OLULISED MOMENDID · Organisatsioonisisese ja välise infovahetuse tagamine, dokumendihalduse korraldamine ja selle kaudu organisatsiooni töö efektiivsuse tagamine · Eelduseks täpsus ja korrektsus TÖÖ ISELOOM Sekretäritöö on äärmiselt tänuväärne hea sekretäri teeneks on see, kui kogu asjaajamine ja kontorikorraldus laabub tõrgeteta ning juhid ja spetsialistid võivad muretult pühenduda oma põhitööle. Ta oskab asutuses luua sõbraliku ja positiivse õhkkonna, mis soodustab efektiivset tööd, kuid ei jää märkamata ka külalistele. Sekretär on ühenduslüliks kontori ja välismaailma vahel. Sekretärid tegelevad ettevõtte või organisatsiooni dokumendihalduse ning nii asutusesisese kui asutustevaheliste suhete korraldamisega. Nende kohustuseks on juhi/juhtide poolt antud ülesannete täitmine. Sekretärist oleneb juhtide ja teiste töötajate vaheline infoside, ta on esmases kontaktis ettevõtte külaliste ja klientidega...
ligikaudu ise. Eeldan, et alus moodustab terve roboti massist kõige suurema osa 1 kg. Raskuselt teisel kohal on teine lüli koos mootoriga m1 12kg. Kolmanda lüli ja mootori m2 massiks võtan m2 10kg ning viimaseks punktmassiks võtan suurima lubatud tõstekoormuse m3 3, kg. Kokkuvõttes: m1=12 kg; m2=10 kg; m3=3,5 kg Lüli maksimaalse kiirenduse leian, arvestades kiirenduse kestuseks 0, s: Liikuvate osade inertsimomendid: Osade momendid eraldi: Summaarne moment: Mootori võimsus: ( ) ( ) 19 Saadud vastust ei saa kindlasti üheselt lugeda vajalikuks mootori võimsuseks, kuna arvutused on üsnagi üldistatud. Siinkohal peaks kindlasti arvestama ka väikese reservvõimsusega, kuid
olevat sõjaliselt tugeva riigi loomist. 1919 Mussolini asutab fasistliku liikumise. 1922- üldstreigi kavandamine. 1925- saadetakse laiali opositsiooni parteid. 1935-36- Etioopia vallutamine. 1936 Kominterni vastane pakt 1939- Teraspakt Saksamaaga 7. Kus ja millal tekkis NSDAP, millised olid natside eesmärgid ja tegevus võimulepürgimisel. Millised olid A. Hitleri tõusu ja languse tähtsamad momendid? Ideoloogia: 1. Riigis tuleb kehtestada kord, lõpetada kommunistide ja sotsialistide võimutsemine- natsionaal-sotsialistlik revolutsioon. Üks riik, üks rahvas, üks pareti. 2. Juudid kõrvaldada Saksamaa ühiskonnaelust ja valitsemisest. 3. Taastada Saksamaa suurriigi staatus: tühistada Versailles´rahuleping (tagastada ära võetud alad, tühistada piirangud). Laiendada sakslaste eluruumi. Rassiteooria.
2 npq 30. Valim. Empiiriline jaotusfunktsioon Valimi esinduslikkus ja hälbed. Histogramm ja polügon. 31. Kogumi punkthinnangud. Nihutatud ja nihutamata hinnangud Ühe arvuga, *=f(x1,., xn). Keskmine ja dispersioon. Nihutamata, hinnangu väärtus ja põhikogumi matemaatiline ootus langevad kokku. Keskmine ja s2=n DD/(n-1). 32. Punkthinnangu arvutamise momentide meetod. Valimi keskmise ja dispersiooni arvutamine korrutismeetodiga Teoreetilise momendid võrdsustatakse empiiriliste momentidega ja leitakse hinnang. 1 ] V1 b 2 ] m2 [D = M*1h+C; DB = [M*2 - (M*1)2 ]h2; M*1 ] !ni ui @ # n; M*2 ] !ni u2i @ # n 33. Punkthinnangu arvutamise momentide meetod. Valimi keskmise ja dispersiooni arvutamine summa meetodil [D = M*1 h+C; DB = [M*2 - (M*1)2 ] h2, M*1 ] d1 # n; M*2 ] !s1 + 2s2 @ # n ; d1 = a1 - b1 , s1 = a1 + b1 , s2 = a2 + b2 34. Punkthinnangu arvutamise parima sobivuse meetod
1. Eesmärk. Algmõisted 2.2. Mehhanismide kinemaatika analüütilised meetodid 2.3. Tasandilise mehhanismi kinemaatika arvutusgraafilised meetodid 2.3.1. Siirete leidmine 2.3.2. Kiirusplaan. Homoteetse kolmnurga reegel 2.3.3. Düaadmehhanismide kiirusplaanid 2.3.4. Düaadmehhanismide kiirendusplaanid 2.3.5. Kinemaatilised diagrammid 3. ptk. MEHHANISMIDE DÜNAAMILINE ANALÜÜS 3.1. Mehhanismides toimivad jõud ja momendid. Mehaanilised karakteristikud 3.1.1. Hõõrdejõud ja -momendid 3.2. Mehhanismide kinetostaatiline analüüs 3.2.1. Inertsjõudude süsteemi taandamine ekvivalentseks inertsjõuks 3.2.2. Asendatavate masside meetod 3.2.3. Kinemaatilistes paarides toimivate reakstioonide arvutamine 3.2.4. Tasakaalustava koormuse arvutamine Zukovski meetodiga 3.3
Varem tuletatud valemi järgi: H kus B on raskusjõu poolt tekitatud moment Analoogse valemi saab tuletada ka õlisummuti nurkkiiruse jaoks, kui tema poolt tekitatav moment C s s ; tähistada Cs H B C s 2 Teeme vastavad asendused: H H Märk miinus tuleneb sellest, et vaadeldavad momendid on vastassuunalised. B C s H t H m sin 2 t B Cs 2 B Cs H H ; ehk
liikmesriikide valitsuste poolt, konsulteerides enne uue presidendiga. Kogu koosseis tervikuna peab enne töö alustamist saama Europarlamendi heakskiidu. Komisjonil on administratiivkoosseis, asukohaga peamiselt Brüsselis, vähem Luksemburgis. Ilma Euroopa Komisjonita Euroopa Liit ei töötaks. Nõukogu ja Europarlament vajavad oma tööprotsessi alustamiseks kõigepealt ettepanekut Euroopa Komisjonilt.Euroopa Komisjoni iseloomustavad järgmised momendid: oma kohustuste täitmisel peavad komisjoni liikmed olema täiesti sõltumatud oma riikide valitsustest ja tegutsema üksnes ELi huvides. Ainult Europarlamendil on õigus kritiseerida Euroopa Komisjoni tegevust. Komisjoni liikmete vastutuspiirkonnad on piiritletud (igal üks või kaks valdkonda), kuid otsuseid võetakse vastu ühisvastutuse põhimõttel. Komisjon on Euroopa Liidu lepingu esimene ja peamine järelvalvur. Ta võib algatada protseduure
