Romaan ja romaani alaliigid (0)

Romaan
Romaani alaliigid
Romaan on jutustava proosa suurvorm . Romaani iseloomustavad probleemiderohkus, mitmekülgsus elu kujutamisel, mitu süžeeliini ja suur tegelaste hulk, sündmuste pikaajaline kulg. Esimesed romaanid kirjutati hilisantiikajal. Mõiste "romaan" võeti kasutusele keskajal. Valitsevaks žanriks kujunes see 19.–20. sajandil. [ http://et.wikipedia.org/wiki/Romaan 18.10.12]
See on pikk eepiline teos; ulatuslik jutustav proosavormis kirjandusteos . Romaanile on iseloomulik avar elukujutus, mitmeplaaniline tegevustik, keerukas sündmustik , probleemirohkus, arvukas tegelaskond ja pika ajavahemiku kujutamine. Vahel moodustab see mitmeköitelisi sarju: di-, tri-, tetra -, pentaloogiaid jne. Esimesed romaanid kirjutati hilisantiikajal. Mõiste „romaan” võeti kasutusele keskajal. Valitsevaks žanriks kujunes see 19.– 20. sajandil. Romaanil on palju erikujusid. Neid liigitatakse näiteks ainestiku (ajalooline romaan, rüütliromaan , pastoraalromaan, seiklusromaan , sõjaromaan , ulmeromaan , fantastiline romaan, kriminaalromaan , armastusromaan ); kujutamisviisi ( arenguromaan , filosoofiline romaan, publitsistlik romaan, psühholoogiline romaan, sotsiaalolustikuline romaan); mahu (lühiromaan, epopöa) ja vormi järgi ( värssromaan , kiriromaan ). Algselt olid romaanid värsivormilised nagu eeposed, alates 13. sajandist hakati üha rohkem kasutama proosavormi. Eesti kirjandusse tuli romaan 19. sajandil Jaak Järve ( 1852 –1920) ja Eduard Vilde (1865–1933) loomingu kaudu. Eesti tuntuim romaan on Anton Hansen Tammsaare (1878–1940) „Tõde ja õigus” I–V (1926–33). [ http://kirjanduslugu.edu.ee/data/lexicon.xml 18.10.12]
Romaane liigitatakse:
Ainestiku järgi

• Ajalooline romaan – Ajalooline romaan on romaan, mis kirjeldab ajalugu ning minevikus toimunud sündmusi. Näiteks ’’Mahtra sõda’’. [ http://et.wikipedia.org/wiki/Ajalooline_romaan 15.10.12]
  

• Rüütliromaan – Rüütliromaan on Euroopa keskaja ja uusaja kirjandusžanr . Rüütliromaane on kirjutatud nii proosas kui ka värssides. Rüütliromaanide tegelasteks on tihti kuningad (näiteks Karl Suur või kuningas Arthur ) ja nende kaaskonda kuuluvad rüütlid . Tihti esineb rüütliromaanides üleloomulikke motiive , mis sarnanevad imemuinasjuttude motiividele. Näiteks "Don Quijote ". [ http://et.wikipedia.org/wiki/R%C3%BC%C3%BCtliromaan 15.10.12]
  

• Armastusromaan – Armastusromaan on romaan, mis põhineb armastusloo kujutamisel. Näiteks Anton Hansen Tammsaare "Ma armastasin sakslast ", Heino Kiige "Mind armastab jaapanlanna" ja Maimu Bergi "Ma armastasin venelast ". [ http://et.wikipedia.org/wiki/Armastusromaan 15.10.12]
  

• Seiklusromaan – Jutustab seiklustest. Näiteks Herman Sergo "Rändröövel". [ http://www.osta.ee/en/herman-sergo-randroovel-ajalooline-seiklusromaan-28954469.html 15.10.12]
  

• Sõjaromaan – Sõjaromaan on romaan, mille tegevustik areneb sõjaolustikus. Näiteks Erich Maria Remarque 'i "Läänerindel muutuseta". [ http://et.wikipedia.org/wiki/S%C3%B5jaromaan 15.10.12]
  

• Ulmeromaan – Jutustab ulmelistest ja väljmõeldud asjadest, juhtumistest ning paikadest. Näiteks Stanislaw Lemi “ Solaris ”. [ http://www.epl.ee/news/kultuur/raul-sulbi-solaris-taiuslik-ulmeromaan.d?id=51027056 15.10.12]
  

• Kriminaalromaan – Kriminaalromaan on romaan, mille traditsioonilisteks osadeks on kuritegu , selle uurimine ja lahendus, traditsioonilisteks tegelaskujudeks ohver, kuriteo uurija ja kurjategija. Näiteks Wilkie Collinsi "Kuukivi". [ http://et.wikipedia.org/wiki/Kriminaalromaan 15.10.12]
  

