Halliste rahvarõivad (0)

Tallinna Pedagoogiline Seminar - Kultuur-Kunst - Rahvuskultuuri liikumine

3 KEHV

TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR
Noorsootöö ja täiendusõppe osakond
Dagne Press
MINU RAHVARÕIVAS
Referaat
Juhendaja : L. Soova
Tallinn 2008

SISSEJUHATUS

Rahvarõivaste, nagu ka teiste riideesemete esmaseks ülesandeks on kandja varjamine ja katmine võõraste pilkude eest. Samas täidab rõivastus ühiskondlikku ülesannet, väljendades selle kandja sugu, seisust , vanust, elukutset või isegi jõukust. Rahvarõivas, vaatamata oma esmasele ülesandele on aga väga kaunis, maitsekas ja esinduslik . Nii on ka rahvarõivastel tänapäeval täita mõningaid ühiskondlikke ülesandeid – olla esindusriietuseks teatud pidulikel puhkudel, aktustel, vastuvõttudel jne. Eriti suure uhkusega kantakse rahvariideid rahvapidustustel (laulu- ja tantsupeod), kus nende kandjateks on valitsevalt naised ja lapsed. Rääkides riiete eripäradest, siis rahvariiete kaunistamisel peale värvide ja erinevate lõigete kasutatakse ornamentikat. Ornament koosneb geomeetrilistest ja loodusmotiividel ning põhineb sümmeetrial ja ka motiivide liht- ja rütmilisel kordumisel. Igal paikkonnal olid erinevad mustrid ja kirjad, millega tehti just oma rahvarõivas eriliseks .
Lõuna-Eesti rahvarõivarühma kuuluvad 19. sajandi administratiivjaotuse järgi Viljandi-, Tartu- ja Võrumaal kantud rahvarõivad. Silmapaistvad on Mulgimaa, s.o. Halliste , Karksi , Tarvastu, Paistu ja osaliselt ka Helme alad, sest seal on enim säilinud vanad elemendid rahavarõivaste juures. Nii leiame Mulgi naisterõivaste kaunistustes värviliste lõngadega tikitud arhailist taimeainelist ornamentikat.(Joon 1995)

Halliste rahvarõiva peamised osad

Halliste neiu rahvariide peamisteks osadeks on särk, vaip- seelik , puusapõll, vöö, sukad , pastlad ning lisaks veel peapael.
Halliste naine: särk, seelikupook, vöö, pikk- kuub , pearätt, sukad, pastlad ning lisaks õlakate.
Meherõivastus: särk, püksid, vöötasku, pikk-kuub, kaapkübar, poolsukad.
Ehted komplektide juurde: vitssõled, hõbehelmed, klaashelmed, hõbeketid.
.(Kaarma; Voolmaa 1981)

