Kultuuriloo uurimustöö. (0)

Järvamaa Kutseharidusekeskus
Reelika Vinter
Kodu uurimuslik ülesanne
Juhendaja : Eve Rõuk
Särevere 2010

Sisukord

Sisukord 2
Sissejuhatus 3
Esivanemad 4
Minu pere sugupuu 5
Minu kodukoha kirik 6
Kuulsus minu kodukohast 7
Minu kodukoha rahvarõivad 9
Rahvakalendri tähtpäevad, mida tähistatakse minu kodukohas 10
Meie pere tava 11
Minu kodukohas tegutsevad seltsid või ühingud 12
Kokkuvõte Mida ma enne ei teadnud 13

Sissejuhatus

Minu kodukoht on Paide. Paides olen ma sündinud ja üles kasvanud. Olen elanud siin 17 aastat. Mulle meeldib Paide juures väga see, et ta ei ole väga suur linn, vaid selline väiksem. Paides on palju vaatamisväärsusi, nt paide vallimägi, ilusad pargid tehisjärv ja palju muud. Sündisin ma Paide haiglas . Paides on see minu eluajal esimene kodu, kuid enne seda oli meil teine korter aga kui ma sündisin, siis kolisime siia, kus ma praegu elan ja olen siin elanud juba 17 aastat.

Esivanemad

Minu esivanemad on maetud Sillaotsa kalmistule ja Koeru kalmistule. Sillaotsa on maetud minu isapoolt vanaisa, Koeru on aga maetud mu ema poolt vanaisa. Viimati käisin Koeru kalmistul talvel, käisime panemas küünlaid põlema, tavaliselt suvel me käime ikka tihedamini, kuna siis on vaja seal lehti riisuda, ning saab panna ka uued lilled vanade asemele, mis muudavad haua ilusamaks. Sillaotsas käisin aga viimati eelmine aasta, hauda korda tegemas. Väike Maarjasse on maetud minu isa poolt ta vanaema ja vanaisa, aga Järva-Jaani ema poolt vanaema ja vanaisa. Ema poolsed vanaemad ja vanaisad on mõlemad maetud Koeru kalmistule.

Minu pere sugupuu

Minu kodukoha kirik

Paide Püha Risti kirik on kirik Järva maakonnas Paides.
Kirikut kasutab EELK Paide Püha Risti kogudus.
Ajalugu. Püha Risti kirik asus Paides juba keskajal.
1573. aastal lasti kirik Paide piiramisel venelaste poolt õhku. Rootsi ajal rajati praeguse kiriku ette väike puukirik, mis põletati
1703. aastal koos linnaga maha.
1730 . aastail rajati rootsiaegse puukiriku kohale vanasse kasvuhoonesse abikirik. 1767. alustati keskaegse kiriku müüridele uue hoone rajamist. Esmalt puhastati ja kaevati välja vundamendid . August Wilhelm Hupeli sõnul tulid mulla alt välja keskaegsed piidad, sambad ja hauakivid. Kiriku ja torni müürid ehitati paekivist, kuid võlvimata lagi ja torni ülaosa olid puust. Paide kiriku torn ehitati mitte kiriku lääne- vaid lõunaküljele. Seda seetõttu, et siduda linna turuväljak ja kirikuhoone ühtseks klassitsistlikuks tervikuks.
10. mail 1845 aastal süttis Paide kirik. Kiriku taastamiseks korraldati korjandus. Annetustena saadi 10 480 rubla , millest 500 rubla annetas keiser Nikolai I.
1895 – 1898 ehitati kiriku ümber raudaed ning
1901 telliti kirikule 8 Riias valmistatud vitraažakent.
1909– 1910 teostati ulatuslikke ümberehitusi.
Ordu ajal oli Paides peale lossikiriku veel Katariina ja Püha-Risti kirik.
Esimene hävis tulekahjus 1558. a., teine 1573. a.
1786 . a. valmis uus kõrge kelpkatuse ja ümarkaarakendega saalkirik , mille lõunafassadil oli barokkstiilis torn. 1845.a. põles hoone müürideni maha ja taastati muudetud kujul kahe aasta pärast. Püha Risti kiriku altaripildi on maalinud Nikolai v. Baranoff  Carl Timoleon v. Neffi originaali järgi, mis asus keiserlikus kabelis Peterburis. Altarinishi on kujundanud kunstnik A. Roosileht.
Kasutatud materjal: http://www.eestigiid.ee/?SCat=10&CatID=0&ItemID=64 , http://et.wikipedia.org/wiki/Paide_kirik

Kuulsus minu kodukohast

Minu kodukohas on sündinud näitleja Ita Ever. Ita Ever on sündinud 1.aprill aastal 1931 Paides. Õppinud: Lõpetas Moskva Riikliku Teatriinstituudi (GITIS) Eesti lennu 1953 .  Draamateatrisse asus ta aastal 1953, ning töötanud ongi ainult draamateatris. Muu: esinenud väga palju estraadil, mänginud kuuldemängudes ja esinenud raadios (Meelejahutaja 1970–1990. aastad, Naksitrallid 1999), telelavastustes (Surm käib ümber Diana 1975, Kosmogoonia 1978, Evergreen show 1981, Tema Majesteet Komödiant 1983, Viimane suvi 1987, Sa oled koor minu kohvis 1999), seriaalides Salmonid 1993–1995, V.E.R.I 1995–1997, Kodumaa parim poeg ehk Eriagent 1188 2001, Õpetajate tuba alates 2003) Mänginud filmides (Naine kütab sauna 1978, Karge meri 1981, Nukitsamees 1981, "Musträstaste" saladus 1983, Armuke 1999, Vana daami visiit 2006). Temast on tehtud film Olete te õnnelik, Ita Ever? 1986 ja kirjutatud kaks raamatut Ita Ever 1986 (Helle Tamm) ja Ita Ever. Elu suuruses 2006 (Margit Kilumets).
Kasutatud materjal: http://www.draamateater.ee/index.php?lk=28&show=12
Minu kodukoha kuulsaim arhitektuuri mälestis
Paide üldtuntuim vaatamisväärsus on vanalinna riiklik kaitsetsoon, kuhu kuulub ka Vallimägi. Tõenäoliselt Eesti muinaslinnuse kohale rajati 1265. a. ordulinnus , mille ümber hakkas kiiresti kasvama asula. Juba 1291 . a. anti Paidele linna õigused. 16. ja 17. sajandi lahingutes ja rahututel aegadel kindlus hävis ning 1636. a. kustutati Paide linnade nimestikust ning anti Mäo mõisale. Linna õigused taastati alles 1783. a. Linnuse peatorn ehk Pikk Hermann (ka Vallitorn) hävis viimases sõjas. Säilinud on ainult läänepoolse väravatorni varemed ja tükike ringmüürist. Tänapäeval korraldatakse Vallimäel rahvapidusid. Paide Vallimäe park on looduskaitse all. Arhitektuurimälestistena kuuluvad riikliku kaitse alla 18. sajandi lõpul ehitatud kohtumaja Tallinna tänavas, linnavalitsuse hoone, kaubahoone ja aidad , elamu koos kõrvalhoonetega Tallinna t. 31. Põhjalikuma ülevaate Paide ajaloost ja tänapäevast saab Paide Koduloomuuseumis, mis on asutatud 1905. a. Praegustes ruumides on muuseum alates 1954. a. Vanim ehitusmälestis Paides on ordulinnus, mille varemed Paide Vallimäel on riikliku kaitse all.
Kasutatud materjal: http://www.eestigiid.ee/?CatID=57

Minu kodukoha rahvarõivad

Järvamaa kuulub rahvarõivaste poolest koos Harju- ja Virumaaga üsna ühtsesse Põhja - Eesti rühma. Järvamaa lilltikandid on sageli ühevärvilised: valged, sinised, mustad (tumepruunid), on ka mitmevärvilisi. Vanemal ajal oli mitmel pool Eestis kasutusel linukanimeline peakate , mille saba oli kaetud suureõielise lillkirjaga, seelikud olid ühevärvilised, enamasti mustad. Mõnede alläärt kaunistas uhke lai helmetikand, teisi paelad ja karrad. Kohati kanti neid uuemate pikitriibuliste kõrval veel XIX sajandi keskelgi. Järvamaa pikk- kuued olid olnud mustad. Meeste vatt ja põlvpüksid olid XIX sajandi keskpaiku enamasti sinised, suvel linased valged või triibulised. Ambla rahvarõivaste postmargil kujutatud pidulikult riietatud mehel on Järvamaale omane must pikk- kuub , naisel vanaaegne peakate linuk ja helmetikandiga vanemat tüüpi seelik , lapsel kogu Eestis üldine triibuline seelik. Türi rahvarõivaste postmargil on ühel pidulikult riietatud naisel uhke värvilise siidtikandiga linuk, teisel väiksem lillkirjaga tanu. Lillkirjaga käised olid Põhja - Eestis üldised.
Kasutatud materjal: http://www.post.ee/?id=1595&product_id=822

