2 maailmasõda (3)

Eesti teises maailmasõjas
1939.a. 23.08.- MRP ehk Molotov -Ribbentropi pakt.
1939.a. 01.09 – Saksamaa tungib kallale Poolale.
1939.a. 28.09 – NL ja Eesti vastastikuse abistamise leping.
1940.a. 17.06 – NL väed Eestis.
1940.a. 21.06 – riigipööre.
1941.a. 14.06 – massiküüditamine.
1944.a. 09.03 – Tallinna pommitamine.
1944.a. 18.09 – katse taastada vabariiki Tiefi valitsuses.
Rahvusvaheline olukord.
1939-a-ks oli Saksamaa loobunud Pariisi rahulepingust. Euroopa kaardilt olid kadunud Austria ja Tšehhimaa. Poolaga käisid läbirääkimised, mis lõppesid Poolale sõjaga. Inglismaa ja Prantsusmaa pidasid läbirääkimisi NSVL - ga, kuidas sõda vältida, kuid tulemusteta. NSVL ja Saksamaa salajased läbirääkimised, mis lõppesid avaliku pakti sõlmimisega ja salaprotokollidega 23.08. 1939. Poola jaotati omavahel. Eesti, Läti, Leedu jäid NSVL-i mõjusfääri.
Eesti valitsus oli teadlik paktist kuid polnud jõude, ega ka aega: armeed moderniseerida, rajada kindlustusi, polnud ka aega koostööd teha teiste Balti riikidega. Loodeti et mõjusfäärid ei tähenda Eesti okupeerumist. Loodeti, et siin elavate sakslaste tõttu ei loovuta Saksamaa eestit täielikult NSVL-le. Eesti kuulutas end neutraalseks ehk erapooletuks. 1939.a. 01.09 – algas sõda saksamaa ja Poola vahel. 24. September 1939.a. esitati Moskvas Eesti välisminister Selterile nõue- lubada Nõukogude Liidu mere- ja õhujõud vabariigi territooriumile piiride kaitseks. Eesti hakkas toetust otsima . Saksamaa vastas eitavalt, Soome ja Läti ka. Eestil oli valik: kas alustada Venemaaga sõda või sõlmida leping.
23. august 1939.a. sõlmiti vastastikkuse abistamise pakt.
Sõja algus Eestis
22.06. 1941.a. Ületasid Saksa väed NL piiri algas sõda, kuhu kisuti ka Eesti. Armeegrupp NORD hõivad kiiresti Leedu, Läti ja juuli alguseks jõuti ka Eesti piiridesse. Osa mehi pages metsa- metsavennad .
Juuli algul ületasid esimesed Saksa väeüksused Eesti piiri.
Lõuna-Eestis võtsid võimu üle metsavennad. Juuli keskpaigaks jõudis rinne Emajõe-Põltsamaa joonele.
Põhja-Eestis alustas punaarmee evakueerimist. Pandi toime massimõrvad- Tartu, Viljandi.
Juuni lõpul asusid saksa väed uuele pealetungile ja jõudsid Kunda juures merele . Punaarmee oli lahutatud kaheks.
28.08 – lahkus punalaevastik Tallinnast Kroonlinna poole, kaotas ühe kolmandiku koosseisust. Sept. Okt-s langesid sakslastele ka saared.
Siseolukord.
Teine maailmasõda tõi kaasa majandusraskused: eksport lakkas, hinnad tõusid, kehtestati kaardisüsteem, tekkis rahulolematus jne. Kuid valitsus suutis siiski olukorda kontrolliall hoida.
1939.a.- tungis NL kallale Soomele- algas talvesõda. Eesti kuulutas end erapooletuks, rahvas aga teostas korjandusi ja ka vabatahtlikud läksid Soome sõtta.
Sõjategevus 1944.a. Eestis.
14.01 algas punaarmee suur pealetung , mille käigus vabastati kogu Peipsiäärne tagune ala Narva jõeni. Algas võitlus Eesti pärast. Eestil oli sakslaste jaoks suur tähtsus:
1. Aitas kontrollida Läänemerd
2. Aitas hoida sõjas Soomet.
Narva all peatati punaarmee pealetung pooleks aastaks. Alles juuli lõpul õnnestus punaarmeel vallutada Narva, kuid Sinimägedesse takerduti veel pooleteiseks kuuks.
Ägedad lahingud toimusid Sangaste ja Elva lähistel. Kahe nädalaga suudeti sakslased tõrjuda Emajõe taha, rinne jäi Emajõele püsima kolmeks nädalaks.
17.09- Algas Tallinna operatsioon.
Kirde-Eestis jätsid Saksa väed positsioonid lahinguta maha ja taganesid. Vastu pidasid eestlased. Suur osa saksa vägedest pääses laevadele ja taandus Riiga .
25.09- Oli Mandri-Eesti sakslastest vaba. Hiiumaa ja suurem osa saaremaast vabastati kiiresti. Lahingud Sõrve saare pärast kestsid aga veel poolteist kuud.
24.11- Paisati viimsed saksa üksused merre.
Eesti kannatas rängalt. Purustatud oli 5% majandusest.
9.märts. 1944.a. oli tallinna pommitamine, inimkaotused olid suured: evakueeritud, küüditatud, sõdurid rindel, hukkunud pommirünnakutel jne.