Tants Eestis läbi aegade (2)

Tants Eestis läbi aegade
Koostas:
Juhendas:
1
Sissejuhatus
Tants on läbi aegade andnud erinevatele rahvastele
võimaluse salvestada oma kogemusi, tundeid ja olemust.
Inimene, kes oma keha tunnetab ja oskab tema
vajadustega toime tulla, on ka ise rõõmsam ja
teotahtelisem. Professionaalne ja heatasemeline
tantsukoolkond rikastavad riigi kultuurielu ning tõstavad
tema mainet maailma silmis.
2
Esimesed märgid
12.sajandil Esimene kirjalik vihje eesti tantsulaadsele
liikumisele Saxo Grammaticuse kroonikas "Gesta
Danorum", kus vihjatakse sõdalaste rituaalsele rütmilisele
liikumisele tapluse eel.
1777 eesti geograafia, majanduse ja kultuurielu uurija
A.W.Hupel on oma raamatus "Topograafilised teated"
peale muu iseloomustanud ka eesti rahvatantsu
1780 puhtlõbustusliku iseloomuga tantsude kohta pani
kirja kodukooliõpetajana H.J.Schlegel
1893 Rootsis loodi Rahvatantsu Sõprade Ühendus
3
20.sajandi algus
Kunstiline tants
Kunstiline tants tekkis Eestis alles 20. sajandi alguses, mil
lavakunst muutus professionaalseks (tekkisid teatrid
Vanemuine 1906 ja Estonia 1913)
See ei ole tekkinud rahvatantsust, vaid on loodud
kõrgkultuurina
Kunstilise tantsu arengut mõjutasid selle algusperioodil
Isadora Duncanist lähtuv uus, nn vabaplastiline suund ja
vene klassikaline ballett.
Ella Ilbak (1895 1997), Eesti esimene elukutseline
tantsija.
4
20.sajandi algus
Kunstiline tants
Elmerice Parts (18881974) avas
Tartus esteetilise gümnastika
stuudio. Kuna puhkes I
Maailmasõda ei saanud ta kaua
tegutseda.
Pisut hiljem tekkis Tallinna uus
tantsukool, mis oli suunatud pigem
normatiivsele, teatrilaval ja
rühmatantsus rakendatavale
tehnikale ning klassikalise balleti
traditsioonidele kui individuaalsele
loomingule. Pandi alus Elmerice Parts
moderntantsule.
5
20.sajandi algus
Moderntants
1918.a asutas Eestis oma klassikalise balletistuudio
Eugenie Litvinova (18771945), endine Peterburi Maria
Teatri balletisolist, kes asus Eestisse elama mõned aastad
varem
Tema käe all sirgusid kõik omaaegsed Eesti nimekamad
balletiartsitid
Tantsijad Helmi Tohvelman (19001983), Juta Aeg (1919
1992) ja Ida Urbel (19001983) õppisid moderntantsu Gerd
Neggo stuudios.
6
20.sajandi algus
Moderntants
Võrreldes kunstilise tantsuga on moderntants rühma tants
ja selle oluline osa on improvisatsioon ja oma looming
Seda esitati peamiselt Estonia teatris
RAHEL OLBREI (18981984)
oli tantsija Estonias aastast 1920
oli E.Litvinova õpilane
1926 moodustas oma balletigrupi, kellele tantsutunde andis
1939.a. esietendus Vanemuises esimene professionaalne
balletietendus (Balletimeistriks oli Ida Urbel)
7
Nõukogude okupatsiooniperiood
Moderntants
Moderntants ei olnud sel ajal lubatud tantsu zanr (Kuid
moderntantsu traditsioon elas varjatud kujul edasi Ida
Urbeli, Helmi Tohvelmani, MaiEster Murdmaa (1938) ja
Ülo Vilimaa (1941) loomingus.
Perioodi iseloomustab etnograafilistele teostele
koreograafia loomine
Antud perioodil valmisid ka Eesti esimesed oma balletid
E.Tubina "Kratt" ja E.Kapi "Kalevipoeg"
Tuntumad tantsijad sel perioodil: Helmi Puur (1933) ja
Udo Väljaots (19161979)
1960.a paiku tekkis akadeemilise klassikalise balleti
kõrvale ka kaasaegsem ballett.