Mida nõrgem on tunnustevaheline seos, seda suurem on d ja 1/b erinevus. Peab teadma: 1. antakse asümmeetria kordaja väärtus ja mida see tähendab Asümmeetriakordajat kasutatakse jaotuse sümmeetriaastme iseloomustamiseks. Positiivne asümmeetriakordaja näitab paremkaldelist ja negatiivne asümmeetriakordaja vasakkaldelist asümmeetriat. Mida suurem on asümmeetriakordaja absoluutväärtus, seda ebasümmeetrilisem jaotus on. 2. momendid (järk, tüüp, alg, kesk, ting momendid) Momentideks nimetatakse rea liikmete väärtuste ja mingi arvu vaheliste hälvete astendamisel saadud arvude aritmeetilisi keskmisi. Arvu, millega momendi leidmisel hälbeid astendatakse, nimetatakse momendi järguks. Kui rea elementide hälbed on arvutatud nulli suhtes, siis nimetatakse saadud momente algmomentideks. Aritmeetilisest keskmisest arvutatud hälvete korral nimetatakse momente keskmomentideks ja mingist
-3143 N C B x B A A x 3143 N 8 Sele 6. Sele 7. Järgmiseks arvutan välja teljele mõjuvad painde momendid punkti C suhtes. Paindemomend [8, lk 12] ,kuna arvutan paindemomendi punkti C suhtes siis on mõlemad paindemomendid võrdsed MA=MB Kus: FA= FB- reaktsiooni jõud punktis A ja B, 3143 N AC, BC- õla pikkus, 0,026 m M=3143 N * 0,026 m= 82 Nm Arvutan telje tugevuse paindele , selleks kasutan tugevustingimuse valemit paindele [8, lk 16] [8, lk 17 ] Kus: - Suurim normaalpinge ristlõikes M- ristlõike paindemomend, 82 Nm
Pidev valmisolek võimalikuks sissetulevaks kõneks Suurem võimalus teha vigu ja vääraid järeldusi Kergem tähelepanu kõrvale viia Räägitu võib kergesti ununeda Helistaja tunneb end julgemalt kui silmast silma suhtlemisel o 4.1 Üldised reeglid Hoia läheduses vajalik info ja kirjutusvahendid Reageeri optimaalselt kolmandale helinale Ütle töökoht, nimi, tervita ja paku abi Kuula hoolega ja püüa mõista Lõpuks korda üle kõne tähtsamad momendid Kui kõne suunatakse mujale, siis selgitatakse kellele ja miks. Jälgitakse, et ühendus toimiks. Vajadusel teavitatakse ette, et tuleb ümbersuunatud kõne ja antakse eelnevalt probleemist lühike ülevaade Kõne lõpetatakse alati positiivses võtmes ja soovitakse kena päeva o 4.2 Kliendile helistades Varu piisavalt aega Planeeri kõne hoolikalt ja mõtle sisu enne läbi Küsi alati, kas tal on hetkel võimalik rääkida Räägi selgelt ja paraja tempoga
madalamal kui naistel b. kõrgemal kui naistel c. samal kõrgusel kui naistel d. erineval kõrgusel kui naistel 2. Skeletiluude põhiliseks mehaaniliseks omaduseks on: a. viskoossus b. roomavus c. plastsus d. tugevus 3. Kang on tasakaalus, kui: a. toime-ja takistusjõud on võrdsed b. toimejõud on suurem kui takistusjõud c. takistusjõu õlg on suurem kui toimejõu õlg d. toime- ja takistusjõu momendid on võrdsed 4. Lihaskontraktsiooni liiki, kus väline koormus on lihases tekkivast pingest väiksem ja lihas lüheneb nimetatakse: a. ekstsentriliseks kontraktsiooniks b. kontsentriliseks kontraktsiooniks c. isomeetriliseks kontraktsiooniks d. isotooniliseks kontraktsiooniks 5. Liigutustegevuse kinemaatiline analüüs seisneb: a. tekke põhjuste selgitamises b. Energeetiliste aspektide uurimises c. välise pildi uurimises d
Priit Põdra, 2004 5 Tugevusanalüüsi alused 1. TUGEVUSANALÜÜSI EESMÄRK JA PÕHIPRINTSIIBID 1.3.2. Koormuste allikad ja olemus Koormused rakenduvad konstruktsioonile tavaliselt kui: · elementide omakaal, · inertsijõud (omakaalust tingitud koos pöörlemise või mitteühtlase liikumisega), · teistelt kehadelt tulevad jõud ja momendid (otseselt, sidemete või jõuväljade kaudu). Mõjumise kiiruse järgi jagunevad koormused kaheks: Staatiline koormus = ajas muutumatu Dünaamiline koormus = muutub ajas või aeglaselt muutuv kiiresti (või inertsikoormus) Klassikaline tugevusõpetus käsitleb ainult staatilisi koormusi Rakendusviisist lähtuvalt jagunevad koormused: (Joon.1.6):
Archimedese seadus on hüdro- ja aerostaatika seadus, mille kohaselt igale vedelikus või gaasis asetsevale kehale mõjub üleslükkejõud, mis on võrdne selle keha poolt väljatõrjutud vedeliku või gaasi kaaluga Bonjean’i mastaap Kasutatakse paindemomentide määramiseks lainetes sõites Lõikejõud ja paindemomendid üleslükkejõud eri kohtades erineva suurusega üle ja läbipaindeks, ehk “hogging” ja “sagging” Paindemomendid tekivad ka lainetuses sõites Kõige suuremad momendid tekivad kui lainepikkus on võrdne laevapikkusega Pikilõikejõud Pikilõikejõud on suurimad neutraaltelje läheduses 8. Kirjelda laevale mõjuvaid lokaalseid jõude Pounding ja slamming Tormises meres tõuseb laeva esiots veest välja ja kukub tagasi vette nim. pounding. Võivad tekitada laeva esiotsale vigastusi. Laeva vibratsioon lainelöökidest (Panting) 9. Mis on laeva raskuskese? Tühja laeva raskuskeskme koordinaadid on teada. Need arvutatakse välja kreenikatse abil.