Rõivastuse üldiseloomustus

Nii neiul kui naisel on kotitaoline särk (ame), mille kaelaava kaunistavad äärt kaunistavad poolrattamotiivilised põimpilud. Särk õmmeldi peenemast linasest riidest piha osas ja alaosa tehti jämedamast takusest riidest. Hallistes ja Karksis säilis naiste särk 19. Sajandil lõikelt kõige arhailisemana kogu Baltikumis.(Kaarma; Voolmaa 1981)
Halliste neiul on punane villane vaipseelik , mis on äärtest kaunistatud pronksikarva ääristega. Naistel on musta värvi seelikud . Seelikut aitasid üleval hoida ning paigal hoida vöö. Vööd olid valgele linasele põhjale korjatud värviliste villaste kirjadega, mis eriti Karksis ja Hallistes olid hästi kitsad , peentest lõngadest kirjaga.
Vana põlise kombe kohaselt lõikasid Halliste naised ja neiud oma juuksed kõrvust saadik lühikeseks ja neiud hoidsid oma juukseid koos peapaela abil, mis oli kootud kirivöötehnikas ning õmmeldi võruks kokku. Peapaela kaunistas lopsakas mitmevärviline kuklatutt. Abielunaiste traditsiooniline peakate oli umbes 1 m pikkuste külgedega ruudukujuline pearätt, mis seoti diagonaalselt kokkumurtult pähe nii, et üks nurk (händ) jäi seljale ja ulatus vähemalt vööni. Tärgeldatud rätt seati kuklas hoolikalt kurdu, kibrutati ja köideti teise inimese peas. Hiljem oli ta juba valmis peakattena võtta.
Mehe särgi rinnalõhiku äärt kaunistasid täisrattamotiivilised põimpilud. Selle järgi on mehe särki hakatud nimetama ka rattaga ameks. Mehed kinnitasid särgi rinnalõhiku paari vitssõlega. Meestel olid pikad linasest või villasest riidest püksid, köidetava värvelkinnisega. Püksid köideti põlve alt säärepaelaga, nii et sääreosa moodustas koti . Vöörihma küljes rippus väike nahktasku.
Nii naisel kui mehel oli must villane pikk-kuub (vammus). Naiste vammustele pandi pruun või hall krae , meeste omadele sinine. Jõukamate meeste vammuste hõlmaääred ja varrukasuud vooderdati punase kangaribaga.
Karksi ja Halliste sukad kooti hästi peenest valgest villasest lõngast. Kiri asetses neil kitsa joonekesena pahkluust veidi kõrgemal. Sukk ulatus põlve alla. Mehed tõmbasid pükste peale mustad (või valged) poolsukad. Nii neidudel, naistel kui ka meestel olid jalanõudeks pastlad. Pastelde materjaliks kasutati 19. sajandil rohkem parkimata nahka, mis aga kuivaga muutusid kõvaks ja neid pidi enne jalga panekut leotama. Pargitud nahast pastlad olid kandmiseks mugavamad, nad ei kuivanud kõvaks ja ei veninud märjakssaamisel. Seetõttu tehti pidulikel puhkudel kantavad pastlad võimaluse korral siiski pargitud nahast.(Joon 1995)
Naised kandsid ka puusapõlle, mis mujal Eestis on nii ammu kadunud, et selle kohta pole säilinud ei kirjeldusi ehk ka ühtegi eset. Kuid Mulgimaa kihelkondades oli puusapõll populaarne ning nendest on säilinud nii kirjeldusi kui neid võib leida ka muusemite kogudes. Puusapõlled olid tehtud valgest linasest riidest, mida kaunistati värvilistest lõngadest tikanditega. Põhivärvid olid potisinine, madarapunane, kollane, roheline. Tikandite tegemisel kasutati peamiselt taimeornamentika, kuid kasutati ka usuga seotud motiive- näiteks jõuline ja paljutähenduslik elupuu motiiv oli üsna sageli esinev.
Abielunaistel oli kohustuslik kanda põlle, mis oli tehtud rohelisest poevillasest riidest, millel olid punased äärised. Halliste naise riietuse juurde kuulus ka Mulgi viievärviline tekk, mida kasutati õlakattena. See oli ruuduline ning värvideks olid kollane, roheline, punane, valge ja must.

KOKKUVÕTE

Halliste rahvarõivas on üks paremini ja põhjalikumalt säilinud rahvarõivaid. Samuti on need ühed kõige enam teatavad riideesemed ning inimesed, kes rahvakultuuriga kokku puutuvad on kindlasti kuulnud Mulgi kuuest ja Halliste puusapõllest. Rahvakultuuri säilitamise koha pealt on väga oluline, et tänapäeva noored oleksid kursis, sellega, mismoodi meie esivanemad ennast riietasid ning millistest kommetest nad kinni pidasid. Oli ju juba sel ajal teatavad etiketi reeglid, mismoodi mingil konkreetsel pidustusel riietuda ning mis on sobiv ja mis mitte. Nii on tänapäevalgi veel meie rahvariie kõige esinduslikum ja ilusaim riietus ning ükski inimene, kes elab meie kaunil kodumaal, ei tohiks häbeneda oma juuri ja tradistioone.
LISA 1. Halliste mees, naine ja neiu.

