tähendas Saksamaa ründamist Normandia (lääne) kaudu, lepituspoliitika lääneriikide eesmärk vältimaks sõda, tehes järelandmise diktaatoritele, kummaline sõda sügisest 1939 kuni kevadeni 1940 Prantsuse, Inglismaa ning Saksamaa vahel kujunenud rinne, kus mõlemad osapooled ei näidanud ülesse erilist aktiivsust, MRP mittekallaletungileping Saksamaa ja NSVL vahel, millele kirjutasid Moskvas 23. augustil 1939 alla NSVL välisminister Vjatseslav Molotov ja Saksa välisministerJoachim von Ribbentrop, lubati 10 aasta jooksul teineteist mitte rünnata ega osaleda teisele poolele vaenulikus sõjalises liidus, salajane lisaprotokoll, millega jagati ära Ida-Euroopa, NSVL sai loa Soome, Eesti, Läti ning Bessaraabia anastamiseks ning Poole jagati pooleks, uue lisaprotokolliga müüs Saksamaa Leedu, saades ülejäänud Poolalt NSV Liidult endale. Adolf Hitler NSDAP juht ja Saksamaa diktaator ja riigipea, Jossif Stalin NSV Liidu
MUUTUSED ENSV-s VAINO VÄLJASE AJAL. REFERAAT Koostas Madis Veeäär Pärnu Hansagümnaasium 10c Pärnu 2009 Eesti olukord enne Väljase ametisse määramist Vaino Väljas oli EKP Keskkomitee esimene sekretär aastatel 1988- 1990. Ta juhtis EKP reformimist ja osales Eesti iseseisvusliikumises. Olulisemad sündmused Eestis kuni 1988 aastani: · Mihhail Gorbatsovi võimuletulek 1985.aastal ja Moskvas väljakuulutatud uuenduspoliitika, mis esialgu Eestis erilist vastukaja ei leidnud 1987.a. fosforiidikampaania, mis oli rahva esmakordne ulatuslik protest NSVL keskvõimude plaani vastu hakata Virumaal fosforiiti kaevandama 1987 augustis loodi Molotov- Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp eesmärgiga avalikustada 1939.aasta Hitleri- Stalini sobingu tõeline sisu ja selle t...
Mis viis Eesti taasiseseisvumiseni? 1987 1987 augustis loodi Molotovi-Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp 23. august miiting Tallinnas Hirvepargis. See oli koos lätlaste ja leedukatega kokku lepitud 26. august ilmus ajalehes ,,Edasi“ IME ettepanek st. ettepanek viia Eesti täielikult territoriaalsele isemajandamisele 1988 2. veebruar 1988 tähistati Tartu rahulepingu 68. aastapäeva. 24. veebruar 1988 meeleavaldus Tammsaare monumendi juures 13. aprill 1988 loodi demokraatlik liikumine Rahvarinne Perestroika Toetuseks 14.-17. aprillil 1988 toimusid Eesti muinsuskaitsepäevad, kus toodi ka välja sini-must- valge lipp 17. juunil 1988 toimus 150 000 osavõtjaga meeleavaldus Tallinna Lauluväljakul (parteikonverentsi delegaatide saatmiseks Moskvasse) ...
Abiks arvestustööks ettevalmistamisel teemal: Eesti Vabariik 1920 – 1940. Millal toimusid järgmised sündmused: Sõlmiti Tartu rahu – 1920. aastal; Poska EV võeti vastu Rahvasteliitu – 1921. aastal Sõlmiti Eesti – Läti kaitseliidu leping – 1923. aastal; Toimus kommunistide riigipöördekatse – 1924. aastal Anvelt Mindi üle uuele majanduspoliitikale – 1924. aastal Otto Strandman Toimus ülemaailmne majanduskriis – 1929 – 1933. aastatel Suure kriisi aeg Eestis – 1930 – 1934. aastatel Sõlmiti nn. väike Balti Liit – 1934. aastal Toimus üleminek autoritaarsele riigikorrale – 1934. aasta märtsis; Päts, Laidonen, Einbund (vaikiv ajastu) Oli presidendiks Konstantin Päts - 1938. aastal Sõlmiti baasideleping – 1939. aastal, 28.sept. Algas Teine maailmasõda – 1939. aastal, 1. sept. Anti välja I, II, III EV põhiseadus – 1920; 1933(kehtis 1934); 1937(kehtis 1938) Mõisted: kaitseliidu leping – Eesti-Läti vaheline leping, sõlmiti aastal 1923. Ra...
streigid (2. V 1919 – trükitööliste streik) VIII 1919 – A/Ü I kongress nõuab Eesti riigi likvideerimist riigipoolsed repressioonid, A/Ü Kesknõukogu laialisaatmine, Irboska veretöö 1920ndad – poliitilised kohtuprotsessid 1922 – Kingissepa tabamine IX 1924 – 149-protsess 1. XII 1924 putšikatse Osa maailmarevolutsiooni plaanist (1924 Bessaraabia, 1923 Poola, Bulgaaria ja Saksamaa) Terroriste valmistati ette, varustati relvadega ja juhiti Venemaalt (Zinovjev, Molotov, Kuusinen) ning NSVL saatkonnast Tallinnas. Punaarmee õppused Pihkva ümbruses, NSVL laevad Soome lahel. 29. XI 1924 – Moskva korraldus ettevalmistused peatada. Täideviijad kohalikud kommunistid (Otto Rästas, Anvelt). Mässajaid u 200 (sh 40 NSVLst). Peamised rünnakuobjektid: Balti jaam – tapeti politseinikke ja teedeminister Karl Kark Sõjaministeerium – rünnak löödi tagasi Tondi kasarmud – rünnak löödi tagasi
avada mingil hetkel oma piirid Punaarmeele. Kollektiivse julgeoleku poliitika nurjus, kuid mitte Balti riikide soovimatuse tõttu sellega ühineda, vaid N.L. ja Saksamaa, aga ka demokraatiat pooldavate Prantsusmaa ja Inglismaa vastuolude tõttu. Samas säilis Stalinil salaeesmärgina maailmarevolutsiooniidee realiseerimine kas või sõjaga: alustati Punaarmee moderniseerimist, toetati Hispaania kodusõjas vabariiklasi ja Hiina kommuniste jne. Kui 1939 sai uueks välisministriks Vjatšeslav Molotov, alustas NSV Liit lähenemist natslikule Saksamaale. 30ndate aastate keskpaigast peale avaldas N.L. Balti riikidele üha tugevamat survet, et neid endale lähendada. Eesti püüdis leida sellele vastukaaluks sidemete tihendamist Saksamaaga. Eesti-Läti-Leedu liit 1934, oli poliitiline ja mitte sõjaline (ametlikult vähemalt mitte). NL hakkas kohe karjuma, et teda ähvardatakse, ent reaalset jõudu sel liidul muidugi polnud.
