Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Eesti Taasiseseisvumine (3)

1 HALB
Punktid
Taasiseseisvumine ja tänapäeva eesti.
1987
●Uus ärkamisaeg.
●Fosforiidikampaania
●23.08 -MRP-AEG( Molotov -Rippentropi pakti avalikustamise eesti grupp) organiseeris 23.08 Hirvepargi miitingu
Ajalehes Edasi esitatakse Isemajandava Eesti (IME) idee.
●12.12- Loodi EMS(Eesti Muinsuskaitse Selts), mille juhiks Melliste, eesmärgiks taastada vabadussõda monumendid, koristustalgud.
1988
●02.02- meeleavaldus Tartus
aprillis loominguliste liitude ühispleenum, loodi rahvarinne
●Tartus toimusid Muinsuskaitse päevad → trikoloor
●juuni- Lauluväljakul toimub Rahvarinde massmiiting.
Karl Vaino(EPK Keskkomitee esimene sekretär) asemele Vaino Väljas
I erakond ERSP(Eesti rahvuslik sõltumatuse partei), juht Lagle Parek.
●juuli- Vastukaaluks Rahvarindele luuakse Eesti NSV Töötajate Internationaalne Liikumine
●01.-02. okt rahvarinde I kongress
●loodi Interliikumine
●16.11- võetakse vastu suveräänsusdeklaratsioon, millega algab NSVL -i lagunemine
1989
●jaanuar- keeleseaduse vastuvõtmine, millega eesti keel riigikeeleks
●24.02- see päev kuulutati iseseisvuspäevaks, ERSP, EMS, ja Eesti kristlik liit tulid välja üleskutsega algatada kodanike komiteede liikumine.
kodanikekomitee loomise eesmärk: Eesti iseseisvuse taastamine juriidilise järjepidevuse aluse
lPika Hermanni torni heisatakse sinimustvalge lipp .
●märts- üle nõukogude liitu toimusid rahvasaadikute kongressi valimised
●23.08- Balti kett, 600 km, 2 mlj inimest, kes nõudsid Baltikumile vabadust, Vilniusest Tallinnani.
●nov- anti välja Eesti isemajandusaluse seadus
●1989 II pool Ida-Euroopas- põhjalikud muutused, Moskva kontrolli all olnud riikides kukutati sametrevolutsiooniga võimult senised režiimid ning hakati üle minema demokraatlusele.
Enne sametrevolutsiooni tuli rahvas (Poolas, Tšehhoslovakkias, Ungaris) tänavale, meeleavaldused demokraatia toetuseks .
●24.12- NSV Liidu Ülemnõukogu tunnistab MRP salaprotokollide olemasolu ja kuulutab need õigustühiseks.
1990
●24.02- toimusid Eesti Kongressi valimised
●18.03-Mitmekandidaadilised valimised Eesti NSV Ülemnõukogusse
●märts-Eesti Kongressi I istung
kongressi tegevorganiks 78- liikmeline Eesti Komitee, mille esimeheks Tunne Kelam
●märts- EKP 20 kongress
●30. märts- võeti vastu otsus „Eesti riiklikust staatusest “,sellega kuulutati välja üleminekuperiood, mis pidi lõppema omariikluse taastamisega
●aprill- majandusblokaad
●formeerus interrinne- olid Eesti iseseisvuse vastu
●08.05- Eesi NSV nimetuse asemel võetakse kasutusele Eesti Vabariik
●15.05- Impeeriumimeelsete jõudude meeleavaldus Toompeal
1991
jaanuarikriis
●Balti riikides tegutsesid streigikomiteed
●1991 esimesed päevad- Nõukogude Liidu vägivallaaktid Balti riikides: kontrolli alla võeti Leedumaa Kommunistliku Partei hoone Vilniuses ja Läti Kommunistlikut Partei Keskkomitee kirjanduse hoone Riias
●12.01- Kirjutati alla Eesti ja NSFV riikide vaheliste suhete aluste lepingule, millega mõlemad pooled tunnustasid teineteise õigust riiklikule iseseisvusele.
13.01- dessantväelased ja KGB erigrupp ALFA vallutasid rahvast ümbritsetud Vilniuse teletorni ning raadio- ja televisioonihoone, hukkus 14 inimest.
03.03-toimus ennetav referendum - ennetav rahvaküsitlus iseseisvuse suhtes,
Selle vastu oli Eesi Komitee, kuna iseseisvus oli juba 1918 välja kuulutatud.
Eestlased toetasid iseseisvust. Ka Lätis hääletati.
Referendumi küsimus: „Kas teie tahate Eesti Vabariigi riikliku iseseisvuse ja sõltumatuse taastamist?“
●13.06- Ülemnõukogu võttis vastu „Omandi reformi aluste seaduse, mis ütleb , et õigusvastaselt vöörandatud omand tuleb tagastada.
●14.06- Nõukogude Liidu jõudemonstratsioonid: miilitsaüksused ründasid Heinaste ja Ikla piiripunkti.
●juuli- Vene NFSV presidendiks valiti Boriss Jeltsin
●19.08- Gorbatšov pandi Krimmis koduaresti, riigipöördekatse Moskvas RESK-i poolt- augustiputš
●20.08 „Otsus Eesti riiklikust iseseisvusest“, Taastatakse Eesti riigi iseseisvus.
●21.08- Läti Vabariigi iseseisvumise taastamine
●22.08- Gorbatšov naasis Krimmist ning tema võimupiirid olid langenud miinimumini.
●6.09- Nõukogude Liidu Riiginõukogu tunnustas Balti riikide iseseisvust.
Eesti Taasiseseisvumine #1 Eesti Taasiseseisvumine #2
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-04-20 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 178 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 3 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Noor Kuu Õppematerjali autor
Eesi ja Balti riigid Eesti taasiseseisvumise ajal