KASUTATUD KIRJANDUS

Joon, H. (1995) Karksi kihelkond . Viljandi: AS Trükiekspert. Tellimus nr. 466
Kaarma, M; Voolmaa, A. (1981) Eesti rahvarõivad. Tallinn: Eesti Raamat

.DOC Laadi alla originaalfail 8 lk · .doc · 43 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-11-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti

43 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

dagne246 Õppematerjali autor

Halliste rahvarõivaste kirjeldus ja pildid

rahvariided

Sarnased õppematerjalid

doc

Tarvastu rahvarõivas

TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Noorsootöö- ja täiendõppe osakond Minu kodukoha rahvarõivad Tarvastu Referaat Anna-Christi-Karita Aruksaar NT-1 Tallinn 2008 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Sissejuhatus............................................................................................................................ 3 Tarvastu naise- ja neiu rõivad..................................

Rahvuskultuuri liikumine

pdf

Viljandimaa rahvariided

Lasnamäe Üldgümnaasium Viljandimaa rahvariided Referaat Henri Muldre 11A Tallinn 2011 Sisukord 1. Naise ja neiu rõivas (TAHVEL I, II, III) ...................................................................... 3 2. Mehe ülikond (TAHVEL I, III) .................................................................................... 5 3. Kasutatud allikad .......................................................................................................... 7 2 1. Naise ja neiu rõivas (TAHVEL I, II, III) Viljandi naiseülikonda kuulusid 19. sajandi keskel peenest linasest riidest särk, pikitriibuline villane seelik või linane pallapool, linane rüü, kampsun või must villane pikk-kuub, kasukas, põll, vöö, väike tanu, sukad, kindad ja jalanõudena pastlad, hiljem kingad. Viljandi neiu kandis samasuguseid rõi

Kultuur

doc

Rahvariided ja nende tähtsus tänapäeval

peetaks 18. sajandi lõppu ja 19. sajandi algust, kui rõivapiirangu seadused kehtestuks tunnistati. Samal ajal toimusid Euroopas ka poliitilised muudatused, maareformid ning rahvusluse tõus. Hakati koguma rahvalaule, legende ja muistendeid ning tihti kasutati näidisena ühe või teise piirkonna rõivastust, et tõestada rahvusliku algupärandi olemasolu. Seda muidugi eriti rahvaste hulgas, kes elasid teise rahva võimu all. Just Halliste ja Karksi kihelkondadel olid omased kauakestvad rahvarõivaste kandmise traditisoonid. Kui mujal Eestis (v.a. Kihnu saar) kadus rahvaõivaste kasutamise traditsioon igapäevaelus 19. sajandi keskpaigaks, siis Karksi ja Halliste kihelkonnas olid nad kasutusel 19. sajandi lõpuni. Seejuures olid Halliste ja Karksi kandi rahvariided kõige vanemat tüüpi rahvariided Eestis üldse, kuna need polnud mõjutatud moesuundadest. Näide Halliste ja Karksi rahvariiete kohta.

pptx

TORI RAHVARÕIVAD

TORI kihelkonna RAHVARÕIVAD UULU PÕHIKOOL KOOSTAS: MARILIIS ALLIKVEE Tori kihelkonna rahvarõivad 19. sajandil 19.saj teisel poolel rõhutati sageli eesti rahvarõivaste ilu ja nende tähtsust rahvuslikust seisukohast vaadates. Tolleaegne kirjandus propageeris rahvarõivaste kandmist kui eestlaste enesemääratluse ühte võimalust. Vähe oli tol ajal eesti rahval seda, mida ta kultuuri alal võis põris omaks pidada. Samaselt meelestatud oli ka Pärnumaa oma mees C.R. Jakobson, kelle arvates olevat rahvuslikud riided "mitu sada korda mõnusamad, kui muud, moodu järele riided".

