Military alliances were formed as the West grouped together as NATO and the East as the Warsaw Pact. Many countries were able to fight against the Communist thanks to the USA's Marshal Plan ( European Recovery Programme- ERP). Because it was such a big of success the USA wanted to start another programme of technical aid to less- developed countries outside Europe.The USSR wanted support from those areas too and started a very similar Molotov Plan. Since then such offers of help have become an important role of the Cold war. The first time the US and the USSR acted as certain enemies was the Berlin Blockade. Post-war Germany was divided into four parts and was occupied by the US , the USSR, Britain and France. Berlin, situated in the Soviet zone, was also divided. In 1948 Stalin enforced a blockade of Berlin and so Germany was divided into the Federal
vallutussõdu (sõjavägi vajas rakendust). Ideoloogilised eeldused: Hitleri põhiidee oli, et Saksa rahvas vajab eluruumi. Stalin tahtis kommunismi mõjuvõimu laiendada läände. Lepingud ja paktid: 1922 sõlmiti Rapallos Vene ja Saksa leping diplomaatiliste ja kaubanduslike suhete kohta., 1936 sõlmisid Saksamaa ja Jaapan Kominterni vastase pakti ( = Antikomintern). Sellega liitusid hiljem veel mitmed riigid, 1936 Prantsusmaa ja Nõuk. Liidu vastastikuse abistamise leping, MRP Molotov - Ribbentropi pakt. (välisministrid 1939 aastal pidasid Inglismaa, Prantsusmaa ja Venemaa läbirääkimise Saksamaa vastase liidu loomiseks. Täiesti ootamatult lahkus Venemaa kõnelustelt ja sõlmis 23.aug 1939 hoopis Saksamaaga mitte kallaletungi lepingu (MRP).Kestvus 10 aastat. Lubati jääda erapooletuks. NSV sai Balti riigid, Saksa tegutses Lääneeuroopas ja Poola jagati pooleks. MRP kasulikkus: Saksamaale: Võis julgelt rünnata Poolat. Venemaaga sai
Sõlmijateks olid Inglismaa, Prantsusmaa, Saksamaa ja Itaalia. Selle järgi sai Saksamaa endale sudeedisakslastega asustatud Tsehhoslovakkia alad. 1939. aastal vallutas Saksamaa kogu Tsehhoslovakkia. Slovakkia muutus Saksamaa vasallriigiks ja Tsehhi liideti Saksamaaga. 4. MRP ja selle salaprotokoll: dateeri, salaprotokolli sõlmimise põhjus, sisu ja tagajärjed. 28. septembri 1939. a salajase lisaprotokolli sisu. Molotov Ribbentropi patk sõlmiti 1939. aasta 23. augustil. Sellega käis kaasas ka salaprotokoll, mille alusel jagasid Hitler ja Stalin Ida- Euroopa mõjusfäärideks : 1) Saksamaa sai osa Poolast ja Leedu. 2) NSV Liit sai Soome, Läti, Eesti, osa Poolast ja osa Rumeeniast ( Bessaraabia) 28. septembril sõlmiti salaprotokolli lisaprotokoll, mille alusel Leedu läks NSV Liida mõjusfääri. 5. MRP sõlmimine oli mõlemale riigile vajalik, kuna :
Taasiseseisvumine ja tänapäeva eesti. 1987 Uus ärkamisaeg. Fosforiidikampaania 23.08 -MRP-AEG(Molotov-Rippentropi pakti avalikustamise eesti grupp) organiseeris 23.08 Hirvepargi miitingu Ajalehes Edasi esitatakse Isemajandava Eesti (IME) idee. 12.12- Loodi EMS(Eesti Muinsuskaitse Selts), mille juhiks Melliste, eesmärgiks taastada vabadussõda monumendid, koristustalgud. 1988 02.02- meeleavaldus Tartus aprillis loominguliste liitude ühispleenum, loodi rahvarinne Tartus toimusid Muinsuskaitse päevad trikoloor juuni- Lauluväljakul toimub Rahvarinde massmiiting. Karl Vaino(EPK Keskkomitee esimene sekretär) asemele Vaino Väljas I erakond ERSP(Eesti rahvuslik sõltumatuse partei), juht Lagle Parek. juuli- Vastukaaluks Rahvarindele luuakse Eesti NSV Töötajate Internationaalne Liikumine 01.-02. okt rahvarinde I kongress loodi Interliikumine 16.11- võetakse vastu suveräänsusdeklaratsioon, millega algab NSVL-i lagunemine 1989 jaanuar-keelesead...
taastati kauplemid vabadus, laiendati ettevõtete tegevusvabadust. Nii kujunes välja eripärane ja vastuoluline nõukogulik segamajandus. Sotsialistliku riigi rajaja oli Lenin. 1921 ta aga haigestu raskelt ja taandus poliitilisest elust.1924 Lenin suri. Peale teda tuli võimule 1922 Stalin , kes likvideeris kõik oma poliitilised vastased. Kujunes välja Stalini ainuvõim. 1930 tõusis esile Stalini ustav abiline Molotov. Riigi juhtkonnal oli valida kahe arengutee vahel: edendada majandust või eelisarendada tööstust. Stalin valis teise. Hakati industtrialiseerimaa, loobuti NEPi poliitikast. .Majanduse arendamine allutati rangele tsentraalsele juhtimisele ja plaanimajandusele. 1920 tekkisid tõsised peobleemid vilja varumisega. Riik vajas vilja eelkõige sõjaväe ja tööliskonna toitmiseks. Põluumajanduses toimus kollektiviseerimine talude vägivaldene ühendamine ühismajandideks ehk kolhoosideks
Jutustaja Juhan Peegel, Kaarel Ird ,,Ma langesin esimesel sõjasuvel" (1979) - Heinz Kroetz ,,Ülem-Austria" (1980) - Astrov Anton Tsehhov ,,Onu Vanja" (1980) - Kreutzwald Vaino Vahingu, Madis Kõiv ,,Faehlmann" (1982) - Karl Moor Friedrich Schiller ,,Röövlid" (1983) - Andres Anton Hansen Tammsaare, Ago-Endrik Kerge ,,Aeg tulla aeg minna" (1986) - Adolf Joffe Saar, Kaarel Kilvet ,,Tartu rahu" (1990) - Molotov, Köögertal Anton Hansen Tammsaare, Mati Unt ,,Taevane ja maine armastus" (1995) - John Gabriel Henrik Ibsen ,,John Gabriel Borkman" (1996) - Inkvisiitor Anouilh, Mati Unt ,,Lõoke taeva all" (1997) - Harald Imeline Hugo Raudsep ,,Viimne eurooplane" (1997) - tsaar Aleksander Lev Tolstoi ,,Sõda ja rahu" - Ignacy Gombrowicz ,,Laulatus" - Rimski Mihhail Bulgakov ,,Meister ja Margarita" -
· Martin - "Ränk ja Kilk" (2001) · Jussi - "Lepatriinude jõulud" (2001) (hääl) · Man - "Perebisnes" (2003) · Toonik - Vanad ja kobedad saavad jalad alla (2003) · Ivanes - "Somnambuul" (2003) · "Frank & Wendy" (2005) (hääl) · Gynnar - "Ruudi" (2006) · Jan Uuspõld - "Hundi agoonia" (2006) · Jan Uuspõld - "Jan Uuspõld läheb Tartusse" (2007) · Jüri - "Vasha" (2009) Rollid televisioonis · Leo Natrunen/Vasili Molotov - "Siperian Nero!" (2000) (soome) · Jaan Zorro/Peeter Sõnajalg, Viki/Pets/Birx/Maie/Mürka - "Wremja" (2001-2003) (Kanal 2) · Jaan Zorro - "Sipelga 14" (2007) (Kanal 2) · "Pehmed ja karvased" (2003) (ETV) · "Viva Las Vegas" (2003) (TV3) · "Jan E. Uuspõld show" (2004) (TV3) · Timo/Parun - "Ohtlik Lend (2006) (ETV) · Purgi-Juss - Kelgukoerad (2007) (Kanal 2) · Kalev - "Rikospoliisi ei laula" (2006) (soome)
Eestlased Teises maailmasõjas Baaside aeg Kairi Järve Esimene maailmasõda (1914 -1918) Keskriigid said Antantilt lüüa. Suurima võitjana väljuvad Ameerika Ühendriigid, kelles saab Euroopa riikide võlausaldaja. Suurima pettujana väljub sõjast Saksamaa, kellele surutakse Versailles` rahulepinguga peale kõrged reparatsioonimaksed. Sõja tulemustega ei ole rahul ka Jaapan ja Itaalia, kes on küll sõja võitjad, kuid sõjasaagist osa ei saa. Lagunesid suured impeeriumid, tekivad uued riigid, sh Eesti. Rahvusvahelised suhted 1920. ja 1930. aastatel 1920. aastad 1930. aastad Areng demokraatia Rahvusvaheliste suhete suunas teravnemine: Rahvasteliit ei Saksamaal sügav kriis (nii suuda agressoreid majanduslik kui poliitiline) takistada Majanduskriis-inimesed Nõukogude Venemaa on rahvusvahelisest poliitikast tahavad “karmi kätt”. Esile kõrvale jäetu...
