli pesumajast. Läheb Shelly Hot Springsi. Raske töö. Pärast tööd ei suuda raamatut lugeda. Tavalisest viietunnisest unest enam ei piisa. Töötab ka nädalavahetuseti. Joe käib nädalavahetuseti joomas, et pingeid maha laadida. 17. Ruthi kiri. Plaanis pühapäeval vastata, aga pärast kolme nädalat tööd läheb Martin hoopis kõrtsi. 18. Neljanda (+5. ning 6.) nädala lõpus sõidab Oaklandi (2x70 miili). Seitsmenda nädala lõpus kõrtsis. 8., 9., 10., 11., nädalal sõidab, kolmanda kuu lõpus joob. Martin kavatseb töölt lahkuda. Joe lahkub ka. 19. Oaklandis kohtus jälle sageli Ruthiga ning puhkas. Siis hakkas lugema (ka poolelijäänud Fisket). Kavatseb merele minna. Jalgrattamatkad mägedesse. Ruth räägib emaga. Ruth vihkab Olney't, saab aru, et Martin armastab teda, ise on armunud Martinisse? Ema vastu. 20
Eesti kergejõustiklased Kergejõustik on üks harrastatavaimaid ja vanimaid spordialasid. Kergejõustik hõlmab sportlikku käimist, jookse, heiteid, hüppeid ja mitmevõistlusi. Silmapaistvaimateks Eesti kergejõustiklasteks loetakse hetkel Erki Noolt, Andrus Värnikut ja Gerd Kanterit. Neist kuulsaim, Erki Nool on sündinud 25. juunil 1970. aastal Võrus, kasvades üles kuuelapselises peres neljanda lapsena. Kuni 1983. aastani õppis ta Võru esimeses 8. klassilises koolis, sealt edasi jätkas ta õpinguid Tallinna Spordiinternaatkoolis, seda kuni 1989. aastani. Olles ise väikest kasvu ja üsnagi nõrguke, tahtis ta ennast tõestada ja mitte suurematele alla jääda. E. Noole esimeseks suuremaks saavutuseks oli Nõukogude Liidu 1990. aastal sisemeistrivõistlustel seitsmevõistluses saadud teine koht, sama aasta suvel otsustas ta jätkata kümnevõistlejana
sarnaste sõnadega. Teisel etapil hakkab laps kasutama holofraase. Peas on mingid kindlad väljendid ja kasutab neid koos. Eraldi sõnu kasutada ei oska aga mõistab juba teisi hästi. See etapp kestab umbes 3 – 8 või 9 kuud kuni aasta uues keelekeskonnas viibides. Kolmas etapp on suhtlemiskeele kujunemise tasand, mis tekib lapsel umbes 2 aastaga. Sel ajal teeb laps vigu ja need vead on enamasti esimesest keelest sõltuvad. Neljanda etapina tekib mõtlemiskeele oskus – ehk siis laps on olnud keelekeskkonnas 4-5 aastat ja siis teeb ka vigu vähem. Oluline on teada millal laps läks teise keelekeskkonda ja kas seal oli ka emakeelseid lapsi kellega võis laps suhelda oma emakeeles ja ei pruukinud keelt omandada nii palju. Kompensatoorsed strateegijad ehk kui sõnu on veel vähe sisi mis võimalused on lapsel. Näiteks hakkab laps kasutama üldisemaid sõnu. Ta ei suuda leida paremat sõna ja selline
Tema romaani,,Gargantuad ja Pantagrueli" nimetatakse sageli esimeseks uue aja romaaniks. -Raamat Pantagruelist on eepose suhtes üsna otsekohene paroodia, raamat Gargantuast on alguses enam karnevallik. -Raamat kirjutati ajal, mil Itaalias ja kogu Euroopas suurenes pettumus võimaluses humanismi teostada kui ühiskonnaelu programmi. -Esimeste raamatute ja kolmanda osa avaldamiste vahe on pikk. ,,Gargantua" ja ,,Pantagruel" olid menukad. 1542. a avaldas Rabelais mõlemad raamatud koos. Neljanda raamatu peatükid nägid ilmavalgust 1548. a alguses ja raamat tervikuna 1552. aastal. -Kirjutas proosas. lülitas süzeesse peategelaste vägiteod kui ka tema kasvatamise. See oli tähtis üleminekule eeposelt romaanile. Isiksuse kujunemine oli humanistide kogemustest pärinev motiiv. -Teda kasvatati frantsisklaste kloostris. 1525. a läks ta dominiiklaste juurde üle. 1530. a loobus ta valimulikuseisusest, hakas õpetama oma meditsiinikursust. -Tema raamatus leiame ka kiriku parodeerimist.
