Sissejuhatus Iga naine soovib olla hoolitsetud juustega. Soengute kujundamisel on võimalik juuksuril kasutada mitmeid töövahendeid - rullid, föön, tangid jne. Mitmekülgne töövahendite valik ja erinevad töövõtted võimaldavad teostada erinevas tehnikas soenguid. Vahelduseks sirgetele juustele saab kujundada rullidega kohevaid ja lokilisi soenguid. Selles õpiobjektis tutvustatakse enamkasutatavamaid soengurullide keeramisetehnikaid. Soengurulle keeratakse erinevate skeemide järgi. Rullikeeramisskeemide valik sõltub sellest, kuidas klient oma juukseid kannab ja kui pikad on kliendi juuksed ning missugust soengut soovitakse. Pikkade ja lühikeste juuste rullisoengud Soengurullide keeramistehnika Eelteadmised Soengurulle toodetakse erinevatest materjalidest ja erineva läbimõõdu- ja pikkusega. Soengurullide läbimõõdud võivad olla 12 mm, 14 mm, 15 mm, 18 mm, 20 mm, 24 mm, 28 mm, 30 mm, 34 mm, 40 mm, 46 mm. Soengurullide pikkus on pikematel rullidel 65 mm j
Keemilise loki skeemid. 1.)DOUBLE WRAP - Kasutatakse pikkade juuste korral. Intensiivsema laine saamiseks, keeratakse juuksesalgud väiksema läbimõõduga rullile. Et ei tekiks juustele käharaid kohti, siis tuleb rullid üksteise suunas keerata(üksteisele vastu) Juuksesalgud eraldatakse ziq-zaq meetodil, seejärale kammitakse salgud ettevaatlikult läbi ja keeratakse rulli Edasine töö toimubki teiste rullide järgi Trapetsi kujuliselt keeratud lokirullid annavad meile lõpptulemuseks hästi püsiva ja hoidva soengu. Juuksed jäävad hoidma näo ligi ja on hästi töödeldavad. Lokirullide keeramist alustatakse kuklaluust ja liigutakse edasi pealae poole. Esimene lokirull keeratakse vastu peanahka(kuni nö juukse väljakasvu piirini
Soengukunst ja kujundamine 1.Soengute modelleerimiseks kasutatavad töövahendid......................................................2 2. Soengute modelleerimiseks kasutatavad viimistlus vahendid.................................3 Soengute viimistlus vahendid...................................................................................... 3 2.1. Juukselakid....................................................................................................................4 Aerosoollakid.......................................................................................................................4 Märjad lakid ehk pumplakkid...................................................................................... 4 Läikelakid.................................................................................................................... 4 2.2. Juuksevahad.............................................................................................
Mõisted Värvitöötluse terminid, mida peaks teadma iga juuksur: A-telg e. otsejaotus. A-telg jaotab pea kaheks paremaks ja vasakuks pooleks. Blondeerimine - loomulike ja keemiliste (kunstlike) pigmentide heledamaks muutmine kunstlikke värvipigmente lisamata. B-telg- juuste jaotamine kõrva kõrgemast tipust läbi pöörise teise kõrva kõrgema tipuni. Emulgeerimine - värvimassi peanahalt lahti hõõrumine vähese veega enne juuksevärvi maha loputamist. Esmavärvimine - värvimata, toonitamata ja blondeerimata juuste esmakordne värvimine. Heledamaks värvimine - juuste loomuliku pigmendi tugev helendamine ja vähese hulga kunstlike värvipigmentide lisamine. Juuste kujundlik värvimine - eraldatud juusteosade värvimine. Kergvärvimine - juuste värvimine kuni 4%-lise vesinikemulsiooniga. Värvipigmentide kinnitumine kiudkihi pinnale (värvipigmendid läbivad soomuskihi). Pastellkoloratsioon -