MRP, baaside leping ja baaside aeg Saksamaa vihastas I maailmasõja rahulepingu ebaõigluse üle. NSVL tahtis Ida-Euroopat endavõimu alla saada. 23.august 1939.aastal kirjutasid Saksamaa ja NSVL välisministrid (Joachim von Rippentrop ja Vjatseslav Molotov) mittekallaletungi lepingule alla. Leping seisnes selles, et riigid kohustusid säilitama erapooletuse juhul kui teine lepingupool mõne kolmanda riigiga sõtta astuks. Lepingul oli salajane lisaprotokoll, milles jagati omavahel Ida-Euroopa (NSVL Eesti, Läti, Sooma ja Ida-Poola; Saksamaa Leedu ja ülejäänud Poola). Baaside leping ehk vastastikuse abistamise pakt seisnes selles, et NSVL hakkab nö Eesti valdusi kaitsma. Eestis loodis NSVL sõjalaevastiku paasid, mis asusid Eesti lääneosas, Paldiskis ning Rapla piirkonnas. Baaside lepingule kirjutati alla 28. septembril 1939. Eestisse saabusid 18.oktoobril miinilaevad, sõjalaevastik ja maaväed. Eesti muutus NSVL protektoraadiks ning Eesti...
· Uue majanduspoliitika tingimustes hakkas Venemaa majandus taastuma, ehkki ebaühtlaselt · Eriti kiirelt arenes põllumajandus VÕIMUVÕITLUS LENINI SURMA JÄREL. STALINI TÕUS VÕIMULE · 1924 suri juht Lenin · Lenin soovitas enda järglaseks Lev Trotskit kuid esile tõusis peasekretäri kohal töötanud Jossif Stalin · 1927 õnnestus Stalinil Trotski ja tema lähemad toetajad kompartei juhtkonnast eemaldada. · 1930-1941 Nõukogude Liidu valitsusjuht Vjatseslav Molotov · 1929 saadeti Trotski NL'st välja · Stalini võimuletõusule järgnes tema lõputu ülistamine ehk isikukultus UUE MAJANDUSPOLIITIKA LÕPP. INDUSTRIALISEERIMISE ALGUS · Stalini võimule tõus tähendas NEP'i lõppu · Saavutamaks täielikku kontrolli ühiskonna üle otsustas Stalin: 1. Likvideerida igasugune ettevõtlus, kaasaarvatud põllumajanduses 2. Võtta taas kurss maailmarevolutsioonile 3. Käivitada ulatusliku relvastusprogrammi
II Maailmasõda (1.sept 1939 2. sept 1945) Põhjused: Esimeses maailmasõjas osalenud suurriikide vahelised lahendamata jäänud vastuolud, mida ei suutnud lahendada Rahvasteliit. Lääneriikide suutmatus peatada Hitler ja tema agressiivne välispoliitika. Sõjalise liidu kujunemine Saksamaa-Itaalia-Jaapan. MRP: 23. augustil 1939 kirjutasid kahe riigi välisministrid Vjatseslav Molotov ja Joachim von Ribbentrop Moskvas alla mittekallaletungilepingule, mida tuntakse Molotovi-Ribbentropi pakti nime all. Lubati üksteist mitte rünnata ja mitte osaleda teisele poolele vaenulikus sõjalises liidus. Lepingul oli ka salajane protokoll, millega NSV Liidu mõjusfääri oleks pidanud minema Soome, Eesti, Läti, Poola idaosa (Lääne-Ukraina ja Lääne-Valgevene) ning Rumeeniale kuulunud Bessaraabia ja Põhja-Bukoviina.
· Talupoeg võis vilja ülejäägid turul maha müüa · Taastati kauplemisvabadus · Laiendati ettevõtete tegevusvabadust · Lubatud oli erasektor Lenini võimuletulek. Ta oli nõukogude valitsuse esimees ja kommunistliku partei juht, kes ei saanud haiguse tõttu kaua valitseda ning tema asemele tuli Stalin, kes suutis 1927 aastaks kõik konkurendid kõrvaldada ning oma ainuvõimu kindlustada. Kaasnes poliitiliste vastaste arreteerimine. Stalini ustav abiline 1930 aastatel oli Molotov, kes oli valitsusjuht. Muutused majanduspoliitikas. Stalin valis arengutee kus valiti suurtööstuse eelisareng ehk industrialiseerimine. Venemaa muudeti lühikese ajaga tööstusriigiks. Majandus allutati rangele tsentraalsele juhtimisele ja plaanimajandusele iga inimene peab tegutsema riigi ettenähtud korra järgi. Kollektiviseerimine tähendas talupoegade ühendamist ühismajanditesse kolhoosidesse. Kolhooside loomisega mindi üle põllumajanduslikule suurtootmisele. Sunniviisiline
Ajaloo kontrolltöö 1. Saksamaa tegevus vabanemaks Versailles’i rahulepingust Tühistab ühepoolselt rahulepingu Kehtestab üldise sõjaväe kohustuse Asus uuesti relvastuma 1933. aastal astub Rahvasteliidust välja 2. Lääneriikide rahustamispoliitika Usuti, et diktaatore on võimalik üksteise vastu välja mängida ning alguses paistis see õnnestuvat, kuid diktaatoreid ühendas ühine vastane, Lääne demokraatia. Ei õnnestunud, sest diktaatorid ihkasid aina suuremat võimu Euroopas. 3. Kominterni-vastane pakt Sõlmiti 1936. aastal Saksamaa ja Jaapani vahel, NSV Liidu vastu. 4. Hispaania kodusõda Algas 1936. aasta juulis ning lõppes 1939. aasta aprillis, mil Franco kuulutas kodusõja lõppenuks. Euroopa riigid said selles sõjas harjutada oma sõjalist taktikat ning oma relvastust. 5. Austria anšluss ja Müncheni kokkulepe Austra anšluss leidis aset 1938. aast...
Müncheni kokkulepe (29.09.1938) – SB, Prantsusmaa, Saksamaa ning Itaalia. Sellega sunniti ka Tšehhoslovakkia nõustuma ning Saksamaa sai loa okupeerida Sudeedimaa. 1939 märtsis vallutasid sakslased kogu Tšehhoslovakkia. Kevadel okupeeriti Leedule kuulunud Klaipeda ning nõuti Poolalt Gdanski. 3. MRP 23. augustil 1939 sõlmisid Saksamaa ning NL mittekallaletungilepingu. Venemaa poolt Molotov ning Saksamaa poolt Rippentrop. Osapooled lubasid 10 aasta jooksul üksteist mitte rünnata. See oli lepingu põhiosa, aga öösel sõlmiti ka salajane lisaprotokoll, millega kaks riiki jagasid omale huviirkonnad Ida- ja Kagu-Euroopas. 4. Kolmikpakt 1940. aasta sügisel sõlmisid Saksamaa, Itaalia ja Jaapan lepingu, millega nad võtsid endale kohustuse üksteist toetada. Hiljem liitusid sellega ka mõned teised riigid. 5. Saksamaa vallutused 1939-1941 1
Ansluss liitumine; 13. Märts 1937 Austria alade liitumine Natsi Saksamaaga. Suur-Saksamaa pärast Austria anslussi Natsi Saksamaa nimetus 1938. Mücheni sobing 29. September 1938, kirjutasid 4 suurriiki (Ing pm: Neville Chamberlain; Pr pm: Edouard Daladier; Ital: Benito Mussolini; Sak: Adolf Hitler) alla Mücheni lepingule, mille kohaselt pidi Tsehhoslovakkia loobuma Sudeeni alates Saksamaale, et vältida sõda. 15. märts 1939 Saksaväed tungisid Prahasse ning Saksa mõjusfääri läks Tsehhoslovakkia. 21. märts 1939 Saksamaa nõudmised Poolale 22. märts 1939 Kleipeda (Leedu ala) ühendamine Suur-Saksamaaga 23. august 1939 MRP (Molotovi-Ribbentropi pakt) Natsi Saksa ja NSVL vahel koostatud mittekallaletungi pakt, mis sisaldas salaprotokolli, mille käigus jagati Ida-Euroopa maad oma vahel ära. (Saksa välisminister: Joachim von Ribbentrop; Vene välisminister: Vjatseslav Molotov) 1. september 1939 II ms alus; Saksamaa tungimin...
