Gustav Klimti teoste analüüs (3)

Tartu Ülikool
Referaat
Gutsav Klimt
Koostas Elis Mets
Tartu 2011
Sissejuhatus
Gustav Klimt (14.06.1862 – 06.02.1918) on sündinud Austrias Baumgartenis. 1879 . aastal astus ta Viini Kunsti ja Käsitöö Kooli, mille lõpetas arhitektuurilise dekoraatori väljaõppega.
1888. aastal pälvis Klimt keiser Franz Josef’lt Kuldse Teeneteordeni panuse eest Austria kunstipärandisse.
Gustav Klimt oli üks Wiener Sezession (Viini Setsessioon) liikumise loojaid ning 1897. aastal ka president .
Sajandivahetuse aegu valmisid kolm laemaali (Filosoofia, Meditsiin , Õigusteadus) Viini Ülikooli Suure Saali jaoks, kuid neid kritiseeriti karmilt nende radikaalse temaatika ning „pornograafilise“ ainese poolest. Seetõttu ei pandud neid Ülikooli Suure Saali lage kaunistama. Kõik kolm tööd hävitati aga põgenevate SS väeüksuslaste poolt 1945. aasta mais. See oli ka ühtlasi kunstniku viimane avalik tellimustöö.
1911. aastal tõi maal „Elu ja Surm“ talle esimese auhinna maailmanäitusel Roomas.
1915. aastal suri tema ema Anna, Gustav Klimt suri kolm aastat hiljem Viinis südameatakki ning ta maeti Hietzingi surnuaeda. Väga mitmed tööd jäid lõpetamata.
Looming
Kõige kuulsam teos on „ Suudlus “ (1907-1908).
Edukas oli ka 2006. aastal 135 miljoni USA dollari eest müüdud Klimti „Adele Bloch-Bauer I portree“, mis on praegu maailma kõige kallimalt müüdud maal.
Klimti iseloomustatakse kui juugendi viljelejat. Maalikunstis tähendab juugend loodusmotiivide kasutamist stiliseeritud moel. Teos ühildub interjööriga ega lõhu pinda, st ei tekita ruumilist illusiooni. Figuurid maalitakse siluetitasandil ning need muutuvad osaks ornamentikast, tihti on need ka väljavenitatud ja sujuvad. Värvid on pigem sünteetilised kui looduslähedased. Tekitatakse puhtaid värvipindu, mis ümbritsetakse musta kontuuriga. Juugendlike maalide temaatika on poeetiline ja sümbolistlik.
Klimti looming on mitmekesine , sinna kuuluvad algusperioodil koos vennaga tehtud seinamaalingud; joonistused; maalilaadki on varieeruv tema erinevate eluperioodide vahel. Klimt armastas mängida poeetiliste sümbolitega, segas värvidele kulda ja hõbedat, stiliseeris naisekeha kumerusi ning kuhjas bütsantsi mosaiikidelt laenatud motiive . Selles referaadis keskendun Klimti „kuldsele faasile “ ning daamide portreedele.
„Suudlus“
Teos asub praegu Austria Galeriis Viinis ning Klimti kuulsaima maalina on enim reprodutseeritud. Teoses on kasutatud nii kuldseid toone kui ka lehtkulda. Selle maali populaarsus võib tuleneda kulla kasutusest, mis erineb kunstniku tavapärasest paletist ning muudab teose kallimaks; ning samuti omab maal maagilist ja religioosset tõlgendust.
Teosel on kujutatud kahte armastajat, kes on täielikult teineteise kütkes. Ebamäärane paik viib figuurid eemale ühtlasesse kosmosese, mis sarnaneb loodusele, kuid ilma ruumi ja ajata, kaugeneb sotsiaalsest reaalsusest.
Paari ümber on justkui kuldne aura, mis isoleerib armastajaid muust maailmast ja mähib neid õrnalt ühendades endasse. Kolmemõõtmelisus kaob, motiivid on üksteise kõrvale laotatud nagu mosaiigis .
Ristkülikud mõjutavad mehelikkust, ümarad vormid, keerised ja punktid aga naiselikkust. Kolmnurkade ja kullapudemete saju abil on poeetiliselt osutatud naise ennastunustavale armastusele. Helge meeleolu on loodud ka lillelise aasa läbi.