• Spiooniromaan - Spiooniromaan on romaan, mille traditsioonilisteks osadeks on luure ja spionaaž, tegelaskujudeks luurajad, spioonid ja nendega seotud organisatsioonid. Näiteks Robert Ludlum. "Bourne'i identiteet ". [ http://et.wikipedia.org/wiki/Spiooniromaan 15.10.12]
  

Kujutamisviisi järgi

• Arenguromaan – Arenguromaan (saksa keeles Bildungsroman) on romaan, mis põhineb kangelase arengulool. Näiteks "Taavet Soovere elu ja surm" (Mait Metsanurk). [ http://et.wikipedia.org/wiki/Arenguromaan 17. 10. 2012]
  

• Filosoofiline romaan – „Pärsia kirjad“ on oma kaasaja valupunkte puudutav satiiriline kiriromaan – Montesquieu kohandas seni eeskätt psühholoogilistes teostes kasutatud epistolaarse vormi ühiskonnavaatlusele. See kirjanduslik võte viis tsensori segadusse ja äratas lugejate huvi. Romaan põhineb kirjaniku enda päevikul. „Pärsia kirju“ on nimetatud filosoofilise romaani kui uue žanri alusepanijaks. Seal pole peamine mitte karakterite kujutamine, vaid autori ideede kirjanduslik esitamine. [ http://et.wikipedia.org/wiki/Charles_de_Montesquieu 17.10.12]
  

• Publitsistlik romaan – Publitsistlik romaan on aktuaalseid ühiskondlik-poliitilisi probleeme käsitlev romaan. [ http://et.wikipedia.org/wiki/Publitsistlik_romaan 18.10.12] Näiteks Eessaare Aadu, kodanikunimega Jaan Anvelti (1884–1937) „Linnupriid” (1922–23). [ http://kirjanduslugu.edu.ee/data/lexicon.xml 18.10.12]
  

• Psühholoogiline romaan – Psühholoogiline romaan on romaan, mis keskendub tegelas(t)e hingeelu kujutamisele ja analüüsile. Näiteks Fjodor Dostojevski "Kuritöö ja karistus". [ http://et.wikipedia.org/wiki/Ps%C3%BChholoogiline_romaan 18.10.12]
  

Mahu järgi

• Lühiromaan – Lühike romaan, mahult jutustusega võrreldav romaani tunnusjoontega proosateos. Näiteks Enn Vetemaa (1936) „ Monument ” (1965). [ http://kirjanduslugu.edu.ee/data/lexicon.xml 18.10.12]
  

• Epopöa – antiikkirjanduses eepos või eepiline poeem. Tänapäeval ulatuslik (paljude tegelastega ning elu mitmekülgselt kujutav) mitmeosaline eepiline teos, romaanisari. Näiteks Anton Hansen Tammsaare (1878–1940) „Tõde ja õigus” I–V (1926–33). [ http://kirjanduslugu.edu.ee/data/lexicon.xml 18.10.12]
  

• Jõgiromaan – Jõgiromaan on romaaniseeria, milles iga üksikteos on omaette tervik ning samal ajal seotud ühiste tegelaste, teema või kujutatava ajastu kaudu. Jõgiromaane hakati kirjutama 19. sajandil. Tuntud on näiteks Honoré de Balzaci "Inimlik komöödia", mis koosneb ligi sajast teosest. Balzaci jõgiromaan kujutab Prantsusmaa kõigi kihtide elu ajavahemikul 1815–1848 ning selles on mitmeid teosest teosesse korduvaid tegelasi. Jõgiromaane on kirjutanud ka John Galsworthy (" Forsyte 'ide saaga ") ja Romain Rolland (10-osaline arenguromaan "Jean Christophe "). [ http://et.wikipedia.org/wiki/J%C3%B5giromaan 18.10.12]
  

Vormi järgi

• Värssromaan – Värsivormis kirjutatud eepiline teos, mida iseloomustavad romaani tunnusjooned, näiteks Aleksandr Puškini (1799–1837) „ Jevgeni Onegin” (1833). [ http://kirjanduslugu.edu.ee/data/lexicon.xml 18.10.12]
  

• Kiriromaan – Kiriromaan on kirjadest koosnev romaan, mida iseloomustab tegelaste psühholoogiline vaatlus, intiimsus ja pihtimuslikkus. Kiriromaanile kui žanrile pani aluse inglise kirjanik Samuel Richardson teostega " Pamela ehk Hüvitatud voorus" ja "Clarissa". Kiriromaanid saavutasid suure populaarsuse 18. sajandi lõpul. Kiriromaani on kasutanud oma teostes ka Johann Wolfgang von Goethe ja Jean- Jacques Rousseau. [ http://et.wikipedia.org/wiki/Kiriromaan 18.10.12]