Joseph-Maurice Ravel (0)

Tartu Raatuse Gümnaasium
Viljam Viljasoo
Joseph-Maurice Ravel
Referaat
Tartu 2011
Sisukord
Elulugu.....................................................................................................2
Looming...................................................................................................3
Kokkuvõte................................................................................................3
Kasutatud kirjandus..................................................................................4
Elulugu
Joseph-Maurice Ravel oli prantsuse helilooja ja pianist , kes sündis 7. märtsil 1875 Siburi linnas Hispaania ja Prantsusmaa piiril (Lepik, 2009). Kiindumuse muusika vastu päris Maurice oma isalt Joseph Ravelilt, kes teenis Siburis sõjaväes ja oli suur muusika armastaja (Lepik, 2009). Isale küll meeldis poja kirg muusika vastu, kuid siiski soovis Mauricele kunstniku karjääri. Hiljem ta aga alles märkas, et poisil on annet mitte kunsti, vaid muusika vastu. Päritolult oli Maurice isa šveitslane ja ema Marie baski rahvusest
( Lillo , 2001).
Kuue aastaselt hakkas Maurice muusikaõpetaja Henry Ghysi käe all klaverit õppima. 1889. aastal alustas Ravel õpinguid Pariisi konservatooriumis klaveri erialal. Tol ajal aitas noort talenti kuulus pianist Charles Berno. Oma esimese auhinna võidab Maurice 1891 . aastal klaverimängu võistluselt, kus osales õpilasi igast riigi nurgast. Akateemiliselt ei sujunud siiski Maurice õpingud alati just kuigi hästi. Ta oli suhteliselt hoolimatu oma õppetöö suhtes ega ei pidanudki vajalikuks kõiki ette nähtud asju õppida. Neid õppeaastaid pidas Maurice enda jaoks ebavajalikeks ning igavateks, kus ta ei omandanud enda arust mitte midagi vajalikku. Huvi muusika kirjutamise vastu ärkas noorel muusikul alles peale kohtumist kuulsa helilooja ja pianisti Erik Satiega, kes nägi noores muusikus potentsiaali ning inspireeris teda looma heliteoseid (Wikipedia, 2011).
Halbade tulemuste pärast ja tüdimusest katkestas Maurice mitmeks aastaks õpingud. Alles 1898 . aastal jätkas ta õpinguid Pariisi konservatooriumis. Seekord alustas ta õppinguid kuulsa Prantsusmaa helilooja Gabriel Fore käe all, keskendudes nüüd rohkem loomisele kui klaverimängu tehnikatele (Wikipedia, 2011). Gabrieli initsiatiivil kirjutas Maurice muusikapalade tsükli, tuginedes Hispaania meloodiale (Lepik, 2009. Sellest hetkes peale algab tema helilooja karjäär. Algus oli Raveli jaoks raske. Looming ei leidnud suurt tunnustust ning vaesuse pärast tuli tal muusika kirjutamise kõrvalt palju muusikatunde anda. Ometigi ei andnud Maurice alla, vaid jätkas oma helilooja tööd suurema innuga. Peadselt hakkasid paljud tähtsad kultuuritegelased Raveli loomingu vastu huvi üles näitama. Sellele järgnes veel viljakam töö periood, mil Maurice kirjutas oma enamus ooperitest ning korraldas rohkesti kontserte. Helilooja edukas karjäär kestis kuni Esimese maailmasõja laguseni, mil Mauricel tuli minna rindele. Lahinguväljale võttis ta kaasa palju noodipaberit, et jäädvustada kõik see, mis ümbruses toimus. Rindelt saadud põrutus tõi Maurice aga peadselt koju tagasi ( Real , 2010).