Põlvkondasid eristavad peamiselt nõuded turvalisusele, efektiivsusele ning säästvale käidule. Tänapäevaste tuumareaktorite arendajate peamiseks sihiks on vähendada kõikvõimalikke tuumajaamaga kaasneda võivaid riske ning optimeerida nende tööd. Nii on näiteks Tsernobõlis kasutatud (Leedu Ignalina tuumajaamas kasutati analoogseid) RBMK-tüüpi teise põlvkonna reaktoritest astutud suur samm edasi kaasaegsete kolmanda põlvkonna reaktoriteni. Neljanda põlvkonna reaktorite kommertskasutusse võtmist ei ole järgmise 15 aasta jooksul ette näha. 4 V. Tuumaenergia kasutamine maailmas Maailmas toodetakse rohkem kui 16% kogu elektrienergiast tuumkütuse baasil. Kokku on maailmas kasutusel 439 kommertstuumaelektrijaama 30-s riigis. Lisaks sellele on kasutusel 284 õppereaktorit 56 riigis ning umbes 220 reaktorit on paigutatud laevadele või allveelaevadele.
REFERAAT RAMMUMEES Lauri Kanarbik 9.klass Rakke 2009 SISUKORD: LK2..............Rammumehe olemus LK2-4...........Rammumehe standardalad LK4...............Võistlused LK5...............Ülevaade eelmistest võitjatest LK6...............Nimekaimad Rammumehed läbi aegade LK7.............. Mariusz Pudzianowski LK8...............WSM´i ja ASC´u võistlusalad LK9-10..........Eesti Rammumehed LK11.............Kasutatud materjal Rammumees Rammumees kui sport vajab toorest jõudu, kiirust,keskendumisoskust,tugevat lihaskonda ja ka vaimset tasakaalu, et võistlusel inimene vastu peaks. Sport koosneb 50 protsenti osavusest ja 50 protsenti jõust. Rammumehe võistlustel võidab tihtipeale see kes on paremini ettevalmistunud, mitte see kes on tugevam. Rammumees erineb kulturistist eelkõige sellepoolest, et kulturist arendab ilusat ja suurt lihaskonda, rammumees aga suurt füüsilist jõudu ja vastupid...
PILET 3 1.Valkude ehitus ja ülesanded. Valgud on aminohapetest moodustunud polümeerid. Erinevaid aminohappeid on valkudes 20. valgud moodustuvad vaid elusorganismides: nt. linnu suled ja nokk koosnevad valgu molekulidest. Esimene järgu struktuur annab ülevaate, kui palju aminohappejääke ja millises järjekorras on polüpeptiidahelasse lülitunud. Teise järgu struktuur on kruvikujulihe heeliks. Kolmas on kerakujuline gloobul (seda ei moodustu kõigil valkudel). Neljanda järgu moodustab 2 või enam polüpeptiidi. ÜLESANDED: valgud kiirendavad või aeglustavad organismis toimuvaid keemilisi reaktsioone, lagundab tärklist, kaitse funktsioon (veres tekivad antikehad), liikumisfunktsioon (viburite liikumine), energiline funktsioon (valkude lagunemisel tekib energia), ehituslik funktsioon (karvad, suled, küünised), transportvalgud juhivad molekule rakku ja sealt välja. 2.Looduslik valik, valiku vormid
aastal, mis keelas anda laene ja sõjavarustust sõjaohus riikidele, k.a. Prantsusmaale ja Suurbritanniale. Kui puhkes Teine Maailmasõda, hakkas ta siiski tegutsema ning sõlmis 1940 liidu Suurbritanniaga. Toimus kaks liitlaste konverentsi, Teheranis ja Jaltas. Jaltas lubas ta Nõukogude Liidul sõjaliselt kontrollida Ida-Euroopat ja Saksamaa poolitada. Pingutustest hoolimata ei jõudnud Roosevelt näha maailmasõja lõppu. Sel ajal ta ei olnud palju avalikkuse ees, isegi mitte neljanda presidendikampaania ajal. Siiski suutis ta need napilt võita. Järgmise aasta 12. aprillil suri ta Warm Springsis ajuverejooksu.(3) 2.1. Saavutused · Tõi Ameerika majanduskriisist välja · Oli suureks abiks Teise maailmasõja lõpetamisel · Alustas uue, vaba Euroopa ülesehitamist · Pani aluse USA uuele välispoliitikale · On praeguseni ainuke, kes on valitud neli korda (järjest!) USA presidendiks 2.2
Bruno Junk 20km käimises. Rooma 1960 Kergejõustiklastest oli Rooma mängude suurtäht publiku lemmik Wilma Rudolph, kes võitis kolm kuldmedalit. Tokyo 1964 Eesti kümnevõistluse traditsioone jätkas Rein Aun, kes sai hõbemedali. Mexico 1968 Mängude fantastilisim tulemus oli USA mustanahalise Robert Beamoni kaugushüppe maailmarekord 8m 90cm. Oma esimese olümpiavõidu saavutas kolmikhüppaja Viktor Sanejev. Legendaarne USA kettaheitja Alfred Oerter võitis juba neljanda olümpiakuldmedali. München 1972 Kõikide alade peale kokku püstitati 49 maailma- ja 152 olümpiarekordit! Mängude suurüllataja oli Ukraina sprinter Valeri Borzov, kes võitis 100m ja 200m jooksu. Montreal 1976 Soomlane Lasse Viren võitis juba teist korda 5000m ja 10000m jooksu. Oma kolmanda olümpiakulla sai Montrealis kolmikhüppaja Viktor Sanejev. Moskva 1980 Silmapaistvalt esinesid Moskva olümpiamängudel eestlased. Jaak Uudmäe võitis kolmikhüppes kuldmedali