Rahvakalendri tähtpäevad, mida tähistatakse minu kodukohas

Jüriööl antakse Paides võimkuningatele Jüripäeva, või õigemini jüriöö esimestel minutitel südaöösel süütavad Paide linnajuhid ning Paide neli kuningat Paide vallimäel küünlad mälestamaks 667 aastat tagasi jüriöö ülestõusu käigus Paide ordulinnuses ordu mõõga läbi hukkunud muistset Eesti nelja kuningat. Linnavõimu esindajad annavad samas sümboolselt kuningatele ööpäevaks üle ka Paide juhtimise. Paide kuningad, keda on muistsete kuningate ning eestlaste vabaduspüüdluste meenutamiseks Paides ametisse nimetaud juba viis aastat, lasevad kunagiste ametivendade auks taevasse ka „aupaugu“ ehk muistse kombe kohaselt neli põlevat vibunoolt. Peale pidulikku võimu üleandmise tseremooniat heisatakse öösel Paide keskväljaku lipuväljakul ka Paide nelja kuninga lipp ning raekoja seinale kinnitatakse kuninglik sõnum linnarahvale. Jõuludel peetakse erinevaid üritusi, jumalateenistusi näiteks:
23. detsembril kl 10 neljanda advendipüha jumalateenistus armulauaga, leeripüha.
24. detsembril kl 16 jõuluõhtu jumalateenistus, kaastegev ansambel Olaf Lääne juhatusel , kasutusel laululehed.
25. detsembril kl 10 Kristuse sünnipüha jumalateenistus.
30. detsembril kl 10 esimene pühapäev pärast jõule, armulauaga jumalateenistus.
31. detsembril kl 18 vana–aastaõhtu sõna– ja palveteenistus.
Lisaks nendele tähtpäevadele peetakse minu kodukohas veel paljusi tähtpäevi, näiteks esimene advent , jaanipäev, vabariigi aastapäeva, suurt reedet, tooma päeva, hingede päeva, tõnise päeva, kadripäeva ning mardipäeva. Jaanipäeval tehakse Paide Vallimäel suur lõke, mida inimesed saavad vaatama minna, lisaks tule vaatamisele pakutakse tavaliselt seal ka midagi veel näksimist. Vabariigi aastapäeval peavad aga kõik heiskama lipud, see on rahulik püha, hommikul peetakse tavaliselt Paide kiriku ees kõne, kus rahvas saab jällegi vaatama ning kuulama minna, ning koos presidendiga selle lipu heisata.
Kasutatud materjal: http://www.jt.ee/221207/esileht/20007617_1.php , http://www.paidelaadad.ee/index.php/uudised/51-juerioeoel-antakse-paides-voim-kuningatele

Meie pere tava

Meie pere tavaks on tavaliselt mingi tähtpäeva puhul istuda laua taga, süüa ning rääkida juttu . Jaanipäeval me tavaliselt oleme Koerus vanaema juures, ning teeme ka suure lõkke. Sünnipäevade puhul me tavaliselt sõidame vennale külla või vanaemale , oleneb, kellel sünnipäev on. Sünnipäevadel me istume laua taga, sööme ning räägime juttu, Uusaastat võtame vastu kuuse all rakette vaadates ja üksteisele uusaasta soov edastades.

Minu kodukohas tegutsevad seltsid või ühingud

Paide Meeskoor
· Segarahvatantsurühm
· Naisrahvatantsurühm
· Memmede tantsurühm
· Paide Gospelikoor
· Paide Muusikakooli puhkpilliorkester
· Paide Püha Risti Koguduse segaansambel
· Järva Tarbijate Ühistu segaansambel ampanellao
· Seenioride tantsugrupp
Kasutatud kirjandus: http://www.paide.ee/index.php?page=440 &

Kokkuvõte
Mida ma enne ei teadnud

Ennem ma ei teadnud paljude teemade kohta nii palju kui nüüd tehes seda uurimusliku tööd. Ma sain teada rohkem, kuidas minu kodukohas peetakse erinevaid tähtpäevi, ei teadnud ennem nii põhjalikult oma kodukoha kiriku kohta ega ka vaatamisväärsuste kohta ei teadnud ennem ma niipalju. Veel sain ma teada rohkem ühinguid ning seltse, mis tegutsevad minu kodukohas. Sain teada, milline isik on sündinud minu kodukohas, mis aastal on ta sündinud ning millega tegelenud . Sain teada ka oma vanemate ja vanavanemate kohta põhjalikumalt sugupuud tehes. Kõige huvitavam teema minu jaoks oli siin kodukoha kirik, huvitav oli lugeda, millal on see ehitatud, mis aastal ümber ehitatud ning mis siin on toimunud. Sain teada millised on minu kodukoha rahvarõivad, ennem ma ei teadnud sellest eriti üldse, kuna pole tegelenud rahvatantsu ega muu sellist teemat puudutava tegevustega.
13