Sarnased õppematerjalid

Ajaloolised isikud
7
doc

Ajaloolised isikud

Jaan Poska Konstantin Päts Hjalmar Mäe Jüri Vilms Eesti riigimees. Eesti esimene president. Eesti omavalitsuse Oli Eesti riigimees, eesti Linnapea oli, vandeadvokaat. juht. Esimene kohtuminister. Päevaleht Teataja,Eesti Jüri Uluot Andrei Zdanov Tunne Kelam Ivan(Johannes)Käbin Sai uueks peaministriks. Nõukogude Liidu Eesti poliitik. Isamaa ja Oli Eestimaa Kommu Õigusteadlane ja poliitik. riigitegelane. Res Publica Liige nistliku Partei juht. Ülo Nugis Nikolai Karotamm Arnold Rüütel Eesti eelmine president. On Eesti poliitik ja majandustegelane. / Eesti NSV poliitik. On Eesti poliitik ja põllu- EK(b)P KK I sekretär. majandusteadlane .

Ajalugu
Uus ärkamisaeg Eestis
3
docx

Uus ärkamisaeg Eestis

Uus ärkamisaeg Eestis. Sündmused 1987-1988. 1987- Fosforiidikampaania, mille tulemusel hakkas Eesti ärkama ja mil hakati Eestisse rajama fosforiidikaevandusi (Kabala-Toolse). 23. august 1987- Poliitiline meeleavaldus Tallinnas Hirvepargis, kus esines Molotovi-Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp (MRP-AEG) eesmärgiga avalikustada 1939. aasta pakti tõeline sisu ja selle tagajärjed Baltimaadele. Ajakirjandus püüdis maha vaikida. Loodi ka Eesti Muinsuskaitse Selts (EMS), mis oli demokraatlike põhimõtetega ja hakkasid vabadussõja mälestusmärke taastama ja avalikustama küüditamisi jne. 1988- Loominguliste liitude ühispleenum Toompeal, millega loovintelligents ühines uuenemisprotsessi. Pöörati tähelepanu rahvuskultuuri olukorrale ja avaldati rahulolematust Eesti NSV juhtkonnale. Moodustati Rahvarinne, millega ühinesid isegi kommunistid, kohaliku võimu esindajad