Peale sõda ei olnud helilooja elu enam samasugune kui enne. Läbi elatud sõjaõudused ning hea sõbra helilooja Claude - Debussy varajane surm mõjutasid Raveli hilisemat loomingut traagiliselt. Peale sõjapäevi hakkas ta rohkem kirjutama instrumentaalseid teoseid. Maurice reisis järgnevatel aastatel küll palju ja andis igal pool kontserte, kuid mälus veel seisvad sõjaõudused ja lähedaste inimeste surmad viisid helilooja pikapeale aina rohkem masendusse
2
(Lepik, 2009). 1928. aastal lahkus Maurice Prantsusmaalt ning alustas oma muusikatuuri Ameerikas, lootes nii oma ellu positiivseid muudatusi tuua. Prantsusmaale tagasi jõudes alustas Ravel oma kõige kuulsama teose „ Bolero “ kirjutamist. 1932. aastal sattus Maurice taksoavariisse, saades korraliku peapõrutuse, mille tulemuseks oli afaasia ehk kõnehalvatus. Avariis saadud ajuvigastus muutus ajaga siiski halvemaks. 1937. aasta lõpu poole läks asi nii hulluks, et Maurice pidi minema ajuoperatsioonile. Ajuvigastus oli kahjuks juba nii suur, et arstid ei suutnud heliloojat päästa. Joseph-Maurice Ravel langes operatsiooni ajal kooma ning suri 28. detsembril 1937. aastal 62 aastaselt (Wikipedia, 2011).
Looming
Joseph-Maurice Ravel tuntakse läbi ajaloo kui andekat impressionistlikku heliloojat ja pianisti. Maurice loomingus leidub küll palju impressionismi ja ekspressionismi tunnusjooni, kuid ise ta pidas aga ennast küllaltki klassitsistlikuks heliloojaks (Lepik, 2009) Tema muusikal on alati täpne ja selge vorm, kus ta kasutab sagedasti eredaid värvinguid (Wikipedia, 2011) Maurice armastas väga jazzi , aasia - ja teiste rahvaste muusikat, mille motiive kasutas ta ka oma loomingus. Raveli muusika on veel koloriitse harmooniaga ning värvika orkestratsiooniga (Real, 2010). Oluline koht loomingus on folklooril. Mauricele oli juba lapsepõlvest peale Hispaania rahvamuusika hingelähedane. Teda tuntakse ka kui head orkestritundjat, mille parimaks tõestuseks on teos „Bolero“ (Lillo, 2001).
Maurice looming on väga mitmekülgne. Rohkesti on ta kirjutanud klaveriteoseid ja muusikat balletietendusteks. Näiteks üks kuulsamaid on ballett "Daphnis ja Chloé". Lisaks kirjutas ta ka palju sonaate, kvartette, triosid ja lavamuusikat, nagu näiteks „Hispaania tund“ ja „Laps ja haldjas“. Ravel pööras ka väga palju tähelepanu lastele, pühendades neile palju erinevaid klaveripalu, nagu näiteks „Mänguasjade jõulud“ , „Emahane jutustused“ ja ooper „Lapse võlumaailm“. Oma varajasemas eas kirjutas ta ka soololaule, millest tuntumad on „Suur must uni“ ja „Pühak“. Sümfooniaid Maurice ei loonud, küll aga lõi kaks ilusat klaverikontserti. Need kontserdid on nagu kaks teatrimaski, kus üks (sol-mazoorne) on särav ja lõbus ning teine(re-minoorne) väga traagiline (Wikipedia, 2011).
Kokkuvõte
Joseph-Maurice Ravel oli 19-20. sajandi üks silmapaistvam prantsuse helilooja ja andekas pianist, kelle looming on veel tänapäevalgi väga kõrgelt hinnatud. Tema rikkalik muusikapärand on väga kaunis ja puhas, kus ei leidu liigset pahatahtlikust ega kriitikat ja ühiskonda lõhestavaid tunnusjooni. Kuulus Vene filosoof Vladimir Jankélévitch on Raveli loomingu kohta öelnud: „Ravel on helilooja, kes ei lasknud end täielikult mõjutada mitte ühestki kunstisuunast, vaid suutis säilitada loomingus just omase orginaalsuse“ (Wikipedia, 2011).
3
Kasutatud kirjandus:
1. Wikipedia (26.05.2011). Külastatud 30.05.2011, aadressil http://en.wikipedia.org/wiki/Maurice_Ravel
2. Lepik, J. (27.04.2009). Maurice Ravel Külastatud 29.05.2011 aadressil http://www.annaabi.com/materjal-16122-maurice-ravel
3. Real (18.10.2010). Maurice Ravel 1875-1937 Külastatud 29.05.2011 aadressil http://www.annaabi.com/materjal-41573-claude-debussy-maurice-ravel
4. Lillo, A. (09.05.2001). Maurice Ravel Külastatud 28.05.2011 aadressil http://www.tdl.ee/~anumai/konspektid/mravel.html
4