mütoloogias). o Maalikunsti peamisteks toonideks olid õrnroosa ja helesinine. o ,,Diana ja Endymon" maal kujutab lembestseeni antiikmütoloogiast. o ,,Madame Pompadouri portree" o ,,Puhkav tüdruk" JEAN BAPTISTE SIMÉON CHARDIN [za(n) ba'tist sar'dä(n)] o Rokokoolik realist. o Tema maalidel näeme motiive igapäevaelust. o ,,Tüdruk sulgpalliga" o ,,Brioss" o ,,Kaardimajake" o ,,Õpetajanna" Kunst Saksamaal Saksamaal levis rokokoo, segunedes saksa hilisbarokiga nõnda, et barokk domineerib välis-, rokokoo aga sisekujunduses. Amalienburgi loss Baieri pealinnas Münchenis Sanssouci loss Berliini lähedale Posdamisse ehitatud kuninga Friedrich II tellimusel kerge
Heavy rock Heavy rokk on jõuline muusikastiil, mis hakkas arenema 1960. aastate lkõpul ja on oma populaarsuse säilutanud tänaseni. Kasutatakse ka paralleelnimetust heavy metal. Selle stiili juured ukatuvad,bluusi, kantri ja psühhedeelilise rock´ini. Heavy rock´i tähtsaim tunnusjoon on tugevastu võimendatud kitarride kõla, mida töödeldatkse iseloomulike helimuundurite abil. Jõulisi korduvaid motiive esitavad soolo-ja basskitarr sünkroonis. Trummipartii on lihtne ja ühtlane , rõhutatakse 2. ja 4. lööki. Lõpliku ilme aga annavad selle stiilile jõuline, kohati agressiivuseseni küündiv laulustiil ( gospel ) ning vrtuoosed kitarrisoolod, mille aluseks on bluusi helirida. Lauluteksid on sageli seksuaalse alatooniga , vahel pajatavad ka mõned müstiliste seikluste ja tegelastega fantaasialugu . Heavy rock' ist on arenenud mitmed rock- muusika suunad , nagu näiteks thrash
stsenaristide kursused. Töötas 1965 - 1968 toimetajana Tallinnfilmis. Sündis Tartumaal. Õppis Moskvas Kirjandusinstituudis. Praegu kutseline kirjanik. Tuglase novelliauhind (1996, 2002, 2007) Esikraamat "Kandilised laulud", mis ilmus 1962, äratas soodsat tähelepanu. Alustanud külaelu argiprobleemide sotsiaalselt tundliku luuletajana, avardas M. Traat värsikogudes "Küngasmaa" ja "Kaalukoda" ning poeemis "Kassiopeia" üha oma ainevalda, tuues sellesse ka globaalseid motiive, nõudleb elult ilu ja täiuslikkust, püüab mõtestada olevat läbi enese "Laternad udus". Kirjaniku varasemat proosat novellikogusid "Koputa kollasele aknale" ja "Mänguveski", romaani "Maastik õunapuu ja meiereikorstnaga" ja jutustust "Irdinimene" ühendab maksimalisminõue, täisväärtuslikust elust unistava inimese opositsioon nüristavate ja mugandavate argi- ja olusuhete vastu. Inimese ja maa suhete panoraamse,
idealiseerimine, sündmuste ja nende osalejate hüperboliseerimine. Vürst Igori lugu peegeldab autori jaoks Kiievi-Vene killustamise tagajärgi ja leinab taga ühtset Venemaad, kutsub vürste ühinema välisvaenalste vastu ja taastama kaotatud ühtsust. Selles teoses peitub ka kriitiline suhtumine vürst Igorisse kui ühtsuse lõhkujasse, kuid samas ülistab autor Igori rüütliomadusi ja teeb temast terve Venemaa eest võitleja. Igatsus kaotatud ühtuse järele toob teksti hulgaliselt motiive ja kujundeid rahvaluulest, tollal juba taunitavast paganlikkust. Teoses esinevad vanavene jumalad, kosmogroonilised sümbolid, hingestatud loodus. 2 N. Lukina Nii ühendab autor Igori konflikti polovetsidega kõrgesihiliseks üleüldiseks võitluseks ning paneb seda võimendama looduse ja loomad.
Joonia sambad on dooria omadest saledamad ja elegantsemad. Joonia sambad saavad alguse baasilt ning kapiteeli üks osa ehk ehhiin on kaunistatud erinevate motiividega. Kapiteeli teine osa ehk Abakus koonseb teokarpi meenutavast voluudist. Joonia stiili näiteks võib tuua Nike templi Akropolis. Korintose stiil erineb joonia stiilist ainult kapiteeli poolest. Korintose kapiteeli alaosa ehk ehhiin on karika või vaasikujuline. Kasutati hulgaliselt taime motiive, kõige populaarsemad olid akantuselehed, väädid ja õied. Näiteks võib tuua Olümpieoni Ateenas. Kreeklaste poolt ehtitatud templid on lihtsad ja loogilised. Üldpildis valitseb rahulik harmoonia, kõik sulandub kokku. Kreeka arhitektid üritasid alati leida kuldse kesktee, vältides liialdusi ja äärmusi. Korda pidasid kreeklased väga tähtsaks. Kreeka templid on ehitatud valkjast ja hallist marmorist. Paljud reljeefid ja muud ehituskaunistused on aga üle värvitud rõõmsates toonides
Just koloriit ongi Bachu maalidel kõige tähtsam osa, motiivide ja emotsioonide kandja. Ta tundub olevat üks väheseid romantilisi kunstnikuhingi tänapäeva Eesti kunstimaastikul, kes oma natuurlit on pärit enam kui saja aasta tagusest ajast. See oli ajastu, kus kunstnikud, maalikast seljas, mööda maastikke uitasid ning hommikuvalgust ja keskpäevapäikest endasse ja lõuendile ahmisid. See on töö, mida ei saa teha kireta, ja kirge on Baciu piltides küllaga, lisaks vürtsitab valitud motiive tema enda lõunamaine temperament. . Varahommikune luht, õitsev põõsas keset lagedat välja, lopsakad pojengid, hurmavad merevaated, kolletav park need on vaid mõned valitud motiivid Vladimir Baciu näituselt, mis peaks tooma kivisesse halli kesklinna pisutki loodust. Loodust ja värsket õhku, mis vähemalt Bachu silmis on sedavõrd täis tundeid ja värve, et võimatu on neist mööda vaadata.Vabaõhumaal on zanr, mis nõuab kunstnikult
rahuldamist edasi lükkama. Liidril on võime teha teise inimese süüdistamise asemel rahulikult selgeks oma seisukoht. Vihastamise ja jõu näitamise asemel on õigem meelitada teist tema arvamuse tunnustamisega ning esitada mõne aja pärast oma soov uuesti. Liider peaks olema võimeline häälestuma teise inimese tundeseisunditele. Liidril on võime respekteerida teiste inimeste seisukohti ning nende vaatenurgast aru saada, mõista nende tundeid, muresid ja motiive. Samuti oskus seda sobival viisil ja ajal ka välja näidata. See tähendab kannatlikkust ja oskust oodata ka siis, kui iseenda tunded teise omadest sootuks erinevad, ning suutlikkust kolleegile tema tunded veidi muudetud viisil tagasi peegeldada. Liider oskab käituda viisil, mis teiste inimeste negatiivseid tundeid leevendaks ja need ümber kujundaks. Ta oskab lohutada, toetust ja abi pakkuda, taastada turvalist ümbrust ja olukorda ning häälestada kolleege lahenduse otsimisele.