“Valmid”(1668) Pierre Corneille (1606-1684) kirjutas tragöödiad: “Cid”(1637), “Horace”(1640), “Cinna”(1641), Polyeucte”(1642-43). C kangelased on õilsad ja tahtekindlad, näidendites vastandatud erakordne kangelane ning õigusemõistja, peategelast juhib sisemine sundus. kolme ühtsuse reeglid tõepärasus süžeed antiikajaloost, antiikmütoloogiast ajalooline usutavus minevikust teravamad ja dramaatilisemad momendid, inimsaatused suurtes ajaloolistes murrangutes ja pööretes eategelased jõulised, silmapaistvad isiksused või võimul olevad valitsejad on vabad ja sõltumatumad ka oma tunneteavaldustes ning väljendavad paremini ja täielikumalt üldinimlikke jooni Põhiline konflikt mõistuse ja tunnete, tahte ja kiindumuse, kohustuse ja kire vahel, võidavad alati tahe, mõistus ja kohusetunne.
tehnika, mängulisuse ja iroonia lüürilisemaks variandiks. Lüürilisus, aga ka artistlik keelekasutus annavadki Kareva luulele selle isikupära. Kareva esimesed tekstid ilmusid varases eas, tähelepanu äratas tema osalemine „Noorte kirjandussündmuses '76“ ning peagi pärast seda tuli välja ka esikkogu „Päevapildid“ (1978). Järgneva loomingu kontekstis jääb see raamat suhteliselt eraldiseisvaks, kuigi mitmed karevale hiljemgi tunnuslikud momendid (range vorm, armastusluule jm.) on juba näha siingi. „Päevapiltide“ puhul märkas kriitika nooruslikku ilu ning võlu, kuid räägiti ka generatsioonile omasest stiilist. Sellena käsitleti eelkõige jooni, mis märgivad lähiühendusi J.Üdi ja J.Jõerüüdi luulega – mängumotiive, iroonilisust, linlikkust, huvi maailma nähtumusliku külje vastu, efektset pauseerimistehnikat. 1980. aastatel oli Kreva luulelaad enam sümbolistlik (seega ka uusromantiline) ning üksikute
riikide kohta. 16. Mis on outplacement? Koondamise või vallandamise korral organisatsioonipoolne tegevus lahkuva töötaja heaks, et lahkuja saaks firmast positiivselt välja juhatatud. 17. Töö kaotanu emotsionaalsed reaktsioonid. AKSEPTEERIMINE Lepib olukorraga. On valmis tegutsema edasiliikumise huvides. Meenutab viimast töökohta positiivsetes värvides (helged momendid vms). Näeb tulevikus võimalusi enda jaoks. EEMALDUMINE Mul on ükskõik! Enesehaletsus. Kui teie mind ei taha, siis ei taha mina teid ka. Ma ei soovi mingit nõustamist. Ega midagi muud teilt. Eluisu on kadunud. Te võtate mult kõik, mis mulle tähtis. Ma ei ole midagi väärt. KAUPLEMINE Palub võimalust edasi jääda. Lubab ennast kokku võtta, parandada.
1. Eesti iseseisvumise eeldused: a) majanduslikud eeldused: seoses talude päriseksostmisega muutus talupoeg oma maa peremeheks algas tööstuse areng b) poliitilised eeldused: hakati looma erakondi, esile kerkisid eesti poliitikud tõusis eestlaste osatähtsus maa-ja linnaomavalitsustes c) kultuurilised eeldused: välja kujunes rahvuslik haritlaskond ühtlustus kirjakeel rahva eneseteadvust suurendasid suurüritused(laulupidu, folklooripäevad jne) 2. Momendid Eesti ja Venemaa elus ning rahvusvahelisel tasandil, mis aitasid kaasa Eesti iseseisvumisele: a) Eesti: erakondade kujunemine kubermangude liitmine b) Venemaa: tsaari loobumine võimust vene sõjaväe nõrkus c) rahvusvahelisel tasandil: impeeriumide lagunemine I maailmasõja sündmused sakslaste sõjaline edu 3. 3 tähtsaimat sündmust Eesti iseseisvumise käigus: 30.märts 1917 Eestile anti autonoomia -> Eestist sai ühtne tervik, maapäev liitis
M O = 2 sin cos = l sin cos 3 0 3 1 ehk MO = 2 ml 2 sin cos (3.15) 3 Võrdsustades nüüd kahte moodi saadud momendid (3.11b) ja (3.15), saame 1 1 m2 l sin cos D = 2 l 3 sin cos (3.16) 2 3 millest 2 D = OD = z 3 l
viisakusväljend ja ametinimetus on sama levinud kui Kirjavahetus viisakusväljend ja perekonnanimi. Kirjutage oma elektronkirjad, kirjad ja faksid kindlal viisil: kasutage lühikest sõbralikku sissejuhatust ja seejärel asuge kiiresti asja kallale. Sisu olgu lihtne ja tooge välja tähtsad momendid. Türgis võite kasutada aadressi kirjutamisel nii lääne kui ka aasia formaati. Kui teid tutvustatakse türklasega, siis suruge tal tugevasti kätt. Lahku minnes pole kombeks kätt suruda. Mõlemast soost lähemate sõprade tervitamisel võivad türklased kätlevale käele veel teise käe peale panna. Tuleb ette ka seda, et suudeldakse mõlemale põsele.
