USA president Roosevelt. (2)

Q: Miks USA president Roosevelt nii pikalt võimule jäi?

Vastus leiad õppematerjalist: USA president Roosevelt.

Keskkool - Ühiskond - Ühiskonnaõpetus

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Miks USA president Roosevelt nii pikalt võimule jäi?

USA PRESIDENT
Referaat

SISUKORD

SISUKORD 2
1. SISSEJUHATUS 4
2. FRANKLIN DELANO ROOSEVELT 7
2.1. Saavutused 9
2.2. Miks USA president Roosevelt nii pikalt võimule jäi? 9
3. KOKKUVÕTE 10
4. KASUTATUD MATERJALID 11
5. LISAD 12

SISSEJUHATUS

Franklin Delano Roosevelt oli üks parimatest Ameerika Ühendriikide presidentidest. Ta valiti presidendiks aastal 1932 ning püsis ametis viis valimisaega ehk 20 aastat. Ta meeldis paljudele ameeriklastele ja oskas hästi riiki juhtida. Seda näitas ka see, et paljud teised demokraatlikud riigid, (nt. Prantsusmaa) tegid ülemaailmse majanduskriisi ajal samu ümberkorraldusi, et saada riik paremale järjele.
USA presidendid Valitsusaeg

George Washington Aprill 30, 1789 - Märts 4, 1797

John Adams Märts 4, 1797 - Märts 4, 1801

Thomas Jefferson Märts 4, 1801 - Märts 4, 1809

James Madison Märts 4, 1809 - Märts 4, 1817

James Monroe Märts 4, 1817 - Märts 4, 1825

John Quincy Adams Märts 4, 1825 - Märts 4, 1829

Andrew Jackson Märts 4, 1829 – Märts 4, 1837

Martin Van Buren Märts 4, 1837 - Märts 4, 1841

William H. Harrison Märts 4, 1841 - Aprill 4, 1841

John Tyler Aprill 4, 1841 - Märts 4, 1845

James K. Polk Märts 4, 1845 - Märts 4, 1849

Zachary Taylor Märts 4, 1849 - Juuli 9, 1850

Millard Fillmore Juuli 9, 1850 - Märts 4, 1853

Franklin Pierce Märts 4, 1853 - Märts 4, 1857

James Buchanan Märts 4, 1857 - Märts 4, 1861

Abraham Lincoln Märts 4, 1861 - Aprill 15, 1865

Andrew Johnson Aprill 15, 1865 - Märts 4, 1869

Ulysses S. Grant Märts 4, 1869 - Märts 4, 1877

Rutherford B. Hayes Märts 4, 1877 - Märts 4, 1881

James Garfield Märts 4, 1881 - September 19, 1881

Chester A. Arthur September 19, 1881 - Märts 4, 1885

Grover Cleveland Märts 4, 1885 - Märts 4, 1889

Benjamin Harrison Märts 4, 1889 - Märts 4, 1893

Grover Cleveland Märts 4, 1893 - Märts 4, 1897

William McKinley Märts 4, 1897 - September 14, 1901

Theodore Roosevelt September 14, 1901 - Märts 4, 1909

William H. Taft Märts 4, 1909 - Märts 4, 1913

Woodrow Wilson Märts 4, 1913 - Märts 4, 1921

Warren G. Harding Märts 4, 1921 - August 2, 1923

Calvin Coolidge August 2, 1923 - Märts 4, 1929

Herbert Hoover Märts 4, 1929 - Märts 4, 1933

Franklin D. Roosevelt Märts 4, 1933 - Aprill 12, 1945

Harry S. Truman Aprill 12, 1945 - Jaanuar 20, 1953

Dwight D. Eisenhower Jaanuar 20, 1953 - Jaanuar 20, 1961

John F. Kennedy Jaanuar 20, 1961 - November 22, 1963

Lyndon B. Johnson November 22, 1963 - Jaanuar 20, 1969

Richard Nixon Jaanuar 20, 1969 - August 9, 1974

Gerald Ford August 9, 1974 - Jaanuar 20, 1977

Jimmy Carter Jaanuar 20, 1977 - Jaanuar 20, 1981

Ronald Reagan Jaanuar 20, 1981 - Jaanuar 20, 1989

George H. W. Bush Jaanuar 20, 1989 - Jaanuar 20, 1993

Bill Clinton Jaanuar 20, 1993 - Jaanuar 20, 2001

George W. Bush Jaanuar 20, 2001 - Jaanuar 20, 2009

FRANKLIN DELANO ROOSEVELT