EESTI TAASISESEISVUMINE 1980-1991 · Karl Vaino EKP KK I sekretär 1978-1988 · 1980 Tallinnas Moskva OM purjeregatt (Pirital), hotell Olümpia o Kõlas Eesti hümn, sest soomlane võitis !!! o Maskott Vigri · 1980. Noorsoorahutused o Algasid ansambli Propeller esinemise keelamise pärast o Lükati ümber tramme, laused NSVL vastased jne o 40-ne kiri Koostasid haritlased Juhib tähelepanu, miks noored tegutsesid Eesti elanikkonna kiire vähenemine, eriti Tallinnas, kus eestlased on muutumas vähemusrahvuseks Allakirjutas 40 inimest, levis rahva seas ümber trükitult, paljud allakirjutanud said karistada, kiri saadeti ajalehtedesse, need ei avaldanud · 1985 o Gorbatsovi võimuletulek ja perestroika algus Võima...
Müncheni kokkulepe: Kes osalesid? Müncheni konverentsil osalesid Suurbritannia (Neville Chamberlain), Saksamaa (Adolf Hitler), Prantsusmaa (Edouard Daladier) ja Itaalia (Benito Mussolini). Mis kokkulepiti? Müncheni konverentsil loovutati Tsehhoslovakkia Sueedimaa alad Saksamaale. Mis tulemus oli? Müncheni kokkuleppe omas pigem negatiivseid tagajärgi. Nimelt loovutati Sueedimaa sakslastele sooviga ära hoida sõda. Kuigi hiljem selgus, et see ei peatanud Saksamaad ning Tsehhoslovakkia tundis ennast selle leppega Euroopa poolt reedetuna. Austria ansluss: Kes osalesid? Austria ja Saksamaa Mis kokkulepiti? Austria liitmine Saksamaaga, kusjuures Austria erilist vastupanu ei osutanud, oli palju neid, kes Saksamaaga ühinemist pooldasid Mis tulemus oli? Austria kaotas oma iseseisvuse ning liideti nö Suur-Saksamaaga. Molotovi-Ribbentropi pakt: Kes osalesid? NSV (Vjatseslav Molotov) ja Saksamaa (Joachim von Ribbentrop). Mis kokkulepiti?...
Gennadi Janajev - Vanameelsetest kommunistidest moodustatud Riikliku Erakorralise Seisukorra Komitee esimees. DAATUMID 1985 märts - uueks NLKP peasekretäriks sai Mihhail Gorbatsov ja sai alguse perestroika. 1986 - glasnost e avalikustamispoliitika. 1987 - Washingtonis sõlmiti kokkulepe keskmise ja lühimaa tuumarakettide likvideerimiseks. 1986-1987 - uue ärkamisaja algus Eestis (fosforiidikampaania) 1987 august - loodi esimene poliitiline ühendus: Molotov - Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp.( MRP-AEG) 23.august 1987 - esimene kommunsimivastane poliitiline meeleavaldus Tallinnas Hirvepargis 1987- IME: majandusprogramm, mille eesmärk oli Eesti viimine täielikule isemajandamisele 1988 - Moskvas võeti vastu kooperatiive e väikeettevõtteid puudutav määrus. 1-2 aprill 1988 - toimus loominguliste liitude ühispleenum 1988 aprill - esitati üleskutse moodustada Eestimaa Rahvarinne perestroika toetuseks
Ajaloo KT5! II MS 1)Maailmasõja eel ja põhjused. Põhjuseks miks Austria ansluss sai võimalikuks. Austria oli saksakeelne maa(oli palju H pooldajaid), Euro ei aimanud Sm ohtu, majanduslikult kehval järjel. Põhjused: · NSVL tahtis oma võimu laiendada · Poola sõjalise liidu leping Ing ja Pr-iga · Ülejäänud Euro ei olnud rahul, et 2 riiki hakkavad seda valitsema · Sm tahtis oma võimu laiendada, H isiklikud võimu ambitsioonid · Sm tahtis IMS kaotatud alasid tagasi võita. Sm püüded alistada SB: S sõjaväeline juhtkond lootis Ing alistada meredessandi abil SB vastu alustati õhusõda Sakslased ründasid Atlandi ookeanil Briti kaubalaevu 1. september 1939- 2. september 1945 Algas: Austria ansluss (13. märts 1938), MRP (sõlmiti 23. august 1939) Komiterni vastane pakt. Teljeriigid (Sm, It, Jp), Liit sõlmiti 27. sept 1940 Liitlased (SB, NSVL, Pr, USA) Atlandi harta sõlmiti 14. august 1941 Ühinenud rahvaste esimene leping 1942, as...