arvuti, milles kasutati väiksemaid transistoreid, mida sai mahutada ühte väiksesse silikonkiipi sadu, seega olid arvuti mõõtmed võrreldes teiste tolle aja arvutitega kordi väiksemad. See aga tegi keerukamaks suhtlemise arvutite ja kasutajate vahel, mis oli seniajani toimunud perfokaartide ja juhtmete kaudu. 1970.aastal tegi IBM seadme "floppy disk", mis suurendas oluliselt andmete salvestamise mahtu ning andmetele ligipääsu kiirust. Foto 2. IMB System/360, 1964 8 5. Neljanda generatsiooni arvutid Arvutite areng muutus üha tormilisemaks. 1971.aastal esitles Intel esimese mikroprotsessorit Intel4004, mille 2300 transistorit suutsid sooritada kõiki arvuti protsessori ülesandeid. Intel4004 leiutamine muutis arvutite tootmise lihtsamaks ja odavamaks, see omakorda aitaks kaasa esimeste personaalarvutite tekkele. 1976 valmis ühekaardiline Apple II, autoreiks Steve Jobs ja Steve Wozniak. 1980
võistlusi või lihtsalt igapäeva treeningu lihtsaid nippe. Erki Nool on kindlasti olnud minu uks suur iidoleid kergejõustikus, mäletan. Et kui veel väike olin, unistasin koguaeg, et oleks ükskord ka mina nii edukas kui Erki Nool. 3 Erki Noole elust Lapsepõlv Erki Nool sündis 25. juunil 1970 aastal Võrus. Peres on kokku kuus last: neli õde- Margit, Ragne, Kairi, Elen ja vend Joel. Erki sündis perre neljanda lapsena. Ta vanemad on lihttöölised: ema Miina Nool töötas varem laojuhatajana, praegu töötab ta algkoolis majandusjuhatajana. Isa Lembit Nool oli Võru Mööblikombinaadis hinnatud tisler, kes käis kutsemeisterlikkuse võistlustel auhindu korjamas. Suved veetis Erki kirikuõpetajast vanaisa juures Rõuges. Kuuelapselise pere neljas võsu oli väikest kasvu, tulevikumeest temas ei nähtud. Kuni 1983. aastani õppis ta Võru esimeses 8-kl.
INMESE ALGNE ARENG IDULASE JA LOOTE KUJENEMINE · Rakukobarast areneb emakas kõigepealt idulane, kellel pole inimesega veel mingit välist sarnasust. · Esimese kuu lõpuks kujuneb idulasel esmane närvisüsteem, mis juhib teiste organite arengut. · Teise kuu alguses areneb eriti kiiresti aju. Olemas silmad, aga on veel ilma laugudeta. · Kolmanda arengukuu alguseks on idulasel toimivad kehaosad olemas. · Neljandal arengukuul algab luude kujunemine. · Neljanda arengukuu lõpuks saab suguelundite alusel määrata loote sugu. · Viiendal arengukuul liigutab loode ennast nii, et ema tunneb seda. · Kuuendal kuul on loote nahk voldiline, sest see kasvab sellel ajal teistest organitest kiiremini. · Seitsmendal arengukuul hakkab naha alla moodustuma rasvkude ja loote kehavormid muutuvad ümaramaks. · Kaheksandal arengukuul muutub loote nahk siledaks ja roosaks.
liigutustele ja käitumisele, mis tingib pika ja tülika häälestusprotsessi. Alternatiivse idee pakkus välja HAMi tippkeskuse südamekirurg Fujio Miyawaki. Ta seadis kvalitatiivselt uue eesmärgi - anda Penelope-taolisele robotile lisaks võime õppida ja kohanduda inimpartnerist kirurgi käitumuslikele iseärasustele just nii, nagu seda teeb kogenud operatsiooniõde. Etteruttavalt olgu öeldud, et tegemist ei ole utoopilise ülesandega, sest praegu on töörühm loonud juba neljanda põlvkonna robot-assistendi, mis erineb oma kolmest eelkäijast võime poolest iseseisvalt õppida ja tegevuse käigus ümber häälestuda. Samuti viib robot endoskoopilise operatsiooni instrumendid kanüüli avani täpsemalt ja kiiremini kui inimene. Operatsiooniõde peab olema tähelepanelik kõige suhtes, mis toimub kirurgi tööpiirkonnas, ja nägema ette iga liigutust. Eksimuse vältimiseks peab õde olema äärmiselt distsiplineeritud ja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