Uurimustöö

pdf

Äksi kihelkonna rahvarõivad

Tartu Kutsehariduskeskus Kergtööstus ja kodu- ning iluteenindus **** **** **** ÄKSI KIHELKONNA RAHVARIIDED Referaat Juhendaja: *** *** Tartu 2017 SISUKORD ÄKSI KIHELKOND 2 ÄKSI NAISE RAHVARÕIVAD 3 Särk 3 Seelik 4 Vöö 4 Põll 5 Kampsun 5 Õlakatted 5 Pealisrõivad 6 Peakatted 6 Ehted 7

Kultuur

doc

PÕLVAMAA NEIU RAHVUSLIK NUKK

Lisa nr.3 Nuku rahvuslike riiete lõiked Lisa nr.4 ERM A 565:25 Lisa nr.5 Neiu seeliku triibustik 2 1. PÕLVAMAA RAHVARIIDED 1.1 Rahvariiete ajaloost Ammustel aegadel olid meie esivanemad paiksed. Põhjust kodust kaugele minna oli vähe, eriti naistel. Kokku saadi enamasti kiriku juures. Nii kujunesid välja kohalikud tavad ja rõivamood (Vill, R; Põlvamaa rahvarõivad,lk.3). Rahvarõivad on peamiselt feodaalaegsed talupojarõivad, mis hiljem on paljudel maadel muutunud rahvuslikeks peorõivasteks. Eesti rahvarõivast tuntakse paremini 19. Sajandi omi, mida on kogutud muuseumidesse. Need kajastavad nii perekonna seisu ja vanuse rühma (neiu, pruut, noorik, abielunaine) kui ka muud seisundit :näiteks leinaja (Kaarma, M; Voolmaa, A; Eesti rahvarõivad,Tallinn1981,lk14). Etnoloogilises rõivauurimises on Eesti jagatud neljaks suureks rühmaks: Lõuna-Eesti;

Rõiva ajalugu

doc

Eesti rahvariided

Rahvarõivad. Taive Särg Kaarma, Melanie. Voolmaa, Aino. Eesti rahvarõivad. Tallinn 1981 Värv, Ellen 1998. Riietumine ja rahvarõivad. Eesti rahvakultuur. Tallinn, lk. 367396. http://www.folk.ee/kultuurilaegas/et/Li/Rahvaroivad http://www.estonica.org/et/Kultuur/Rahvakultuur/Rahvariided/ Rahvarõivad on seisuslikule ühiskonnale iseloomulikud talupojarõivad. Eestis tähistasid rahvarõivad ühtaegu seisuslikku ja rahvuslikku kuuluvust talupojaseisust ja maarahvast, sest valitsevad klassid kuulusid saksa rahvusse. Nimetus rahvarõivad (rahvariided) tuli tarvitusele ärkamisajal, mil C. R. Jakobson jt.

Kultuur

docx

Eesti Rahvariided

Rahvarõivad (rahvariided) on nii argi- kui pidupäevadel kantavad talupojarõivad, mis on iseloomulikud seisuslikule ühiskonnale. Rahvariided märkisid Eestis nii seisuslikku (talupojaseisust) kui ka rahvuslikku (maarahvast) kuuluvust. Nimetust rahvarõivad (esialgsel kujul rahvariided) hakati kasutama ärkamisajal, mil hakati uhkuse rõhutamiseks jällegi taotlema traditsiooniliste talupojarõivaste kandmist pidulikel kokkutulekutel. Seoses linliku elulaadi levimisega 19. sajandi teisel poolel taandusid igapäevasest kasutusest rahvarõivad, samas hakati Eestis 19. sajandi teisel poolel propageerima rahvarõivaste kandmist rahvuslikel üritustel ja laulupidudel

Rõivaajalugu

Rohkem sarnaseid