Miks puhkes Teine maailmasõda? Teine maailmasõda oli globaalne sõjaline konflikt mis oma suurte ohvrite arvu ja materiaalse kahjuga oli inimese ajaloo suurim ja sõda. Teine maailmasõda algas 1. septembril 1939, kui Saksamaa tungis kallale Poolale, kuid lõpuks levis üle maailma. See lõppes 2. septembril 1945 aastal Jaapani kapituleerumisega, jättes maailma valitsema kaks suurjõudu: Ameerika Ühendriigid ja Nõukogude Liidu. Kõik suurriigid tahtsid teisi rahvaid vägivaldselt allutada, kuid igaüks omamoodi. Nõukogude Liidus unistati ülemaailmsest kommunismi võidust ning oli ka vajadus end võimalike rünnakute eest kaitsta. Saksamaa ehk Hitleri eesmärk oli Suur-Saksamaa loomine, saamaks rohkem eluruumi. Jaapanlased tahtsid luua ühtset majanduspiirkonda Ida-Aasias ning sealsed riigid Jaapani keisri kaitse alla võtta. Itaalia ehk Mussolini tahtis muuta Vahemere Itaalia sisemereks, nagu see oli Room...
Eesti II maailmasõja ajal Eesti saatuse määras teises maailmasõjas 23. augustil 1939. aastal sõlmitud MRP(Molotov-Ribbentropi pakt), mille salajane protokoll määras ära Euroopa jagunemise Saksamaa ja Venemaa vahel. Eesti jäi Venemaa huvisfääri. Teine maailmasõda algas 1. septembril 1939, kui Saksamaa tungis Poolasse. Kui sõda algas soovis jääda Eesti neutraalseks, kuna ei soovitud sõda. Eesti sõlmis Nõukogude Liiduga vastatikuse abistamise pakti. Tänu sellele sai NL tuua Eestisse oma sõjalaevad. Loodi ka baaside leping(28. september 1939), mis lubas tuua NL sõjamehed Eesti piiridesse. Üldiselt kaitseti mere äärseid alasid sakslaste eest, selline põhjus toodi nende vajalikusele. 14. juunil esitati Eesti ultimaatum, nõudes uute Punaarmeede sisse lubamist. Vastupanu oli mõttetu ja nii ka juhtus. 21. juunil koguneti Tallinna Vabaduse väljakule, kus Vene võimu pooldavad protestija...
Müncheni konverents 29.09.1938 münchenis Kutsuti kokku inglismaa palvel ´ Mure Tsehhoslovakkia tuleviku pörast Osalesid Adolf Hitler, Benito Mussolini, inglismaa peaminister Neville Chamberg, prantsusmaa peaminister Edouard Daladier Läbirääkimiste tulemusena sõlmiti lepe Müncheni kokkulepe Nimetatakse ka sobinguks Ehk kokkumänguks Sudeedimaa pidi minema saksamaale Hitler lubas tsehhoslovakkiat mitte puutuda Pidu olema tema viimane nõudmine Sõlmiti inglise-saksa mittekallaletungilepe Tegelikkus Itaalia ja saksamaa jagasid ära Lõ.Euroopa Chamber jäi uskuma, et on saavutanud rahu I have brought you peace!!! Kiirendas sõja puhkemist Churchill ütles hiljem..Inglismaal oli valida kas alandus või sõda. Valis alanduse sai ka sõja. Sõja eelõhtul.. Tsehhoslovakkia kadumine 15.03.1939 okupeeriti Saksamaa poolt Hitler rikkus Müncheni lepet Hakkas kohe esitama nõudmisi ka Poolale GB ja Pr asusid kaitsele Teraspakt-mai 1939 ...
Euroopa Teise Maailmasõja ootel Rahvasteliidu tähtsus hakkas üha vähenema ning 1930. aastaks ei omanud ta peaaegu enam mingit kontrolli sõjakate suurriikide üle. See aga innustas Itaaliat, Saksamaad, Jaapanit ja Nõukogude Liitu üha rohkem maid vallutama. Riikide plaanid olid erinevad. Jaapan tahtis Ida-Aasias ühtset majanduspiirkonda luua, võttes sealsed riigid Jaapani keisri alla. Itaalia soovis Vahemerd Itaalia sisemereks, Saksamaa nõudis eluruumi, NSV Liit tahtis aga maailma kommunistlikuks muuta. Tegelikkuses tähendas see sõjalisi ettevalmistusi teiste rahvaste vägivaldseks allutamiseks. 1930. aastatel asusid suurriigid oma unistusi täide viima. Hitleri sooviks oli Saksamaad suurendada. Alustuseks okupeeris ta Austria, mis suuremat vastupanu ei osutanud. Austria liideti Saksamaaga ning seda nimetati anslussiks. Hitleri positsioon aina tugevnes, kuna tal oli ka Itaalia toetus. Samas oli Saksamaal ka...
Kas Teine maailmasõda oli paratamatu? Teist maailmasõda võib pidada globaalseks sõjaliseks konfliktiks, mis oma suurte ohvrite arvu ja materiaalse kahjuga oli inimese ajaloo suurim sõda. See algas 1939 aastal Euroopas Natsi Saksamaa ja Inglise-Prantsuse- Poola koalitsiooni vahel, kuid lõpuks levis üle maailma. Sõda lõppes 1945.aastal, jättes maailma valitsema kaks suurjõudu Ameerika Ühendriigid ja Nõukogude Liidu. Teise maailmasõja üheks põhjustajaks võib pidada Rahvasteliitu, mis oli loodud eesmärgiga rahumeelselt lahendada riikidevahelisi tüliküsimusi. Näiteks Vilniuse kriis tekkis Poola ja Leedu vahel Vilniuse piirkonna pärast, mis esialgu kuulus Leedule, kuni Poola selle vallutas ja endaga liitis. Vastuseks hõivas Leedu Klaipeda piirkonna. Rahvasteliit soovitas lahendada olukord läbirääkimiste teel kuid konflikt jätkus. Rahvasteliit lõpetas oma tegevuse samal päeval kui algas Teine maailma sõda, jä...
Ptk 4 Vabadusliikumised NSV Liidus 1) Miks võib 1987. aastat pidada uue ärkamisaja alguseks Eestis? Esiteks, eestlased nägid lätlaste pealt, et nende protestid annavad tulemusi, seega hakkasid eestlased samuti mõtlema juba välja viise, kuidas kaitsta oma kultuuri ja oma inimesi. Teiseks, ja suuremaks põhjuseks oli see, et keskvalitsus soovis hakata kaevandama Eestis fosforiiti. Eestlased ei olnud sellega nõus ning hakkasid võimudele vastu. See neil õnnestus ning eestlased tundsid, et suudavad koos tegutsedes võimudele tulusalt vastu saada küll. Kolmandaks, korraldati meeleavaldus MRP aastapäeva puhul, kuhu tuli palju rahvast ja mis pani võimud isegi pisut hirmu tundma. Sealt alates sai vabadusliikumine hoo sisse. 2) Miks pöörati loominguliste liitude ühispleenumil rahvuskultuurile suurt tähelepanu? Sest rahvuskultuur on midagi, mis ühendab kõiki inimesi terves riigis. Kui rahvalt võtta ära kultuur, siis sisuliselt ei ole ,,rahvas“ enam ...