LOENG 4 Protsessipõhine kuluarvestus Näiteid ettevõtetes protsessipõhise kuluarvestuse rakendamise kohta: 1) Aspiriini tootev firma, kus kõik tooteühikud on identsed. 2) Kõrgharidust andev haridusasutus. 3) Õlletehas, kus võib küll olla rohkem kui üks tootmisliin, kuid iga liin on teistest eraldatud ning tootmisprotsess on pidev (jätkuv). 4) Pesumajad, kus arvestus käib kaalu järgi, eristamata tööobjekte. Protsessipõhisele kuluarvestusele iseloomulikud momendid: 1) Identsed tooted läbivad rea sarnaseid protsesse. 2) Igas tootmisprotsessis on igal tooteühikul samad tootmiskulud. 3) Allüksuse toodangu väljalaset mõõdetakse ekvivalentühikutes ehk tingühikutes, mitte aga tegelikult toodetud ühikutes. Tingühikute arv = füüsiline ühikute arv x valmidusaste. Protsessipõhise kuluarvestuse käigus tuleb luua metoodika: 1) Põhimaterjalikulude ja töötlemiskulude akumuleerimiseks tootmisallüksuste kaupa;
Tähistame neil telgedel paralleeljõudude rakenduspunktide A1, An koordinaadid. Pöörame jõude nende rak-punktide ümber nii, et nad oleksid paralleelsed z-teljega. Kasutame pööratud jõudude F1;F2;F3 kohta Varignon'i teoreemi. Kuna R' on nende jõudude resultant, siis võttes tema momendi Y-telje suhtes saame: myR'=sigma i=1...n myiFi; x0=(sigma i=1..n FkXk)/R. Y0-le saame sarnase valemi. Leidmaks Z0, pöörame kõiki jõude paralleelselt z-teljega ja kasutame Varignoni teoreemi, võttes momendid x-telje suhtes: R=sigma i=1..n Fi 25. Tasapinnalised sõrestikud Sõrestikud on konstruktsioonid, mis on üksikutest omavahel otstest liigenditega ühendatud sirgetest varrastest selliselt koostatud, et kuju on muutumatu. Ühenduskohad on sõlmed. Kõik välisjõud rak ainult sõlmedes. Arvutamisel ei arvestata hõõrdumist sõlmedes ja varraste kaalu või jagatakse kaal sõlmedesse. Nii mõjub igale vardale 2 jõudu. Tasapinnalistes on varraste arvu k ja sõlmede arvu n vahel seos k=2n-3
vastavalt dispersiooni ruutjuur. 3) Kvantiilid: Juhusliku suuruse p-kvantiil xp on selline juhusliku suuruse väärtus, millest vasakule jäävale jaotuse osale vastab tõenäosus p (seejuures 0p1): P(X < xp) = F(xp) = p 4) Mediaan: oluliseim kvantiil, mediaan on jaotuse keskpunktiks tõenäosuse järgi: mediaanist nii vasakule kui paremale sattumise tõenaosus on võrdselt 0.5. Sümmeetrilise jaotuse korral on mediaan võrdne keskväärtusega. 5) Momendid, asümmeetria, ekstsess: kasutatakse juhusliku suuruse omaduste iseloomustamiseks. Momentide põhjal saab konstrueerida erinevaid momentkarakteristikuid. Asümmeetria näitab jaotuse sümmeetrilisust (sümmeetrilse jaotuse puhul asümmeetria võrdub nulliga, negatiivse asümmeetria korral on pikem vasakpoolne saba, positiivse asümeetria puhul on pikem parempoolne saba. Ekstsess näitab jaotus sabade suhtelist väljavenitatust võrreldes normaaljaotusega.
ajal. kohust.; näitab, mitu korda käibevara kogumaksumus ület. lühiajal. kohust. kogusumma), · vahetu maksevalmiduse kordaja, · vahetu maksevalmiduse muutumise kordaja, · varude käibesagedus ja käibevälde, · ostjate debitoorse võla laekumissagedus ja laekumisaeg, · kasutamata laenulimiit, mis loet. rahalähendiks. 2) Pikaajal. kreeditore huvitab firma kestev (pikaajal.) maksejõulisus, finantsstabiilsus ja teeni- misväljavaated. Olulised on järgmised momendid: · oma investeeringu kasumimäär, · võlgniku võime tasuda intresse, · võlgniku võime võla põhisumma tähtajaks tagasi maksta. Pikaajal. kreeditorid soovivad minim. riske. Neid huvitab nii firma finantsseisund ja kapitali strukt. kui ka võime genereerida raha põhitegevusest. Pikaajal. kreeditore huvitavad näitajad: · võõrkapitali osatähts. kogukapitalis (võlakordaja), · omandikordisti ja omakapitali võlasiduvus, · pikaajal. kohustuste osat. pikaajal. kapitalis,
Järglaseks Tiit Vähi. Valitsusaeg langeb rahareformi (20. 06. 1992). 1992 septembris esimesed taasiseseisvumise riigikogu ja presidendi valimised. Võitis Isamaa. Moodustus esimene põhiseaduslik valitsus, eesotsas Mart Laariga. Valitsus oli 3 valdkonna baasil (Isamaa, RSP, Mõõdukad). Presidendiks sai Lennart Meri. Laari valitsus 1992-1994. Selles perioodis reformide pakett, mida iseloomustati väga radikaalsena. Samal ajal skandaalid ja väga kriitilised momendid (1993 vangla mäss, Iisraeli relvatehing, rublaskandaal). Siim Kallas allkirjastas lepingu rublade ülekandmisest Venemaale, aga tegu oli organiseerimata. Müüdi tsetseenidele, maksid ette raha üle lugemata ning muretsesid trantspordi. Maksti dollarites, üleandmise toimus Soomes. Süüdistati Laari, et vahendajad said liiga palju ja valetamises tehingu toimumise kohta. Tegemist oli riigimeheliku valega. Isamaa lõhestub (eraldasid Kaido Kama, Indrek )
ette lugeda ka suuliselt juhendid ja selgitused õpilastele. (Anderson, 2003, 12) Õppimise vajadus Beebid sünnivad vajadusega aru saada ja mõista, mis toimub nende ümber. Lapsevanemal on võimalik stimuleerida lapse õppimise himu tagades turvalise keskkonna, kus on värvid, kujundid, helid ja tekstuur, mida avastada. Lapsi saab julgustada õppima jagades kogemusi, nimetades asju, mida laps näeb ja näidates välja headmeelt avastuste üle. Sellised jagamise momendid on ideaalsed raamatute tudvustamiseks, mis on tehtud riidest ning milles on suured tähed. ( Atlas, J. 2008). Kirjandus keskkonnas Siin on mõned praktilised nõuanded, mis aitavad julgustada last raamatutest huvituma: Ole eeskujuks- lase oma lapsel näha, kuidas sa loed ja kirjutad nii, nagu need tegevused oleksid osa sinu igaapäevaelust ja niisama lõbu pärast. Tee sildikesi majapidamises olevatest asjadest ja kleebi need nendele objektidele. See aitab lapsel ära tunda tähti ja sõnu
Rahvuslik liikumine Ei olnud ainuomane ainult Eestile, vaid ka naabruskonnas: Lätis, Soomes, Saksamaa, Itaalia jne. rahvusliku liikumise lõppeesmärk oli iseseisvuse saavutamine. Mis aitas kaasa rahvuslikule liikumisele (eeldused): 1. Pärisorjus oli kaotatud 2. Peremeeste kihi teke- mitte ainult igapäevane toimetulek vaid ka kultuurist huvitumine 3. Eestikeelne maaharitlaskond- neist said rahvusliku liikumise eestvedajad kohapeal- valla koolmeistrid ja vallakirjutajad 4. Eestlastest kõrgharitlaste olemasolu Rahvuslikus liikumises erinevad etapid: 1. Ärkamisaeg 1857-1881 rahvustunde tekke periood. 1857 on aasta, kui hakkas ilmuma Perno Postimees. Alates sellest algab pidev ajakirjandus. Perno Postimees oli nädalaleht. Lugemisoskus, talude päriseksostmine aitasid kaasa lehe ilmumisele. 1881 vahetus Venemaal tsaarivõim. Võimule tuli Aleksander III, sellega algas venestusaeg. Kõi...
