Kunstiteose analüüs

Kirotar, Annette

Kunstiteose analüüs (0)

Keskkool - Kultuur-Kunst - Kunstiajalugu

5 VÄGA HEA

Kunstiteose analüüs

Faktiline materjal

Teose pealkiri: Avignoni neiud.
Autor: Pablo Picasso (25. oktoober 1881 – 8. aprill 1973), Hispaania maailikunstnik, skulptor ja keraamik .
Valmimisaasta: 1907. aastal.
Teose materjal: õli lõuendil.
Suurus: 244 x 233 cm.
Asukoht: New York : Museum of Modern Art.
Periood: 20. sajandi alguse avangardism.
Kunstiliik : maalikunst.
Žanr: kubism .

Sisuline analüüs
Teos kujutab Barcelona punaste lanternate tänava prostituute, millele viitavad naiste avatud ja väljakutsuvad poosid , justkui oleksid nad vaateaknal. Vormid on hoogsad ja rohmakad, naiste kujutamisel on Picasso eiranud igasuguseid traditsioonilisi ruumi- ja vormikujutamise reegleid (naisi on korraga kujutatud nii eest kui ka külgvaates, kehaosad on taandatud geomeetriliste kujundite lähedasteks). Naised on ühtlasi reaalsed (lihtsad vormid ja viimistlemata käsitlus) kui ebareaalsed (unenäolaadsed ilmed, viited primitiivsete rahvaste vormidele ja kujutamisviisidele). Ümarus naistes on asendunud teravate ja kandiliste joonte ning vormidega, mis viitab algavale kubismile Picasso loomingus.
Picasso naisfiguurid seisavad vaateaknal justkui väga jõuliselt ja eneseteadlikult, pildi emotsionaalsuse loob aga pigem vorm ja värvikäsitlus kui naiste meeleolu (mis viitab eelkõige ükskõiksusele). Värving on külm, naiste nahavärvile vastandub külm vastandsinine, mis rõhutab jõulist ja dünaamilist meeleolu. Teos ei mõju rahulikuna, vaid pigem väljakutsuvana – nagu tahaks naised Avignonist mingit ühist ideed väljendada ja vaatajale intensiivselt edasi öelda. Taustasinine mõjub killustunud peegli või klaasina. Tähelepanu on pööratud figuuridele, taust on neid toetamas. Täielikult juba kubismile viitab naiste jalge ees asuv natüürmordi osa – puuviljavaagen, kus puuviljad on juba täielikult geomeetrilistele kujunditele taandatud. Võib öelda, et teos mõjub vaataja suhtes pigem ründavana, avades diskussiooni uute ja vanade kujutamisviiside ning kunsti uute suundade üle.
Kompositsiooniliselt on tegemist vaid esiplaanil asuvate figuuridega, mille tausta moodustab vaid eri toonides sinine värv. Teos on üheplaaniline – ka üksteisest tagapoole maalitud naised mõjuvad üheplaaniliselt. Formaadilt on tegemist suuremõõtmelise ning ka suurejooneliselt mõjuva maaliga koos elusuuruste naisfiguuridega. Vormid on pinnalised, geomeetrilised. Kompositsioon on pigem sümmeetriline. Värvivalikult, nagu öeldud, on maal külm, mida toetab soe pruun. Domineerib külm nahavärv, millele vastandub külm taustasinine. Valgusest ja varjust on kunstnik loobunud kui igandist ning väga silmatorkav on kunstniku terav ja läbilõikav joonekäsitlus. Teose rütm sünnib nii vormi kui värvi koosmõjust ning jätab süžee isegi veidi tagaplaanile. Domineerivad vertikaal - ja diagonaaljooned; horisontaaljoon teoses praktiliselt puudub. Teos ei mõju väga pingelisena, naiste avatud poosid ja hoogne maalilaad mõjub pigem väljakutsuvana. Perspektiivi osas on kunstnik igasugused traditsioonid hüljanud ning kujutab asju üheplaaniliselt ning ruumikäsitlusse ei süvene. Kunstiajalooliselt on tegemist teosega , mida loetakse kubismi alguseks.
Pablo Picasso hülgas igasugused traditsioonid maalikunstis ning pühendus uute vormide ja maalilaadi katsetamisele, mis viis igasuguste vormide lõhustamisele ning 20. sajandi olulisima kunsti- ja disainiuuenduse tekkimiseni. Üsna pea sõnastati ka kubismi põhimõtted ning kunstivoolu järgijaid tekkis väga mitmeid. Kubismi üldine suund oli igasuguse reaalse ruumi ja esemete/figuuride lõhustamine ning killustatud vormide taas nö. mosaiikne kokkupanemine. Kubistide silmis oli kunst pigem kogemus kui jälgimine. Picasso loomingus on olnud väga erinevaid perioode, kubism on neist üks jõulisemaid ja kunstiajaloo seisukohalt mõjukamaid ja määravamaid. Picassol oli Euroopas lugematuid järgijaid ning tema mõju kunstiajaloos on äärmiselt tugev. Picasso vormistas ja teostas lõplikult Cezanne ´i 19. sajandi lõpul traditsioonilise kunsti vastukaaluks tekkinud taotlused.