Arutlus Eesti riigi taasiseseisvumine 1985. a alanud perestroikapoliitika eesmärk pidi olema nõukogude ühiskonna majanduslikust ja välispoliitilisest ummikust väljaviimine sotsialistliku ühiskonnakorda säilitades. Seda loodeti saavutada majanduselu ajakohastamise, valitseva reziimi ümberkorraldamise, sõnavabaduse suurendamise ja paindlikuma välispoliitika abil. NSV liidu vabamaks muutumine vähendas aga ka liiduvabariikide hirmu kommunistliku võimu ees ja osad neist leidsid et unistus iseseisvumisest ei olegi nii täitumatu kui see viimastel aastakümnetel paistis ning asusid aktiivselt püüdlema omariikluse taastamise poole. Esimene üldrahvalik liikumine Eestis perestroika ajal oli 1968. aasta fosforiidikampaania. Esimene poliitiline ühendus loodi 1987. aasta augustis. Selleks oli Molotov-Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp (MRP-AEG). Samal aastal moodustat...
Miks kaotas Eesti oma iseseisvuse? 23. augustil 1939 sõlmiti Molotovi-Ribbentropi pakt, mis muutis Eesti saatuses nii mõndagi. Pakti salajasteks poolteks olid Saksamaa ja Venemaa, kes olid ära jaganud maad mille vallutamisel nad üksteist ei ründa. Eesti oli alas mille Venemaa pidi endale saama. Eesti valitsus ei uskunud seda. See Pakt oli suure tähtsusega Eesti tulevikule ja nad ei uskunud seda. Eesti oleks pidanud suhtuma sellistesse asjadesse ettevaatlikumalt, sest siis nad oleksid suutnud midagi ära hoida. Teiselt poolt vaadatuna Venemaa esitas nõudmisi, millega kaasnesid ähvardused. Kuna Eesti riik püüdis sõda vältida, siis anti liiga kergelt Venemaa nõudmistele järele. Samas polnud neil ka valikut, sest usuti ausatesse kokkulepetesse. Pärast Molotivu-Ribbentropi pakti sõlmimist esitas Moskva 1939. aasta septembris Eestile nõudmise sõlmida vastastikuse abistamise leping ja luua Eestisse Punaarmee baasid.. Ma arv...
Kas II maailmasõda oleks saanud ära hoida? Teine maailmasõda algas 1939 aastal ning kestis kokku 6 aastat. See oli ülemaailmne sõjaline kokkupõrge, millesse oli kisutud suurem osa maailma rahvastest. Toimusid mobiliseerimised ning sõda nõudis miljoneid ning miljoneid inimelusid. Enamik tapetuid olid tsiviilisikud, mis teeb sellest inimajaloo verisema kokkupõrke. Minu arvates, ei oleks suudetud II maailmasõda kuidagi moodi ära hoida. Kuigi on käinud selle ümber erinevaid arvamusi, siis mulle tundub, et see oli kui esimese maailmasõja jätk ning paratamatu. Alustades eelkõige sellest, et peale I maailmasõda määrati kindlaks Versailles' tingimused ning need otsused paraku mõjutasid kahe aastakümne jooksul kogu Euroopa edasist arengut. Ma usun, et just selle lepingu otsused viisid tee II maailmasõja puhkemisele. Näiteks võeti Saksamaalt ära talle kuulunud alad. Lisaks selle...
Iseseisvuse kaotus 1939. aasta Rahvusvaheline taust. Sündmused Eestis. Sündmused mujal Läänemere regioonis. 20. märts 1939 22. märts 1939 Leedu Saksamaa nõuab annab Klaipeda Saksamaale Leedult Klaipeda alade loovutamist. Keeldumise korral ähvardab sõjaga. 23. aug. NSV Liit ja Eesti läheb NSV Liidu NSV Liidu huvisfääri Saksamaa sõlmivad huvisfääri. lähevad ka osa Poolast, Molotov Ribbentropi Läti ja Soome. pakti salaprotokolli. 1. sept. Saksamaa tungib Eesti kuulutab enda sõjas Neutraalsuse säilitavad ka Poolale kallale. Algab II neutraalseks. Läti ja Leedu maailmasõda. Sõja...
Eesti teises maailmasõjas 1939.a. 23.08.- MRP ehk Molotov-Ribbentropi pakt. 1939.a. 01.09 Saksamaa tungib kallale Poolale. 1939.a. 28.09 NL ja Eesti vastastikuse abistamise leping. 1940.a. 17.06 NL väed Eestis. 1940.a. 21.06 riigipööre. 1941.a. 14.06 massiküüditamine. 1944.a. 09.03 Tallinna pommitamine. 1944.a. 18.09 katse taastada vabariiki Tiefi valitsuses. Rahvusvaheline olukord. 1939-a-ks oli Saksamaa loobunud Pariisi rahulepingust. Euroopa kaardilt olid kadunud Austria ja Tsehhimaa. Poolaga käisid läbirääkimised, mis lõppesid Poolale sõjaga. Inglismaa ja Prantsusmaa pidasid läbirääkimisi NSVL- ga, kuidas sõda vältida, kuid tulemusteta. NSVL ja Saksamaa salajased läbirääkimised, mis lõppesid avaliku pakti sõlmimisega ja salaprotokollidega 23.08. 1939. Poola jaotati omavahel. Eesti, Läti, Leedu jäid NSVL-i mõjusfääri. Eesti valitsus oli teadlik paktist kuid polnud jõude, ega ka aega: armeed moder...
Järk-järgult sõlmiti diplomaatilised suhted ka Suurbritannia, Itaalia, Prantsusmaa, Hiina ja Jaapaniga. Saksamaa, Leedu , Afganistani ja Iraaniga sõlmiti neutraliteedi ja mittekallaletungi lepingud. Aastatel 1930-1939, kui välisasjade rahvakomissariks oli M.Litvinov, taotles avalik välispoliitika kollektiivsete julgeolekusüsteemide loomist Euroopas, mille tulemusena lähenes NSVL mõnevõrra lääneriikidele, eelkõige aga Prantsusmaale. 1939. aastal sai NSVL-i välisministriks V. Molotov ning nüüd kerkis välispoliitikas esile uus suund. NSVL hakkas lähenema natslikule Saksamaale. Molotov-Ribbentropi pakti alusel jagati Euroopa Saksa ja NSVL-i vahelisteks mõjusfäärideks. Kuigi alles sõlmiti leping Saksamaaga, võttis NSVL kursi sõjale ning hakkas koostama sõjaplaane Saksamaa rpmdamiseks. Oma valduste suurendamiseks lõi NSVL sõjaväebaasid Eestisse, Lätisse ja Leetu. 1920-ndate esimesel poolel valitses Saksamaal keeruline sisepoliitiline olukord.