Hüdrostaatiline jõud süvise 1 m kohta süvisel 9 m on P / m = g h b = 1,025 9,81 9 4 = 361,98 kN/m. 1. Hüdrostaatika Jõud vaheseinale (= epüüri pindala = a + b = trapets) Pa = 12 6 120,66 = 361,98 kN; Pb = 12 6 361,98 = 1085,94 kN; P = Pa + Pb = 361,98 +1085,94 =1447,92 kN. Arvutades staatilised momendid epüüri ülaserva suhtes ja jagades nende summa epüüri pindalaga, leiame rõhukeskme 361,98 13 6 + 1085,94 23 6 723,96 + 4343,76 ZP = = = 3,5 , 361,98 + 1085,94 1447,92 s.t. rõhukese on vaheseina ülaservast 3,5 m allpool. Sama tulemuse annab ka arvutus hüdrostaatilise jõu valemiga
Me ütlesime alguses, et „Pidusöök“ on peenelt läbi komponeeritud. Tõepoolest, jutustusse pikitud seitsmest kõnest kuues kõne, Sokratese oma, kordab üle teemasid, mis esinesid juba varasemates kõnedes: eneseületusemoment (Phaidros), meelelise ja mõistusliku eristus (Pausanias), üleüldine ühinemistaotlus (Eryximachos), ühinemine teisega (Aristophanes), armastuse head omadused ja voorused (Agathon). Kõik need momendid on ka Sokratese kõnest tuletatavad, ent tema kõnes on tasand – too „kolmas tunnetus“, „jumaliku ilu enese vaatlemine tema ühtsuses“ –, mida nendes polnud, ja mistõttu Sokrates võibki neile ette heita, et nad räägivad suvaliselt, samas kui tema räägib tõde. Ning viimane kõne, Alkibiadese oma, lisab narratiivse või praktilise kinnituse Sokratese ideedele või teooriale. Seda kinnitust tugevdab veel raamjutustus, mis algab pisut enne Agathoni pidusööki ning lõpeb
Seega tegemist on meil koorikuga, mis paikneb piirkonnas D ja on pindtihedusega (x,y). Olgu D jaotatud osapiirkondadeks Di(i=1;...;n). Olgu Pi(i,i) kuulub Di. Kui Si on piirkonna Di pindala, di piirkonna Di läbimõõt ja (x,y) kuulub C (D), siis vaadeldava kooriku mass m on leitav kui piirväärtus n lim (Pi)Si m=ll(P)dS (3.4.9) max di->0 i=1 D Analoogiliselt leitakse kooriku staatilised momendid Mx ja My vastavalt x- ja y-telje suhtes kui piirväärtused n lim i(i,i)Si max di->0 i=1 n lim i(i,i)Si max di->0 i=1 Seega Mx=lly(P)dS (3.4.10) D Mx=llx(P)dS (3.4.11) D Kooriku massikeskme koordinaadid xc ja yc avalduvad kujul xc=My/m yc=Mx/m (3.4.12) Seega xc=1/m llx(P)dS (3.4.13) D yc=1/m lly(P)dS (3.4.14) D
Inverterite ja sagedusmuundurite juhtimiseks kasutatakse digitaal- ja vektorjuhtimist. talitluses, võrreldes kestva talitlusega. Lühiajalises talitluses on seepärast otstarbekas kasutada 32. Elektriajami dünaamika põhivõrrand. Elektriajami kiirenduse ja aeglustuse tingimustes võivad erimootoreid, mitte aga kestva talitluse mootoreid. Lühiajalise töö tegelik kestus ei lange alati kokku elektrimootoris ja töömasinas tekkida dünaamilised jõud ja momendid, mis on mitmekordselt suuremad standardse töötamiskestusega. Sel juhul arvutatakse tegelikud kaod ümber kataloogis antud mootori staatilistest väärtustest. Agrgaadi tööd dünaamilises olukorras iseloomustab elektriajami põhivõrrand: Mm- töötamiskestusele. Valitud mootori käivitus- ja maksimaalmoment peavad olema suuremad koormusgraafiku
2. Koormused, töökriteeriumid. Detailide konstrueerimise üldmetodoloogia. 1.Detailile toimivate mõjurite süstemaatika. Detaili tõrke mõiste. Tõrge on sündmus, mille tagajärjel detail kaotab töövõime. Tüüptõrked: purunemine, deformeerumine, pindade vigastumine, materjalide talitlusomaduste muutumine. 2.Detailile mõjuvad koormused, kuidas neid määrata? Detailidele mõjuvad üldjuhul järgmised koormused: · tehnoloogilised ja ekspluatatsioonilised koormused (jõud ja momendid transportimisel, operaatori poolt tekitatud jõud juhtimisorganitele,okulaaridele jt.elementidele; seadme põhifunktsiooni täitmisega kaasnevad jõud ja momendid jne.); · lülide raskusjõud (gravitatsioonijõud), · inertsijõud, · hõõrde- ja reaktsioonijõud liidetes ning kinemaatilistes paarides; · keskonna takistus-, surve- ja üleslükkejõud,magnetjõud, elektrostaatilised jõud, pindpinevusjõud Määratakse: algandmete (moment, mass, raadiused, pöörlemiskiirus jne) abil 3
energia ning seejärel pärast äratõuget selle energia tagasisaamine teibalt sportlasele. Biomehaanika seisukohalt on kõigis hüpetes kõige otsustavamaks just äratõuge. Äratõuge määrab lennutrajektoori, kuid viimasele võib mõju avaldada ka lati ebaefektiivne ületamine kõrgus- ja teivashüppes ning halb maandumistehnika kaugus- ja kolmikhüppes. 9. Hüpetes on õpetamise järjekord järgmine: 1. hoojooksult äratõuge; 2. õhulennuliigutused; 3. maandumine. 10. Olulised momendid hüpetes: 1. Sammusageduse suurenemine hoojooksu lõpus. 2. Pöia aktiivne mahapanek äratõukel. 3. Hoojala võimas tegevus äratõukel. 4. Puusa-, põlve- ja pöialiigese täielik sirutus äratõukel. 11. Vead, mida vältida hüpetes: 1. Kiiruse langust hoojooksu lõpus. 2. Äratõukeks valmistudes keha massikeskme langust (tugev allaiste). 3. Pidurdavat tegevust äratõukel (mahapanekul kand kehast kaugel eespool). 4. Õpetamise algetapil liialt pikaajalist paigalthüpete kasutamist. 5.