Veebruarirevolutsioon- Kukutati troonilt viimane Venemaa keiser Nikolai II. Selle põhjustas see, et soldatitele anti õigus avada tuli. Kehvad eluolud, kütusekriis, Peterburis toidupuudus. Oktoobrirevolutsioon- Võimule said bolševikud ehk enamlased. Pärast I maailmasõda tekkisid Venemaast uued riigid: Soome, Eesti, Läti, Leedu Vene kodusõjas võitlesid punased(enamlased ehk bolševikud-eesmärgiks kindlustada võimu) ja valged(tsaari toetajad, soovisid taastada tsaarivõimu, laiali aetud Asutava Kogu liikmed- „Ühtse ja jagamatu“ Venemaa taastamine). Sõjakommunism-Kogu majandus allutati riigi kontrollile, kaotati palgad ning tasu hulga teenuste eest. Toob kaasa majanduslanguse-motivatsioon kaob. Kodusõda lõppeb bolševikute võiduga(1922). Nad suutsid enda kätte haarata võimu suurema osa endisest Vene impeeriumi territooriumist, suutmata siiski endale allutada iseseisvunud piiririike(need moodustasid Venemaa ja Lääne- Euroopa vahel nn sanitaarko...
MRP, baaside leping ja baaside aeg Saksamaa vihastas I maailmasõja rahulepingu ebaõigluse üle. NSVL tahtis Ida-Euroopat endavõimu alla saada. 23.august 1939.aastal kirjutasid Saksamaa ja NSVL välisministrid (Joachim von Rippentrop ja Vjatseslav Molotov) mittekallaletungi lepingule alla. Leping seisnes selles, et riigid kohustusid säilitama erapooletuse juhul kui teine lepingupool mõne kolmanda riigiga sõtta astuks. Lepingul oli salajane lisaprotokoll, milles jagati omavahel Ida-Euroopa (NSVL Eesti, Läti, Sooma ja Ida-Poola; Saksamaa Leedu ja ülejäänud Poola). Baaside leping ehk vastastikuse abistamise pakt seisnes selles, et NSVL hakkab nö Eesti valdusi kaitsma. Eestis loodis NSVL sõjalaevastiku paasid, mis asusid Eesti lääneosas, Paldiskis ning Rapla piirkonnas. Baaside lepingule kirjutati alla 28. septembril 1939. Eestisse saabusid 18.oktoobril miinilaevad, sõjalaevastik ja maaväed. Eesti muutus NSVL protektoraadiks ning Eesti...
Kohtupidamise kohaks oli Nürnberg, sest seal toimusid Natsi-Saksamaa partei kongressid. Nürnbergis oli hästi säilinud kohtupalee koos vanglaga. 4 süüdistust: 1) kuriteod rahu vastu 2) agressiooni sõdade pidamine 3) sõja kuriteod- sõja vangide kallal vägivallatsemine 4) kuriteod inimsuse vastu- tsiviilelanikkonna kallal vägivallatsemine- holokaust Tuleb kahelda kohtupidamise õigluses, sest võitjate üle kohut ei mõisteta. Näiteks MRP-pakti puhul Ribbentrop oli kohtu all kuid Molotov oli kõrgel positsioonil edasi ning sisuliselt kohtumõistja. Kohtupidajad leppisid kokku keelatud teemade nimekirja. NL lõikas MRP-st kasu. Ameeriklased olid huvitatud, et Nürnbergi protsess kordagi ei püstitaks Jaapani tuumapommiga pommitamise teemat. Britid- Briti Impeerium oli loodud kuritegelike vahendeid kasutades. Koonduslaagrid võeti esimest korda kasutusele Suurbritannia poolt. Külm sõda oli Nõukogude Liidu ja Lääne poliitiline, majanduslik konflikt Teise
13.a teine maailmesõda Vägivallatsemine vallutatud aladel Saksamaa kehtestas hõivatud alal natsliku korra. Poolteist miljonit poolakat küüditati, kuna nad elasid ,,põlistel Saksa aladel". Samasugune saatus tabas ka Elsass-Lotringis elanud prantslasi. 8 miljonit inimest eri Euroopa riikidest viidi Saksamaale, kus nad pidid töötama Saksa riigi heaks. Juudid ja mustlased pidi hävitama. Omamoodi surmavabrikuteks muutusid koonduslaagrid (sunnitöö- ja hävituslaager), kuhu saadeti sõjavange ja tsiviilelanikke. Nõukogude julgeolekuteenistused vägivallatsesid kõikidel 1939.- 1940. aastal okupeeritud aladel. Baltimaades hukati, vangistati ning küüditati neid, kes enne okupatsiooni olid olnud mõjukad ühiskonnategelased. 14.juunil 1941.aastal korraldasid Nõukogude võimumehed Baltimaades suurküüditamise: Siberisse saadeti umbes 50000 inimest, sealhulgas üle 10000 eestlase. Holokaust Väga vägivaldselt käitusid natsid juutidega. Juutide tagakius...
SÕJASÜNDMUSED 1941 - 1945 SISUKORD 1. SÕDA SAKSAMAA JA NSV LIIDU VAHEL Teise maailmasõja algul tegutsesid Saksamaa ja NSV Liit üksmeeles, kuid peagi tekkisid nende vahele lahkhelid. 1940. aasta lõpul kinnitas Hitler sõjaplaani NSV Liidu vastu ja andis selle nime plaan Barbarossa. Plaani kohaselt pidid Saksa väed Punaarmee üksused kohe sõja algul sisse piirama ja purustama, laskmata neil Venemaa sügavustesse taanduda. Sõjaks Saksamaaga valmistus ka NSV Liit. NSV Liidu sõjaplaan oli justkui Barbarossa peegelpilt: tugevate õhurünnakute saatl tuli Saksa väed kohe algul sisse piirata ning hävitada. Stalin alahindas Hitlerit, ta ei kuulanud hoiatusi Saksamaa eelseisvast rünnakust ega andnud käsku selle tõrjumiseks. Sakslaste hoop tabas Punaarmeed ootamatult. 22. juunil 1941 ületasid Saksa väed NSV Liidu piiri. Saksa armee oli jagatud kolmeks väegrupiks. Väegrupp Nord pidi liikuma üle Baltikumi Leningradi, väegrupp Mitte...