Faktiline materjal

Teos: Glasgow Kunstikool
Autor: Charles Rennie Mackintosh (7 juuni 1868 – 10 detsember 1928), Šoti arhitekt ja kunstnik
Valmimisaasta: 1898
Teose materjal: kivihoone
Asukoht: Glasgow, Suurbritannia , Šotimaa
Periood: 19. saj lõpp
Kunstiliik: arhitektuur
Žanr: juugend

Sisuline materjal
Charles Rennie Mackintoshi elu möödus peamiselt Glasgows ning tema loomingut võib leida kogu linnas. Siiski on tema tähtsaimaks ja iseloomulikumaks tööks Glasgow kunstikooli peahoone , mis asub Renfrew tänaval ehitatuna mäeveerule ning on suur ja silmatorkavalt massiivne hoone, milles võib leida jälgi mitmetest ajastutest ja ajalooperioodidest.
Nagu juugendile kohane, annab hoone välisilmele näo selle funktsioon. Hoone kasvab seest väljapoole (oluline oli võimalikult paljude loomuliku valgusega kunstistuudiote ehitamine kunstikooli tarvis) ning mõjub seetõttu veidi rohmaka ja raskepärasena. Hoone välisilmele annavad selletaolise välimuse piilarilaadsed eenduvad detailid, mis viitavad Šoti lossiarhitektuurile ning oluline koht välisilmes on ka suurtel ühetaolistel akendel, mis võimaldavad kunstitegemiseks vajalikku valgust stuudiotesse. Hoone välisilme on kõikide nende detailide mõjul rahulik ja pigem staatiline. Tasakaalus on nii vertikaalsed kui horisontaalsed jooned – ruudustiku kordumine erinevatel hoone detailidel ( akende raamistikud, detailid). Hoone meenutab kergelt mõnd tehase- või tootmishoonet. Hoopis erinevalt mõjub sissepääs, mis on ohtralt kaunistatud. Kergelt kaarjad motiivid hoone fassaadikujunduses viitavad juugendlikele joontele, mis korduvad sarnastena kogu põhjamaade juugendarhitektuuris ja kujutavas kunstis. Suursuguse ja lihtsa segamine on aga läbiv joon kogu Mackintoshi loomingus. Hoone võeti publiku poolt hästi vastu.
Juugend (Art nouveau ) oli reaktsioon 20. Sajandi alguses industrialiseerimisega kaasa tulnud ebamugavustele ja looduskaugenemisele. Taheti pöörduda tagasi loodusesse ning seeprast hakati kasutama taimevorme ja looklevaid jooni ning sageli valiti selliseid motiive nagu väädid ja lained. Puhtalt dekoratiivsega piirdumise poolest meenutab juugend historitsismi, kuid temas peituvad modernistlikud püüdlused materjalist ja eesmärgist tuleneva vormi poole. Olulisemaks kui konkreetsed vormid olid juugendi juures mõttelaad ja need teoreetilised alused, millega juugendistiil sai paljudes maades modernse kujunduse eeskäijaks. Juugendi kõige väljapaistvam esindaja on hispaania arhitekt Antonio Gaudi . Art nouveaule järgnes ekspressionism ning algas ka funktsionalism, mis vähehaaval hakkasid kaotama looduslikku vormi.
Kasutatud kirjandus
Cumming, R. Kunst. Dorling Kindersley Limited 2007
Sembach, K-J. Art Nouveau. Taschen 2007
Gympel, J. Arhitektuuri ajalugu. Tandem Verlag GmbH 2005