Mida nõrgem on tunnustevaheline seos, seda suurem on d ja 1/b erinevus. Peab teadma: 1. antakse asümmeetria kordaja väärtus ja mida see tähendab Asümmeetriakordajat kasutatakse jaotuse sümmeetriaastme iseloomustamiseks. Positiivne asümmeetriakordaja näitab paremkaldelist ja negatiivne asümmeetriakordaja vasakkaldelist asümmeetriat. Mida suurem on asümmeetriakordaja absoluutväärtus, seda ebasümmeetrilisem jaotus on. 2. momendid (järk, tüüp, alg, kesk, ting momendid) Momentideks nimetatakse rea liikmete väärtuste ja mingi arvu vaheliste hälvete astendamisel saadud arvude aritmeetilisi keskmisi. Arvu, millega momendi leidmisel hälbeid astendatakse, nimetatakse momendi järguks. Kui rea elementide hälbed on arvutatud nulli suhtes, siis nimetatakse saadud momente algmomentideks. Aritmeetilisest keskmisest arvutatud hälvete korral nimetatakse momente keskmomentideks ja mingist
1 nendel pindadel määrata ristlõike pindala. lihtsustatult: Nihkepinge Elem-de purunemise 2.ristlõike arvutuslikkude =V/A V põikjõud A uurimisel vaadeldakse tihti suuruste ristlõike pindala. Tegelik ka nn määramine:raskuskese, leidmine toimub materjali piirolukorda.Piirolukorra momendid: staatiline katsetamisel. Elementide võib defineerida mitmeti,nt moment x-telje suhtes on purunemisel vaadeldakse liigsete deform-de alusel või integraalina väljenduv piirolukorda, mida võib voolupiiri saabumisega summa Sx =aydA. defineerida naiteks pingetes.Materjali voolama Pinnamomendi dA staatiline deformatsioonide alusel või
ja iroonia lüürilisemaks variandiks. Lüürilisus, aga ka artistlik keelekasutus annavadki Kareva luulele selle isikupära. Kareva esimesed tekstid ilmusid varases eas, tähelepanu äratas tema osalemine ,,Noorte kirjandussündmuses '76" ning peagi pärast seda tuli välja ka esikkogu ,,Päevapildid" (1978). Järgneva loomingu kontekstis jääb see raamat suhteliselt eraldiseisvaks, kuigi mitmed karevale hiljemgi tunnuslikud momendid (range vorm, armastusluule jm.) on juba näha siingi. ,,Päevapiltide" puhul märkas kriitika nooruslikku ilu ning võlu, kuid räägiti ka generatsioonile omasest stiilist. Sellena käsitleti eelkõige jooni, mis märgivad lähiühendusi J.Üdi ja J.Jõerüüdi luulega mängumotiive, iroonilisust, linlikkust, huvi maailma nähtumusliku külje vastu, efektset pauseerimistehnikat. 1980. aastatel oli Kreva luulelaad enam sümbolistlik (seega ka uusromantiline) ning üksikute
· Suurem võimalus teha vigu ja vääraid järeldusi · Kergem tähelepanu kõrvale viia · Räägitu võib kergesti ununeda · Helistaja tunneb end julgemalt kui silmast silma suhtlemisel 90 Üldised reeglid · Hoia läheduses vajalik info ja kirjutusvahendid · Reageeri optimaalselt kolmandale helinale · Ütle töökoht, nimi, tervita ja paku abi · Kuula hoolega ja püüa mõista · Lõpuks korda üle kõne tähtsamad momendid 91 Üldised reeglid · Kui kõne suunatakse mujale, siis selgitatakse kellele ja miks. Jälgitakse, et ühendus toimiks. Vajadusel teavitatakse ette, et tuleb ümbersuunatud kõne ja antakse eelnevalt probleemist lühike ülevaade · Kõne lõpetatakse alati positiivses võtmes ja soovitakse kena päeva 92 Kliendile helistades · Varu piisavalt aega
XG =XB 10 2. Laeva ujuvus See on tasakaaluvõrrand. Kui W on suurem , siis laev suurendab süvist. Kui W on väiksem , siis laev vähendab süvist. Kui W = = , aga ei ole täidetud teine tingimus, siis laev momendiga m = WGZ = GZ teostab trimmi muutuse kuni keskmed G ja B on ühel vertikaalil. GZ on püstuvuse õlg. 2.3. Pindalad, mahud, momendid ja inertsimomendid 2.3.1.Veeliinitasandi elementide arvutus Veeliinitasandi pindala AWP (area of waterplane aegunud venekeelsetes õpikutes tähistati ka S, mis on nüüd IMO poolt määratud tähistama veealust välispindala) arvutatakse teoreetiliselt jooniselt või ordinaatide tabelist (offset table) saadud ordinaatide integreerimisel. Mida enam on ordinaate, seda täpsem on arvutus. Peamine põhjus, miks ei kasutatud suurt ordinaatide hulka, oli ületamatu arvutusmaht
· Ütle töökoht, nimi, tervita ja paku abi ette, et tuleb ümbersuunatud kõne ja antakse eelnevalt probleemist lühike ülevaade · Kuula hoolega ja püüa mõista · Kõne lõpetatakse alati positiivses võtmes ja · Lõpuks korda üle kõne tähtsamad soovitakse kena päeva momendid 91 92 Kliendile helistades Sobivad pöördumised · Varu piisavalt aega · Kuidas/millega saan/ saaksin Teid aidata? · Planeeri kõne hoolikalt ja mõtle sisu enne läbi · Küsi alati,, kas tal on hetkel võimalik rääkida