22. september 1939 sõitis Eesti välisminister Karl Selter Moskvasse, et allkirjastada Eesti jaoks tähtis väliskaubandusleping Nõukogude Liiduga. Kohapeal aga selgus, et Vjatšeslav Molotov seob uut kaubalepet otseselt Eesti nõustumisega rajada oma territooriumile 2 Nõukogude sõjaväebaasid, mis taheti ametlikult vormistada kahepoolse vastastikuse abistamise paktina. Molotov väitis, et Eesti neutraliteet on ohtu seadnud Nõukogude sõja- ja kaubalaevastiku Läänemerel ning Leningradi linna julgeoleku. Seda kinnitavat "Orzeli" põgenemine Tallinnast. Samuti avaldas ta arvamust, et Nõukogude Liidust on võrreldes 1920. aasta taguse ajaga saanud majanduslikult ja sõjaliselt suurriik, mille huvidega tuleb teistele arvestada. Nii sõlmisidki 28. septembril 1939. Eesti ja Nõukogude Liit vastastikuse
Tsehhimaa võeti Saksamaa kontrolli alla ja Slovakkiast sai Saksamaa vasallriik. Sama aasta kevadel tahtis Saksamaa ka Poolalt Gdanskit ning okupeeris Leedult Klaipeda. Peale Tsehhoslovakkia vallutamist said lääneriigid aru, et järeleandmistega Hitlerit ei soosi. Hitler oli eesmärgiks võtnud vallutada Poola . Molotovi-Ribbentropi pakt Alates 1939. aastast hakkasid NSV Liidu, Saksamaa suhted paranema. 23. augustil 1939. aastal kirjutasid Nõukogude Liidu minister Molotov ja Saksamaa välisminister Ribbentrop alla Vene-Saksa mittekallaletungilepingule, mida tuntakse ka Molotov- Ribbentropi nime all. Lepingu avalik punkt oli mittekallaletungileping Saksamaa- Venemaa vahel, kuid avalikustamata jäi pakti salajane protokoll, mille kohaselt jagasid mõlemad suurriigid huvipiirkondi Salajase protokolli kohaselt läksid NSV Liidule Soome, Eesti, Läti, Leedu idaosa, Poola idaosa ja Bessaraabia. Saksamaale kuulusid pakti alusel Lääne-Poola ja Leedu lääneosa.
põhivaenlaselt Nõukogude Liidult. 7. juunil 1939 sõlmis Saksamaa mittekallaletungilepingud Eesti ja Lätiga, millega anti Moskvale mõista, et need alad ei ole sakslaste huviorbiidis. Kui Suurbritannia ja Prantsusmaa püüdlused sõlmida Nõukogude Liiduga natsidevastane liit nurjusid, avanes Saksamaale tee läbirääkimisteks NSVL-iga. 23. augustil 1939 kirjutasidki Saksa välisminister Joachim von Ribbentrop ja Nõukogude välisasjade komissar Vjatseslav Molotov lääneriikidele ebameeldivaks üllatuseks alla Saksamaa- ning Nõukogude Liidu vahelisele mittekallaletungilepingule, mis sai ajaloos tuntuks kui Molotov-Ribbentropi pakt (MRP). Mõlemad militaarriigid, üks paremäärmuslik ja teine vasakäärmuslik, tunnustasid teineteist rahvusvahelisel tasemel ning lubasid hoiduda omavahelistest sõjalistest konfliktidest. Kõneluste tulemusena valmis ka salajane lisaprotokoll, mille järgi jaotati Ida-Euroopa
mis on võimeline vallutama kogu Euroopa. Kogu Nõukogude Liidu majandus töötas sõjatööstuse võimsuse suurendamise heaks. Nõukogude Liidu roll oli märkimisväärne natsi-Saksamaa tagasilöömisel Euroopas. Paraku, seda asjaolu, et omavahel sõja algfaasis tugevat koostööd tehti, tahab tänapäevane Venemaa varjata. 1939 hakkasid kahe suurriigi omavahelised suhted ootamatult soojenema ning 23. augustil 1939 kirjutasid kahe riigi välisministrid Vjatseslav Molotov ja Joachim von Ribbentrop Moskvas alla mittekallaletungilepingule, mida tuntakse Molotovi- Ribbentropi pakti nime all. Sellega kohustusid nad säilitama erapooletuse, kui teine lepingupool mõne kolmanda riigiga sõtta astub. Lepingul oli ka salajane protokoll, millega NSV Liidu mõjusfääri läksid Soome, Eesti, Läti, Poola idaosa (Lääne- Ukraina ja Lääne-Valgevene) ning Rumeeniale kuulunud Bessaraabia ja Põhja- Bukoviina. Saksamaale jäid Poola lääneosa ja Leedu.
,,Teie ehk ei tea, mis on kodumaa, sest teil ei ole õiget kodumaad. /--/ Teie elate võõral maal, teie elate Saksamaal, mis asub Venemaal, niisugusel võõral maal elate teie. /--/ Aga kus pole kodumaad, kus inimesed elavad võõral maal, seal puudub ka inimsus, tõsine ja õige inimsus. /--/ Tõelise inimese esimene varandus on tema keel ja kodumaa." ,,Armastage emakeelt, siis õpite armastama ka võõraid keeli; sest kuis armastada võõrast, kui ei armasta oma!" (Härra Schulz) Kõik, mis ilmas ilusat ja suurt, on minevikus. Ilus ja suur on surnud. Suured ja ilusad asjad on möödas. /--/ Kõik, mis suur ja ilus, seda peab salaja tegema. (Indrek) Mõnikord näib, et inimesed üldse ei tea, mis on armastus. Naisedki ei tea, meestest rääkimata. Nemad hoolitsevad küll oma naiste eest ja on hirmus armukadedad, aga mis armastus on, seda nad ei tea. Armastus oleks peaaegu nagu kurjus. Seda nägin ma oma õest, sest tema armastas oma meest tõesti. Aga niipea k...
KULTUURIELU 1960ndatel Paul-Eerik Rummo Alguses saavutas ENSV kultuur uue kvaliteedi- uus põlvkond, 1942-... uskus paremasse tulevikku. Viiu Härm, 4 tütart Keelatud autorite nimekirjad lühenesid. Võimalus lugeda Tallinna 2. Keskkool pagulaste loomingut. Tartu Ülikool (eesti filoloogia) Tähtsaim koht radikaalsel ajakirjal ,,Noorus". Laulusünad Viimsele reliikviale 1962-69 Eredaim pöördepunkt on nn kassetipõlvkonna tulek Tuntumad teosed: luulesse. Näidend ,,Tuhkatriinumäng" * Pappkarp luulekogu ,,Lumevalgus ... lumepimedus" *sisaldas 3-5 noore luuletaja debüütkogusid. 1962 ...