.DOCX Laadi alla originaalfail 4 lk · .docx · 50 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2012-12-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti

50 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Annette Kirotar Õppematerjali autor

Analüüsitud teosed: Pablo Picasso \"Avignoni neiud\" ja Charles Rennie Mackintoshi Glasgow kunstikool

Kunstiteose analüüs Kunstiteos kunst Pablo Picasso Avignoni neiud Charles Rennie Mackintosh

Sarnased õppematerjalid

docx

Inglise 17.-18.sajandi kunst

planetaariumi kohta loengut pidamas" Klassitsism ja Romantism Klassitsism on viimane kunstistiil, mis levib nii arhitektuuris, kujutavas kui ka tarbekunstis. Klassitsism tuleneb ladinakeelsest mõistest classicus- eeeskujulik, parim; selle võttis kasutusele J J Winckelmann, esialgu 5-4.saj eKr kohta. Seda aega pidas parimaks ning see seisukord püsib tänapäevani. Winckelmann oli tegev ka arheoloogina Lõuna-Itaalias Napolis. Rõhutas antiigi täpset matkimist. Winckelmann ütles, et kunst peab olema lihtne, staatiline ning rahulik. Suursugune suured vormid arhitektuuris, antiiktemaatika. (eepos populaarseim kirjanduszanr) Levis esialgu Prantsusmaal Diderot ja Voltaire'i tõttu, Itaalias oli barokk kauem. Klassitsism jaotatakse mitmeks perioodiks. Varaklassitsism 1760-1800. Kõrgklassitsism -19.saj esimene pool, hinnatakse kõrgemalt, läks moest 19.saj keskel. Klassitsism kodusnes kiiresti kujutavas kunstis, püsis kuni 19.saj lõpuni, nimetatakse

Kunstiajalugu

120

docx

20.-21. sajandi kunst

1 Modernistlik ja postmodernistlik kunstimudel. Ajaline raamistus. Väärtushinnangute, teoreetilise aluse ja terminite muutumine. Modernistlik kunst loodi urbaniseerumise ja industrialiseerumise (moderniseerumise) tingimustes ning see põhines enamasti klassika kui eelkäija ja varasemate stiilide eemaletõukamisel ja hõlmas ajavahemikku ca 1870ndatest kuni 1950ndate lõpuni. Modernism tähendab kõige laiemas mõttes Lääne kultuuri iseloomustusi 19. sajandi keskpaigast kuni ca 20. sajandi keskpaigani, hõlmates selle arengu laiu majanduslikke, tehnoloogilisi, poliitilisi tendentse ning suhtumiste paketti

Kunstiajalugu

119

doc

20 SAJANDI KUNST

20. SAJANDI KUNST 1. IMPRESSIONISM. NEOIMPRESSIONISM. POSTIMPRESSIONISM 2. SÜMBOLISM. JUUGEND 3. FOVISM 4. EKSPRESSIONISM JA ,,DIE BRÜCKE" 5. KUBISM 6. FUTURISM 7. ABSTRAKTSIONISM 8. DADAISM 9. SÜRREALISM 10. ,,DE STIJL" 11. KAZIMIR MALEVITS ja SUPREMATISM 12. KUNST KAHE MAAILMASÕJA VAHEL 13. ABSTRAKTNE EKSPRESSIONISM USA-s 14. INFORMALISM 15. NEODADA 16. POPKUNST 17. MAALILISEJÄRGNE ABSTRAKTSIONISM 18. OP-KUNST JA KINEETILINE KUNST 19. POSTPOP JA HÜPERREALISM 20. MINIMALISM 21. POSTMINIMAALKUNST arte povera, antivorm, maakunst, protsessikunst 22. KONTSEPTUAALKUNST ideekunst, kontseptualism 23. KEHAKUNST JA PERFORMANCE 24. VIDEOKUNST JA FOTOGRAAFIA 25. TRANSAVANGARDISM JA NEOEKSPESSIONISM "Ma võiks oma muusikat võrrelda valge valgusega, mis sisaldab kõiki värve. Ainult prisma võib jagada värvid ja teha nad nähtavaks; see prisma võiks olla kuulaja hing." (Arvo Pärt) IMPRESSIONISM