sündmusi. Näiteks ’’Mahtra sõda’’. [http://et.wikipedia.org/wiki/Ajalooline_romaan 15.10.12] Rüütliromaan – Rüütliromaan on Euroopa keskaja ja uusaja kirjandusžanr. Rüütliromaane on kirjutatud nii proosas kui ka värssides. Rüütliromaanide tegelasteks on tihti kuningad (näiteks Karl Suur või kuningas Arthur) ja nende kaaskonda kuuluvad rüütlid. Tihti esineb rüütliromaanides üleloomulikke motiive, mis sarnanevad imemuinasjuttude motiividele. Näiteks "Don Quijote". [http://et.wikipedia.org/wiki/R%C3%BC%C3%BCtliromaan 15.10.12] Armastusromaan – Armastusromaan on romaan, mis põhineb armastusloo kujutamisel. Näiteks Anton Hansen Tammsaare "Ma armastasin sakslast", Heino Kiige "Mind armastab jaapanlanna" ja Maimu Bergi "Ma armastasin venelast". [http://et.wikipedia.org/wiki/Armastusromaan 15.10.12] Seiklusromaan – Jutustab seiklustest
ebamäärasem, sest konkreetsed reeglid puuduvad. Selleks, et õigesti suhelda, on vaja teada kõne etiketti, kultuurinorme. Pragmaatika tegeleb märgi kasutusega. Märk on defineeritud läbi semiootilise situatsiooni ning peab olema korrektne ja efektiivne. - IKOONILISED MÄRGID Ikoonilised märgid on märgid, mille vorm determineerib nende tähenduse. Ikoonid baseeruvad sarnasusel. Ikooniliste märkide tüüpilised näited on pildid, millel kujutatakse reaalsete objektidega sarnaseid motiive. Ikoonil on tunnus või aspekt, mis võimaldab tõlgendada ikooni märgina isegi juhul, kui objekti ennast ei eksisteeri. - INDEKSID Indeks baseerub reaalsel seosel, näiteks teeviidad. Semiootikas on indeks selline märk, mille esitis on objektiga korrelatiivses suhtes. Nii näitab indeks tihti piirnevust, seotust, külgnevust. Eristatakse loomulikke ja kunstlikke indekseid, mis mõlemad on tõelised indeksid, see tähendab, nad annavad infot objektist tänu objektiivsele sõltuvusele sellest
mõtted on mustad ja kaugel jumalast. Ja Hamlet otsustabki tappa Claudiust, kuid siin jääb avatuks küsimus, kas see otsus oli vastu võetud raskete moraalsete mõtiskliuste tulemusel või lõpliku mõju ostutas Norra printsi Fortinbase eeskuju, kes oma tujul ja tühja kuulsuse pärast saatis surmale tuhandeid inimesi ainult selle pärast, et ta au oli riivatud. Näidendist ei tulene Hamleti isa selgeid tapmise motiive. Loomulikult Claudiuse võimuhimu ja võimalik kuninganna armastus mängisid otsustava rolli, kuid kui lähtuda terve riigi huvidest on veel küsitav kes kuningatest oleks parim valitseja? Hamleti isa kohta teame ainult seda, et tema edukalt sõdis Norraga, kuid see ei iselomusta teda kui rahumeelset poliitikut. Teisest stseenist me saame teada, et Claudius teeb ettevalmistusi Norra printsi võimaliku rünnaku tagasilöömiseks. Claudiust on
Kogu fovismiperioodi töödele on iseloomulik lai kandiline pintslitöö koos lüürilise rohe-sini-lilla värvikasutusega. Alates aastast 1908 hakkab Derain süstemaatiliselt tegelema kubismiga ja hülgab fovistliku maalikäsitluse. Teoseid: ,,Istuv naine" (1906). ,,Chatou vaated" (1906). RAOUL DUFY (1877-1953) Dufy oli oma loomingu põhimeeleolult Matisse'ile kõige lähedasem. Dufy armastas muusika ja rahvapidudega seotud motiive, mille kaudu sai väljendada elurõõmu ja meelelise maailma imetlust. Tema maalide värviilu on siiski õrnem, võibolla magusam ja pintslitehnika visandlikum ning närvilisem. Teoseid: ,,Neljateiskümnes juuli" (1907). GEORGES ROUAULT (1871-1958) Teda sidusid teiste foovidega üksnes välised tunnused, sest ta maalis sünge moraliseeriva sisuga pilte. Nooruses töötas ta klaasimaalijana keskaegsete kirikuakende restaureerimisel. See töö mõjutas Roualt'
• stülobaat- klerpidoma viimane aste • klerpidoma- alaehitus ~3 trepiastet maapinnast • tempel- ristkülik, väljast uhkem, kaunistatud sammastega • reljeefid- müütidega kaunistatud, rituaalid, templist väljas Olümpieion(Ateenas) 2.2 Skulptuur: Arhailine ajastu 7.-5. saj e.m.a: • Periood pärslaste võidust Ateena üle kuni kreeklaste alade tagasi vallutamiseni. • Kreeklased võtsid skulptuuris omaks Egiptuse ja idamaade motiive, nii luues eripärase stiili. Kuros- arhailine periood • Areng märgatavad kourose (meesakt) ja kore (rõivastatud naine) puhul. • Kujud standardsed ja jäigas poosis, käsi sirgelt küljel. • Aja jooksul poosid vaheldusrikkamad ja anatoomia kujutamine paranes.