ISESEISVUMINE Olulised eeldused, mis valmistasid ette Eesti omariiklust Iseseisvumise kultuurilised eeldused 1.ühtlustus kirjakeel 2.levisid eestikeelsed raamatud ja eestikeelsed ajalehed 3.kujunes välja rahvuslik haritlaskond 4.rahva eneseteadvust tugevdasid mitmed suurüritused 5.aktiivne seltsielu, organiseerituse tase kasvas Iseseisvumise majanduslikud eeldused 1.talupoeg oma maa peremees 2. tööstuse areng, eriti XX sajandi algul tsaari Venemaa üks tööstuslikult enamarenenud piirkond 3.laienes tööstus- ja põllumajandustoodete saatmine Vene siseturule Iseseisvumise poliitilised eeldused 1.1905 a rev äratas rahva poliitilisele elule 2.hakati looma erakondi, kerkisid esile eestlastest poliitikud 3.tõusis eestlaste osatähtsus maa- ja linnaomavalitsustes, sealt saadi maa haldamiseks vajalikke kogemusi 4.I MS a) variseb kokku senine poliitiline süsteem b)I MS venimine, mis kurnas välja Venemaa c)Venemaa ja Saksamaa nõr...
Nõukogude lugu Film jutustab Nõukogude Liidu massimõrvadest ning sellest kuidas Nõukogude Liit suutis sellest puhtana välja tulla. Nõukogude Liidu asutas Lenin ning see oli ehitatud üles Marxi põhimõtete järgi. Filmis ka võrreldi Natsi Saksamaad, mis pidi samuti olema Marxi põhimõtete järgi ülesehitatud, aga Hitler liikus siiski vales suunas. Kui Teine Maailmasõda algas, sõlmisid Saksamaa ja NSV Liit omavahel Molotov-Ribentropi pakti, kus oli kirjas, et nad on omavahel sõbrad, kuid hiljem ilmus välja üks salaprotokoll milles oli jaotatud riigid ära, et kellele mingi riik läheb ja nii hakkasidki mõlemad riigid sõdima ja vallutama alasi. Ning selle lisa protokolli ei mõelnud välja mitte Hitler vaid just Stalin. Eesti, Läti, Leedu, Soome ja pool Poolat võis NSV Liit endale vallutada. Alguses ükski riik ei uskunud, et Saksamaa ja NSV Liit lihtsalt jagas neid ära, aga kui juba hakkasid NSV väed siss...
· Stalin tugines KP KK Poliitbüroole kuulekatele käsutäitjatele, kus süvenes võimuvõitlus 3 erineva põlvkonnagrupi vahel · enamasti lõppes see vastaste füüsilise hävitamise poliitilistel kohtuprotsessidel nt ,,Leningradi süüasi", kus keskmise põlvkonna liidrid Beria ja Malenkov hävitasid Stalini nõusolekul noorema põlvkonna konkurendid · nõrgenesid vana kaardiväe positsioonid Molotov, Vorosilov e) Stalini surm 5. märtsil 1953: · umbusklik, vananev ja haige Stalin plaanis suurema puhastuse läbiviimist, kuid suri ootamatult · loomulik surm või vandenõu? 2. Nikita Hrustsovi ,,sula" (1953 1964) ühiskonna liberaliseerimine (nimi kirjanik I. Ehrenburgilt) a) Stalini -järgne võimuvõitlus 3 võimukeskuse vahel: · parteiaparaat juhiks üks neljast KK sekretärist N. Hrustsov · MN esimees G. Malenkov · SM (sise- ja julgeolekuorganid) L
TAASISESEISVUMINE JA TÄNAPÄEVA EESTI 1985.aastal ,leidnud esialgu Eestis märkimisväärset vastukaja. Eesti NSV tolleaegne juhtkond eesotsas K. Vainoga oli veendunud , et Moskvas alanud uutmine peagi vaibub ning kõik läheb mõne aja möödudes vanaviisi edasi. Need lootused osutsusid siiski ekslikuks... Ühiskonna ärkamine: *1987.a fosforiidikampaania- see tekitas ühiskonnas protest,mille tekitas see,et Eesti NSV-s hakkas seisakuaegne sumbunud õhustik lagunema 1986.a lõpul,mil avalikustati Moskva keskametkondade kavad uure foforiidikaevanduste (Kabala-Toolse)rajamiseks Eestisse.Fosforiidikampaanias tunnetas rahvas esimest korda ühtekuuluvuse jõudu:asjaosalised olid sunnitud kõik eeltööd uute kaevanduste rajamiseks peatama. * 1987.a Molotov-Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp(MRP-AEG)- 1987a. Augustis loodud Eesti esimene poliitiline ühendus.Selle grupi eesmärk oli avalikustada 1939.a Hitleri-Stalini sobingu tõeline sisu ja selle taga...
XX sajandil mõjutas Eestit kõige rohkem Teine Maailmasõda. Selle tagajärjel kaotasime oma iseseisvuse pooleks sajandiks ja pidime vastu võtma ning langetama raskeid otsuseid. Maailma ajaloo suurim sõda ei jätnud Eestis puudutamata mitte kedagi. Ja kuigi sõjast on möödunud ligi kuuskümmend aastat, on selle mõju tunda tänapäevalgi. Eesti poliitikud on kartnud oma maa turvalisuse pärast kogu aeg. Eesti asukohta, Läänemere idaosas, loetakse poliitiliselt ja strateegiliselt oluliseks piirkonnaks, mida mitmedki riigid on tahtnud enda kontrolli alla haarata. Suurimaks ohuallikaks on peetud sõjaliselt aktiivset Venemaad, kes on kogu aeg soovinud oma impeeriumi piire laiendada, raiuda akent Euroopasse ning unistanud ülemaailmsest kommunistlikust revolutsioonist. Teiseks suuremaks ohuks Eestile peeti Saksamaad, kes võis ajaloolisele kogemusele tuginedes pretendeerida Baltikumi valitsemisele. Lisaks nõudis Saksamaa endale järj...
Pärast Vene impeeriumi kokkuvarisemist Oktoobrirevolutsiooni järel kuulutas Eesti ennast 24. veebruaril 1918 Manifestiga kõigile Eestimaa rahvastele iseseisvaks vabariigiks ning nähti ette Asutava Kogu valimised. Pärast Eesti Vabadussõda ja Tartu rahu, mis sõlmiti 2. veebruaril 1920, säilitas Eesti oma iseseisvuse kahekümne kaheks aastaks Eesti lähiajalugu Omariikluse kaotus 1939. aastal natsiSaksamaa ja Nõukogude Liidu vahel sõlmitud Molotov Ribbentropi Pakti tagajärjel okupeerisid Nõukogude väed Eesti juunis 1940. Paljud riigi poliitikud ja haritlased sattusid tapmiste ja repressioonide ohvriks, sealhulgas ka Eesti esimene president Konstantin Päts, kes küüditati Siberisse. Eesti lähiajalugu Saksa okupatsioon 22. juunil 1941 Nõukogude Liitu rünnanud Saksa armeegrupi "Nord" üksused ületasid EestiLäti piiri juba 7. juulil. Juuniküüditamine oli löönud rahva
Eesti taasiseseisvumine Eesti taasiseseisvumise eeldused: 1. Rahvusvaheline tasand 1) sotsialistliku (ehk kommunistliku) maailmasüsteemi kriis ja sellega seotud majanduslangus. (Kriis ilmnes juba 1980. aastate alguses) 2) NSV Liidu rahvusvahelise positsiooni nõrgenemine (edutu Afganistani sõda, kontrolli nõrgenemine Ida-Euroopas) 3) võidurelvastumise kiirendamine lääneriikide poolt (tähesõdade programmid USAs jne.) 4) NSV Liidu majanduskasvu takistamine lääneriikide poolt (alandati naftahindu, majandusblokaad jne.) kõige selle tulemusel oli NSV Liit minemas pankrotti 2. NSV Liidu tasand 1) Mihhail Gorbatsovi võimuletulek märtsis 1985 (Gorbatsov mõistis uuenduste vajalikkust) 2) perestroika-poliitika (eesmärk sotsialismi parandada ja täiustada tegelikult ei täitunud) 3) tagurlike jõudude riigipöördekatse augustis 1991 *** Eesti iseseisvumise...