Franklin Delano Roosevelt sündis ajal, millal Ameerika peremehed progressi kapitalismi sünonüümiks ja see näis olevat lõpmatu. Hudsoni hurmavas orus kuulusid parimad maatükid jõe ääres kolmeteistkümnele mõisale, igaüks keskmiselt kakssada hektarit suur, nende hulgas ka Rooseveltide perekonna Hyde Park. Nende peermehed elasid korrapärast elu, mis meenutas keskmiste inglise mõisnike oma. Tegeldi põllumajandusega ja sugugi mitte meelelahutuseks – põllult koristati rikkalik saak ja kari oli väga head tõugu. Kuid meespere huvi ei köitnud niisugused õieti ikkagi tühised asjad – veidi rohkem kui saja kilomeetri kaugusel lõunas kihas määratu suur New York . Wall Streedil aga otsustati Ameerika saatuse üle. Kõik keerles suletud ringis : kui Franklini isa läks tööle siis sõitis ta Wall Streedile, kui ta koju tagasi pöördus siis sõitis ta Hyde Parki, kus naabrid olid needsamad; Rooseveltide lähedal elasid Vanderbiltid ja Astorid ja Rogersid – ärimaailma koorekiht, ennekuulmatult rikkad inimesed.(4) Esimestest sammudest peale, mida poeg suures maailmas tegi, ei väsinud isa ja ema kinnitamast, et ta kuulub valitud ringkonda, Ameerika ühiskonna eliiti. Erilisi pingutusi polnud vajagi, sest asjad ja ümbritsevad inimesed meenutasid väikesele Franklinile seda oma olemasoluga iga päev: mugav ja ruumikas maja Hyde Pargis , millele siis veel ei olnud juurde ehitatud kaht tiibhoonet kitsa verandaga, ümberringi määratu suured, maitsekalt kujundatud puud – künnapuud, vahtrad, kastanid, pöögid. Eluks ajaks sööbisid Franklini mällu need puud – Hyde Pargi vältimatud atribuudid. Kaugemal, niitude taga laiusid haritud põllud ja karjamaad . Peaaegu kõik, mida maja teisel korrusel asuva lastetoa aknast jõe siinpoolsel kaldal näha võis, kuulus Rooseveltidele.(4) Lapsepõlves oli Franklin harva koos oma eakaaslastega, tema elu möödus peamiselt täiskasvanute hulgas. Vend oli temast 28 aastat vanem ja suhtus temasse isalikult, elatanud isa oli poja pärast arust ära ja jälgis haiglase kiivusega, et Franklin ei laseks oma kiindumusest veel kellelgi teisel osa saada. Mees, kes oskas rafineeritult käituda, kelle sügavatest sinistest silmadest ei kadunud sõbralik pilk ja kellel oli alati käepärast viissada kulddollarit, pidi poissi paratamatult veetlema. Ema jumaldas poega . Ta hakkas päevikut pidama ning märkis kahekümne aasta jooksul üles pisimadki üksikasjad isa tema teo, peaaegu et iga sammu ja žesti kohta. Kui Franklin oli umbes seitsme aastane, võttis ema energiliselt käsile tema õpetamise. Franklinile meeldis ajalugu. Ta luges palju ning ema õpetas talle keeli. Ema õpetas teda kuni tema 14. eluaastani, siis saadeti ta Grotoni põhikooli Massachusettsis. Sellel oli riigi parima erakooli maine. Roosevelt oli eeskujulik õpilane, olles populaarne nii kaaslaste kui ka õppejõudude seas. Ta jätkas õppimist 1889 Harvardi Ülikoolis, kus ta oli üle keskmise õpilane. Seal hakkas teda huvitama poliitika ja sellepärast võttis ta eliitprofessoritelt eratunde. Sajandivahetusel astus ta Vabariiklikku Parteisse. Pärast Harvardi Ülikoolis bakalaureuseks saamist liikus ta edasi Kolumbia Õigusteaduskonda.(4) Oluline osa tema elus oli tema naisel Anna Eleanor Rooseveldil. Ta abiellus oma kauge sugulasega aastal 1905. Nad said viis last: Anna, James, Elliott, Franklin Jr. ja John. Olles vaimustuses enda sugulase Theodore Rooseveldi edust presidendina, otsustas ta ka ise poliitikasse astuda, kuid siiski demokraadina. Esimene samm oli selleks New Yorgi senaatori koht aastal 1910 . Pärast seda valis president Wilson ta mereväe asesekretäriks. 1920. aastal esitati ta kandidatuur asepresidenti kohale.(3) 1921. aasta augustis Campobellos puhkusel olles juhtus aga õnnetus, mis muutis teda elu lõpuni. Ta sai 39-aastaselt lastehalvatuse. Siiski ei lasknud ta end sellest häirida ega andnud haigusele alla. Ta jätkas enda jalgade kasutamist, põhiliselt ujudes. Ta sai 1928 New Yorgi kuberneriks.(2) 1929. aastal toimus Wall Streetil börsikrahh. Kuna tema vastased keeldusid majandusse sekkumast, oli poolehoid temale suur ja 1932 valiti ta esimest korda USA presidendiks. Ta hakkas kiiresti tegutsema, kutsudes kokku kongresse ja istungeid. Kiire tegutsemise tõttu seati juba 1933 sisse uued õigusaktid koondnimega „New Deal“ (Uus Kord). Tänu sellele taastus pangandus. Järgmine probleem oli suur töötus. Selle vastu alustas ta üleriiklikke töötalguid. See toetas ülivaeseid peresid ja andis lootust helgemale tulevikule. Järgmine samm oli riiklike laenude andmine olulistele firmadele (raudteed, majandusasutused, avalikud asutused).(3) 1936. aastal olnud valimised võitis Roosevelt ülekaalukalt, peaaegu kõikides osariikides. Uue Korra reformidele hakkas tekkima vastupanu keskklassi seas. Demokraatlik Partei hakkas järjest enam tunduma töölisparteina, mis tahtis oluliselt riigi majandusse sekkuda. Vastupanu süvendas ka Rooseveldi ametiühingutevastane hoiak. Selle eredaim näide on see, et Tööstuskomitee hoidis töölisi tehastes streikide ajal kinni. 1937. aastal hakkas majandus langema. See upitati küll poole aastaga jälle püsti. 1938. aastal lõpetati Uue Korra reformid .(3) 1940. aasta presidendivalimistel Rooseveldi edu kahanes. Paljudes tööstusosariikides valiti tema asemel vabariiklane Wendell Willkie. Vabariiklased said kongressis rohkem kohti. (2) Kuigi USA ei kuulunud Rahvasteliitu, polnud Roosevelt välispoliitikas passiivne. Ta oli vastu Jaapani Ida- Aasia vallutustele. Ta toetas „hea naabri poliitikat“, mis tähendas otsese sekkumise lõpetamise Ladina-Ameerika ellu. Sellepärast toodi 1934 Kuubalt väed välja. USA siiski isoleerus Euroopast ja sealsetest probleemidest. Ta andis Neutraalsuse Akti 1937. aastal, mis keelas anda laene ja sõjavarustust sõjaohus riikidele, k.a. Prantsusmaale ja Suurbritanniale. Kui puhkes Teine Maailmasõda, hakkas ta siiski tegutsema ning sõlmis 1940 liidu Suurbritanniaga. Toimus kaks liitlaste konverentsi, Teheranis ja Jaltas. Jaltas lubas ta Nõukogude Liidul sõjaliselt kontrollida Ida-Euroopat ja Saksamaa poolitada. Pingutustest hoolimata ei jõudnud Roosevelt näha maailmasõja lõppu. Sel ajal ta ei olnud palju avalikkuse ees, isegi mitte neljanda presidendikampaania ajal. Siiski suutis ta need napilt võita. Järgmise aasta 12. aprillil suri ta Warm Springsis ajuverejooksu.(3)