autoportree ja samal suvel valminud Collioure’i vaated. Kogu fovismiperioodi töödele on iseloomulik lai kandiline pintslitöö koos lüürilise rohe-sini-lilla värvikasutusega. Alates aastast 1908 hakkab Derain süstemaatiliselt tegelema kubismiga ja hülgab fovistliku maalikäsitluse. Teoseid: „Istuv naine“ (1906). „Chatou vaated“ (1906). RAOUL DUFY (1877-1953) Dufy oli oma loomingu põhimeeleolult Matisse’ile kõige lähedasem. Dufy armastas muusika ja rahvapidudega seotud motiive, mille kaudu sai väljendada elurõõmu ja meelelise maailma imetlust. Tema maalide värviilu on siiski õrnem, võibolla magusam ja pintslitehnika visandlikum ning närvilisem. Teoseid: „Neljateiskümnes juuli“ (1907). GEORGES BRAQUE (1882-1963) Braque ühines rühmitusega viimasena, aastal 1906. Braque hoiab oma maalidel vormi tasakaalus värvikasutusega. Eelkõige saab teda pidada siiski suureks kubistlikuks kunstnikuks. Henri Matisse Maurice de Vlaminck
Caraccid teosed: palazzo farenese laemaalid roomas 9.) barokk skulptuuri väljenduseks said rahutud, liikuvad massid. barokk on maaliline. tema kujud ei ole endassesuletud, vaid lasevad tunda ümbrust ja ruumi. nad on määratud vaatlemiseks igast küljest. poosid on väga ilmekad ja efektsed. eelistasid sääraseid motiive , mis juba iseenesest eeldavad dünaamikat, nagu igasugused võitlus- ja röövimistseenid. kunstnik: Lorenzo Bernini- Taaveti figuur, püha teresa ekstaasis 10.) Hispaania kuulsaim kunstnik: Diego velazguez- Vulcanuse sepikoda, õuedaamid, breda alistamine 11.) Flandria suurim kunstnik: Peter Paul Rubens, armastas maalida teemadel Piibel, antiik mütoloogia, allegoorilisi- ja dekoratiivseid teoseid, portreesid ja maastiku pilte. Tema maalid oli elulähedased, idealiseeritud ja värvi toredad.
14.Kuidas mõtestad lahti mõiste post+modernism? Postmodernistlik kunst üritab taas läheneda elule. Kunstiteosesse tuuakse sisse banaalsed, triviaalsed, kitsilikud elemendid, püütakse kahandada lõhet "kõrge" ja "madala" kultuuri vahel. Modernismi suurtele metafüüsilistele ja filosoofilistele otsingutele hakati vastanduma mängulisuse, "kerguse", sihiliku fragmentaarsuse ja suurte teeside puudumisega. Kadus respekt kultuuri akadeemilisuse vastu. 15.Milliseid motiive eelistasid hüperrealistid? Nimeta kunstnikud ja nende teosed. Hüperrealistide motiivid on naq popkunstnikelgi läbinisti linlikud. Suhtumine motiivi on enamasti jahe, kuid mõnel juhul on tajutav kunstniku vaimustus tehniliselt täiuslikust ja külluslikust linnatsivilisatsioonist. Richard Estes "Central savings" Ralf Goings "Pee Wee einelaud" Robert Cottingham "Rat..." 16.Mis on KUMU ? Mille poolest on ta eriline? Mitmendat aastapäeva ta tähistas 18. veebruaril 2012.a.
Milline oli 17. ja 18. sajandi hügieen? Mis vajalikud ruumid puudusid paleedes? Hügieen oli ropp inimesed ei pesnud ennast. Arvati, et must surm ja süüfilis levisid vee kaudu. Paleedes puudusid vannitoad ja wc-d. 25. Mis oli iseloomulik rokokoo stiilis maalile? Heledad toonid, pastelltoonid, hiina kunsti mõju, erootilise süzeega, aktid, suured maalid. 26. Mis riigi mõjud olid moes? Hiina (hiina siid ja toad) 27. Mis vabrik loodi Meissenis? Portselanivabrik 28. Mis motiive armastati kasutada rokokoo kujunduses? Teokarbi motiiv 29. Mida uut on rokokoo värvikasutuses? Koloriit muutus mahedaks, sageli läägeks. Pastelsed toonid, õrnroosa, kollane, hall, valge, helesinine, kuldne, ei peeta lugu suurtest lokaaltoonidest. 30. Kes viisid edasi van Dycki pärandit? Joshua Reynolds ja Thomas Gainsborough
ohvriks tuua aknad. Esindusruumid on tavaliselt avarad ja sammastega liigendatud. Värvikombinatsioonidest armastati kuldornamente valgel, tumepunasel või tumesinisel seinal. Kasutati ka seinamaale ja nizzidesse paigutatud skulptuure. Lihtsamates ruumides ja linnakodanike kodudes hakati seinu katma paberist tapeediga. Ampiirmööblis eelistati suuri poleeritud pindu, mida kaunistasid kuldsed ornamendid. Mööbli kujundamisel kasutati egiptusepäraseid või muid antiikseid motiive. Nii võis näiteks lauajalg lõppeda küünistega loomakäpaga. Lahutamatuks osaks olid peeglid, suured vaasid ja lühtrid. Kogu interjöörist õhkus vastu toretsev rangus ja korrapärasus. 3) Vaata illustratsioone õpikus lk 184-188 ja kirjuta välja 3 näidet Prantsuse klassitsistlikust arhitektuurist: * Tähe triumfikaar Pariisis. * Madleine´i kirik Pariisis. * Pantheon Pariisis. 2 näidet Vene klassitsistlikust arhitektuurist: *Aleksandri sammas * Narva väravad Peterburis
Kõige enam on Eesti balleti mainet kujundanud MaiEster Murdmaa looming, mis on laialdast tuntust kogunud ka väljaspool Eestit Ta on loonud individuaalrolle Kaie Kõrbile (1961) Kaie Kõrb 9 Rahvatants Eesti rahvatantsu iseloomustus: kollektiivne, rahulik, väärikas puuduvad suured hüpped, kiired ja vaheldusrikkad liigutused vähe akrobaatilisi elemente palju korduvaid motiive lihtne liikumissüsteem 10 Rahvatants Rahvatantsu hakkas 20. saj. alguses (1913) põhjalikumalt koguma ja üleskirjutama Anna Raudkats (18861965). Tema "Eesti rahvatantsud" ilmus 1926. a. Ullo Toomi oli selle töö jätkja. 1934 korraldati Tallinnas esimesed Eesti Mängud (ehk Üleriigilised Võimlemiseja Spordimängud), mille ühe osana oli ette nähtud ka rahvatantsu etteasted.