Ajalugu
Ajaloo KT nsvl lagunemine
4
doc

Ajaloo KT nsvl lagunemine

Sõltumatute Riikide Ühenduse (SRÜ) sõlmiti 8. Detsembril 91. Aastal Vene, Valgevene ja Ukraina vahel, paari nädala pärast (21.) liitusid sellega veel 8 endist liiduvabariiki. See viis NSVL täieliku lagunemiseni. 25. Detsember 91. Aastal loobus Gorbatsov presidendiametist. Järgmine päev teates Ülemnõukogu ametlikult NSVL laialisaatmisest. Jeltsin sai Gorbatsovilt ,,tuumanupu" 29 Uue ärkamisaja algus 1986. Aasta lõpul hakkas Eesti sisepoolitiline olukord muutuma NSV-s, kui avalikustati Moskva keskametkondade kava rajada Eestise uue fosforiidikaevandus. Rahvas hakkas protestima (fosforiidikampaania) selle vastu. 1987. Augustis loodi esimene poliitiline ühendus : Molotovi-Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp (MRP-AEG) (eesmärgiks oli tuua päevavalge tõeline MRP sisu ja selle tagajärjed Baltimaadele) 23. Augustil Tallinnas Hirvepargis korraldati poliitiline meeleavaldus. Ühiskonna Politiseerumine

Ajalugu
Nõukogude Liidu lagunemine
5
doc

Nõukogude Liidu lagunemine

1990 veebruar ­ Algasid ühinemisläbirääkimised kahe Saksamaa vahel. 1990 3. oktoober ­ Kahe Saksamaa poliitiline ühinemine. 1990 ­ Poolas astus presidendiametilt tagasi kindral Jaruzelski ning uueks presidendiks valiti Solidaarsuse juht Lech Walesa. 1991 ­ Varssavi Lepingu Organisatsioon lõpetas oma tegevuse. 1991 märts ­ korraldati rahvahääletus uue liidulepingu sõlmimiseks, kus ¾ hääletanutest pooldas endise suurriigi säilimist. Eesti, Läti, Leedu, Armeenia, Gruusia ja Moldiva boikoteerisid seda rahvahääletust. 1991 18. august ­ võimule püüdis tulla Riiklik Erakorralise Seisukorra Kommitee (RESK) ja Gorbatsov suleti koduaresti. 1991 19. august ­ Leedu sai iseseisvaks. 1991 20. august ­ Eesti sai iseseisvaks. 1991 21. august ­ Läti sai iseseisvaks. 1991 september - NSVL'i Riiginõukogu tunnustas Balti riikide iseseisvust. 1991 8. detsember ­ Boriss Jeltsini eestvedamisel ja Gorbatsovi teadmata sõlmisid

Ajalugu
Nõukogude Liidu lagunemine ja Eesti taasiseseisvumine
6
pdf

Nõukogude Liidu lagunemine ja Eesti taasiseseisvumine

• 1989-Gorbatšov lõpetab sõja Afganistanis ja viib NL väed sealt välja. • Boriss Jeltsin-Vene Föderatsiooni esimees • 1990 jaanuar-Leedulaste meeleavaldus Vilniuses Gorbatšovi visiidi puhul • Suveräänsete liiduvabariikide ühendus-Gorbatšovi poolt pakutud leping, mis tugineks kõikide liiduvabariikide poolt heaks kiidetud liidulepingule. • 1991.a märts-korraldati üleliiduline rahvahäälestus, kus 3/4 hääletanutest pooldas endise suurriigi säilitamist. Eesti, Läti, Leedu, Armeenia, Gruusia ja Moldoovia boikoteerisid seda rahvahääletust. • 17. märts 1991-Üleliiduline referendum NSVL-i säilitamise küsimuses. • 19.08.1991.-püüdis võimule tulla Riiklik Erakorralise Seisukorra Komitee (RESK). Gorbatšov suleti Krimmis koduaresti. • Augustiputš-19.–21. augustil 1991 Nõukogude Liidus toimunud riigipöördekatse, mis kukkus läbi ja see kiirendas NSV Liidu lagunemist oluliselt.