Kunstiajalugu

161

docx

Kunstiajalugu 20-21 sajand

Max Ernst/Joan Miro (sürrealism) Paul Gauguin (pi) Gerhard Richter /raamatuid: Haftmann; Lucie-Smith; Peusner; Arnason; Art since 1900 11.02.13 Modernistlik kunst, makrotasand. Modernism kui paradigma Impressionistidest kuni 20saj keskpaigani(70ndate lõpuni) olenevalt käsitlusest) Taustsüsteemiks 19 saj teaduse-tehnika-poliitiline revolutsioon kunst ei jää sellisest asjast puutumata (urbaniseerumine, moderniseerumine, rahvusvahelisus jne) Maalikunst oli kunstide hierarhias kõrgeimal positsioonil Matemaatikas-füüsikas esile kerkivad paradigmad mõjutavad ka kunstis toimuvat Sissejuhatav loeng! 20 saj. Kunstiajalugu -eksam: 4punkti: 1)kirjalik põhiseisukohad mõnest kunstivoolust, max 1lk, põhifaktid (millal, kus, kes, + iseloomustus) 2)lühike vastus loetleda ainult kunstnikunimed (nt nimetab ühe voolu)

Kunstiajalugu

103

doc

Kunstiajaloo kokkuvõte

Kunstiajalugu

docx

10. klass kunstikultuuri ajalugu

Kunstiajalugu aeg stiil 40 000 e.m.a. kiviaeg 10 0003000 e.m.a. neoliitiline kunst 40001530 e.m.a. Vana-Mesopotaamia 3000 e.m.a.30 m.a.j. Vana-Egiptus u 30001100 e.m.a. Egeuse ehk Kreeta-Mükeene 1600 e.m.a.539 m.a.j. Assüüria ja Uus-Babüloonia 480323 e.m.a. Vana-Kreeka klassikaline aeg 323 e.m.a.30 m.a.j. Vana-Kreeka hellenistlik aeg 509 e.m.a.476 m.a.j. rooma kunst 3.saj. ristiusu teke 4.saj. kirikute ehitamise algus

Kunst

doc

Arhitektuuri ajalugu konspekt 2017 eksamiks

Sellise planeerimissüsteemi alusel tekkisid terved uued linnaosad, kus vaheldusid tööstushooned, elurajoonid ja kommunaalhooned. Ebapiisava linnaplaneerimise tagajärjel muutusid linnade struktuurid märksa kaootilisemaks ning kaotasid terviklikkuse. Linnade südametesse ehitati kõrghoonestatud rajoonid [3]. Art Nouveau (juugend) arhitektuur Juugend - 19.saj.-20.saj.vahetuse kunst Euroopas Sajandivahetusel oli Pariis Euroopa avangardi keskus. Kunstnikud ja kirjanikud kohtusid diskussioonideks kohvikutes ja ateljeedes, galeristid soosisid uusimaid kunstivoole, mida tekkis üksteise järel. Juugendstiil on väliselt dekoratiivne. Juugendstiili alusepanijaks peetakse inglise kunstniku ja arhitekti William Morrist

Arhitektuuri ajalugu

180

doc

Maastikuarhitektuuri ajalugu 2010

Ürgaja inimesed mõistsid neid ümbritsevat palju kordi paremini kui tänapäeva inimesed seda suudavad ning seetõttu on üsna loomulik, et just loodusest on pärit need motiivid, mida ürgajal raiuti ehetesse või maaliti seintele. Olenemata erinevatest skaaladest on loomad üksteisega lähedalt seotud, seotud ka kiviseinaga ja kogu koopaga tervikus. Kujundus on kompleksne ajas ja 1 Kangilaski, J. 1997. Üldine kunstiajalugu. Tallinn: Kunst, lk 24...28. Koostanud: 6Kadi Karro Viimati täiendatud 09.02.13 Maastikuarhitektuuri ajalugu 1 2010. a ruumis. Tervikut arvesse võttes on koopajoonised esimesed ja siiani kõige ehedamad kõigist maastikukujunduse intuitiivkunstidest. Umbes samal ajal tekkisid ka esimesed püstkoja- või telgitaolised elamud. Jääaja lõpul muutus ka

Maastikuarhitektuuri ajalugu

Rohkem sarnaseid

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri

Kõik kommentaarid

.DOCX Laadi alla originaalfail 4 lk