filosoofilist, loodus- ja isamaaluulet. Proosateoste põhiteemad on eestlaste saatuse kujutamine maaelu ajaloo kaudu ja inimese teisenemine muutuvas ajas. Keskne teema on eesti maaelu olevik ja minevik. Kirjutanud ka näidendeid ning filmistsenaariume. Alustanud külaelu argiprobleemide sotsiaalselt tundliku luuletajana, avardas M. Traat värsikogudes "Küngasmaa" ja "Kaalukoda" ning poeemis "Kassiopeia" üha oma ainevalda, tuues sellesse ka globaalseid motiive, nõudleb elult ilu ja täiuslikkust, püüab mõtestada olevat läbi enese "Laternad udus". Debüüt novelliga «Lõppematu tee» Elva ajalehes Uus Tee 1958. Esikraamat "Kandilised laulud", mis ilmus 1962, äratas soodsat tähelepanu. Tähtteos- "Tants aurukatla ümber"(1971). 3 Üks Traadi mastaapsemaid ettevõtmisi on sariromaan "Minge üles mägedele", mille esimene
,,Anna Karenina" Lev Tolstoi 1. Analüüsi Levini karakterit, tema positsiooni, vaateid, seisukohti ja arengut. 2. Nimeta ühiskondlikke probleeme, mida Tolstoi teoses käsitleb. Kelle kaudu ja kuidas need avatakse? 3. Analüüsi Vronski karakterit, tema positsiooni, vaateid, käitumise motiive ja suhet Annaga. 1. Levin ei sarnane ühegi teise Tolstoi karakteriga. Ta oli siiras, aus ning ei omanud ainsatki armukest terve teose vältel. Tema jaoks oli armastus harukordne ning abielu polnud vaid üks igapäevastest elu toimingutest. See oli tema jaoks lausa elu ülesanne, kogu tema õnn ning seepärast on mõistetav, miks ta tundis häbi ja suurt ebaõnnestumist kui Kitty talle ära ütles. Levin oli endas ebakindel ning tema enesehinnang oli väga madal
bassi/kontrabassi, Sven Schmeimann trumme, Juss Kaarepere kitarri ja Märt Ääremaa saksofoni. Mikrofonide taga oli peale Tommyboy ja Mai ka Alko oma riimidega. 2006 sügisel muutus ka koosseis: Juss ja Märt pühendasid ennast jäägitult Ska Faktorile ja uueks külaliseks tuli Joel-Rasmus Remmel klahvpillidega. 2007 aasta alguses liitusid Külalistega Raivi Rohumets (kitarr) ja Tarmo Kiuru (perkussioon). Segu jazzist ja räpist laienes millekski enamaks, haarates üha uusi motiive kõigi lemmikmuusikastiilidest – pisut souli, fanki, rokki, bluusi, kantrit ja reggaet. 2008 aasta sõbrapäevaks saadi valmis oma esimese raadiosingli „Armastus on armastus“. 2008. aasta kevadel toimusid Külalistes mõned vangerdused: klahvpille tuli mängima Rain Rämmal ja Sveni toolile trummide taha istus Tarmo. Sellise koosseisu ja noore ning andeka heliinseneri Jaan-Andres Tellusega asuti ka plaati lindistama mis käesolevaks
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Noorsootöö ja täiendusõppe osakond Dagne Press MINU RAHVARÕIVAS Referaat Juhendaja: L. Soova Tallinn 2008 SISSEJUHATUS Rahvarõivaste, nagu ka teiste riideesemete esmaseks ülesandeks on kandja varjamine ja katmine võõraste pilkude eest. Samas täidab rõivastus ühiskondlikku ülesannet, väljendades selle kandja sugu, seisust, vanust, elukutset või isegi jõukust. Rahvarõivas, vaatamata oma esmasele ülesandele on aga väga kaunis, maitsekas ja esinduslik. Nii on ka rahvarõivastel tänapäeval täita mõningaid ühiskondlikke ülesandeid olla esindusriietuseks teatud pidulikel puhkudel, aktustel, vastuvõttudel jne. Eriti suure uhkusega kantakse rahvariideid rahvapidustustel (laulu- ja tantsupeod), kus nende kandjateks on valitsevalt naised ja lapsed. Rääkides riiete eripäradest, sii...
värvikäsitlus, mida ta rakendas õlivärvidega töötades. Värvid näisid kui lõuendile visatud, paljudes teostes nõrgenevad või kaovad kõik kontuurid ja värvid hakkavad elama objektidest sõltumatut elu. Teosed: ,,Viies Egiptuse nuhtlus", ,,Matus merel". Caspar David Friedrich(1774-1840)- Saksa romantik, kelle maastikupildid olid uuenduslikud nii sisult kui vormilt. Kasutas äärmuslikke, isegi ülepakutud tähendusrikkaid ja külluslikke motiive. Eelistas maalida üksindust ja lõpmatuse avanevaid maastikuvaateid. Teosed: ,,Vanade kangelaste kalmud", ,,Rist Läänemere ääres" Théodore Géricault (1791-1824)- Prantsuse maalikunstnik loobus kompositsioonis figuuride paigutusest kihtidena ja see taandus kahele ristuvale diagonaalile. Lisaks kirglikele tunnetele mõjutasid vaatajaid esiplaanil olevad surnud või surevad inimesed. Teosed: ,,Meduse'i parv", ,,Tagasi Venemaalt". Realism 19
rõdud. Ka põhjafassaadi (Joonis 1) keskel on rinnatisega terrass, millelt laskub trepp jõele. Et jõepais on tänapäeval alla lastud, siis ei tundu maaliline trepp ja hoone peegeldus enam nõnda kaunitena. Terrassi kohal teisel korrusel on kolme akna laiuselt rõdu. Võrreldavat stukkdekooriküllust ei leidu ühelgi tolleaegsel Eesti mõisamajal rääkimata selle kõrgetasemelisest teostusest. Enamik dekoori motiive pärineb rokokoostiilist, kuid ka juugendi mõjutused on ilmsed. [7,4,8] Mansardilikku katust ääristab lai räästakarniis, seinad on kaunistatud ja liigendatud pilastrite ja liseenidega, nende vahel stukkfestoone ja girlande. Näeme kipsvanikuid, mitmeid roosornamente ja põimuvaid akuntuselehti. Rõdusid toetavad maskaroonkonsoolid ning aknaid ümbritsevad laiad krohviäärised, mis sisaldavad endas ka dekoratiivset lukukivi.
käivad. Barokkarhitektuuri iseloomustab üldiselt suurema mõjukuse taotlemine, mis saavutatakse sellega, et ehitise osad tehakse suuremate ja raskematena, et neid kuhjatakse, kahekordistatakse ja omavoliliselt moonutatakse. Fassaadi püütakse elustada sellega, et lastakse selle osi eenduda (kogu fassaadi kõrguselt eenduvat fassaadiosa nimetatakse risaliidiks); rohkesti rakendatakse ka võnksiirde motiive. Voluut spiraalselt kokkurullitud otstega paelakujuline dekoratiivne ehismotiiv. Kasut. näit. üleminekul vertikaalselt ehitusosalt horisontaalsele. Frontoon klassikalise templi viil, mis võrdhaarse kolmnurga kujulisena ümbritseb viiluvälja. Pilaster seinapinda liigendav ja toetav minimaalselt eenduv lame seinapiilar baasi ja kapiteeliga, mis klassitsistlikus arhitektuuris harilikult esindab ühte sambaorderit.