juhataja (pikka aega oli selleks Ilmar Raudma) või sekretär. «Päevaleht» ja «Vaba Maa» kuulusid osakonnajuhataja kompetentsi, «Uus Eesti», «Uudislehe» ja provintsilehtede toimetustega tegeles sekretär. Põhimeetodiks oli võimalikke eksimusi ennetav selgitustöö. Enamjagu pressitöötajaid kuuletus üsna kergelt Propaganda Talituse korraldustele. Ajal, mil mu vanaema oli üheaastane, 1939. aastal võeti vastu Molotov Ribbentropi pakt, mille lisaprotokoll osutus mitmetele rahvastele ja riikidele 20. sajandi edasises ajaloos määravalt saatuslikuks. Samuti ka Eestile, kes lisaprotokolli alusel, koos teiste balti riikidega, kuulus NSV Liidu mõjusfääri. (Pajur jt. 2005 : 153) Järgmiseks otsustas NSVL Baltimaad okupeerida. Okupatsiooni algusaega on raske määrata, kuid arvatakse, et osaliselt sai see alguse juba alates baaside lepingu pealesurumisest. Tõsisemad ilmingud algasid 1940
Kordamine kirjanduse tööks Eesti kirjanduse arengut mõjutanud tegurid/sündmused 1940ndatel. · 23. aug 1939 Molotov - Ribbentropi pakt · II maailmasõda · Võõrvägede sissetulek Eestisse · 1940 ENSV väljakuulutamine · Massiküüditamised 1941/1949 · Metsavendlus Eesti kirjanduse jagunemine/lahknemine 40ndtatel (3suunda) Kirjandus jagunes 3-ks: · Välis-Eesti kirjandus(pagulaskirjandus) · Kodu-Eesti kirjandus · Tagalakultuur Eesti pagulaskirjandus oli kirjandusliik, mis arenes väljaspool venelaste poolt okupeeritud Eestit aastail 19441990
Samuti tegi sõjavägi Karjala kannasele betoonpunkreid ja varjendeid. 1939 aasta oktoobriks olid kõik reservväelased relvil . Helsingis toimusid õhurünnakuõppused. 1939 katkesid läbirääkimised Soome ja Venemaa vahel. Vene ohvitserid teadsid et varsti algab sõda ja nad pidi otsima infot varustuse ja kaitsestrateegiate kohta. Nad said teada Mannerheimi liinist ja said aru et vastuhakk tuleb tugev. 226 november 1939 Soome piirivalve tetas Karjala kannasel, et Nõukogude poolel tulistati. Molotov saatis kirja soomlastele et Mainilas olevat Nõukogude vägesi rünnatud, oli 13 ohvrit. Tegelikult olid soomlaste suurtükid n Nõukogude liit teatas et Soome agressiooni pärast ütleb NSV liit lahti mittekallaletungilepingust Soomega. Ilm muutus karmiks kuid soomlased oli sellega harjunud ja kandsid sooje valgetvärvi kaitserõivad, samuti olid nad head suusatajad ja ratsanikud. Nad õpetati tegutsema väikeste rühmadena. Ning nad suutsid võidelda külmunud maal nädalaid
Mõisted maapäev – kõrgema võimu kandja Eestis, kes otsustas, et Eestist peab saama iseseisev riik Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee – kommunistide poolt asutatud valitsusorgan 1917-1918 Päästekomitee – 19. veebruaril 1918 loodud komitee, mis loodi Maapäeva otsusega, eesmärgiks EV taastamine Balti hertsogriik – sakslaste poolt Balti riikidesse kavandatav riik Eesti Töörahva Kommuun – Nõukogude Vabariik ehk riigi sarnane moodustis, mis eksisteeris 52 päeva ja millel puudusid riigile omased tunnused Landeswehr – baltisakslastest loodud sõjaväeüksus, võitles Vabadussõjas Eesti vastu riigivanem – Eesti valitsuse juht, võib olla ka presidendifunktsioon asundustalu – Eestis pärast 1919. aasta maareformi endisele mõisamaale rajatud talu Balti Liit ehk Balti Antant – 30ndatel kavandatud sõjalis-poliitiline ühendus Soome, Eesti, Läti, Leedu ja Poola vahel, mis ei õnnestunud Eesti-Läti kaitseleping – Eesti ja Läti vahel sõlmitud kaitsea...
likvideeritaks Poola koridor. 3) Miks muutsid lääneriigid 1939. aastal oma poliitikat Saksamaa suhtes? - Peale Tsehhoslovakkia loovutamist mõistsid lääneriigid, et järeleandmised Hitlerit ei rahulda ning lääneriigid pakkusid igakülgset abi Poolale. 4. Selgita mõiste - Poola koridor: Saksamaa piirkond (Lääne-Preisimaa), mis Versailles' rahulepinguga Poolale anti 5. MRP kirjeldus 23. augustil 1939. aastal sõlmisid (Nõukogude Liidu välisminister) Vjatseslav Molotov ja Joachim von Ribbentrop (Saksamaa välisminister) Moskvas mittekallaletungilepingu ja selle juurde kuuluva salajase lisaprotokolli. Selle järgi jaotasid Saksamaa ja NSVL Euroopa kaardi järgmiselt: Saksamaa huvisfääri kuulusid Poola lääneosa ja Leedu. NSV Liidu huvisfääri jäid järgmised alad: Soome, Eesti, Läti, Poola idaosa ja Bessaraabia. 6. Selgita mõiste: Rapallo leping - 16. aprillil 1922. aastal Itaalias Genova eeslinnas Rapallos Vene SFNV ja
unesegased inimesed mõnigi kord südaöösel tänavale, et miilitsapatrullilt või kellelt tahes teada saada kellaaega, sest pere ainus kell oli seisma jäänud ja see võis tähendada tööle hilinemise korral vangistust. (1935. aastal toodeti Nõukogude Liidus umbes 2 taskukella 1000 elaniku kohta aastas. Käekelli alles hakati tootma). Kunagi oli Stalin juurutanud veidra tava: hävitanud kellegi oma kaasvõitlejatest, andis ta selle suvila järgmisele. Beria elas mahalastud Tsubari suvilas, Molotov - hukatud Jagoda suvilas, Võsinski aga mahalastud Serebrjakovi suvilas. See oli kui surma teatepulk. Ta teadis, varsti nad annavad oma suvilad edasi uutele valdajatele. Lev Trotski (kodanikunimega Bronstein) 3 Stalin tütrega (tütar Svetlana suri 2011. aastal USA-s) Stalini naine Nadezda Allilujeva Seltsimees Lenin puhastab maailma/maakera rämpsust. 4
Iseloomusta poliitilisi ja majanduslikke olusid NSV Liidus Stalini ajal. 1. Milles väljendus Stalini-aegne vägivallapoliitika NSV Liidus. Sõnasta vähemalt neli näidet stalinistlikest repressioonide rakendamise kohta. Vastus: 1. Massilised arreteerimised 2. Küüditamised 3. Ideoloogiline surutis - Võitlus läänestamise vastu - Paljud teadlased ja kultuuritegelased sunniti vaikima, osa sooritas nö vaimse enesetapu asudes ülaltpoolt ettekirjutatud “õigetele” ideoloogiliselt põhjendatud seisukohtadele. 4. Puhastused parteis Võimuvõitlus kommunistlikus parteis - Vana kaardivägi (nt V. Molotov), kes olid poliitikasse tulnud juba Lenini ajal - Keskmine põlvkond (nt A. Ždanov, L. Beria), keda Stalin oli hakanud edutama 1930. Aastatel - Noorem põlvkond, kelle tõus võimu püramiidi tippu oli alanud sõja ajal 2. Miks eelisarendati Nõukogude Liidu rasketööstust? Vastus: Et...