Saavutused

Tõi Ameerika majanduskriisist välja
Oli suureks abiks Teise maailmasõja lõpetamisel
Alustas uue, vaba Euroopa ülesehitamist
Pani aluse USA uuele välispoliitikale
On praeguseni ainuke, kes on valitud neli korda (järjest!) USA presidendiks

Miks USA president Roosevelt nii pikalt võimule jäi?

Roosevelt innustas rahvast tegutsema selle nimel, et elu paremaks läheks. Tema moto oli järgnev- ``Tehke midagi. Kui see toimib, tehke seda veel. Kui aga ei toimi, tehke midagi muud.`` Et suurest majanduskriisist üle saada, tegi ta neli tähtsat reformi. Ta erines eelnevatest Ameerika presidentidest sellega, et sekkus riigi majandusse, mida endised ametis olnud riigipead polnud teinud. Ja tänu sellele sai Ameerika kriisist suhteliselt ruttu üle, mida poleks aga juhtunud siis, kui president poleks sekkunud riigi majandusse. Roosevelti reformid olid:

Riik hakkas põllumeestele maksma, et nad vähem põllumajandussaadusi toodaksid. Tänu sellele hakkas vilja hind tõusma.
Riik hakkas kontrollima panku ja sulges need, mis enam toime ei tulnud. Samas said paljud inimesed oma kogutud säästud tagasi.
Riik hakkas hoolitsema abivajajate eest ja neile toetusi maksma. Tänu sellele elavnes majandus, sest abivajajad said hakata tarbekaupu ostma.
Veel lõi riik palju uusi töökohti ja ka see parandas majanduselu.

Suur ülemaailmne majanduskriis kestis Ameerikas viis aastat, kuid lõplikult sai riik sellest üle alles peale Teist maailmasõda. (4)

KOKKUVÕTE

Franklin oli väga hea president, kes ei kartnud tegutseda. Tema teod tagasid Ameerika liikumise heaolu ning majandusliku õitsengu poole. Minu arvates tegutses Roosevelt õigesti ning julgelt ja ta ei hoolinud kriitikast, mis suunati temale, et kukutada ta võimult. Tema sooviks oli, et riik oleks heal järjel ja see tuli tal hästi välja.

KASUTATUD MATERJALID

URL= http://en.wikipedia.org/wiki/Usa_presidents 13.02.08

URL= http://www.infoplease.com/ipa/A0760616.html 13.02.08

URL= http://en.wikipedia.org/wiki/Franklin_Roosevelt 13.02.08

„Franklin Delano Roosevelt” N. Jakovlev

LISAD

Jalta konverents, 1945
Franklin Delano Roosevelt
Roosevelt istub oma auto roolis aprillis 1939.
12

.DOC Laadi alla originaalfail 12 lk · .doc · 47 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 12 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2008-12-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti

47 laadimist Kokku alla laetud

2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Hendri Õppematerjali autor

Referaat Franklin Delano Roosevelti kohta.
Saavutused, temast, miks nii pikalt võimul oli?

franklin delano roosevelt usa president

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

doc

USA presidendid XX sajandil

Sissejuhatus USA on olnud läbi aegade üks maailma juhtivamaid riike. Võimsad on olnud ka USA presidendid, üks parem kui teine. Tegelikult ei saa loetleda, et kes oli parem ja kes polnud, kõik olid head presidendid ja andsid oma panuse USA arengule. Nüüd ma loetlen USA presidendid XX sajandil väike jutuga igaühe kohta. 3 USA presidentide nimekiri 1901-2000 Theodore Roosevelt, Jr. 1901-1909 William Howard Taft. 1909-1913 Thomas Woodrow Wilson. 1913-1921 Warren Gamaliel Harding. 1921-1923 John Calvin Coolidge, Jr. 1923-1929 Herbert Clark Hoover. 1929-1933 Franklin Delano Roosevelt. 1933-1945 Harry S. Truman. 1945-1953 Dwight David Eisenhower. 1953-1961 John Fitzgerald Kennedy. 1961-1963 Lyndon Baines Johnson. 1963-1969 Richard Milhous Nixon. 1969-1974 Gerald Rudolph Ford, Jr.1974-1977 James Earl Carter, Jr. 1977-1981 Ronald Wilson Reagan. 1981-1989

Ühiskonnaõpetus

doc

F.D Roosevelt

GUSTAV ADOLFI GÜMNAASIUM Markus Lomann 9c Klass F.D Roosevelt Referaat Õpetaja: Sirje Promet 26.03.2011 Sisukord Elulugu.....................................lk 1 Välispoliitika...............................lk 2 Roosevelt(pilt).............................lk 3 Ametiajad..................................lk 4 1930. aastad................................lk 5, 6 Roosevelt(pilt).............................lk 7 Saavutused.................................. lk 8

Ajalugu

doc

Franklin Delano Roosevelt

Franklin Delano Roosevelt (kasutatakse ka nimekuju FDR; 30. jaanuar 1882 New York, Hyde Park 12. aprill 1945 Warm Springs) oli Ameerika Ühendriikide 32. president (4. märts 1933 12. aprill 1945). Elulugu Haridus Franklinile meeldis ajalugu. Ta luges palju ning ema õpetas talle keeli. Ema õpetas teda kuni tema 14. eluaastani, siis saadeti ta Grotoni põhikooli Massachusettsis. Sellel oli riigi parima erakooli maine. Roosevelt oli eeskujulik õpilane, olles populaarne nii kaaslaste kui ka õppejõudude seas. Ta jätkas õppimist 1899 Harvardi Ülikoolis, kus ta oli üle keskmise õpilane. Seal hakkas teda huvitama poliitika ja sellepärast võttis ta eliitprofessoritelt eratunde. Sajandivahetusel astus ta Vabariiklikku Parteis. Pärast Harvardi Ülikoolis bakalaureuseks saamist liikus ta edasi Kolumbia Õigusteaduskonda. Abielu Oluline osa tema elus oli tema naisel Anna Eleanor Rooseveldil. Ta abiellus oma kauge

Ajalugu

rtf

Roosevelt

Franklin Delano Roosevelt Franklin Delano Roosevelt oli Ameerika Ühendriikide 32. president . Tema valitsemisaeg oli 4.märts 1933 - 12.aprill 1945. Talle meeldis väga ajalugu . Ta luges palju ja ema õpetas talle keeli. Tema ema oli talle suureks abiks , sest kuni 14.eluaastani õpetas ema teda . Ja siis saadeti ta Grotoni põhikooli Massachusettsis. See nimi on juba keeruline kuid sellel oli riigi parima erakooli maine . Roosevelt oli eeskujulik õpilane ta oli populaarne sõprade seas kui ka õpetajate. 1899. aastal jätkas ta oma õpinguid Harvardi ülikoolis. Seal polnud ta enam nii hea õpilane vaid üle keskmise . Suurt huvi hakkas talle pakkuma poliitika . Peale Harvardi ülikooli jätkas ta veel õppimist. Bakalaureuseks oli ta juba saanud ,kuid ta soovis midagi muud siiski . Ta liikus edasi Kolumbia Õigusteaduskonda. Mis oli viimane kool , kus ta õppis.

Ajalugu

pdf

Franklin Delano Roosevelt

Franklin Delano Roosevelt Franklin Delano Roosevelt sündis 30. jaanuar 1882 New Yorgis ning suri 12. aprill 1945 Warm Springis. Ta oli Ameerika Ühendriikide 32. president. Franklinile meeldis ajalugu. Ta luges palju ning ema õpetas talle keeli. Ema õpetas teda kuni tema 14. eluaastani, siis saadeti ta Grotoni põhikooli Massachusettsis. Ta jätkas õppimist 1899 Harvardi Ülikoolis, kus ta oli üle keskmise õpilane. Seal hakkas teda huvitama poliitika ja sellepärast võttis ta eliitprofessoritelt eratunde. Sajandivahetusel astus ta Vabariiklikku Parteis. Pärast Harvardi Ülikoolis bakalaureuseks saamist liikus ta edasi Kolumbia Õigusteaduskonda.

Ajalugu

docx

Franklin Delano Roosevelt essee

Franklin Delano Roosevelt sündis 30. jaanuaril 1882 ning suri 12. aprillil 1945. Ta oli Ameerika 32. president, kes valitses aastatel 1933 1945, ainuke president Ühendriikides, kes valiti presidendiks rohkem kui kaheks ametiajaks. Ta oli keskseks figuuriks 20. sajandi maailma sündmustes, juhtides Ameerika Ühendriike ülemaailmse kriisi ajal kui ka maailmasõjas. Alustades oma ,,esimese saja päeva" ametiaja algust käivitas Roosevelt väga olulise õigusaktidest ja täitekorraldustest koosneva uue kursi ,,The New Deal" keeruline komplekt programme, mille eesmärk oli majanduskriisi leevendamiseks toota uusi töökohti töötutele, eriti riigisektorilisi, majanduse parandamine ning reform läbi Wall Streeti regulatsioonide, pankade ja transpordi. Selle korraldusega majandus kasvas järsult aastast 1933 kuni 1937, kuid siis vajus sügavasse kriisi.1

Varia

pdf

Ameerika Ühendriikide presidendid

Ameerika Ühendriikide presidendid 1. George Washington, ametis 1789-1797, parteitu (vabamüürlane, Kontinentaalarmee ülemjuhataja) 2.John Adams, ametis 1797-1801, fõderalist (varem asepresident, üks Ameerika Ühendriikide Iseseisvusdeklaratsiooni koostajatest, esimene USA president, kes elas Valges majas, peetakse USA laevastiku loojaks) 3.Thomas Jefferson, ametis 1801-1809, demokraat-vabariiklane (varem asepresident,üks olulisimaid Ameerika Ühendriikide Iseseisvusdeklaratsiooni koostajaid, asutas Vabariikliku Partei, pooldas sõnavabadust ja vähemuse arvamuse austamist) 4.James Madison, ametis 1809-1817, demokraat-vabariiklane (üks USA Iseseisvusdeklaratsiooni koostajatest, USA riigisekretär aastatel 1801-1809, valiti aastal 1785 Ameerika Filosoofiaseltsi liikmeks) 5

Ajalugu

docx

Franklin Delano Roosevelt

Franklin Delano Roosevelt Franklin D. Roosevelt oli USA 32. president, kes sündis 30. jaanuaril 1882. aastal. Ta oli ainuke laps oma isale ja emale. Franklini isa oli ärimees James Roosevelt ning ema Sara Ann Delano Roosevelt. Hariduse omandas Franklin Euroopas, Harvardi ja Columbia ülikoolis. Peale koolide lõpetamist alustas Franklin karjääri juristina, järgmiseks, 1910. aastal, valiti ta New Yorgi osariigi senatisse. 1913- 1921 oli ta Woodrow Wilsoni valitsuses sõjaväelaevastiku ministri asetäitja, kus tegi palju laevastiku tugevdamise heaks I maailmasõja ajal. 1921. aastal haigestumine lastehalvatusse ei takistanud Franklini poliitikukarjääri jätkamast. 1929. aastal

Ajalugu

Rohkem sarnaseid