1. Olema objektiivne ja arvestama kõiki töökulutusi; 2. Tagama tööviljakuse näitajate võrreldavuse ajas ja ruumis-st võimaldama võrrelda tööviljakuse taset ja dünaamikat erinevate tootmistingimustega ettevõtetes ja erinevates tootmisharudes. Töömotivatsioon Motivatsioon on sisemine ajend, mis käivitab käitumises välejnduva tegutsemise, et rahuldada vajadusi ja täita ootusi. Töömotivatsioon tähendab tegureid ja motiive, mis mõjutavad inimest efektiivsemalt töötama. Motivatsiooniteoorias on tuntud Abraham Maslow vajaduste püramiid, mille kohaselt mingi üks vajaduste tasand peab olema piisavalt hästi rahuldatud, enne kui järgmise, kõrgema tasandi vajadused oluliseks saavad.
päris lõplikult seostada ei saa. · Ta alustas rokokoolike portreedega, hilisemates töödes jõudis aga armutu tõetruuduse ja võimsate fantaasiapiltide loomiseni. Francisco Goya. Marquesa de Pandejos´i portree Francisco Goya. Carlos IV perekond Francisco Goya.Alasti maja Saksamaa romantism C. D. Friedrich. · maastikupildid olid uuenduslikud nii sisult kui ka vormilt. · Tihti valis ta äärmuslikke ja väga tundeküllaseid motiive. · Ta eelistab lõpmatusse avatud maastikuvaateid. Caspar David Friedrich. Rändaja udumere kohal C. D.Friedrich. Kloostrikalmistu lumes. C.D. Friedrich. Tammesalu kloostrikirik Skulptuur · Skulptuuris pole romantismandnud eriti tähelepanuväärseid teoseid. põhjus sama,mis ehituskunstiski. · Plastika olenes rohkem kodanluse tellimustest ega sobinud individuaalse protesti väljendamiseks nii hästi kui maalikunst.
Seinad kaeti suurte pannoode ja peeglitega, mida raamistasid lilledest, okstest ja lehtedest kaunistused. Suurejoonelistes ruumides sulasid nikerdatud raamides maalid kokku arhitektuuri, struktuuri ja ornamentidega. Moes olid gobeläänid, millele tegid kavandeid ajastu tuntuimad kunstnikud. ● Maalide koloriit oli HELE ja PASTELNE. Valitsesid õrnroosad ja helesinised toonid. Loodi seina- ja tahvelmaale, millel kujutati salongistseene, karjaseelu, frivoolseid motiive mütoloogiast. Mütoloogia-ainestel piltidel kujutasid kunstnikud modelle Olümpose jumalatena. ● Antoine Watteau arendas iseseisvaks žanriks fête galante’i („galantne pidu“), maali, millel kujutatakse loodust nautiva seltskonna vabaõhupidu. Levinud olid ka nn. lamburistseenid, kus kaunilt rõivastatud armunudõukondlasest karjusepaar oli ilusa maastiku taustal. ● Rokokooajastul levinud hiina kunsti mõjul lisati maalidele hiinapäraseid detaile, seetõttu
Hakatakse tähelepanu pöörama kujude individualiseerimisele, igas inimeses nähakse isikupära. Plastika on väiksemamõõtmelisem, kasutatakse enamasti siseruumides, ning skulptuur on arhitektuurist vähemsõltuvam. 15. sajandil pöördutakse uuesti realismi poole, eelkõige Saksa gootikas. (Mujal liigutakse juba renessansi põhimõtete järgi). Pessimistlik ja meeleheitlik alatoon. Kannatuste ja piinade kujutamisel jõutakse naturalismini. Eelistatkse motiive, mis rõhutavad inimese surelikkust ja kaduvikumeeleolusid (sageli kohtab lausa lagunenud laipade ja skelettide kujutisi). N: ilmalik Naumburgi „Ekhard ja Uta“ Kui piiblitegelased ja pühakud kujutati küllaltki tinglikult ja kanooniliselt, siis kurjade jõudude ja kõrvaltegelaste kujutamisel sai plastikameistrite fantaasia vaba voli – need on väga vaimukad, fantaasiarohked ja grotesksed kogu gooti perioodi vältel.
põhjamaade juugendarhitektuuris ja kujutavas kunstis. Suursuguse ja lihtsa segamine on aga läbiv joon kogu Mackintoshi loomingus. Hoone võeti publiku poolt hästi vastu. Juugend (Art nouveau) oli reaktsioon 20. Sajandi alguses industrialiseerimisega kaasa tulnud ebamugavustele ja looduskaugenemisele. Taheti pöörduda tagasi loodusesse ning seeprast hakati kasutama taimevorme ja looklevaid jooni ning sageli valiti selliseid motiive nagu väädid ja lained. Puhtalt dekoratiivsega piirdumise poolest meenutab juugend historitsismi, kuid temas peituvad modernistlikud püüdlused materjalist ja eesmärgist tuleneva vormi poole. Olulisemaks kui konkreetsed vormid olid juugendi juures mõttelaad ja need teoreetilised alused, millega juugendistiil sai paljudes maades modernse kujunduse eeskäijaks. Juugendi kõige väljapaistvam esindaja on hispaania arhitekt Antonio Gaudi. Art nouveaule
,,Waatke meest, kuis tema astub, Seljas leiwakott, Kaenlas raamatud ja tahwel, Taskus tindipott. Ema aitas uksest wälja, Ütles: ,,Õpi sa! ... · 30-ndatel tuleb luulesse mängulis-humoristlikke motiive, taganeb ilutsev toon. See kõik annab tunnistust eaka lasteluuletaja soovist aja nõuetega sammu pidada. NT: ,,Niitjad", ,,Memm ja Maimu", ,,Mõistatus", ,,Kraav", ,,Maimu ja pilveke". · Suur osa R. Kamseni ulatuslikust lasteluuleproduktsioonist jääb siiski isikupäratuks sõnaseadmiseks, millel ei ole sügavamat sisemist elamussundi. Sagedasti rikub autor üsna kordaläinud salmidest sugenenud mulje konarliku, kistud või mõttetu lõpuga.