(taimed kätte ei saa) 3. liigniisked ajutiselt või pidurdatudtaime juurte kasv soojusneeldumisvõime, võib isegi a. konstitutsiooniline vesi pidevalt liigniisked b. hapniku puudusel väheneb juulikuus lumi maas olla. b. kristalisatsioonivesi Niiskusastme momendid: mullast veeneelamine taime juurte poolt · Liigniisketes 1. veeaur a. kuiv (taimede elu-tegevus soikub) muldades valitsevad anaeroobsed a. aktiivselt liikuv liigub b. värske või tahe c. hapniku puudusel hakkavad protsessid. Need mullad on halvasti
95. 96. Enamasti on 97. 98. Pöördliikumise dünaamika põhiseadus 99. 100. 101. Impulssmomendi jäävuse seadus 102. Vastavalt Newtoni III seadusele on sisejõudude momentide summa null 103. Olgu n ainepunktist koosnev isoleritud ainepunktide süsteem. Seega välisjõudude summa on null või nad puuduvad. Samuti on välisjõudude momentide summa null või nad puuduvad. Seega on ainult sisejõudude momendid 104. 105. 106. 107. 108. 109. 110. Jäiga keha tasapinnalise liikumise võrrandid · Defineerime nüüd nurga nii, et me loeme seda x-telje positiivsest suunast lähtudes vastupäeva (vt eelmisest joonist). · Antud kujundi asendi lõplikuks määramiseks igal ajahetkel oleks seega vaja ette anda veel funktsiooni . · Kokkuvõtteks saime järgmise süsteemi kolmest võrrandist · Jäiga keha tasapinnalise liikumise võrrandid:
Olulised on assotsiatsioonid, vabad assotsiatsioonid. Teooriate süsteem. Vt PPT. Kaks aspekti on: unenägude seletamine, sümbolite kaudu. Vigade, mõtte- või keelevead, millest järeldub, et alateadvuses just praegu midagi juhtub. (Studium von Fehlleistungen). Psühhoanalüüs ja kirjandus. Piltide Flüchtigkeit, põgusate piltide vaheldus. Impressionismis nt üks pilt, mida kirjeldatakse. Pildid psühhoanalüüsis võivad väga kiiresti vahelduda. Kirjanduses ka võivad väga põgusad momendid kirjeldatud olla või vahelduvad pildid kiiresti.. See seostub ka unenägude vaheldumisega. Oleme ühes kohas ja järsku täiesti teises. Hämarolek une ja ärkveloleku vahel. Ei ole arusaada, kas kirjeldatakse unenägu või reaalset tegevust. Piltide või stseenide vahelised assotsiatiivsed seosed. Unenägija või vaataja roll vaatlejana, kes ei saa ise midagi mõjutada. Artur Schnitzler (1862-1931) Arsti poeg, õppis meditsiini, huvitus varakult psühholoogiast, oli assistant psühiaatri
Eelsita vett ja mahla limonaadidele. 10. Alkohoolsed joogid. Kui tarbid alkoholi, siis ainult mõõdukalt, kuna liigne alkohol kahjustab tervist. 11. Toidu ohustus. Toit võib sisaldada mitmeid haigustekitajaid. Seepärast järgi toidu säilimisaega ja -tingimusi, jahuta valmistoit kohe maha ja säilita külmkapis ning pese aedvilja hoolikalt enne söömist. [2:16-17] 6.SEEDEELUNDEID SÄÄSTAB TOITUMINE Seedimisega on seotud kõige õndsamad ja ka kõige piinlikumad momendid meie elus. Miski pole mõnusam hea toidu maitsest ja täiskõhutundest, aga paraku käivad kõige selle juurde ka kõhulahtisuses, kõhukorinad ja-gaasid. Väidetavalt esineb ligi pooltel maailma elanikest periooditi seedevaevusi. Enamik seedehäireid on seotud organismi vananemisega, kui esineb haigusi, mis põhjustavad seedehäireid. Paljusid saadab aga kogu elu krooniline kõhukinnisus, põhjuseks vähene liikumine ja tasakaalustamata toit
· Suurem võimalus teha vigu ja vääraid järeldusi · Kergem tähelepanu kõrvale viia · Räägitu võib kergesti ununeda · Helistaja tunneb end julgemalt kui silmast silma suhtlemisel 90 Üldised reeglid · Hoia läheduses vajalik info ja kirjutusvahendid · Reageeri optimaalselt kolmandale helinale · Ütle töökoht, nimi, tervita ja paku abi · Kuula hoolega ja püüa mõista · Lõpuks korda üle kõne tähtsamad momendid 91 Üldised reeglid · Kui kõne suunatakse mujale, siis selgitatakse kellele ja miks. Jälgitakse, et ühendus toimiks. Vajadusel teavitatakse ette, et tuleb ümbersuunatud kõne ja antakse eelnevalt probleemist lühike ülevaade · Kõne lõpetatakse alati positiivses võtmes ja soovitakse kena päeva 92 Kliendile helistades · Varu piisavalt aega
Kokku saame, et funktsiooni keskmine väärtus lõigul [a;b] k= JOONE KAARE PIKKUS Jagame kaare n osaks. Kui n siis osalõikude pikkused lähenevad nullile ja võime need tinglikult lugeda sirgeteks, mille pikkus avaldub l = x 2 + y 2 . Minnes üle diferentsiaalidele l dx 2 + y ' 2 dx 2 = dx 1 + y ' 2 . Kui summeerida saame määratud integraali b l = 1 + [ f ' ( x ) ] 2 dx . a Kehade pind- ja masskeskmed, tehnikas inertsmomendid, staatilised momendid PÄRATUD INTEGRAALID Määratud integraali olemasoluks peab funktsioon olema pidev ning rajad lõplikud. Mõnikord on vaja laiendada integraali mõistet juhtudele, kus üks või mõlemad eeldused ei ole täidetud, need on päratud integraalid: lõpmatute rajadega integraal ja katkeva integreeritava funktsiooniga integraal. A) LÕPMATUTE RAJADEGA PÄRATUD INTEGRAALID Olgu integreerimispiirkonnaks [a,+] b b