alusel, kehtestati isikupuutumatus. Kehtestati üldised otsesed ja salajased valimised. Välispoliitika Kaks liini: 1. Esimene, mida ajas välisasjade Rahvakomissariaat, koostöö välisdemokraatiatega. 1923 33 sõlmiti rida kahepoolseid mittekallaletungilepinguid, nt. Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Prantsusmaa. 1934 NLiit võeti rahvasteliidu liikmeks, taotles kollektiivse julgeolekusüsteemi loomist. Selline rahukaitsja imid oli NLiidul kuni 1939. aastani, mil tuli võimule Molotov. 2. Teine liin oli Kominterni tegevus Kollektiviseerimine 1928 NEP lõpetati ja algasid repressioonid talupoegade vastu, peale Stalini ringsõitu Siberis. Üksiktalupoegadele hakati makse tõstma. 1929 mais Rahvakomissaride Nõukogu määrus, selle kohta, kes on kulak inimene, kes kasutab palgatööjõudu ja masinaid. Samal kevadel keelati kulakuid kolhoosi võtta. 1930 partei ja valitsuse ühismäärus massilisest kollektiviseerimisest ja kulakute kui klassi likvideerimisest. 35% pidi
1927. aastaks suutis ta kõrvale tõrjuda kõik konkurendid ja end lõplikult võimule kindlustada. Sellega kaasnes ka poliitiliste vastaste arreteerimine ja igasuguse parteisisese mõtlemise mahasurumine. Stalini peamine vastane Lev Trotski, saadeti 1929. aastal riigist välja. Samal aastal tähistati ka Stalini 50. juubelit. Selleks ajaks oli Nõukogude Liiduv älja kujunenud Stalini ainuvõim. Stalini ustavaks abiliseks tõusis 1930. aastatel Vjatseslav Molotov. Ta oli aastatel 1930-1941 Nõukogude Liidu valitsusjuhiks. 4 Stalini võimuletulekuga muudeti palju senises majanduspoliitikas. Riigi juhtkond pidi valima kahe arengutee vahel: kas edendada majandust tasakaalukalt või asuta tööstust edasi arendama. Stalin valis teise arengutee millega panustati industrialiseerimisele. Sellega loobuti NEP poliitikast. Majanduse arendamine allutati rangele tsentraalsele juhtimisele ja plaanimajandusele
2.1. Milliseid nõudmisi esitas Hitler Poolale? Nõuti nende piirkondade loovutamist, kus elas hulgaliselt sakslasi. 2.2. Miks muutsid lääneriigid 1939. Aastal oma poliitikat Saksamaa suhtes? Sest nad ei tahtnud, et Saksamaa suureneks ja tugevneks. 3. Selgita mõiste Poola koridor – On seinaks ja eraldab Saksamaa Preisimaast ( Saksamaa tahab selle enda alla vallutada). 4. Lõpeta laused ja täida lüngad 23. augustil 1939. Aastal sõlmisid Vjatšeslav Molotov ja Joachim von Ribbentrop Moskvas mittekallaletungilepingu ja selle juurde kuuluva salajase protokolli. Selle järgi jaotasid Saksamaa ja NSVL Euroopa kaardi järgmiselt: Saksama huvisfääri kuulusid Poola lääneosa ja Leedu. NSV Liidu huvisfääri järgmised alad: Soome, Eesti, Läti, Poola idaosa ning Bessaraabia. 11A.Molotovi-Ribbentropi pakt Õpik 1. Võrdle NSVL-i ja Saksamaa suhteid 1920 ja 1930 aastatel. 1920-nendatel olid nad sunnitud tegema koostööd. 1922
Eesti Vabariik 1920-1940 I Sisepoliitika Meenutuseks: 24. veebruar 1918 Eesti iseseisvus 1918-1920 toimus Vabadussõda 2. veebruaril 1920 sõlmiti Tartu rahuleping Eesti Vabariigi esimene põhiseadus võeti Asutava Kogu poolt vastu 15. juunil 1920. See oli oma aja kohta väga (isegi liiga!) demokraatlik! Põhiseaduse kohaselt: · võim Eestis oli rahva käes · oli oma rahvaesindus ehk parlament nimega Riigikogu (100-liikmeline) · oli valitsus, mis koosnes ministritest ja riigivanemast. Riigivanem polnud riigipea (president), vaid peaminister mõningate riigipea ülesannetega NB! Seega puudus võimu tasakaalustav presidendi ametikoht Tähtsamad erakonnad (ehk parteid) Eestis: parempoolsed ------------------------------------------------------------ vasakpoolsed Põllumeeste Kogud Eesti Rahvaerakond Eesti Tööerakond Eesti Sotsialistlik...
enne Nõukogude Liidu plaanitud rünnakut Saksamaa vastu 6. juulil. · Hitler ründas Nõukogude Liitu kõige kaitsetumal hetkel! 15 · Nõukogude liit algselt kaotas. · Lisaks oli Punaarmee valmis ainult ründesõjaks, kuid mitte kaitsesõjaks. · Stalin allutas endale Ida Euroopa. 16 · Nii Stalini tegevus Teise maailmasõja vallapäästjana, Teise maailmasõja olemus kui ka Molotov Ribbentropi pakti eesmärk kuulutati Nõukogude Liidu riiklikuks saladuseks. Tõde hakkas vargsi selguma alles 1980ndatel aastatel, suuresti aga alles pärast Nõukogude Liidu lagunemist. 17 19451953 Stalini pärand ja hilisem diskussioon. · Kasvatas oma võimu peamiselt partei liinis ning tegutses NLKP raames. · See eksisteeris enne ning ka pärast Stalini surma. · Julmus, mis jäi igaveseks inimestele meelde.