Varjatud konflikt tähendab seda, et kuigi vastuolu indiviidide vahel on olemas, püütakse selle avalikustamisest hoiduda. Selleks võib olla palju põhjusi, millest levinum on kindlasti (sageli ebaõige) uskumus, et kui vastuolust räägitakse, siis lähevad asjad hullemaks. Näivkonflikt on vastuolu, mis vähemalt ühe indiviidi arvates on olemas, kuid mida tegelikult pole. Esineb juhtumeid, mille korral indiviid omistab teisele mingeid varjatud motiive ja hakkab seetõttu teist vihkama. Näivkonfliktide (kui tegelikult olematute vastuolude) puhul on tähtis teada, et need võivad üle kasvada tegelikeks vastuoludeks. Väärtuskonfliktid tekivad siis, kui üks pool (indiviid või grupp) nõuab teiselt poolelt (indiviidilt või grupilt), et too (nood) oma väärtusi muudaks. Iga inimese "peas" omavad väärtused erinevaid positsioone ja on hierarhias. Rokeach (1973) jagab väärtusi kaheks: üldised rahu, õnn, vabadus, elutarkus jms
Motiivid jaotatakse kahte suurde rühma (Bachmann & Maruste 2003: 76): 1. teadlikud ja 2. ebateadlikud motiivid Teadlik motiiv on juhtmotiiv või siis mõned peamised, mis on otsustava mõjuga konkreetsele käitumisele. Mõjusaimad on need motiivid, millel on inimesele suurim emotsionaalne tähendus. Ebateadlik motiiv ei ole täpselt arusaadav ei subjektile ega ole ilma põhjalikuma uurimiseta seletatav ja arusaadav ka teistele. Suurem osa inimeses tekkinud motiive on sellelaadsed. Tavaliselt mõjutab tegevust üheaegselt palju motiive nii teadlikke kui ebateadlikke. (Bachmann etc 2003: 76) Psühholoogide levinuima arvamuse kohaselt tekitavad motiive vajadused. (Allik, Häidkind, Harro, Viikmaa, Kreegipuu, Rauk, Kikas, Tulviste, Luuk, Realo, Konstabel, Pullmann, Schmidt & Vadi 2002: 162 ) Aktiivsuse algallikaks on vajadused. Vajadus paneb inimese liikuma, tegutsema, praktiseerima, suhtlema
7. Too välja allikate iseloomust tulenevaid erinevusi indoeuroopa ja soome-ugri (uurali) rahvaste mütoloogiate uurimisel. Indoeuroopa rahvaste mütoloogia uurimisel on tähtis eelis u 4000 aastane ajaline sügavus. Samuti on olemas palju kirjalike allikaid (loomismüüdid, veedad, eeposed). Võimalik on luua keelelisi rekonstruktsioone (võrdlev keeleteadus) võrrelda mütoloogilisi motiive ja süžeesid, jälgida nende teis enemisi pikema aja jooksul (võrdlev mütoloogia) Soome- ugri rahvaste mütoloogia kohta pole aga võrreldavaid varaseid kirjalikke allikaid ning enamusel allikmaterjalidest on hiline folkloorne ainestik (alates 18. sajandist). Allikmaterjalil on väiksem ajaline sügavus ning suurem tähtsus on lingvistilistel ja folkloristlikel rekonstuktsioonidel. Allikate vähesuse tõttu on vaja kasutada aga neid allikaid, kus mütoloogiline ainestik esineb vihjeliselt.
paatoslikumalt ja ohtrasõnalisemalt. Tulemuseks on jutustav-illustratiivne tõsielupilt. Sõnapaljus, põhikujundist eemalduvate kõrvalmotiivide sissetoomine ning sellega kaasnev sisuline rabedus süveneb autori järgmistes värsikogudes. Alustanud külaelu argiprobleemide sotsiaalselt tundliku luulendajana, avardab Traat oma hilisemates värsikogudes “Küngasmaa” ja “Kaalukoda” (1966) ning poeemis “Kassiopeia” (1968) üha oma ainevalda, tuues sellesse ka globaalseid motiive, nõueldes elult ilu ja täiuslikkust, püüdes mõtestada olevat läbi enese. Sarnaseid ideid ja motiive kasutab ta ka kogudes “Laternad udus” (1968), “Ilmakaared” (1970) ja “Etüüdid läiteks” (1971). Näiteks 1964.a. “Küngasmaas” saavutavad ülekaalu autori urbanistlikud motiivid, ühtlasi hülgab Traat esikkogule omase eepilise hoiaku, asudes aktiivse sekkuja, võitleja ja maailmaparandaja positsioonile. Selle aja ja
põhinemist samal süntagmaatilisel skeemil 7. Too välja allikate iseloomust tulenevaid erinevusi indoeuroopa ja soome-ugri (või uurali) rahvaste mütoloogiate uurimisel. Indoeuroopa rahvaste mütoloogia uurimisel on palju materjali, millele toetuda. Indoeuroope keeltel ja kultuuril on väga suur geograafiline leviala, on olemas kirjalikud allikad ja selle ajaline sügavus on ligikaudu 4000 aastat. Seetõttu on võimalik luua keelelisi rekonstruktsioone, võrrelda mütoloogilisi motiive ja süzeesid. Soome-ugri rahvastel (või uurali) pole uurimiseks nii palju materjali. Puuduvad varased kirjalikud allikad, põhiline infoallikas on keeleline ja folklooriline rekonstruktsioon. Vaja on kasutada allikaid, kus mütoloogiline aine esineb vihjeliselt. Samuti on soome-ugri rahvastel väiksem ajaline sügavus. 8. Iseloomusta soome-ugri rahvaste usundilisi süsteeme ja neile iseloomulikke tunnuseid. Soome-ugri rahvaste usundilised süsteemid jaotuvad kaheks.
müüdid. 14. Kirjelda allikate iseloomust tulenevaid erinevusi indoeuroopa ja soome- ugri (uurali) rahvaste mütoloogiate uurimisel. Indoeuroopa rahvaste mütoloogia uurimine. Indoeuroopa keelte ja kultuuride väga lai geograafiline levik ja mitmekesisus. Olemas kirjalikud allikad (nt sumeri, akkadi või hetiidi loomismüüdid, eeposed veedad jne). Ajaline sügavus enam kui 4000 aastat. Võimalik on luua keelelisi rekonstruktsioone (võrdlev keeleteadus) ja võrrelda mütoloogilisi motiive ja süžeesi, jälgida nende teisenemisi pikema aja jooksul (võrdlev mütoloogia). Soome-ugri rahvaste mütoloogia kohta pole võrreldavaid varaseid kirjalikke allikaid. Enamus allikmaterjalist on hiline folkloorne ainestik (alates 18. sajandist). Allikmaterjali väiksem ajaline sügavus. Suurem tähtsus keelelistel ja folkloori-alastel rekonstruktsioonidel. Vajadus kasutada neid allikaid, kus mütoloogiline aines esineb vihjeliselt (mütologeemidena).
kõik ühisel arvamusel, niihästi lihtrahvas kui ka haritud, pidades seda lihtsalt õnnelikkuseks; õnnelikkuseks või õnneks peetakse aga seda, kui keegi elab hästi või end ka hästi tunneb. Õnnelikuks saab ainult oma isiklikke omadusi arendades. Ta kutsus neid omadusi voorusteks ja seletas neid kui kompromisse ehk "kuldse kesktee" leidmist kahe halva äärmuse vahel. Vooruseetika ütleb, et tähtis pole mitte ainult teha õigeid asju, vaid ka omada õigeid dispositsioone, motiive ja emotsioone. Aristotelese järgi on voorused need iseloomuomadused, mis avalduvad seadumuslikus toimimises ja mida inimestel on hea omada( mis aitavad elada head elu). Hästi elades me omandame head kombed, need ongi voorused. Vooruslik elu koosneb järgnevatest määravatest kõlbelistest omadustest: julgus, mõõdukus, suurepärasus, uhkus, hea tuju, sõbralikkus, tõearmastus, teravmeelsus, häbitunne ja õiglus. Inimesed omandavad voorused teisi vaadeldes ja neid jäljendades.
kirjanikud on lojaalsed. Kirjandusuurijad ei ole tahtnud seda poeemi eriti puutuda Arvatakse, et see teos eksisteerib käsu korras, mitte vabadusest olla nagu 'päris' poeesia peaks. Selline seletus on aga ebapiisav. Osaliselt on sellele poeemile lihtsalt liiga tehtud. Smuul ise eitab tellimust. Tema jaoks oli Stalini nimi lipp ja rusikas. Ei tundu eriti tõenäoline, et Smuul lihtsalt lömitaks. Poeemis esineb mitmeid kristlikke motiive, samuti Stalini surma puhul kirjutatud poeemis "Stalin". Järgnevas analüüsis vaadeldakse "Poeemi Stalinile" 'häbiväärset' osa, retoorilist kihti, mis tõstab poeemi kui mitte esteetiliselt, siis metafüüsiliselt küll. Stalini nime kasutatakse siira tunnetusliku väärtusena. Kusjuures tegemist ei ole pealiskihi, vaid teose tuumaga. "Poeemi Stalinile" mõistmine eeldab teatavat kogudusteadvust, täpselt nagu selleta ei saa mõista kirikulaule
Klassitsistlik Arhitektuur Klassitsistliku arhitektuuri eeskujud o Püüdis eekujuks võtta antiikehitisi, nii üldlahenduses, kui ka üksikasjades. Mõõdistati ehitisi ja nende varemeid Itaalias ja Kreekas ning anti välja raamatuid, õpikuid ja tüüpprojekte, mis levisid kogu Euroopas. o Valgustajate ideoloogia mõjul oli paljude eesmärgiks nii ilus ehitis, kui ka arhitektuuri abil ühiskonnaelu reeglipärasemaks ja mõistlikumaks muutmine. o Suurenes ka renessanssiajastu arhitekti Andrea Palladio mõju, sest ka tema oli nõudnud antiikarhitektuuri reeglite täpset jälgimist. Antiigi ja Palladio mõjul armastab klassitsism kolossaalorderit(üle kahe korruse ulatuvad sambad) ja sammasportikust(antiiktempli osafassaadi meenutav väljaehitis.) Üldiseloomustus o Ei nõutud otsest antiigi jäljendamist vaid antiikkunstist tuletatud reeglite kasutamist. E...
Kirikus käiakse vaid selleks, et suus ära tuua armulaualeiba, millega jahimehe püss alati märki tabab. Kuid ,,Ussisõnades" on talurahavas väga ristiusu meelt, kõigepealt jätsid nad lihtsa elu metsas ja hakkasid raskelt maad harima ja lisaks sellele lasid oma nimed ristiinimese kombel ümber nimetada. Neiud kuulasid meelsasit munkade laulu ja poisid soovisid laulda nii kui mungad. Kivirähnu kaht teost seob, et ta on oma teoste tegevustikku põiminud ehtsaid folkloorilisi motiive muistenditset, müütidest ja tegelased on mütoloogilised olendid (,,Rehepapis"- Vanapagan, kratid, libahundid jm., ,,Ussisõnades"- Põhja Konn, mürkhammastega vanaisa). Raamat on eelkõige mõeldud inimestele, kellele meeldib põnev sündmustik, kummalised olud, traagiline, kurb lõpplahendus ja sügavam mõte. See võib tunduda imeliku muinasjutuna, milles on pisut eestlaste müüte, kuid see puudutab hoopis olulisemat teemat. Minu jaoks on
EETILINE RELATIVISM Hea ja vale ei ole midagi kindlat, vaid nad on suhtelised. KULTUURILINE RELATIVISM Erinevatel kultuuridel on olemas põhimõtteliselt erinev eetika. Eetika sõltub eelkõige inimese vajadustest. Eetika ja moraal ei ole ratsionaalsed saavutused, vaid need on evolutsiooni tulemused. Ütleb, et universaalset ,,peaks" ei saa olemas olla. 1. Mitmekesisuse tees moraalsed kombed ja veendumused on erinevad kultuuride ja ajalooetappide raames; pole olemas ühtegi universaalset moraalset standardit. Kas on olemas universaalne tume? Peaaegu igas kultuuris on alad, mis on väärtustatud (elu, tervis, perekond, abielu). 2. Sõltuvuse tees moraal on sõltuv kultuurilisest kontekstist ja ei saa olla sõltumatu ratsionaalne otsus; teistpidi ei saa mõelda. Etno tsentrism sallimatus ,,Meie kultuurireeglid on parimad." EMOTIVISM Väidab, et kõlbelised tegevused pole midagi muud, kui vaid emotsion...
Oodati lahendust Prantsuse revolutsiooni levikust. Ka FRANCISCO GOYA (1746-1828) hindas valgustajate ideid ja pidi oma kodumaa majanduslikku seisu masendavana tajuma. Goya tegi peamiselt paraadportreid, millel on tihti pilkav alltekst. MAALIKUNST SAKSAMAAL Võimsaim saksa romantiline maalikunstnik oli CASPAR DAVID FRIEDRICH (1774-1840), kelle maastikupildid olid uuenduslikud nii sisult kui ka vormilt. Tihti valis ta äärmuslikke ja väga tundeküllaseid motiive (krutsifiks metsiku mäe tipul valguskiirte foonil, kloostrivaremed või metsatihnik kuupaistel või merejää kuhjumised). MAALIKUNST PRANTSUSMAAL Prantsuse romantiline maalikunst oli opositsioonis klassitsismiga, teatud eeskujusid leiti aga barokk-kunstist. 1819. aastal esines THEODORE GERICAULT [teodoor erikoo] (1791-1824) maaliga "Meduse`i parv", mida võib pidada uue voolu esikteoseks Prantsusmaal. Teose sisuks oli
Linnulaul meie hinges Marie Underi ja Henrik Visnapuu loodusteemalise luule võrdlus Marie Under (1883 - 1980) - eesti luuletaja. Under on eesti suurimaid lüürikuid. Tema sisendav ja tundeid täis looming kujutab elujanuselt armastust ja loodust. Henrik Visnapuu (1890 - 1951) oli eesti luuletaja, dramaturg ja kirjanduskriitik. Tema luuletusi hakati avaldama ajakirjanduses 1908. aastast. Henrik Visnapuu oli Marie Underi kõrval rühmituse "Siuru" kesksemaid luuletajaid. Mõlemad luuletajad on väga palju tuntust kogunud ka ajakirjanduses ja nad kuulusid rühmitustesse. Under on kogunud tuntust väga palju ka loodusteemaliste luuletustega, kuid Visnapuu on jäänud selle mõttega rohkem tagaplaanile. Luuletajad kirjutasid ilusaid ja kauneid värsse loodusteteema jäi mul seekord kõige rohkem südamelähedasemaks. Marie Under armastas Eestimaal ümbritsevat loodust, kuna see oli omapärane ja kaunis. Kõige rohkem jäi tal...