Teine maailmasõda algas 1.septembril 1939 ning lõppes 2.septembril 1945. Sõda oli küll Venemaa ja Saksamaa vaheline, kuid Molotov-Ribbentropi pakti lisaprotokollis olid mõjusfäärid juba jaotanud ning mõlemad pooled soovisid saada enda osa. Sellesse oli segatud ka Eesti, kes kuulus Venemaa sfääri ning pidi sellest tulenevalt tegema valikuid, mis mõjutasid eestlaste edasist elu. 24.septembril esitas V.Molotov Eestile nõude, et sõlmida vastastikuse abistamise pakt, mille kohaselt loodaks Eesti territooriumile NSVL sõjalaevastiku baasid. Eesti küll ei tahtnud sellega leppida, kuid Venemaa lubas kasutusele võtta karmimad meetmed, samuti oli Eesti sattunud välispoliitilisse isolatsiooni ning teadis, et üksinda ta seda sõda üle ei ela, seega tuli Venemaa nõudmised vastu võtta. Baasid loodi Saaremaale, Hiiumaale ja Paldiskisse ning lubati kahe aasta jooksul kasutada ka Tallinna sadamat. Kuna eestlased nägid, et Venemaa ei pea oma reeglitest kin...
rahvussotsialismi ülesehitamiseks tuleb luua tugeva diktaatorliku keskvõimuga riik. 10. Repressioon- surve avaldamine, mahasurumine või karistamine poliitilistel põhjustel, et takistada isikute või gruppide osalemist poliitilises elus 11. MRP- mittekallaletungileping Saksa Riigi ja NSV Liidu vahel, millele kirjutasid Moskvas 23. augustil 1939 alla NSV Liidu valitsuse volitusel NSV Liidu välisasjade rahvakomissar Vjatšeslav Molotov ja Saksa valitsuse nimel Saksa Riigi välisminister Joachim von Ribbentrop. 12. Atlandi Harta- 14. augustil 1941. aastal sõjalaeva pardal Newfoundlandi lähedal Atlandi ookeanil USA presidendi Franklin D. Roosevelti ja Suurbritannia peaministri Winston Churchilli vahel sõlmitud kokkulepe, milles sõnastati sõja eesmärgid ja sõjajärgse maailmakorralduse põhimõtted. Atlandi hartas lubati mitte taotleda uusi territooriume ega nõustuda territooriumide
Kahe maailmasõja vahel (1930. aastad) 1. Saksamaa 1930. aastail. (Natsipartei võimule saamise põhjused? NSDAP struktuur ja natside sisepoliitika)? Sotsiaalsed probleemid majanduskriisi tagajärjel. Poliitiline kriis Weimari Vabariigis ja natside võimulesaamine. Nürnbergi seadused riigilipuseadus; riigikodanikeseadus; saksa vere ja au kaitseseadus. Natside majanduspoliitika. NSDAP Saksamaa Natsionaalsotsialistlik Töölispartei, mis 1920. Aastate alguses oli üks paljudest väikeparteidest, kuid karismaatilise liidri Adolf Hitleri juhtimisel tõusis 1930. Aastate alguses tõsiseltvõetavaks poliitiliseks jõuks. Hitler kirjutas vanglas (NSDAP programmdokument ) - ,,Minu Võitlus'' 1921 SA : Rünnakrühm, kandis pruunivorme (pruun katk) Ülessanne : Arv kasvab miljonini ; Juhiks: Ernst Röhm . Ül: terroriseerida partei poliitilisi vastaseid. 1934 Konkurendid on Hitlerile ohuks ja SA juhtkond h...
Arutlev küsimus (ehk arutlus) II maailmasõja algus oleks olnud välditav II maailmasõja ametlikuks alguseks peetakse 1939.aasta 1.septembri varahommikut, kui Poola aladele sisenesid Saksamaa tankid ja allveelaev ning avasid tule Poola vastu. Kas II maailmasõda oleks olnud välditav? Sellele küsimusele vastuste leidmiseks tuleb liikuda II maailmasõja algusest tagasi, et arutleda põhjuste üle, mis viis riigid II maailmasõtta. I maailmasõda lõppes 1918.aastal Antanti riikide võiduga, Saksamaa ja tema liitlased pidid leppima kaotusega. Suure kaotusega kaasnes Versailles’ rahulepingule allkirjastamine, millega kaasnesid Saksamaa meelest ebaõiglased tingimused, nagu näiteks võidetud maade tagastamine Prantsusmaale ja Leedule. Lisaks sellele pidi Saksamaa maksma Antanti riikidele reparatsioone, mis tekitasid Saksamaale tõsiseid majandusraskusi ning neid ei suudetud maksta. 1923.aastal o...
ootamatult. 30. augustil 1939 tegi Adolf Hitler Poolale viimase pakkumise, korraldada "Poola koridoris" järgmise 24 kuu jooksul rahvusvahelise kontrolli all rahvahääletus. Poola ei vastanud sellele ja kuulutas välja üldmobilisatsiooni. Nii muutus sõda möödapääsmatuks. Molotovi-Ribbentropi pakt · 1939hakkasid kahe suurriigi omavahelised suhted ootamatult soojenema ning 23. augustil 1939 kirjutasid kahe riigi välisministrid Vljatseslav Molotov ja Joachim von Rippentrop Moskvas alla mittekallaletungilepingule, mida tuntakse Molotov-Rippentropi pakti nime all. Sellega kohustusid nad säilitama erapooletuse, kui teine lepingupool mõne kolmanda riigiga sõtta astub. Lepingul oli ka salajane protokoll, millega NSV Liidu mõjusfääri oleks pidanud minema Soome, Eesti, Läti, Poola idaosa (Lääne-Ukraina ja Lääne- Valgevene) ning Rumeeniale kuulunud Bessaraabia ja Põhja- Bukoviina
Värska Gümnaasium Eesti Vabariigi taasiseseisvumine Kaidi Kattai 2008 Värska Sisukord 1. Eesti taasiseseisvumise eeldused.............................................................................. 2. Taasiseseisvumisele eelnenud sündmused............................................................. 3. Eesti taasiseseisvumise (ehk ärkamisaja ehk laulva revolutsiooni) protsess............ 4. Gorbatsovi reformide algus ja uus ärkamisaeg......................................................... 5. Fosforiidikampaania.................................................................................................. 6. MRP-AEG ja miiting Hirvepargis................................................................................ 7. Ühiskonna politiseerumine......................................................................................... 8. IM...
MOLOTOVI-RIBBENTROPI PAKT (MRP) Mittekallaletungileping Saksamaa ja Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu vahel ehk Molotovi-Ribbentropi pakt oli mittekallaletungileping Saksamaa ja NSVL vahel, millele kirjutasid Moskvas 23. augustil 1939 alla NSVL välisminister Vjatseslav Molotov ja Saksa välisminister Joachim von Ribbentrop. Enim tähelepanu on pälvinud selle lepingu juurde kuulunud salajane lisaprotokoll, millega Euroopa jagati huvipiirkondadeks. Ettevalmistused lepingu sõlmimiseks 1939. aasta augusti teisel poolel saadeti Nõukogude juhtkonna poolt Saksamaa juhtkonnale ettepanek sõlmida vastastikuse mittekallaletungileping koos selle nõukogudepoolse projektiga. Samal ajal toimusid Moskvas ka Inglismaa,
eelkõige Prantsusmaale · 1934 võeti NSVL Rahvasteliitu · Salaeesmärgina säilis maailmarevolutsiooniidee realiseerimine kas või sõjaga: D) alustati Punaarmee moderniseerimist; E) NSVL toetas raha, relvastuse ja sõjandusspetsialistidega Hispaania kodusõjas 1936-1939 vabariiklasi; Hiina kodusõjas algul vabariiklasi ja hiljem kommuniste; Hiina-Jaapani sõjas 1937-1939 Hiinat. · 1939 sai uueks välisministriks Vjtseslav Molotov, kellega algas uus suund välispoliitikas: F) NSVL lähenes natslikule Saksamaale. Omavahel jagati Euroopa mõjusfäärideks (Molotov- Ribbentropi pakt) · NSVL võttis kursi sõjale ja alustas samme oma valduste suurendamiseks (sõjaväebaaside loomine Eestisse, Lätisse, Leedusse; Talvesõda 1939-1940 Soomega) NB! NSVL-i kohta vt. · Konspekt "Revolutsioon ja kodusõda Venemaal" · Lähiajalugu § 5, lk.76-89 · Üldajalugu X klassile; lk. 227-254.