Jaan Tõnisson Referaat Tartu 2007 Eesti suurimaid poliitikuid Jaan Tõnisson sündis 22.detsembril 1868.aastal Põhja- Viljandimaal Viljandi vallas Surva küla lähedal Mursi talu peremehe Jaani peres viienda lapsena. Jaan Tõnissoni sünniaeg langes eestlaste rahvuslikku ärkamisaega, mil seni rõhutud ja arenematu maarahvas korraga oma jõust teadlikuks sai ning endale otsustavalt tulevikku teed asus rajama. Loomulikult haarasid rahvuslikud ideed erilise jõuga kaasa tollast noorsugu, vaimustades ka Viljandi kihelkonnakoolis õppivat Jaan Tõnissoni. Gümnaasiumi lõpetamise järel asus Jaan Tõnisson Tartu Ülikoolis õppima õigusteadust. 1890. aastal liitus J. Tõnisson eesti korporatsiooni ,,Fraternitas Viliensis" asutajatega. Tegemist oli äärmiselt olulise sammuga, sest ilmselt just selle organisatsiooni kaudu sattus Tõnisson kontakti tollase rahvusluse kohapealse liidri V. Reimaniga. Selle mehe mõju Tõnissoni arengule oli tõepoolest...
5. Teise maailmasõja süüdlasteks võib õigusega pidada Hitlerit ja Stalinit. Õige, sest nemad alustasid sõda (sissetungiga Poolasse ) ja sõlmisid omavahel MRP ,tänu millele võis alustada sissetunge . 6. Sõjakolde kujunemisele Euroopas aitas kaasa Suurbritannia lepituspoliitika. Õige, sest: tänu sellele lepingule sai Saksamaa loa okupeerida Sudeedimaa . Mõtle järele, võimalusel arutle klassikaaslastega ja vasta küsimustele. 1. Kes olid J.von Ribbetrop ja V. Molotov ja milliseid riike nad esindasid? V: J.Von Ribbetrop oli Saksa välisminister ja V.Molotov oli Nõukogude Liidu välisminister . 2. Millise lepingu ja millal on nimetatud isikud allkirjastanud? Molotovi-Ribbentropi pakti , 23.augustil 1939 . 3. Selgita, miks antud lepingu sõlmimine väga kergesti õnnestus V: Kuna sellele lepingule lisati ka salajane protokoll ,millega nad jagasid Ida-ja Kagu- Euroopa. 4. Millest juhindus NSV Liit lepingut sõlmides?
Tartu rahu 2.02.1920 EV ja Nõukogude Venemaa vahel Tartus sõlmitud rahvusvaheline leping, millega lõpetati Vabadussõda, määrati Eesti idapiir ning Nõukogude Venemaa tunnustas EV iseseisvust. (EV esindajad: Jaan Poska, Jaan Soots; NL esindajad: Adolf Joffe, Leonid Krassin) Molotovi-Ribbentropi pakt mittekallaletungileping Saksamaa ja NSVL vahel, millele kirjutasid Moskvas 23.08.1939 alla NSVL välisminister Vjatseslav Molotov ja Saksa välisminister Joachim von Ribbentrop. Antant 1907a sõlmitud liit Venemaa, Prantsusmaa ja Suurbritannia vahel. (1917 Venemaa Antandist välja viimine) Rahvasteliit 1919 aastal rajatud rahvusvaheline organisatsioon, pärast II MS asendus see sisuliselt ÜRO-ga ÜRO 51 riigi poolt moodustatud rahvusvaheline organisatsioon, mille eesmärk on tagada rahu ja julgeolek, inimõigused ning rahvusvaheline koostöö.
Slideshow 5.klass ajalugu Vana-Vene riik Vana-Liivimaa linnad LK 74-97+kordamine lk 98-102 Vana-Vene riik. Viikingid lõid Vana-Vene riigi Venelased nimetasid viikingeid varjaagideks Vana-Vene riik sai alguse 9.sajand,10.sajand võeti vastu ristiusk Vana-Vene riigi hävitasid mongolid e. tatarlased 13.sajand Jaroslav Tark. Oli kuulsaim Vana-Vene riigi valitseja Võttis vastu ristiusu 1030.aastal vallutas Tartu ja Kagu-Eesti alad Ristisõjad. Ristisõdadeks nimetatakse kristlaste sõdu moslemite vastu ja Jeruusalemma vabastamist Toimusid 11.-13.sajand Kokku oli 8 ristisõda Ristisõjad suurendasid kristlaste ja moslemite vastuolusid Ristisõdade järel jõudsid Euroopasse idamaised kaubad ja uued esemed- peegel,diivan,tuuleveski Sultan Saladin: Moslemite kuningas 12.sajand Võitles edukalt ristirüütlite vastu Vallutas tagasi Jeruusalemma Oluline valitseja molemitele,teda austasid ka kristlased Vasta küsimustele kirjalikult vihikus...
EESTI VABARIIGI TAASISESEISVUMINE SÜNDMUSED EESTIS 1985-1988: 1. Muutused NSV Liidu poliitilises juhtkonnas ja selle poliitikas: 1985 kevadel valiti NLKP Keskkomitee peasekretäriks Mihhail Gorbatsov. Selleks ajaks oli NSVL jõudnud selgesse kriisiseisundisse: A) Riigi majandus oli kokku varisemas ja püsis pinnal vaid tänu naftadollaritele. B) Senised gerontokraatidest riigijuhid (L.Breznev, J.Andropov, K.Tsernenko) olid hoidunud igasugustest sisepoliitilistest ja majanduslikest reformidest ning üritasid Kommunistliku Partei võimumonopoli säilitada repressioonide tugevdamisega ühiskonnas. C) NSV Liidu välispoliitiline seisund maailmas nõrgenes. Võidurelvastumises oldi alla jäänud USA-le; täielikult ebaõnnestus katse saada enda kontrolli alla Afganistan; paljud senised liitlased hakkasid finantseerimise vähenedes NSV Liidust...
Kordamine kontrolltööks II maailmasõda teatasid, et kaitsevad Poola puutumatust, Hitlerile ootamatu(sõda (1.sept1939-2.sept1945) kahel rindel,Poola, pr ja ing). Ainus variant saksale oli stalin. -sõja puhkemist soodustanud rahvusvaheline olukord Molotov-Ribbendropi pakt – stalin oli valmistunud selleks ajaks 1930.aastatel(diktatuuride rünnata lääneriike, mille nõrgestamiseks otsustas ta riigid tekkimine,agressioonid/sõjakolded,RL,liitlaste omavahel sõtta lükata. 1939 olid Staliniga koostööst huvitatud nii kujunemine,lepituspoliitika-II MS aeg ja sõja põhjused lääneriigid kui ka Hitler, Stalin pidas läbirääkimisi Pr ja Inglismaaga Demokraatia asendumine diktatuuriga. Versailles süsteemi kuid, samal ajal olles mestis ka Hitleriga. ...