7.Kes olid esimesed linnakirjanikud ja milline oli nende elustiil? Vastus: Esimesed linnakirjanikud olidki enamasti kooliga seotud inimesed - skolaarikud ja kleerikud. Vabamate tingimuste otsinguil rändasid nad ringi ja lõid ladinakeelseid laule, milles kuulutati ülimaks maised rõõmud, parodeeriti kirikuteenreid ja vaimulikku kirnadust, heideti nalja igavese elu üle. Lauldes veinist, armastusest ja käesoleva hetke nautimisest, taaselustasid nad antiikluule motiive. Kirjanduslukku on nad läinud kui vagandid ehk goljaarid. Neist silmapaistvaim Archipoeta nime all esinenud saksa õuelaulik, kelle "Vagandi patutunnistuses" loetletakse oma ülesastumisi ja jõutakse kokkuvõtteni. 8.Narrikirjandus. Kilplaste lugu (sisu). Vastus: Temaatikalt on narrikirjandus mitmekesine, valdavalt naerdakse välja rumalust. Pärast trükikunsti leiutamist levis narrikirjandus laialt odavate rahvaraamatutena, eriti Saksamaal
Tartu Ülikool Referaat Gutsav Klimt Koostas Elis Mets Tartu 2011 Sissejuhatus Gustav Klimt (14.06.1862 06.02.1918) on sündinud Austrias Baumgartenis. 1879. aastal astus ta Viini Kunsti ja Käsitöö Kooli, mille lõpetas arhitektuurilise dekoraatori väljaõppega. 1888. aastal pälvis Klimt keiser Franz Josef'lt Kuldse Teeneteordeni panuse eest Austria kunstipärandisse. Gustav Klimt oli üks Wiener Sezession (Viini Setsessioon) liikumise loojaid ning 1897. aastal ka president. Sajandivahetuse aegu valmisid kolm laemaali (Filosoofia, Meditsiin, Õigusteadus) Viini Ülikooli Suure Saali jaoks, kuid neid kritiseeriti karmilt nende radikaalse temaatika ning ,,pornograafilise" ainese poolest. Seetõttu ei pandud neid Ülikooli Suure Saali lage kaunistama. Kõik kolm tööd hävitati aga põgenevate SS väeüksuslaste poolt 1945. aasta mais. See oli ka ühtlasi kunstniku viimane avalik tellimustöö. 1911. aa...
kohta edasist informatsiooni? 2. Tegelase suhe iseendaga. Milline on tegelase enesehinnang? Kas tegelane on enesekeskne või huvitub pigem teistest? Kas ta tegeleb eneseanalüüsiga ja teadvustab endale oma käitumise motiive? Milline on tegelase suhe oma minevikku ja tulevikku? 3. Tegelase suhe teiste tegelastega. Kuidas suhtub tegelane teistesse tegelastesse? Mida märkab tegelane teiste tegelaste juures? Mida saab tegelase kohta järeldada tema tutvusringkonna põhjal?
muusikateos. Talviku teos on Villoni laadis pastišš, sest puudutab samasid teemasid. Lisaks kasutab Talvik vanemat, mitte kaasaegset sõnavara, mis sarnaneb Villonile. „Blasfeemilise ballaadi“ tegelasteks on samamoodi eluga pahuksis olevad või lihtsalt veidi tumedama taustaga inimesed. Talviku stiil on vulgaarne ja mitmetahuline nagu ka prantsuse kirjanikul. 5. Villoni ja Talviku teostes on kasutatud surmatantsu motiive. Prantsuse kirjanik Villon puudutas korduvalt surma, kuid kõige paremini tuleb võrdsus surma ees välja „Väikeses testamendis“. Villon pidas surma ka iseenesestmõistetavaks, mis mingi hetk ikka saabub. See tulenes ilmselt ajastus, mil katk levis ja ka teised epideemiad niitsid valimatult inimesi. Ma usun, et just sel hetkel hakkasid inimesed mõistma, et surm ei küsi, kui vagalt sa elanud oled või mitu palvet esitanud
Hakkavad toimuma kunstinäitused ja tekib prof.kunsti tagasiside e kunsti kriitiga. Väheneb kunsti tellija osatähtsus ja suured muutused, sest vähenevad seisuslikud sidemed. Kujuneb välja klassitsism- akadeemiline ja romantism-sõltumatu. KLASSITSISM ld k esmaklassiline. Klassitsismi kodumaa on Inglismaa. 1725.aastal ehitab William Kent esimese klassititsiliku hoone. Oluline oli sammas portikuse olemasolu. Robert Adami sisekujundus- palju kreeka ja rooma motiive. *järgib antiikkunsti- võtab üle kunsti, eriti arhitektuuri põhijooned *valitseb Ida- ja Kesk-Euroopas *Prantsusmaal ja Inglismaal neoklassitsism *levikut soodustavad valgustajad *teostes naeruvääristati ühiskonda *usuti mõistuspärasusse *suurim väärtus- reeglipärasus ja kord *kunsti ringkondades kasvab huvi antiikpäranduse vastu *Winckelmann kirjutab teose antiikkunsti ajalugu „Õilis, lihtsus ja vaikne suurus“ Kehtib v.a Prantsusmaal:
Looming Joseph-Maurice Ravel tuntakse läbi ajaloo kui andekat impressionistlikku heliloojat ja pianisti. Maurice loomingus leidub küll palju impressionismi ja ekspressionismi tunnusjooni, kuid ise ta pidas aga ennast küllaltki klassitsistlikuks heliloojaks (Lepik, 2009) Tema muusikal on alati täpne ja selge vorm, kus ta kasutab sagedasti eredaid värvinguid (Wikipedia, 2011) Maurice armastas väga jazzi, aasia- ja teiste rahvaste muusikat, mille motiive kasutas ta ka oma loomingus. Raveli muusika on veel koloriitse harmooniaga ning värvika orkestratsiooniga (Real, 2010). Oluline koht loomingus on folklooril. Mauricele oli juba lapsepõlvest peale Hispaania rahvamuusika hingelähedane. Teda tuntakse ka kui head orkestritundjat, mille parimaks tõestuseks on teos ,,Bolero" (Lillo, 2001). Maurice looming on väga mitmekülgne. Rohkesti on ta kirjutanud klaveriteoseid ja muusikat balletietendusteks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