Kontrolltöö nr 6. 14. Eesti II maailmasõja ajal. 14.a. Eesti mehed II maailmasõja rinnetel 1. Miks nimetatakse 28. septembril 1939. a. Eesti Vabariigi ja Nõukogude Liidu vahel sõlmitud vastastikuse abistamise pakti baaside lepinguks? Kuna see leping lubas Eestisse luua Punaarmee baasid. 2. Mis andis NSVLile ettekäände nõuda baasidelepingu sõlmimist? Et osutada üksteisele vastastikust abi. 3. Kas Poola allveelaeva Orzel põgenemine Tallinnast oli ajend või põhjus, et Punaarmee nõudis omale Eestis baase? Miks sa nii arvad? Ajend, sest Poola ei tahtnud NSVL-ga sõtta sattuda jälle. 4. Millal okupeeris Punaarmee Eesti? 17. juuni 1940 5. Põhjenda kahe näitega, et Eesti ei astunud 1940. aasta suvel NSVLi vabatahtlikult! 1)Baasideleping oli NSVL poolt pealesurutud. 2)Keeldumise puhul oleks meile sõda tehtud ja me oleks nagunii kaotanud ning selle koosseisu läinud. 6. Millised muudatused tõi Nõukogude okupa...
Eesti riigi ja eestlaste valikud II maailmasõjas Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vaheline vastastikuse abistamise pakt ehk "baaside leping" sõlmiti 28. septembril 1939 aasta keskööl Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vahel Moskvas, seda kuu aega pärast Molotov- Ribbentropi pakti sõlmimist. Sellele dokumendile alla kirjutades, oli Eesti justkui oma vabadusest ilma ühegi püssilasuta lahti öelnud. Kuid millised olid Eesti riigi ja eestlaste valikud II maailmasõjas? Mina arvan, et Eesti riik ei oleks tohtinud nii kergekäeliselt alluda NSV Liidu provokat-sioonidele ja kirjutada alla baaside lepingule. Eesti riigi valitsus arvas naiivselt, et neutraliteedi välja kuulutades jäädakse sõjast puutumata. Kuna sõda oli vältimatu ja sellest osa oleksime saanud me kindlalt, tulnuks eestlastel valmistuda partisanisõjaks. Sõjaohtu tundes, oleks pidanud Eesti riik hakkama varustust sõja tarvis koguma hakkama ja seda metsa peidik...
Maailmasõjaks kujuneski see just seetõttu, et tekkis huvide kokkupõrkumine nii fasistlik Saksamaa kui ka kommunistlik NSVL tahtsid kehtestada oma ülemvõimu Euroopas. Eelis oli selle käes, kes enne ründas. Nagu öeldakse, kes keda. Paljud ajaloolased ütlevad, et II maailmasõda oli NSVL ja Saksamaa vahelise MRP realiseerumine. Molotovi- Ribbentropi pakt oli mittekallaletungileping Saksamaa ja NSVL vahel, millele kirjutasid Moskvas 23. augustil 1939 alla NSVL välisminister Vjatseslav Molotov ja Saksa välisminister Joachim von Ribbentrop. See jagas Euroopa mõjusfäärideks ehk otsustati, kes kui palju saab. Sellise dokumendi olemasolu lõi tee maailmasõja puhkemiseks, kuna sellega otsustati paljude riikide saatus, mis ei meeldinud kõigile. Poola oli liitlaste kaitse all, mis tähendas seda, et kui Poolat rünnatakse, tuleb ka neil sõtta astuda. Kuna MRP määras ka Poola saatuse, siis nii ka juhtus
Sotsialismisüsteemi ja Nõukogude Liidu lagunemine. Õpik lk 116-143 1. Nõukogude Liidu nõrgenemise ja lagunemise põhjused Sisepoliitilised: tegeliku võimu koondus armee ja julgeolekuaparaadi kätte, rahvas ei olnud rahul toiduainete puudusega, dissidendid hakkasid aktiivselt tegutsema, kujunesid välja ametikohad, millel oldi kogu elu, NSV Liidus võimul Leonid Breznev. Välispoliitilised: sõda Afganistaanis mõjutas NSVL tugevalt.boikoteeriti moskva olümpiamänge. 2. Sotsialismisüsteemi lagunemise põhjused: sisemised ja välised põhjused. Gorbatsov mõistis hukka Praha kevade lämmatamise ja loobus avalikult Breznevi doktriinist, teades, et annab igale rahvale võimaluse ise oma tee valida. NSVLi nõrgenemine. Baltimaade laulev revolutsioon. Poolakad ei leppinud kommunistliku süsteemi reformimisega, vaid soovisid selle täielikult lammutada....
20.sajandi sõdade võlu ja valu 20. sajandi alguse kõige iseloomulikumaks nähtuseks on peetud imperialismi. Sõna imperialism on pärit ladinakeelsest sõnast imperium, mis esialgu tähendas võimu, seejärel suurriiki. See on aga otseselt seotud selle aja suurriikide vallutuspoliitikaga, mille käigus muudeti nõrgemad maad enda valdusteks. Kuna majandus oli muutunud rahvusvaheliseks, polnud riiki, kes tahtlikult oleks soovinud maailmasõda valla päästa. Kuid oli üsna mitmeid asjaolusid, mis sellele siiski kaasa aitasid. Austria-Ungari troonipärija ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine Sarajevos 28. juunil 1914 vallandas Euroopas pahameeletormi, millest sai alguse konfliktide laine. Tol ajal puudus rahvusvahelisi kriise reguleeriv institutsioon, mis oleks suutnud tekkinud olukordi kiirelt lahendada. Ka oli sõjaline mõtlemine kaalukam kui diplomaatia. Vaatamata sõjatehnika tormilisele arengule, ei uuendat...
Karl Vaino - EKP esimene peasekretär 1978-1988. 1985. märts - Mihhail Gorbatšov sai NLKP peasekretäriks. Mihhail Gorbatšov - NLKP viimane peasekretär. Perestroika (ümberkorraldamine) - 1980. aastatel algatatud majandusreformide programm Nõukogude Liidus. 1986 - avalikustati Moskva keskametkondade kava rajada Eestisse uus fosforiidikaevandus. Fosforiidikampaania – 1986-1987 ENSV-s algatatud protestiaktsioon uute kaevanduste rajamise vastu Glasnost - avalikustamispoliitika Nõukogude Liidus alates 1986. aastast. 1987 - sõlmiti Washingtonis kokkuleppe keskmise ja lühimaa tuumarakettide likvideerimiseks. Ronald Reagan - USA president 1981-1989. 23. augustil 1987 - esimene kommunismivastane poliitiline meeleavaldus Tallinnas Hirvepargis. Eesmärgiks oli MRP avalikustamine. Molotov-Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp (MRP-AEG) - poliitiline ühendus, mille eesmärgiks oli tuua päevavalgele 1939.a Hitleri-Stalini sobingu tõel...