Juuste lõikamine Juuksuri erialas loetakse juuste lõikamist kõige tähtsamaks ja raskemaks tööks. Kaasaegne ja korralikult teostatud juukselõikus annab kliendile hea tuju, rõõmsa meele, suurendab enesekindlust ja lisab individuaalsust. Juukselõikus tervendab juukseid. Peale lõikust näevad juuksed välja ilusad ja soeng hoiab paremini. Juuste lõikamine on juuste lühendamine vastavalt kliendi soovile. Juukselõikust teostatakse juuste lühendamise ja õhendamise teel erinevate töövahenditega. Fotodel on näha erinevaid juukselõikusi ja soengu kujundust peale lõikust vastavalt kliendi individuaalsusele ja sobivusele. Juuste lõikust teostatakse iseseisva tööna ja see on aluseks soengutele, värvimistele, lokkidele. Juuste lõikamise puhul tuleb jälgida järgmist: Kliendi individuaalsust: Kliendi välimust ja iseloomu: · näokuju · kliendi töökoht · peakuju · kliendi riietus
ARSENI PALU EHITUS, EKSPLUATATSIOON SÕIDUTEHNIKA «Valgus» · Tallinn 1976 6L2 P10 Retsenseerinud Uve Soodla Kääne kujundanud Bella G r o d i n s k i Raamatu esimeses osas kirjeldatakse meil enamlevi- nud mootorrataste, motorollerite ja mopeedide ehi- Eessõna tust ning töötamist. Teises osas käsitletakse kõigi nimetatud sõidukite hooldamist ja rikete otsimist- Mootorrattaid (motorollereid ja mopeede) käsutatakse kõrvaldamist Kolmandas osas antakse nõu õige ja peamiselt isiklike sõidukitena. Nad säästavad aega igapäe- ohutu sõidutehnika õppimiseks. vastel tarbekäikudel, võimaldavad huvitavalt veeta nädala- Raamat on mõeldud kõigile, kes tunnevad huvi
2. Lukksepatööd. 2.1. Lukksepatööde liigid ja nende ülesanne. Lukksepatööd kuuluvad metallide lõiketöötlemise hulka. Neid tehakse nii käsitsi kui ka mehaniseeritud tööriistade abil. Lukksepatööde eesmärk on anda töödeldavale detailile vajalik kuju, mõõtmed ja pinnakaredus. Töö kvaliteet sõltub lukksepa oskusest ja vilumusest, kasutatavatest tööriistadest ja töödeldavast materjalist. Lukksepatööde operatsioonid on märkimine, raiumine, õgvendamine ja painutamine, lõikamine käsisae ja kääridega, viilimine, puurimine, süvistamine ja hõõritsemine, keermetamine, neetimine, kaabitsemine, soveldamine ja plankimine, jootmine ja liimimine. Detailide valmistamisel sooritatakse lukksepatööoperatsioonid kindlaksmääratud järjekorras. Kõigepealt tehakse need operatsioonid, mille tulemusena saadakse toorik. Lukksepaoperatsioonid jagunevad - ettevalmistusoperatsioonideks nagu väljalõikam
EESTI MEREAKADEEMIA RAKENDUSMEHAANIKA ÕPPETOOL MTA 5298 RAKENDUSMEHAANIKA LOENGUMATERJAL Koostanud: dotsent I. Penkov TALLINN 2010 EESSÕNA Selleks, et aru saada kuidas see või teine masin töötab, peab teadma millistest osadest see koosneb ning kuidas need osad mõjutavad teineteist. Selleks aga, et taolist masinat konstrueerida tuleb arvutada ka iga seesolevat detaili. Masinaelementide arvutusmeetodid põhinevad tugevusõpetuse printsiipides, kus vaadeldakse konstruktsioonide jäikust, tugevust ja stabiilsust. Tuuakse esile arvutamise põhihüpoteesid ning detailide deformatsioonide sõltuvuse väliskoormustest ja elastsusparameetritest. Detailide pinguse analüüs lubab optimeerida konstruktsiooni massi, mõõdu ja ökonoomsuse parameetrite kaudu. Masinate projekteerimisel omab suurt tähtsust detailide materjali õige valik. Masinaehitusel kasutatavate materjalide nomenklatuur täieneb pidevalt, rakendatakse efekti
Kõik kommentaarid