( x -1)( x - 2) x -1 x - 2 . Kui liikmeid on rohkem, siis võetakse ka konstante rohkem . Meie reegilina rohkem kui kolme konstandiga ratsionaalavaldisi ei lahenda. Integraali rakendused (ilma ülesanneteta)- Integraali rakendused : 1. Pindala arvutamine määratud integraali abil 2. Pöördkeha ruumala arvutamine 3. Funktsiooni keskmine väärtus lõigul 4. Joone kaare pikkus 5. Kehade pind- ja masskeskmed, tehnikas inertsmomendid, staatilised momendid 8
Kiiruse reguleerimine võrgupinge sageduse muutmisega. Sel juhul muutuvad vääratuslibistus ja -moment. Mootori lubatud moment muutub sageduse muutumisel, lubatud võimsus on konstantne. Võrgupinge sageduse suurenemisel väheneb lubatud moment vähem kui vääratusmoment, seega väheneb ka mootori ülekoormatavus. 28. Elektriajami dünaamika (põhivõrrand). Elektriajami kiirenduse ja aeglustuse tingimustes võivad elektrimootoris ja töömasinas tekkida dünaamilised jõud ja momendid, mis on mitmekordselt suuremad staatilistest väärtustest. Agregaadi tööd dünaamilises olukorras iseloomustab elektriajami põhivõrrand: 29. Valgustustehnilised mõõtühikud. Valgusvoog, mida tähistatakse tähega Φ ja mõõdetakse luumenites (lm) Valgusvoo ja tarbitava võimsuse suhet η = Φ/P nimetatakse valgusviljakuseks ja selle ühik on luumen vati kohta (lm/W). Valgusvoo suundtihedust ehk, täpsemalt öeldes valgusvoogu Φ ruuminurga Ω kohta I = Φ/Ω
1.*** Mida uurib klassikaline füüsika ja millistest osadest ta koosneb? Mis on täiendusprintsiip? Mis on mudel füüsikas? Tooge kaks näidet kursusest. Uurib aine ja välja omadusi ja liikumise seadusi. Klassikaline füüsika koosneb staatikast, kinemaatikast ja dünaamikast. Niels Henrik David Bohr (1885 1962, Taani, Nobeli preemia 1922): Ükski uus teooria ei saa tekkida täiesti tühjale kohale. Vana teooria on uue teooria piirjuhtum. Nii on omavahel seotud erinevad valdkonnad. Puudub kindel piir valdkondade vahel. Mudel on keha või nähtuse kirjeldamise lihtsustatud vahend, mis on varustatud matemaatilise tõlgendusega. näiteks: punktmass, ideaalse gaasi mudel, absoluutselt elastne keha, ainepunkt. 2.Mis on mateeria ja millised on tema osad? Mis on ruum ja aeg? Mida tähendab aja ja ruumi homogeensus? Loetlege vastastikmõjud tugevuse kahanemise järjekorras. ...
30. Lähtudes impulssmomendi kahest definitsioonist tuletage pöördliikumise põhiseadus kahel kujul (Newtoni II seadus). L = I L = r × p 31. Lähtudes pöördliikumise põhiseaduse definitsioonist, tõestage impulssmomendi jäävuse seadus. Olgu n ainepunktist koosnev isoleeritud ainepunktide süsteem. Seega välisjõudude summa on null või nad puuduvad. Samuti on välisjõudude momentide summa null või nad puuduvad. Seega on ainult sisejõudude momendid. dLi = M i - sise dt d n n dt i =1 Li = i =1 M i - sise Summeerime: Vastavalt Newtoni III seadusele on sisejõudude momentite summa null. dL =0 dt I1 1 = I 2 2 L = const Praktikas kasulik. 32. Kasutades alljärgnevat joonist, tuletage harmooniliselt võnkuva keha võrrand so. liikumisvõrrand ja perioodi arvutamise valem. Vaatleme vedru võnkumise näitel
luukange: - I liiki kang tasakaalukang - II liiki kang jõukang - III liiki kang kiiruskang Kangi tasakaal ja liikumine · Kangi tasakaal ja liikumine sõltuvad toime- ning takistusjõu momentide suhetest · Jõumoment on jõu pööravat mõju iseloomustav suurus, mis võrdub jõu F ja jõuüla I korrutisega · M=FI · Kang on tasakaalus siis, kui toime- ja takistusjõu momendid on võrdsed · Kui ühe jõu moment on suurem teise jõu momendist, siis tekib kangi liikumine (kiirendus) suuremat momenti omava jõu mõjumise suunas Mehaanika kuldreeglid kangi liikumisel · Kangi, nii nagu igasuguse mehhanismi liikumisel ilmneb mehaanika kuldreegel tööde võrdsuse seadus: toimejõu töö on võrdne takistusjõu tööga, s.o. sama palju kui võidetakse teepikkuses ja kiiruses, kaotatakse jõus nind vastupidavuses Biokinemaatilised paarid
Füüsika põhivara II Põhivara on mõeldud üliõpilastele kasutamiseks õppeprotsessis aines FÜÜSIKA II . Koostas õppejõud Karli Klaas Tallinn 2014 1. Elektrivälja olemus ja omadused; laengute vastastikune toime; elektrivälja tugevus. Elektrilaeng Elektromagnetiline vastasmõju on seotud elektrilaenguga, mida on kahte liiki (+ ja -), mille algebraline summa elektriliselt isoleeritud süsteemis ei muutu ja mis saab olla vaid elementaarlaengu täisarvkordne 1C (1 kulon) on laeng, mis läbib juhi ristlõiget sekundis, kui voolutugevus on 1 A (amper) Prootoni ja elektroni laengud on võrdsed, erinev on mass Laengute jäävuse seadus Elektriliselt isoleeritud süsteemis on igasuguse kehadevahelise vastasmõju korral kõigi elektrilaengute algebraline summa jääv Laengud tekkivad ja kaovad alati paarikaupa s.t. samasuured pos. j...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