Rahvusliku Koreograafia Kooli õpilased: Ü.Ulla,
T.Randviir, J.Lehiste, AE.Kerge, E.PoznjakKõlar jne
8
Nõukogude okupatsiooniperiood
Moderntants
Kõige enam on Eesti balleti mainet kujundanud MaiEster
Murdmaa looming, mis on laialdast tuntust kogunud ka
väljaspool Eestit
Ta on loonud individuaalrolle Kaie Kõrbile (1961)
Kaie Kõrb
9
Rahvatants
Eesti rahvatantsu iseloomustus:
kollektiivne, rahulik, väärikas
puuduvad suured hüpped, kiired ja vaheldusrikkad
liigutused
vähe akrobaatilisi elemente
palju korduvaid motiive
lihtne liikumissüsteem
10
Rahvatants
Rahvatantsu hakkas 20. saj. alguses (1913) põhjalikumalt
koguma ja üleskirjutama Anna Raudkats (18861965). Tema
"Eesti rahvatantsud" ilmus 1926. a. Ullo Toomi oli selle töö
jätkja.
1934 korraldati Tallinnas esimesed Eesti Mängud (ehk
Üleriigilised Võimlemiseja Spordimängud), mille ühe osana
oli ette nähtud ka rahvatantsu etteasted.
1974 sai üritus teise nime Rahvakunstiõhtu
11
Rahvatants
Nõukogude võim soosis rahvatantsu arengut, peaaegu igas
kultuurimajas tegutses oma rahvatantsurühm
1950ndatel loodi hulk tööja kolhoositeemalisi, kalurite ja
kaevurite ning teisi ühiskondliku elu peegeldavaid tantse
Kui eelnevad tantsud olid ringjoonelise liikumisega, siis
nüüd tekkisid erinevad kujundid: kolonnid, viirud,
diagonaalid jne
12
Rahvatants
Ullo Toomi (19021983)
Ullo Toomi
1963 toimus esimene tantsupidu
Ullo Toomi juhtimisel. Selleks
ajaks oli rahvatants saavutanud
oma populaarsuse
Ullo Toomi
Tantsupidu 1999
13
Rahvatants
Mait Agu
1976 asutas Mait Agu Tallinna
Pedagoogilises Instituudis kateedri, kus
asuti koolitama professionaalseid
tantsupedagooge
MAIT AGU (19511998)
tantsupedagoog, kes juhatas nii
tantsupidusid kui seadis lavalist
koreograafiat erinevates zanrites
oli tuntum rahvatantsu moderniseerija (tegi
Mait Agu poplugudele rahvatantsu koreograafia)
oli tantsupeo üldjuht
14
Kasutatud Kirjandus
1. 100 aastat moderntantsu: pilguheit Eesti poolelt.
2. Eesti ballett. Koostanud K.A. Püümann. Tallinn, Eesti Raamat 1984
3. Eesti kunsttants / Jaan Pert, 18991953. [S.l.] : J. Pert, 1934
4. Eesti teatri biograafiline leksikon. Koostanud Kalju Haan, Heino Aassalu, Vilma Paalma. Tallinn, Eesti
Entsüklopeediakirjastus, Eesti Teatriliit 2000 (Tallinna Raamatutrükikoda)
5. ENE, EE. Tallinn
6. Ullo Toomi: kaerajaanist tantsupeoni: [elust ja tegevusest]. Koostanud ja Ullo Toomi elu ning eesti
rahvatantsulooks täiendanud Heino Kermik. Tallinn, Eesti Raamat 1983.
http://www.europeade.org.ee/tantsuajalugu.htm
Standard tantsud Ants tael kirjastus eesti raamat Tallinn 1972 lk711
Saaremaa suvesimman vikil 19851998 järjepidev kultuuritöö muuseumi õeliluks koostanud helgi allik
kuresaare 1998 lk 37
Ullo Toomi Harjutusvara rahvatantsijale, kirjastus Eesti Raamat Tallinn 1967 ,lk35
ullo toomi kaerajaanist tantsupeoni tallinn eesti raamat 1983 lk78
http://paber.maaleht.ee/?old_rubriik=5396&old_num=779
Ullo Toomi Harjutusvara rahvatantsijale, kirjastus Eesti Raamat,Tallinn 1967 ,lk3 4
rahvakultuuri arendus ja koolituskeskus eesti keele intstituut kristjan torop kontratantsud tallinn 1995 lk78
http://www.ents.ee:81/Default.aspx?aid=992
http://www.estonica.org/est/lugu.html?menyy_id=864&kateg=5&alam=21&leht=3
15