Eesti NSV territooriumil ning deklareeriti, et NSV liidu keskvõimu ja liiduvabariigi suhete aluseks pidi saama liiduleping PILET 16 1.Baaside aeg Mittekallaletungileping Saksamaa ja Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu vahel ehk Molotovi-Ribbentropi pakt oli mittekallaletungileping Saksamaa ja NSVL vahel, millele kirjutasid Moskvas 23. augustil 1939 alla NSVL välisminister Vjatseslav Molotov ja Saksa välisminister Joachim von Ribbentrop. MRP tegi Nõukogude liidust ja Saksamaast poliitilised ja sõjalised vastased. BAASIDE LEPE Kui II maailmasõda algas, säilitas Eesti Valitsus range neutraliteedi, vältimaks riigi sattumist relvakonfliktidesse. 24. Septembril esitati kaubanduskokkuleppe sõlmimiseks Moskvasse sõitnud Eesti välisministrile Karl Selterile nõudmine allkirjastada vastastikuse abistamise pakt, mis annaks NSV liidule luua Eesti territooriumil sõjaväebaasid
Poliitbüroo oli olemas, produtseeris ka otsuseid, aga sõjajärgsel ajal oli paar korda vaid koos täies koosseisus. Sõjaeelsel perioodil oli täies koosseisus koos käimine regulaarne. Enamasti olid Stalini lähikondlased ka Poliitbüroo liikmed, kui kitsamas seltskonnas otsus vastu võeti, lasti vormistada Poliitbüroo otsusena ja anti teada ka teistele liikmetele ja liikmekandidaatidele. Täitevvõimu olulisuse kasv sai alguse juba sõja ajal. 1941 mais Molotov lahkus valitsusjuhi ametikohalt ning Stalin võttis ise endale ka parteijuhi kõrval valitsusjuhi ametikoha, koondas formaalselt oma juhtimise alla nii partei kui valitsuse. On kindlasti üks tegur, miks täidesaatva võimu roll hakkab kasvama. Eriti sõjatingimustes, kui otsuseid oli vaja kiiresti langetada ja igapäevaselt erinevate küsimustega tegeles valitsus, siis tema roll ka kasvas. Täitevvõimu tähtsuse kasv ei kao ära ka sõja järel, kui rahu aeg on saabunud
Mis oli Balti kett „…Balti kett oli erakordne ja erakordsed olid ka inimesed, kes seal seisid“ (Varik 2009:6) Ma sain teada, et Balti kett oli massialgatus, millest võtsid osa 2 miljonit inimest: eestlased, lätlased, ja leedulased- kodanikud koos Eesti Rahvarinde , Läti Rahvarinde ja Leedu Reformiliikumisega, läbi kolme Balti riigi. 600km pikkune katkematu inimahel Tallinnast Toompealt Vilniuse Gediminase tornini. Balti kett toimus 23.aug.1989. 50.aastat tagasi toimunud Molotov – Ribbentropi vastase protestiühendusena nn. „Balti tee“ . „Meid peab olema palju, et Toompeale ,Moskvale ja maailmale veel kord oma valust märku anda“ (Prei 2009:10). 23.august 1939 oli kõige raskemate tagajärgedega kuupäevaks Baltikumi ajaloos, sest seal otsustati Balti riikide jagamine mõjusfäärideks Nõukogude Venemaa ja Saksamaa poolt MRP salaprotokollides. Balti kett oli oma suhtumise avaldamine neisse salaprotokollidesse. Kavas oli moodustada tunniks ajaks 23.08.1989
6 Trumani ja Stalini jutuajamine Demokraatlike maade kaitseks loodud sõjaliidud ja nüüdisrelvastuse kulukus tugevdasid Washingtoni sõjalist bürokraatiat. Potsdami kohtumisel 24. juulil sahistas Truman Stalinile, et Ühendriikidel on uskumatu hävitusjõuga uus relv. Samal õhtul, tagasi oma sealses residentsis, otsustasid Stalin ja tema välisminister Molotov, et tuleb tagant tõugata töid sarnase relva loomiseks Nõukogude Liidus. Pärast Hiroshimat varjutas rahvusvahelisi suhteid vastastikuse hävitamise ähvardus: kui üks suurvõim riskinuks kasutada tuumapommi teise samasuguse vastu, oleks ta ise saanud kättemaksuks sama hävitava tuumalõõgi. Tavapärased sõdimisviisid olid kaotanud tahtsuse, neid asendas vastastikune luuramine ja kaalutlus. Suurriikidel oli käes aeg järele proovida oma närvide vastupidavust
Mõisteid Eesti ajaloo kursusest alepõllundus e. aletamine algeline põlluharimise tüüp, kus mets raiuti maha, puudel lasti mõnda aega kuivada, seejärel põletati, tuhka külvati seemned, põldu hariti karuäkkega. söödiviljelus - mõnda aega haritud maa jäeti paariks aastaks sööti, kasutades teda karjamaana. Kui loomasõnnik oli maad piisavalt väetanud, hariti maa taas üles. põlispõllundus - maad hariti pidevalt, põlvkondade jooksul, väetades teda loomasõnnikuga ja harides adraga. tsuud - eestlaste jt. läänemeresoomlaste nimetus Venemaal; sageli on sellel mõistel juures negatiivne varjund. adramaa - maamõõduühik Eestis, mille suurus on aegade jooksul muutunud. N. muinasaja lõpul nimetati adramaaks sellise suurusega põllumaad, mida hariti ühe adraga, 15. saj loeti adramaa suuruseks 8-12 hektarit. sumbküla - külatüüp, mille puhul talud paiknesid keset põlde tihedalt koos, levis peamiselt Lääne-, Kesk-, ja Põhja-Eestis ning Saaremaal. ridakü...
Ajaloo KT Teine Maailmasõda 1. II MS puhkemise põhjused ja algus. Uued konfliktikolded tekkisid demokraatia nõrgenemise või diktatuuriga asendumise tõttu. See teravdas rahvusvahelist olukorda. 1935. aastal tühistas Saksamaa ühepoolselt Versailles lepingu. Kehtestas üldise sõjaväekohustuse ning asus uuesti looma lennuväge ja sõjalaevastikku. See oli tal seni keelatud. Saarimaa liitus uuesti Saksamaaga ja 1936. aastal viis Hitler oma väed Reini tsooni. Tegelikult ei olnud Hitleril jõudu Lääneriikidega sõdimiseks ning kui Lääneriigid oleksid sekkunud, oleks Hitler olnud sunnitud taganema. Lääneriigid piirdusid protestidega. 1935. aastal astus Saksamaa välja Rahvasteliidust ning loobus Locarno lepingu täitmisest. See andis märku kavast asuda muutma Euroopa riikide piire. Saksamaa edusammudest sai innustust Itaalia, kes 1935. aastal ründas Etioopiat. Ja selle ta lõpuks ka vallutas. L...
Anton Hansen Tammsaare A. H. Tammsaare (ebatäpselt ka Anton Hansen Tammsaare, Anton-Hansen Tammsaare, Anton Hansen-Tammsaare või Anton Tammsaare; kodanikunimi Anton Hansen; (30 jaanuar 1878 Albu vald- 1. märts 1940 Tallinn) oli eesti kirjanik. Tema tuntuimad teosed on: Tõde ja õigus, Kõrboja peremees, Juudit ja Põrgupõhja uus Vanapagan 1 Anton Hansen sündisJärvamaal Albu vallas . Ta õppis omal käel lugema ja läks 8-aastaselt kooli. Esimesed teadmised omandas Sääskülas koolis, hiljem õppis Väike-Maarja kihelkonnakoolis, kuhu tuli õpetajaks tuntud luuletaja Jakob Tamm. Seal alustas ta ka ise luuletuste kirjutamist. Kui ta lõpetas kihelkonnakooli, ei avanenud talle kohe edasiõppimise võimalust ning teda taheti jätta koju töömeheks. Alles aastate pärast sai ta isalt loa edasi õppida. Ta õppis Hugo Treffneri gümnaasiumis ja töötas samal ajal ka "Teataja" toimetuses. Gümnaasiumi lõpetamise järel ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