EESTI RIIGI TAASISESEISVUMISE KRONOLOOGILINE KOKKUVÕTE 1979 23.august Molotov-Ribbentropi pakti 40.aastapäeval esitavad 45 Eesti, Läti ja Leedu kodanikku ÜRO peasekretärile; NSVL, Saksamaa LV, Saksamaa DV ja Atlandi Hartale alla kirjutanud riikide valitsustele märgukirja ettepanekuga MRP tühistada ja taastada Balti riikide iseseisvus. 1980 Jaanuar ,,Ameerika Hääle" eestikeelsetes saadetes suureneb kaasaegsele vastupanuliikumisele pühendatud esinemiste hulk ja pööratakse senisest rohkem rõhku ka Eesti ajaloole. Juuli Olümpiamängude purjeregatt Tallinnas. 22.september Tallinnas puhkevad koolinoorte rahutused. 1.oktoober Tallinna koolinoorte meeleavaldused venestuspoliitika vastu jätkuvad Tammsaare monumendi juures, Raekoja platsil ning Võidu väljakul. 28.oktoober 40 haritlast esitavad avaliku kirja ajalehtedele venestuspoliitika vastu. See...
Viimane lükkas tagasi kõik hitleri rahuettepanekud ja lubas sõda kõike välja pannes jätkata. 16.juulil 1940 andis Hitler käsu Suurbritannia Luftwaffe jõududega põlvili suruda. See aga ei õnnestunud ja Hitler oli saanud esimese tõsise tagasilöögi IIms. MRP ehk mittekallaletungi leping 23.augustil kohtusid omavahel Saksamaa ja NSVL, et sõlmida 10 aastane mittekallaletungileping. NSVL-ist oli kohal Molotov ja Saksamaalt Ripendrop. Määrati kindlaks kahe riigi mõjusfäärid. NSVL-i mõjusfäär: Ida-Poola, Soome, Eesti, Läti, Leedu, Bessaraabia. Sinna juurde sõlmiti ka salaprotokoll. Balti riikide okupeerimine 1939-1940. Soome talvesõda. Baaside lepingu sõlmimine Poola vallutamise järel koondas Venemaa oma väed Balti riikide ja Soome vastu, valmistudes talle MRP-ga lubatud riikide hõivamiseks
Eestis olid 1988.a kujunenud välja ka selgepiirilised poliitilised suunad: A) Radikaalid/ Rahvuslased: neid esindasid ERSP; EMS jne. Pooldasid omariikluse kiiret taastamist. NSVL keskvõimudega koostööd teha ei soovinud. 1989.a. panid need jõud aluse kodanike komiteede liikumisele, mille eesmärgiks oli Eesti iseseisvuse taastamine õigusliku järjepidevuse alusel. Kodanike komiteede liikumine hakkas registreerima omaaegse Eesti Vabariigi kodanikke ja nende järeltulijaid, kes omakorda 1990.a. kevadel valisid Eesti Kongressi. B) Mõõdukad/Alalhoidlikud: neid esindasid RR, EKP nn. rahvuskommunistlik tiib jne. Moskvaga teravasse vastuollu astuda ei tahtnud; pooldasid mõõdukaid reforme; esialgu taasiseseisvumist ei tahtnud, vaid olid nõus sõlmima liidulepingu NSVL keskvõimudega, kui Eesti saab laialdase autonoomia. C) Impeeriumimeelsed jõud: neid esindasid Interrinne; Töökollektiivide Ühendnõukogu; EKP v...
Nimetatud funktsioonide paremaks täitmiseks loodi presidendi juurde õiguskantsleri institutsioon. Õiguskantsleri nimetas ametisse ja vabastas ametist president ning tema ülesandeks oli valvata riigi- ja muude avalik-õiguslike asutuste tegevuse seaduspärasuse üle eelkontrolli vormis. 1938. aasta põhiseadus jäi praktikas välja arenemata, sest Eesti Vabariigi ellu sekkusid Euroopas toimuvad globaalprotsessid. 23. augustil 1939. a. kirjutasid Nõukogude Liit ja Saksamaa alla nn Molotov Ribbentropi paktile ja nende salajastele lisaprotokollidele, millega Kesk- ja Ida-Euroopa jagati kahe suurvõimu vahel mõjusfäärideks ning mille järelmina oli Eesti sunnitud 28. septembril alla kirjutama nn baaside lepingule. See viis Eesti Vabariigi okupeerimise ja annekteerimiseni 1940. aasta suvel. Teise maailmasõja aegne Saksa okupatsioon ei muutunud Eesti riigiõiguslikus staatuses midagi, üks okupeeriv võim lihtsalt asendus teisega. Saksa võim tunnustas siiski mitme
Kõiki kohtualuseid süüdistati kolme süüpunkti alusel: a) kuriteos rahu vastu, b) sõjakuritegude s ja c) kuritegudes inimsuse vastu. 23. Kuidas on need isikud seotud II maailmasõjaga? · Jossif Stalin - viis peasekretärina ellu Vladimir Lenini poliitikat, mille eesmärk oli sotsialistliku ühiskonnakorra kehtestamine üle kogu maailma, vajaduse korral relva jõul. Selleks arendas ta industrialiseerimise loosungi all võimsa sõjatööstuskompleksi. · Vjatseslav Molotov - tõusis võimule Joseph Stalini toetajana, oli peamine Nõukogude Liidu Molotovi-Ribbentropi pakti allkirjastaja. Tema järgi sai soomlastelt Külma sõja ajal nime molotovi kokteil. · Georgi Zukov - 8. mai 1945 kirjutas alla Saksamaa kapitulatsiooniaktile. · Adolf Hitler - Saksa Riigi valitsusjuht ja riigipea · Joachim von Ribbentrop - Ribbentrop oli Saksamaa poliitik, välisminister. Hukati poomise läbi Nürnbergi tribunali otsuse kohaselt 16. oktoobril 1946
Taasiseseisvumine kas taeva kingitus, NSV Liidu lagunemise või Eesti rahva kindla tahteavalduse tulemus Eesti taasiseseisvus 20.augustil 1991.aastal. Selle üle, miks sündmused just nii arenesid ning kuidas iseseisvumine võimalikuks sai, on erinevaid arvamusi. Meie, eestlased tahame ikka öelda, et meie endi nõue vabadusele, oli peamine põhjus. Paljud ajaloolased, nt rein Ruutsoo, arvavad aga tõese seletuse peituvat mitmete asjaolude kokkulangemises. Mina leian samuti, et taasiseseisvumine sai võimalikuks erinevate tegurite koosmõjul. 1985.aastaks oli selge, et NSV Liit on sattunud ummikusse nii majanduses kui välispoliitikas. Reformid olid möödapääsmatud ning nendega tegi kiiresti algust 1985.aasta märtsis võimule saanud Mihhail Gorbatsov. Ta alustas perestroikapoliitikat, mis oli kuus aastat hiljem NSV Liidu lagunemise üheks põhjuseks. Perestroika nägi ette sisepingete leevendamist poliitilise ja...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