„ Danae “
Valminud 1907.-1908. aastal. Danae, legendi järgi Zeusi armastatu, on ainest pakkunud mitmele kunstnikule. Klimt eemaldas enda versioonis kogu narratiivse loo ja liigsed elemendid. Ta tabas selle antiikse mütoloogia konseptsiooni ajatu momendi. Klimt kombineeris kõige mahlasemad juugendlikud motiivid ja enda kinnisidee täielikult iseseisvast naiselikust seksuaalsusest.
Kompositsioonielementidena on kasutatud kõveraid piirjooni ja ornamente, mis täielikult edastavad maali erootilist efekti, mis hiljem on täiustatud kuldsete toonidega. Danael asuv fookuspunkt ja moonutatud perspektiiv lisavad seksuaalset dimensiooni kogu tema kehale. Ent samal ajal on loodud ka distants ornamentaalsete elementide läbi.
„Kuldne vihm siseneb Danae kehasse ja ornamendid annavad sellele antiiksele motiivile kujutluse pühalikust vaimustusest. Kogemus seksuaalsest mõnust, mis on tagatud ahvatlevate ornamentidega, on rohkem kui ainult hüve. See saavutab midagi, milleks meessoost partner ei pruugi olla suuteline; see muudab naise ihu seletamatuks – kunstiteoseks.“ ( Werner Hofmann)
Danae on kõige ekstreemsem näide illustreerimaks Klimti konseptsiooni täielikult autonoomsest naiselikkusest. See iseseisvus on saavutatud läbi distantsi , mis on maalis hoitud iseg läbi stiliseeritud tähenduse ja formaliseeringu. Nagu paljud teisedki Klimti aktimaalid, kajastab see endassesulgunud seksuaalset igatsust, milles alastus ise kujuneb kaunistuseks.
Daamide portreed
„Portree Adele Boch-Bauer I“, „Portree Emilie Flögest“, „Judith I“ jt - Klimt avas naiste hinge ja tabas nende isikupärasuse, tunded, karakteri ja persooni tähtsuse. Klimtile oli iseloomulik, et kehaosad olid kui fragmendid , kummaliselt eraldatud ülejäänud kehast.
Naturalistlike nägude mõju on täiustatud ornamentaalsete ümbrustega, mis mõjuvad pea ümber nagu halo , kroon või müts. Teine funktsioon nendel dekoratiivsetel, siiski tähenduslikel vormidel, on tabada figuuri struktuur kahedimensioonilisel ornamentaalsel alal ka siis, kui see on täielikult paigal.
Aina suurenev ornamentide kasutus Klimti portreedes on järk-järguline areng. Daamide portreed muutuvad järjest enam „kehatuks“. Mitte terve keha pole edasi antud erootiliste tunnustega, vaid need on nihutatud ornamentidesse. Ornamendid lisavad karakteritele materjaalsete elementide luksuslikkust ja täiuslikkust, milletõttu nende naiste staatus tundub palju kõrgem kui fotodel , mis neist tehtud on.
„Mis iganes positsioon neil teatud hetkel on, nad on kõik väljaspool maa külgetõmbejõudu. Kõik nad on printsessid paremas ja veel õrnemas maailmas. Kunstnik avastas selle, ta ei lasknud end segada ja kasvatas nad nende õigele positsioonile. Nii peakski naist nägema! Vaatamas müstilisse eksistentsi, uhkusega, võitmatusega, traagilise ja introvertsena.“ (Peter Altenberg)
Kokkuvõte
Gustav Klimt on minu jaoks väga sümpaatne kunstnik, kelle stiil on mitmekesine ning läbi aegade mitmekesine, eriti meeldivad on tema joonistused ning „kuldse perioodi“ tööd.
Juugend läbi tema maalide on lummav ja atraktiivne . Naise keha ilu ja hing on meisterlikult esile toodud ning motiivide ja detailide kasutamine pole monotoonne vaid ergastav ja stimuleeriv. Klimti maalides on tohutu isikupära ja jõud, ning see on inspireeriv.
Kasutatud kirjandus
Fliedl, Gottfried 2006. Gustav Klimt. Köln: Taschen
Carrassat, Friede R.; Marcade, Isabelle 1999. Maalikunst renessansist tänapäevani. Prantsusmaa: Larousse Bordas
Kangilaski , Jaak 2005. Kunsti- kultuuri ajaugu. Postimpressionismist uue meediani. Tallinn: Kirjastus Kunst
http://et.wikipedia.org/wiki/Gustav_Klimt