Ajalugu
EESTI TAASISESEISVUMINE
3
doc

EESTI TAASISESEISVUMINE

EESTI VABARIIGI TAASISESEISVUMINE SÜNDMUSED EESTIS 1985-1988: 1. Muutused NSV Liidu poliitilises juhtkonnas ja selle poliitikas: 1985 kevadel valiti NLKP Keskkomitee peasekretäriks Mihhail Gorbatsov. Selleks ajaks oli NSVL jõudnud selgesse kriisiseisundisse: A) Riigi majandus oli kokku varisemas ja püsis pinnal vaid tänu naftadollaritele. B) Senised gerontokraatidest riigijuhid (L.Breznev, J.Andropov, K.Tsernenko) olid hoidunud igasugustest

Ajalugu
Eesti iseseisvuse taastamine
3
doc

Eesti iseseisvuse taastamine

väikerahvastele võimaluse omariikluse taastamiseks. Fosforiidikampaania - 1986.aasta lõpul avalikustati Moskva keskametkondade kava rajada Eestisse uus fosforiidikaevandus. Rahvas tunnetas ühtekuuluvuse jõudu ning sundis protestiga (nn fosforiidikampaania) ametkondi kaevanduse rajamisest loobuma. Hirvepargi miiting - 1987. aasta augustis loodi esimene poliitiline ühendus: Molotovi- Ribbentropi pakti Avalikustamise Eesti Grupp (MRP-AEG) eesmärgiga tuua päevavalgele 1939.aasta Hitleri-Stalini sobingu tõeline sisu ja selle tagajärjed Baltimaadele. Selleks korraldati MRP-AEG eestvedamisel 23.augustil Tallinnas Hirvepargis poliitiline meeleavaldus. Hirvepargi miiting etendas olulist rolli ühiskonna edasisel organiseerumisel ja politiseerumisel. IME ettepanek - ametlikust majanduspoliitikast sõltumatult hakati Eestis välja töötama Isemajandava Eesti (IME) majandusprogrammi. IME aluseks oli 1987

Eesti keel
Nõukogude Liidu lagunemine ja Eesti taasiseseisvumine
6
docx

Nõukogude Liidu lagunemine ja Eesti taasiseseisvumine

Fosforiidikampaania – 1986-1987 ENSV-s algatatud protestiaktsioon uute kaevanduste rajamise vastu Glasnost - avalikustamispoliitika Nõukogude Liidus alates 1986. aastast. 1987 - sõlmiti Washingtonis kokkuleppe keskmise ja lühimaa tuumarakettide likvideerimiseks. Ronald Reagan - USA president 1981-1989. 23. augustil 1987 - esimene kommunismivastane poliitiline meeleavaldus Tallinnas Hirvepargis. Eesmärgiks oli MRP avalikustamine. Molotov-Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp (MRP-AEG) - poliitiline ühendus, mille eesmärgiks oli tuua päevavalgele 1939.a Hitleri-Stalini sobingu tõeline sisu ja selle tagajärjed Baltimaadele. 1988 - Moskvas võeti vastu kooperatiivne e väikeettevõtteid puudutav määrus. Kooperatiiv - eraomandis olev väikeettevõte Nõukogude Liidus. 1.–2. aprillil 1988 - toimus Toompeal loomeliitude juhatuste ühispleenum, kus nõuti Eestile kultuuri- ja

Ajalugu




Kommentaarid (3)

Lowrider profiilipilt
Jüri Roots: kahjuks ei saa avada :S
19:06 27-04-2009
magusmammu profiilipilt
magusmammu: kahjuks ka ei avane
20:10 13-01-2010
billyboy123 profiilipilt
A A: Igati kasulik !
16:53 03-04-2013



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun